Väga hea meel on tervitada nüüd klassikaraadios Music Estonia uut juhti Avedelekti. Tere tulemast ja palju õnne, aitäh sulle kutsumast. Klassikaraadiokuulajatele oled sa tuttav sellepärast, et sa oled siin nii mõnedki saated teinud, nüüd me oleme kohad vahetanud. Sa istud täna intervjueerida, vitava mikrofoni taga ette, kui kaua sa tegelikult pead, et sina oled Music Estonia uus juht? Ütleme nii, et tegelikult mõnda aega juba tõesti, et juuli keskpaigas sai tegelikult see otsus vastu võetud. Aga kuna oli puhkuste aeg, siis ma ütleme nii, et nii oma meeskondades erinevates ja ja püüdsin seda info liikumist siis piisavalt niimoodi hästi tagada, et kõik siis ütleme see avalikustamise periood jäi siia siis nüüd tõesti augusti algusesse. Aga konkurss oli ka väga pikk ja väga põhjalik, et see mind ennast väga võlus ja väga professionaalselt oli läbi viidud peaaegu kuu aega konkurssi siis otsus ja nüüd me oleme jõudnud siis põhimõtteliselt tõesti kuu aega sellest otsusest juba tänasesse päeva. Music Estonia koondab endasse siis seda, et eesti muusikavaldkonnal oleks võimalik olla võimalikult hea, professionaalne oleks suurepärased võimalused, rahvusvahelised suhted. Ütle, kui palju seal Music Estonia tegevusest enne kandideerimist teadsid, mis mind initseeris kandideerima oligi see, et aasta olles Sist jazzliidu tegevjuht, siis see koostöö oli meil täiesti olemas omavahel ja seetõttu ja üleüldse siis olla ühe liidu tegevjuht. Ta näitas mulle siis, mis siin valdkonnas on, need võib-olla kitsaskohad arenguperspektiivid ja Music Estoniaga tegimegi, koostanud näiteks. Me käisime Womeks maailma muusikamessil koos ja seekord oli tõesti mitmed siis džässi-ja folgiinimesed siis koos esindatud seal jazz inimesi oli päris palju juures ja näiteks sellised koostööd, et ma nägin vastuvõtu, ma sain mitmeid kontakte sealt ise, eks ju, ja rahvusvahelist koostööd kui sellist siis muusika ettevõtluse õppe kaudu on kokkupuutepunkte olnud ja ütlemegi, et neid kokkupuutepunkte oli väga mitmeid ja seetõttu ma tundsin, et jah, minu süda kutsub muusikale lähemale ja võib-olla seda valdkonda siis terviklikumalt arendama. Sest et ma olin paralleelselt siis nii näituste juht, siis tegin siin saateid, kui siis olin džässliidu juht, et see viimane aasta. Ma siis kuidagi haarasin seda kultuuri, nii mitmete kui ma sain ja mul tekkis selline laiem pilt ja ma tundsin, et nüüd oleks see hetk tegelikult võtta siis see üks kultuurivaldkond ja arendada siis seda edasi, kuigi mind terve kultuur tervikuna väga huvitav. Kuivõrd sa Eesti jazziliidu tegevjuhina tundsid, et Music Estonia olemasolu on tähtis väga suuresti sellepärast, et nad alati on kaasas muutustega, no ütleme, kasvõi praeguse kriitiline olukord, mis meid tabas, vot siis oli meie koostööga eriti tugev. Ma nägin, kuidas Estonia hoolitseb tõesti terve valdkonna eest kõnetades erinevate žanrite esindajaid ja tehes koostööd. Muidugi ma võin öelda, et muusikavaldkonnas võib-olla see koostöö tõesti suurenes tänu sellele olukorrale, mis just oli ja erinevad esindajad tulid, kui ma nägin, kuidas Music Estonia seda kõike koos hoidis ja kui oluline see oli. Loomulikult nad koolitavad, teevad seminare, töötubasid, arendavad nii muusikuid, ettevõtteid, mänedžere kõike kogu aeg ja nad hoiavad lihtsalt pulsil nii valdkonna sees siseriiklikult ja siis ka rahvusvaheliselt, et see paistab suurelt silma ja sellest oli mul endal väga hea tugipunkt ja Kirke Karja siis meie esimehena oli siis nii muusikanõukoguga tegemistega kursis ja Music Estoniaga ja ja mõlemad olid ka ühise laua taga, millest on hea meel, sest et tegelikult ongi see tervem muusikasektori arendus, mida võikski