Täna on suvetuuri külaliseks Ants Johanson, muusik, üks Johansoni vendadest, tere, tervitus ja täna me pöörame erilist tähelepanu Veljo Tormis ele. Meil on Veljo Tormise Nädal tähistamaks tema sünniaastapäeva ja mõtlemaks tagasi sellele inimesele. Ja sina oled palutud siia sellepärast, et sa oled väga lähedases perekondlikust suhtest tegelikult Veljo tormisega olnud. Loodame siis kuulda sinult selliseid asju, mida võib-olla teiste käest ei kuule. Kuigi ilmselt Veljo Tormis oma loominguga oma olemasoluga kõiki muusika inimesi puudutanud. Siin Eestis. Kuidas Veljo Tormis tuli sinu ellu? Seda tegelikult ongi nagu ülimalt imelik mõelda. Et, et me räägime temast minevikuvormis ja kui ta oleks minu ellu tulnud, siis ma mäletaks seda, aga aga kipub teistpidi olema, et mina sellesse peresse sündidest läksin, läksin kuidagi tema ellu ja see ja see oligi nüüd siis umbes 60 aastat tagasi, nii et et 30 aastat veljo elust ei olnud, ei olnud meil temaga väga asja. Aga ma ei saa ka öelda, et ma lapsepõlvest viljat mäletaksin. Et laps esiteks ei mäleta paljusid asju eriti veel enne kolmandat eluaastat ja ja Veljo ei olnud ka väga, kuidas ma ütlen talle pigem kare kui, kui selline väljapoole südamlik või, või ülevoolavalt sõbralik inimene. Et ma arvan, et meie, meie esineb, esimesed kokkusaamised pididki olema või, või Peedul 60.-te aastate alguses, kui, kui nii nii tormiste, pere kui, kui Rummade kui Johansonile peret Peedu kirjanike majas seal suvitasid, aga piinlik öelda, aga mul puuduvad igasugused mälestused või isegi ma ütleksin, tunded selle selle koha pealt. Nii et ma arvan, et, et see Veljo tormisega kokkusaamine võib-olla see kõlab natukene kuidagi liiga argipäevaselt, kui ma ütlen või et, et see ei olnud üldse nagu loomingu kaudu ja see ei olnud ka mitte mingisuguse lähisugulase meeleolu. Millega ma teda nagu, nagu arvan, mäletavad vaid need olid mingisugused tehnilised asjad. Et et meie kolm venda ja, ja Veljo, kui me seal 60.-te alguses juba või teises pooles oli meil ühine suvekodu kullamäel põhjarannikul, seal, kus mu noorem vend praegu elab. Ja Veljo järeltulijad ja, ja mõistagi abikaasa Veljo ostis endale jalgratast, sputnik see oli kõigest küll kolmekäiguline, aga see oli ikkagi sportratas või senini turistid sportratas. Ja ta käis sellega kalal. Toona veel Kaberneeme jõgi oli või, või oja, nüüd on ta puhtaoja, aga toona oli, oli ta päris elav jõgi vist küll väike selline kärestikuline jõgi misel otse Kaberne enne Kaberneeme mere poole voolas ja Veljo käis seal forelli püüdmas ja ta oli, mäletan seda spinningut ja spinning lõpuks sai ka meie kätte. Ja, ja mäletan, et ta sai seda kalaselt. Ta oli üllatavalt aktiivne kalamees, toona mingeid fotosid ma mäletan sellisest presidendist seljakotiga. Aga teda sinna suundumas või seal isegi mingi karestikudest on, oli, oli poeg Tõnu vist mingid pildid teinud. Aga, aga kala maitset ma näiteks menetleb, et me oleks seda kala söönud. Ei olegi suuremad asjad, kalasööja tähendab, mina ei ole küll, aga ma mäletan seda, et sputnik oli väga ahvatlev ja kui Veljo Tormis ma ei mäleta, mis 70.