teha koostöös? Me räägime sinu plaanidest ja visioonidest mõne hetke pärast juba on saates kõlama jäänud see, et sa veel vist praeguse hetkeni ametlikult töötad Eesti jazziliidu tegevjuhina, samuti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhatajana, just. Aga sinu taust ei ole üldse mitte seotud muusikaga, vaid sa oled õppinud ülikoolis saksa keelt ja kultuuri. Just. Ma kuidagi taipasin, et sooviks väga olla rahvusvaheliselt kultuuriga seotud ja siis ma mõtlesin, et kuna ma õppisin Kadrioru Saksa gümnaasiumis et oleks hea minna edasi, siis süvendatumalt saksa keelt ja kultuuri õppima, et uurisin siis tegelikult Austria kirjandust Austria kirjaniku Peeter Alcenbergi ja siukest kohvikukirjandust ja siis ma vaatasin Rahvusraamatukogu kui ja sealt edasi siis näitlustesse täiesti ja seitse aastat olen siis näitusi juhtinud seal ja läbi selle siis seda kultuuri juhtimist arendanud ja siis ma läksin vahepeal magistrisse, kus mul on reklaami ja imagoloogia taust ja siis hakkasingi kultuurijuhtimist uurima ja sellega seonduvat kultuuri, turundus nii-öelda, siis pöörasin selle laiemaks enda jaoks, aga just see saksa keel ja kultuur on viinud võib-olla sinna siis, kus ma praegu olen. Aga kuivõrd võib olla muusikaarmastus seotud sellega, et sinu isa oli kuulus armeenia helilooja Aveterterian? No ma ise võiksin küll väita, et, et kuidagi geneetiliselt on mul ilmselt seda kaasa antud, et juba väiksest peale ta suri küll 94. aastal, mistõttu võib-olla neid seoseid ei teata nii hästi, võib-olla praegu. Aga ta oli tõesti siin meie tuntud heliloojate hea sõber ja käis Eestis väga palju ja oli Saksamaal, nii et tema suur armastuse side oli ka Saksamaaga. Kõik kuidagi mulle meeldib mõelda, on ühenduses omavahel ja, ja muidugi tema sümfooniaid ma olen mitmete kuulanud ja sel aastal on tema 90. sünniaastapäev ja, ja seda me tähistasime Armeenia saatkonnaga Mustpeade majas, siis väike kontsert oli selle auks korraldatud, et ma olen alati tema muusikat siis armastanud ja just seetõttu minu ema siis ka alati meil olid kodus plaadid, meil olid vinüüli, meil oli väga eri sorti muusikat. Käisin just eelmine nädal ida raadios, lasin seal nii juustonit kui, kui klassikalisemalt poolt. Jah, kõik see on kujundanud mind jah, ja isal oli siis kaheksa sümfooniat, üheksas jäi poolikuks ja väga huvitav oleks kuulda, et näiteks kui tal on 100-l sünniaasta tulevad, siis me teeme sellise suure sümfooniakontserdid näiteks siin, et see oleks selline ilus unistus, võib olla, aga jah, see on kindlasti kujundanud seda, ütleme, et ma ka ise tegelikult olin Tallinna muusikakoolis Narva maanteel mängisin klaverit, siis mõnda aega. Aga ju mul siis ei olnud päris seda geeni tulnud kaasaga, vot selline korralduslik pool, mis mulle väga meeldib teha ja mu vanaisa otse raadiomaja on ka minu jaoks väga eriline. Sinu vanaisa arvudelt töötas siin raadiomajas ja oli ka väga hinnatud inimene ja mul on hästi hea meel kuulda, kuidas teda mäletatakse, tema suri 92. Ja mul on väga siukseid võib-olla minimaalseid kokkupuutepunkte, aga mulle kuidagi meeldib mõelda, et ma olen oma tsoonis või kuidagi kujundatud läbi selle kui palju sul oma isast selliseid mälupilte on lisaks sellele, et tema sümfooniad õnneks elavad edasi. Natuke ikka on, et ütleme, niisugune nelja aasta sisse minust siis varajasest noorusest mahtus see, et ma tõesti mäletan, kuidas me Armeenias tegelikult olime ja neid mägesid ja mulle meeldib mõelda ka, kui ta seal muusikat lõi, see, et ka see kuidagi on minu kõrvu jõudnud, et aga mingid väikesed mälupilt on, mul on ja 2015 mul oli väga suur hea meel ka Armeeniasse tagasi minna, selles mõttes, et oli eesti graafikute Tartus ja siis koostöös Armeenia kunstnike ühendusega seal ja siin Eesti vabagraafikute ühendusega. Vot, nemad võtsid mu siis nagu kaasa, sest et ennem olid Armeenia kunstnikud siin ja siis me saime sellise vahetuse teha, nii et siis ma sain rääkida eesti kunstist armeenlaste ja esindada, ütleme Rahvusraamatukogu siis seal, et see oli väga tore käike, siis käisime seal ka kunstnikega, jõime veini, käisime mägedes, sõime šašlõkki. Selles mõttes hästi huvitav riik, et kui ma siin olen, siis ma tunnen kuidagi mõtlen sellele riigile, et minus on midagi veel, eks ju, et ma olen nagu pool ja pool ja kui ma seal olen, siis ma tunnen seda Eesti poolt väga hästi ära. Et see on niisugune hübriidtunne. Pole kahtlustki, et Music Estonia juhil on tarvis suhelda väliskolleegidega. Sul on suus saksa keele, ilmselt inglise keeles, sul Armeenia keelega? No vot ei ole. Et ma isegi ei hakka ütlema, ma mõtlesin, et ma tahaks midagi. Mäletasin, kuidas aitäh oli, oli mul veel meeles, aga praegu ma igaks juhuks ei hakka ütlema. Aga väga ilus keel muidugi on, aga kuna tal on oma tähestik ja see on, ütleme, vajab suuremat süvenemist, aga ma õppisin vene keelt ja prantsuskäinud mõlemad siis gümnaasiumis kolm aastat. Et ei suutnud ühe juurde jääda, võtsin mõlemate, nüüd on natuke mõlemad olemas, aga ma sooviksin keeli õppida külvel prantsuse, Itaalia ja et selles mõttes tõesti armeenia keelega tutvust teha. Aga need viimased aastad, kui sul on olnud võimalik ikkagi väga lähedalt näha Eesti muusikaelu, no millised need kitsaskohad on, mida sa ise oled täheldanud? Tõesti, võib-olla see koostöö pool? Me peaksime valdkonnana võib-olla ühtlane tulema või arusaama siis, millega igaüks tegeleb siin valdkonnas, et see oleks hästi meeldiv ja seda tegelikult me võisime selliselt näha, eks ju. Mis vahepeal siin eriolukorra kas tekkis, et, et inimesed tulid kokku, et see kuidagi oli kena ja värske juhina siis džässliidus maga, nägin seda pealt, kuidas see mõjus. Ja ma väga soovin iseenda poolt ka erinevate esindajatega kohtuda ja arutada, sellepärast muusikal sektoris on kõik žanrid ikkagi esindatud ja kõikidega teeme koostööd, et Music Estonia on väga laiapõhjaline organisatsioon selles vaates ja kui me räägime muusika ekspordist, mis siin väikse turuvaates on kriitiliselt vajalik, et see toimuks ja kas siis nüüd siis kas uute lahenduste kaudu või samamoodi edasi, et eks vaatab, kuidas maailm kujuneb. See ju toimib kõik edasi. Kui see koostöösuhted on, on väga olulised, teine asi on see, et ma tean, et ministeeriumis ja meil on ka Music Estonian Sis Live Music Estonia haru, mida Henri Roosipõld juhib. Et ka nemad on väga tihedas kontaktis olnud erinevate esindajatega nii riigi tasandil kui mujal ja vot see koostöö samamoodi kui palju tänapäevasest muusikasektoris põhineb ju ettevõtlusel, et kuidas me mõistame seda või kuidas on üldse, ütleme sellistes suurtes visioonide strateegiates sees loomemajanduse strateegiat on meil nüüd tuleb kultuur 2030 strateegia, et väga huvitav oleks näha, et kas me saame aru, muusika, ettevõtlust, et kuidas me saame sellest aru ja kas need on kõigile selgelt ühiselt mõistetavad, et võib-olla sellised noh, kas nad on kitsaskohad, aga neid saab kindlasti niimoodi peenhäälestada, selliseid asju, loomulikult jätkusuutlikkus on teema ja see sellega ka Music Estonia oma tegevusega ju loob pinnast, et see sektor üleüldiselt oleks jätkusuutlik nii oma siis ekspordisuunaga, millele on põhiliselt keskendutud ja pideva arenguga nii muusikute, mänedžeride, järelkasvu tekitamisega oskuste arendamisega räägime Sindigitaalsetest oskustest kuni eksporditurul hakkama saamiseni Nende oskuste võimendamine