-te alguses ostis endale juba mootoriga abi abimootoriga jalgratta või võrri nimega Riiga, siis siis meie saime selle sputniku endale. Ja, aga noh, nagu ikka kui on erinevas vanuses vennad, siis, siis põhiliselt sai lustida selle sellega vanem vend. Meil meil olid väiksemad jalgrattad, aga siiski see, see sputnik oli selline esimene tehnikavidin, mis veljalt meile jäi. Ja siis, kui Veljo isu selle riigaga sõitmisest sai ka täis, siis saime ka meie selle Riiga endale seal seal kullamäel alguses nagu sumbutajaga sõitmine ja küla vahel ja see oli päris noh, ma arvan, et sealseid suvitajaid sealsed Tallinnast Tallinnast tulnud kultuurirahvast ja kirjarahvast oli teist teisigi kõrvalkülades ja et me et seni kuni summuti küljes oli, sellel võrril oli väga okei, aga aga kui me tahtsime nagu seal liiva sees sõitmiseks nagu jõudu juurde saada, siis me võtsime summuti ära ja siis oi seda värinat, mis oli muidugi mootor igatahes oli palju tugevam ja palju vahvam oli sõita. Ja siis edasi, kui, kui Veljo juba ostis endale auto, siis sellise lähisugulasega Meile, kellel meil ei olnud autot üldse peres ei tööautot ega, ega isiklikku autot, siis selle Zaporožetsi-ga, mille number see oli valge Zaporožets kolm, kuus kaheksa, mille number oli 32, kas 33 Eeaa HVA yks tänapäeval vaadates millegipärast on sügavalt mällu sööbinud. Siis ta korjas kogu selle oma oma õe pere ka peale ja siis me sinnamaale sõit Tallinnast ja tagasi. See mul on tunne, et, et see oli kas kas pool sunnib või vabatahtlik või, või päris häirivalt sunniviisiline, selline sugulaste sõidutamine kogu aeg sinna maakodu suvilasse maakodusse. Aga sinna me kuidagi kõigi oma poistega ja emade-isadega kuidagi sinna Zaporožets mahtusime. Ja pärast, aga millegipärast, kui ta Zaporožetsi asemel ostis endale sellise vaasiku või sellise selle zootehniku Willise siis Zaporožetsi millegipärast meie endale ei saanud ega, ega ei saanud. Poeg Tõnu ei saanud seda endale, aga millegipärast ta meile ei antud seda, kuigi eelmised tehnikavidinad kuidagi kukkusid meiega, et me saime neid remontida ja neid nendega lustida. Ja siis, kui ta veel pärast Willist seda nimetati juhilliseks seda, seda, seda zootehnik. Kui autotüüpi ostis endale Niva, siis ka seda Willist ei saanud endale. Aga tõepoolest need need autosõidud on või sellised perekonna transportimisel on väga sügavalt meeles, nagu see oleks olnud terve minu lapsepõlve põhiline seos Veljo tormisega. Päriselt see nii ei ole, aga, aga, aga see, see, see, see aspekt meie elus oli väga suur, et seljal on auto ja ta viib meid ja toob. Aga mäletan, et siinsamas Lõuna-Eestis. Me olime vennaga Elva pioneerilaagris ja ilmselt oli see ööbikuorus, oli tulemas loodussõprade kokkutulek, nagu Eilart ja loodussõbrad neid korraldasid selle tammelehe kujundi all ja, ja hiljem ma olen rohkem sellest lugenud, et, et seal ju Veljo Veljo jaoks oli see üks koht, kus regilaulu propageerimas käia, seal oli selline intelligentsem jaa, jaa. Eestimaast hoolivam seltskond koos kirjarahvast ja teadlasi ja muusikuid seljal oli seal selline ikkagi selline seltskond, kus ta sai oma regilaulu populaarsust kasvatada või, või õieti seda inimesteni viia. Nii et, et neid võeti sealt Elva pioneerilaagrist