ja sinna kaasa aitamine, siis viib seda valdkonda ju tegelikult edasi. Tihti me siis sõltume väga palju riigist riigi rahastusest, aga tore oleks, kui me mõtleks, kuidas siis kultuur ja ettevõtlustegelikult võiks ka koostööd teha. Ja tegelikult eelmine aasta ma olin ettevõtluse kultuurisõber, oli see, jah, kultuuri sõbragaalal, kus ma nägin, et ettevõtjad, kultuuriinimesed istuvad koos ja see on kõik ju väärtuspõhine. Tegelikult ma tean, et Kubits on algatanud kogultuuri partnerlust kultiveerib seda, et vot siin on nagu väga palju selliseid asju, millega tegeleda edasi ja mis suhteid saab siis nagu arendada ja muuta meie ütleme siis tervet kultuurimaastikku siis jätkusuutlikumaks. Et mis siis ühelt poolt on riigi strateegia ja missis, teisalt, et kuidas me saame rahvusvaheliselt seda arendada ja kuidas me saame koos omavahel seda arendada. Music Estonia pikaajaline juht oli Virgo Sillamaa. Mis ta sulle ametit üle andes kaasa ütles? No ma loodan, et ta saab mulle veel öelda toredaid, selliseid soovitusi. Aga Virgo on väga professionaalne juht olnud ja üles ehitanud fantastilise tiimi. Ja ütleme, et meil on praegu paika pandud juba augusti kuuske väljaõppepäevad, nii et me hakkame siis koos Music Estonial, on kuni 2023. aastani strateegia tegelikult loodud sellise strateegia analüüs. Vaatame sealt tekitame edasi tegevuskava, kuigi neil juba selleks aastaks muidugi on olemas, aga vaatame selles tegevuskavas asjad üle ja siis saab hakata juba järgmist aastat planeerima. Ja see koostöö veel jätkub ja see kooste tegelikult Virgoga jätkub ka veel septembris, et kui seitsmendast septembrist tõesti mina olen siis ametlikult sellel ametikohal, aga Virgo liigub siis Belgiasse Kektsense sellega tegelema siis ja seda koordineerima, ehk siis Music Estonia kuulub ka sinna. Nii et meie koostöö kindlasti jätkub, aga ma arvan, et sihikindlus ja, ja jätkusuutlik edasiminek on need asjad, millega ja tuleks kindlasti tegeleda. Ja ma arvan, et need on ka tema soovitused. Me keegi ei tea, kuidas see sügis läheb, eks ju. Me võime loota, et kontserdielu saab käivitada täpselt niimoodi, nagu ta alati on olnud, see kõik ei ole sugugi mitte kindel, kuidas ise sellele algavale sügisele mõtled. Sooviks mõelda optimistlikult, aga nähes, mis toimub hetkel erinevates riikides ja kuidas need numbrid ikkagi kasvavad. Ja nähes ka kui siin, kui raske on korraldada, ma ise korraldasime džässliidu, kus Triigi filharmoonias tegime koostööd ja korraldasime Kristjan Randalu ju niumin Chas orkestri kontserdi. Jah, ei, seda ei ole kõige lihtsam teha, aga see on ime, et siin asjad sellisel kujul toimuvad, nagu nad hetkel on. Ja praegu tuleb ju Sõru džäss Tallinn Music Week ja just käib Intsikurmu ja Pärnu muusikafestival, mis oli, et, et meil on tohutult üritusi praegu, mida teistes riikides võib olla, ei ole mitmed festivalid ja juba praegu toimusid hübriidkujul. Et nii digilahendustega kui kohapeal, mis võibki olla uus reaalsus ühelt poolt, mis ei ole üldse muidugi halb, sellepärast et digitaalsel platvormil on võimalik osa saada publikul, samuti sellest ja, ja tasulisel kujul, et mitte, et ei pea kõik tasuta levima, aga just sellisel sümboolsel tasulisel kujul on võimalik ikkagi säilitada mingit võimalust muusikutele oma tööks. Et need lahendused on olnud väga sellised kenad, mida ma olen näinud kõrvalt ütleme nii, et ma lihtsalt loodan, et kui inimesed siin väga hoolikalt mõtlevad, enne kui nad tulevad kultuuri siis tarbima siis meil on võimalik jätkata ilmselt sellistes hübriidversioonides ja vähemate hulkadega, ütlesin, ma tahaks seda uskuda. Ma loodan, et lihtsalt kõik ka mitte ainult siis suuremad, vaid