peale. Seal oli siis veel peale meie kahe poisi oli siis kolm täiskasvanut ja siis me tõbras mahtusime, sõitsime sinna kuskile Lõuna-Eestisse ja, aga meid kahjuks sinna lõkke juurde öö oli juba käes, kui me sinna jõudsime või oli väga hämar, pidin olema, siis ma ei tea, 10 11 12 siis sinna lõkke juurde. Ei, meid ei võetud meile, olime mardiga noorema vennaga liiga väiksed selleks ja siis meid magage siin bussis, meil me oleme seal lõkkes, meil on suured suurt suurtele on omad asjad ajada. Ja meie kõrval siis seisis üks, üks seltskond oli tulnud ühe sill bussiga, minu arust oli selle nimi sill selline pikamaasõidu diiselbuss ja see käis terve selle öö Zaporožetsi seest sinine ja, ja pea valutas ja ei saanud ei magada ega ei saanud autost välja, ei saanud ka autoaknaid lahti teha, et see on jälle üks üks selline autoga ja veljega veljo autoga vähemalt seostu selline tugev mälestus lapsepõlvest. Loodussõprade kokkutulekul saime me diislivingu peaaegu et vingumürgituse. Tahtmatult loomulikult, aga aga tegelikult sellega paralleelselt, et kui, kui, kui meie emal ei olnud neid kuhugi jätta või ema isa mõlemad käisid Tallinnas oma oma kooride oma hobikooride või harrastuskooride proovides, siis isa Teaduste Akadeemia meeskooris, ema Teaduste Akadeemia naiskooris ja nemad siis ratas, Arvo Ratassepa vedamisel olid esimesed, kes hakkasid Veljo seda rahvaloomingupõhist rahvalaulupõhist repertuaari esitama. Et mida võib-olla ramm ei võtnud kohe ligi ja võib-olla ka ma ei näe, Eesti raadio segakoor näiteks ei võtnud nii ruttu ligi, et Tarmo Ratassepp oli. Nende kooridega olid hästi-hästi selline uuendusmeelne. Ja, ja kui meid ei olnud kuhugi panna, siis meid võeti proovi kaasa, nii et ma arvan, et, et mingit väga pool teadvustamata. Ta sellised seosed nende veljo lauludega on nendest proovidest, mis toimusid siis seal, kus praegu on kaitseministeerium ja, ja oli no teater, et sellest Sakala kultuurireis siis oli, minu arust oli just ka see, nagu Sakala kultuurikeskus või partei Nõukogude Liidu kommunistliku partei mingisuguse täiendkoolitused toimusid seal hirm rahvahariduse, maja või midagi taolist. Nii et, et need teadvustamata mälestused regilaulust ma võidan mitte regilaulust, vaid, vaid Veljo loomingust on, on tõenäoliselt enam-vähem samaaegsed, aga millegipärast need autod ja tehnika mulle sügavamalt aju ajukurdude vahele jäänud. Kas sul on meelekas vilju, ise oli ka nendes proovides. Ei, seda ma ei mäleta, seda ma tõepoolest ei mäleta, kas vili oli see nendes proovides ei, ei suuda öelda. Küllap ta mõnes käis, aga, aga võib-olla ei käinud just nendes proovides, kus meil meid oli sunnitud, oldi sunnitud kaasa võtma. Et teda nagu siis kooridega või töötamas või muusikutega töötamas ma mäletan, tõesti, võib võib-olla alles päris hilisest ajast, kui, kui me eesti ballaade tegime või minu arust on selle eesti kultuuris siin või eesti muusikakultuuris siin 20. sajandi lõpus nii kummaliselt läinud. Minu arust on see meeletult võimas kummardus Veljo tormisele. Aga samas on see, nagu kultuuriprotsessis on, see on see nagu natukene valet teed pidi minema. Et, et kui inimesed räägivad Veljo Tormise loomingust, siis nad räägivadki regilaulust, mida Viljo ise kunagi nii ei mõelnud. Ja üritas nagu need nagu oma loomingu ja selle selle puhtalt rahvalaulust või, või regilaulust rääkimise nagu lahus hoida. Aga, aga kuna kuna inimestel mitmel põlvkonnal pärast pärast juba regilaulu tegelikku hääbumist isiklik kokkupuude regilauluga puudub ja selle uurimisega ka siis mitmed põlvkonnad peavadki Veljo Tormise loomingut regilauluks. See oli just üsna äsja, see oli mingi paar nädalat tagasi, kui keegi ütles, et ka seoses praeguse sellise Veljo on sünniaastapäevaga, et peaks rääkima sellest, kuidas vilja regilaulu kirjutas. Et see, et see on nii loomulikuks saanud, et Veljo Tormis ongi, ongi regilaul ja ometi on see on see nagu täiesti metsa viiv tee, et ega ma tema loomeprotsessi ma võin ainult aimata või tema olekust lähtudes ja natuke nähestada klaveri taga kirjutamas ja neist on mingid rohkem nagu filmikatkendite ja saate katkenditest kui, kui elavast elavast mälestusest, aga et ta, et ta, et ta minu arust lõi oma muusikat väga, üldse mitte väga intuitiivselt see oli, see oli tõeline nagu komponeerimine ja matemaatiline kokkupanek ja, ja see et ta ei, ei kuidagi noh, kes tema natukene ütleme siis nihukest karust olekut on on ka päriselt näinud, sest ta polnud see tüüp minu arust vähemalt kes, kes oleks nagu hellinud nendel kunstilainetel ja ja siis midagi pintsliga või, või pliiatsiga klaveripuldil midagi sinna pannud ja siis tüki maad järgi mõelnud, et no nagu paljudele kunstnikele olid temalegi. Ma olen nii aru saanud, et see loomine, et kui sul tähtaeg on kukkumas või, või, või sa oled midagi pähe võtnud ja sa pead selle ära tegema, et see on see võib-olla päris vaev, et see ei ole selline selline rõõmus ja helge tegevus kogu aeg, nii et ka need regilauluseaded ei ole mingisugused sellised vähemalt tema poolt ei olnud nüüd sellised tuulest tulnud. Samas see, mida ta on, mis sealt tegelikult välja tuleb, kui tema oma oma tüütu töö on nendega ära teinud, on tema jaoks tüütu töö ja, ja näiteks muusikud on teinud oma tüütu proovimise töö ära. Et sealt, mis sealt äkki välja tuleb, on hoopis midagi kolmandat, mida ei ole ei Veljo Tormis sinna mõelnud, väga ei osanud panna. Ega ka muusikud, aga äkki kokku tuleb sellest midagi. Mil, mis ütleb meile, ma ei tea. Me arvame, et see ütleb meie endi kohta Ta või meie rahva kohta või meie meie rahvuse kohta midagi väga palju või selle maa maakohta, kus me elame, või see maanurk, kus me siin siin mere mere mere ääres elame. Et, et mul oleks ühtepidi hea meel, kui natuke nagu folklorismi nuusutanuna ja seda õppinuna ja et inimesed ei ajaks segi regilaulu seadet ja regilaulu ennast. Aga samas on mul ma tea, rõõm, kadedus ja, ja, ja imelik tunne, et, et inimeste jaoks ta seostub, et tema inimeste jaoks või paljude jaoks ongi Veljo Tormise muusika, see ongi regilaul, mida ta teps mitte. Ei ole, sa rääkisid lapsepõlve sellistest mälestustest, kus, kus need tehnilised vidinad olid väga olulised siis tädimehega suhtes. Aga millal sa ise hakkasid kuidagi teadlikult tunnetama või arusaama või kuidagi suhestuma sellega, millega vilja tegeleb või tegeles? Jälle ei julge julge, ei julge seda ajaperioodi ajahetke või seda, seda kanti kuidagi väita, et millal see oli? Ma arvan, et see võis olla kuskil kuskil nii-öelda gümnaasiumi eas. Ma arvan, ma arvan, et sellist oma kuulsa sugulase üle uhkust olles ise õppides Westholmi kooli või Donald 22. keskkooli muusikaklassis juma, seda nautisin seda, et, et selline uhke uhke tegelane neil lähed, lähedalt on, on võimalus temaga kokku puutuda ja, ja mind saab temaga seostada. Edevus kindlasti oli juba olemas, aga ma arvan, et kui me hakkasime oma klassivendadega tegema bändi kuskil just gümnaasiumi esimestes klassides võiduna keskkooli siis üheksandas klassis, toona, siis, siis meie kuidagi selle põhieeskujuks meil sai, on Kukerpillid tona tona, oli see meile hästi oluline, et selline rahvalik, aga mitte mitte regilaulu poole rahvalik, võtsin uuema rahvalaulu poole, sihuke Runneli poole rahvalik, selline muusika. Siis ma, ma arvan, vähemalt mäletavate, et ma, et ma üritasin seda regilaulu poolt sinna nagu sisse tuua ka, et ja, ja tegelikult kui me kui me päris kooli lõpuajal oli veeemm lauluvõistlus oli ja siis meie sama klassivendade bänd, me võitsime selle õmmi lauluvõistluse ära ja Andres Loigo, kes selle laulu autor oli, see ta oligi selle üles ehitanud, mitte et ei tulnud minust. Aga et ta tegi sellest, kus sina kuulsid, et mina lähen, kus sina kuulsid, et mina, mina, et, et ma ei tea. Ühesõnaga Ta tegi selle regilaulu vormis. Ja siis jätk, pool laulu sissejuhatus oli regilaulu vormis ja teine pool laulust oli selline kontrilik kukerpilli lik, selline polka, kus oli bandžo, kitarr ja kontrabass, selline mandoliin. Nii nagu nii nagu me kuklite eeskujul seda tahtsime teha. Et ma arvan, et see võis olla üks, üks selline. Millal ma proovisin hakata kuidagi seda kasutama, seda, olles tegelikult ise mitte kogenud mingit regilaulmist mingi veljo sünnipäeval ma mäletan või oli see umbes kahel sünnipäeval, kui tal, see on sind siin augusti alguses ja tavaliselt meie puhkusel suvekodus oli meie pere puhkaski augusti augustikuus. Et siis ma mingeid regilaule kirjutasin talle sünnipäevaks seda mitte ette lauldes, loomulikult see oli puhtalt selline kirjalik kirjalik värsside kirjutamine, algriim ja kõiki neid reegleid püüdes, püüdes järgida, ma ei tea, et neid praegu alles oleks, ise oleks huvitav tegelikult kontrollida, et kui, kui regi laululikult või kui neid regilaulu reegleid pool intuitiivselt järgides, kui õnnestunud need võisid olla. Aga noh, nad, nad olid täiesti minu teadmist toonaste teadmiste ja nii-öelda oskuste põhjal tehtud. Ja ma ei mäleta ka Veljo reaktsiooni sellele, kui Talle paberil üle andsime, sest et öelda, et seda laulsin sel hommikul. Aga ma pean küll ütlema, et see kuna, kuna vanemast vennast Jaagust on paljuski saanud selline ka vaid ta on võtnud selle selle ülesande, et laulda regilaul eest. Ja, ja me oleme seda koos teinud, kuigi esinemistel ei ole regilaul Juhansonidel kunagi olnud mingisugune kõige õnnestunum asi talle, võib-olla see võib olla regi laululik, mingi Kalambuur kas Ameerika teemadel või, või, või paneme pähe seto süle, aga see osa meie muusikast või meie tegevusest, mis on kuidagi rahvamuusikaga seotud, see, see läks küll viljale õnneks korda. Nii et, et et nii, nii ühtepidi see samad, mida ta enda poeg tegi filharmoonia kammerkooris, lauldes pärist Veljo enda loomingut ja palju seda lauldes. Ja siis siis nii-öelda natuke kaugemalt sugulased, kes seda on kuidagi sellise harrastus, harrastusansambli na harrastusharrastuse moel tegime, mõlemad tundusid olevat väljule. Et selles mõttes ma mina olulised ja, ja mul on tunne, et ta et kui ta, kui ta võib-olla meie lapsepõlves oli sunnitud meid taluma ja autoga autoga maale ja tagasi vedama, siis siis paljud, et sellised meie täiskasvanu ja kohtumised nii-öelda rahvalaulu ja rahvaloomingu ja kuidagi nendel nendes kontekstides, et mul on tunne, et selleks talle nagu heas mõttes korda küll seda võib ka öelda nagu Viljandi pärimusmuusika festivali kohta. Et kuna meil oli mingi mingi isiklikum kokkupuude viljoga, siis veljo kutsumine mingites mingid õppi õpitubasid tegema, kui festival ei olnud veel nii tuntud, et et selle veljo mõtteviisi ja kuidagi see välja propaganda heas mõttes sellises või selle ehitustöövõimaluse pakkumine või, või, või festivali sellega ehtimine, et et see, see läks sellevõrra, ma arvan kergemalt, et me, et tema teadis, kes selle selle festivaliga tegelevad, et kui ta, kui ta kõiki korraldajaid ei teadnud, siis ta siis mind ta teadis. Ja ma arvan, et mingis osas ka usaldus, et me, et me ei pööra seda millekski millekski. Lihtsalt lihtsalt, ma ei tea, noh piltlikult öeldes kommertslik, särav, et, et need, need hetked, kui Veljo Viljandi pärimusmuusika festivalil laulis eest, siis ma mäletan kaevumäe esinemist, kui tal oli Tartu Ülikooli naiskoorisärk, oli tähemõrsja, vist oli tähemõrsja ja ma võin eksida, aga selline tumesinine särk seljas fotode järel, et see oli üks tore ja, ja siis õpituba, mida ta pidas kultuuriakadeemia black boksis, kui siis nii-öelda meil oli, jäävad meelde, paratamatult jäävad need meelde, et kui, kui ta oli juba oma jutuajamistega alustanud, siis äkki läks uks lahti, õudne sumin tuli. Ja siis astud Lennart Meri oma adjutandi sisse ja 100. sinna otse põrandale maha omamehelikult ja sest eks nemad, nemad viljuga olid, olid juba palju aastakümneid varemgi kokku puutunud, et need olid, olid päris head tuttavad minu arust, enda poolt isiklikult ma võin küll öelda, et kui ei oleks seda suhet, et oma oma tädimehega või onuga olnud siis ma ei usu. Ma oleks läinud tulnud siia Tartusse õppima just rahvaluulet. Et see, et ma nagu eesti keelt ja kirjandust nagu mõtlesin tulla õppima eesti keele õpetajaks saada. Ja romantiliselt mõtlesin, et ma lähen seda kuskile Aegna saarele, siis õpetad sama, aga see, et ma just folkloristika haru valisin, ma arvan, on puhtalt puhtalt selle nii-öelda very very ütles seda, et selle sellest oli mul aimu ja seda mulle meeldis minna edasi õppima. Mulle meenub, et kunagi sa rääkisid, et vendadega proovis vendade ja õega proovis täiesti palju räägite, diskuteerida, kas teil viljuga oli ka sellist arutamist diskuteerimist ja kas ta, kas ta kippus õpetama või kuidagi kritiseerima? Johansoni tööna prooviprotsessi nagu Veljo mitte kuidagi ei puutunud, ma isegi ütleksin niimoodi, et siis kui me Johnsonit käisid seda 2000, mis oli siis viis ja kuus oli see, oli meil see eesti ballaadid. Et kas siis ei olnud veljo meile küll mingi nõuandja, kui ta, kui ta andis nõus ist, andis jalakale ja Petteri jalakale ja Tõnu Kaljuste selle nii-öelda kogu lavastuse ja kogu kontseptsiooni koha pealt nõu või seal seal mingi muusikalise külje koha pealt, aga, aga mitte kui me kalmu neilt laulsin, ma ei mäleta, et Veljo oleks midagi midagigi öelnud. Ja tõesti, rääkimata Juhansonide laulmistest. Ainuke, mida ma mäletan, on see, et mis oli jaagu ees laulmise näiteks ja, ja Veljo ideaal ees laulmise vahe, et, et mäletan mingit korda, kui ta, kui ta natuke irooniliselt kuidagi ütles, et mis te hammustata sellest, see ei olnud kuidagi, see sõna ei olnud vist õige või tähendab, see ei ole õige mälestus, kas oli hammustamine, aga et et regilaulu tuleb laulda voolavalt ja ei tule laulda, et, et regilaulus ei ole oluline nagu selle loo või tähendab selle nii-öelda tegevuse laulmine, mis seal, mis seal loo sees on vaid, et, et oluline on see laulmisviis voolavus ja et see, et see konkreetne nii-öelda nagu nagu kirjutatud sõnade mõte, laulmine, et see, see ei käi regilaulu algselt ei ole käinud regilaulu juurde, et, et see, see, et kui sa, kui sa, kui sa hakkad päris mõttega ja nii-öelda laulja moel laulma välja, et kui mina hakkan laule majja, laule majja, luulemajja, siis jääb küla kuulama, ei valda suuri vaata majja ja nii edasi, et siis ta kui sa hakkad seda väljendama, seda, mida seal on niimoodi öeldud, siis ta muutub groteskiks, et need, need paralleelvärsid ja mõttekordused. Et regilaulus ei laulda seda lugu selles mõttes see regilaul ise on see lugu, aga seda seda konkreetset lugu, seda pilti niimoodi välja sõnadega ilmekalt ei laulda, vaid teda lihtsalt voolavalt lauldakse ja ja ma ei tea, aga Jaak on seda igatahes väga edukalt edaspidi teinud. Jah, Veljo Tormis seal oli nagu hästi selge pilk, niisugune tõesti selline kunstniku pilk, mis on teistsugune kui teiste pilk näiteks klassikaraadios ka ta oli väga aktiivne kuulaja, mõni selline uuendus talle üldse ei meeldi läinud. Eks ma mäletan, kui tuli saadeta kapo, siis ta talle see ei meeldinud, väga populaarne saade siiamaani, aga ta ütles, et ta ei soovi, et ta KAPO saates näiteks tema looming kõlaks. Et see kuidagi õudselt häiris teda. Ja samas kui mida ta kuulis selles regilaulus või ei oska sellest välja kuulda ja kujutas ette, nägi, et seda peab teistmoodi tegema, teistmoodi laulma panigi laulma teistmoodi ikkagi oma oma nagu nägemise järgi. Ta pani ikkagi rahvusmeeskoori ka ka kui mitte päris uutmoodi, siis siis teistmoodi. Koostöös Olev Oja ja Kuno arenguga, Ernesaks väidetavasti vist ei võtnudki seda sedamoodi laulmist sedamoodi hääletekitamist nagu päriselt, sest nagu omaks või. Aga nooremat dirigendid tegid seda grammiga aga, aga muidugi veega, ega selline selline loojanatuur. Paratamatult haka karune natuur, kui ta, kui ta, kui ta oleks nii hea inimene, ta kõiki kuulab ja kõigile kõik talle meeldib, sest ei oleks siis neid teoseid, mida ta meile jätnud on ja, ja see mõtteviis, mis ta meile jätnud on, siis seda ei oleks. Siis oleks ta väga tore inimene, aga me ei tea temast, me ei teaks temast mitte kui midagi. Ja aga ta ikkagi väga toredasti, alati ka seda oma seisukohta väljendas, et kunagi ei olnud sellist tunnet, et kuidagi paha oleks. Muidugi. Kas sul on mõni lugu, mis, mis sulle Veljo loomingust on eriti lähedane või armas, mida võiks näiteks lõpetuseks kuulata? Ütlen kohe, kas, kas on mingit laulu, mis kuidagi eriliselt sooja tunde tekitaks? Ma arvan, et et nagu paljudel-paljudel-paljudel-paljudel-paljudel eestlastel, et kevade filmimuusika on see, mis, mis sageli seda kuuldes nagu sunnib nagu taskurätiku järele teda nii palju mängitud, et et ta lihtsalt poeb selle naha vahele, et ta on loomulikult ilus ja kõik ja, ja, ja väga võimas, aga ta ta ka lihtsalt nii südamesse mängitud nagu, nagu see film on. Et selle südamliku poole pealt ma võib-olla peaksin ütlema vist on, on tõepoolest see kevadisi, et aga, aga mis seal Tregi laulupõhisest tema regilaulu kasutamisest või sellest, kuidas regilaulu teda kasutas, mis ei ole ju tegelikult on, on, on piksel itaania kõige sügavamalt meelde jäänud just selle nendest esmaesitlustest. Ja jälle, see on seal lapsepõlve lapse mälestus, tegelikult seda tenori soolot laulis isa Teaduste Akadeemia meeskooriga nad selle nagu tegid ja mul on millegipärast meeles, nagu me oleks seda kuulnud, nii proovis seal Sakala tänav tänaval kui ka Estonia kontserdisaalis, kusjuures selle ja selle piksel itaania ei ole ju ei ole ju regilaul või noh, selles mõttes ta ei ole, ta ei ole autentne laule, ei viisilt, ei, ei sõnadelt. Ta on nagu selline maagiline laul, mis mõjub rahvalauluna, seal nad ilmselt noh, meeletult hästi ära tabatud midagi. Aga, aga mul on lihtsalt see meeles üks üks üks osa sellest, kus kus tenor hakkab laulma või noh, seda vihmasabinat vihmasabinat, tilk, tilk, tilk, tilk tilk ja kogu kogu meeskoor, siis seal nii-öelda hakkab seda nii tihe üha tiheneva tiputamist nagu kaasa tegema, kuni lõpuks siis mingit pikne kärgatas. Aga mõtlesin, ja millegipärast mul on siiamaani tunne, et see on veel võimalik, aga see on jabur mõte. Aga et, et, et kui teeks nagu koorile üllatuse ja kui oleks võimalik teha selline üllatus, et kui pikk see litaanial hakatised, Sildsiltsiltked siis kogu rahvas, kes on ja kontserdisaalis, avab oma vihmavarjud. Et küll oleks vahva pilt, kui, kui selle laulu ajal kõik terve Estonial vähemalt parter Estonia kontserdisaalis nii-öelda tuks ahvatlevad avatavate vihmavarjudega. Ilmselt me vendadega seda nalja omavahel rääkisime ja, ja muigasin selle tilk, tilk tilk tilk oma isal laulmise üle ka natuke. Et sellepärast ta on ilmselt sihukese lapse mälestusena väga-väga sügavalt meelde jäänud, et, et piksel Itaalia on on üks, üks raudselt üks kõige ägedamaid ägedamaid teoseid, mis kõrvade vahele on jäänud. Aitäh Ants Johanson. Mina olin ka lappi ujunugadega paluda oma päeva. Korrektne onu viima paadi. Korraga kaela rääki. See oli Veljo Tormise Pixel itaania salvestus aastast 1977. Arvo Ratassepp juhatas Eesti NSV Teaduste Akadeemia meeskoori. Solistid olid tenor Juhan Johanson ja bariton Johan Merila. Šamaanitrummi mängis Villu Astok.