kõikanishi, sellised tegijad jäävad ellu lihtsalt selles vaates ja selle eest oleme meie siis igatpidi seisnud ja läbirääkimisi pidanud. Ütleme, et kuna ma ütlesin kultuuris enamus baseerub ettevõtlusele sellisele, et me mõistaksime seda jäätmeaitaks, nendel ka pinnale jääda siis kultuuri ettevõtlusel ja nii võib hakkama saada ja üks asi, mida ma siis ei ole hetkel maininud, aga on ka see valdkonna kaardistamine, mis siis tõigi inimesed kokku ja meil ei olnud sellist andmestiku tegelikult ju meil mingil väiksel kujul siis hetkel on see olemas, et see võiks oluliselt kiirendada. Nüüd, kui midagi peaks juhtuma, siis see võiks kiirendada neid nende otsuste tegemist ja suunata siis õigesse kohta seda abi, nii et see jõuaks, aga noh, see, kuidas Eesti riik muidugi tegutses, oli kiire ja oli hästi tehtud selles vaates kõik, aga just nimelt ma lihtsalt arvan, et seda nüüd on mingil määral meil jah, mingid andmed, mingid asjad olemas, aga muusikavaldkond terviklikult kindlasti peaks edasi uurima, et kui meil on andmestik olemas selline taustainfo tegelikult ühest kõige keerulisemalt kultuurisektorist siis see viib meid ka kindlasti tulevikus edasi. Aga millist mõtlemist meil on vaja uuteks olukordadeks ja, ja kas seal baseerunud kõik digiilma ei julge väita seda? Ma arvan, et siin tekib mingi hübriidlahendus ja kõik said aega piisavalt mõtlemiseks, kuidas oma asju teha paremini. Võib-olla veel operatiivsemalt, kuidas ellu jääda, et eks šokk paneb alati ju mõtlema ja teisiti tegutsema. Loomulikult. Ja ma väga ootan ise Tallinn Music Weeki konverentsi ka, mis räägib just ka kultuurijuhtimisest. Et milliseid kompetentse ja, ja kuidas siis neid muutusi juhtida ja mis on muutunud siis ja mida me näeme selles olukorras positiivsena ja, ja kuidas sellest välja tulla? Miks see nimetasid muusika valdkonda kõige keerukamaks valdkonnaks selles kultuurielus, kui ma seda olukorda kõigega kõrvalt nägin ise olles siis džässliidu juht samal ajal, siis ma nägin, et lihtsalt muusikasektor muusikatööstus koosneb nii mitmest erinevast osast nii paljudest erinevatest žanritest ja esindajatest. Ütleme nii, et kui ma nägin kõrvalt, kuidas neid seadusi ja kriisiabi ja ja milliseid ettepanekuid tehti, siis noh, ma nägin, kui suurt kasu sellest oli, et erinevad liidud, erialaliidud ja, ja erinevate muusikastiilide esindajad, siis tegid need ettepanekuid, eks ju, et kuidas võiks toimida, on ju, et kui kompleksse seal oli seal tohutult kompleksne ja ja ma olen sedasi, aga jah, ütleme sellise arvamusele ka teistelt nagu kuulnud, et loomulikult nüüd on meil kunst, teater, kirjandus, kus on täpselt samamoodi väga vajalik seda kõike analüüsida ja siis need otsused teha, et ega see ka ei tulnud kindlasti kergelt. Aga mulle endale tundub, et muusika lihtsalt koosneb nii paljudest detailidest, kui me kaardistame terves ökosüsteem, eks ju, et me räägime muusikust, siis me jõuame juba ka helinduse heli, tiimiini, videotiimi, nii et loomulikult teistes valdkondades samamoodi. Aga kui võtta korras ehk siis me näeme, et kui palju see inimesi haarav ja kui, kui suured kontserdikorraldajad pihta, eks ju, ja nii edasi, et kui see kõik ära peaks kukkuma, siis jah, see on väga suur sihuke kokkulangemine, kes Music Estonia suudab olla selline universaalne katuseorganisatsioon mis tahes muusikažanrile. Ma ise arvan küll niimoodi, et jah, sellepärast et need mõisted on ju ikka samad, kui me räägime muusika ekspordesse ju kohandub kõigele ja mis minu selline soov ongi teada saada, siis loomulikult igat žanril lihtsalt seal on nüansid. Vot siin ongi see peenhäälestus, need nüansid ja et igat võib-olla jah, žanr ei saa ühteviisi eksportida ja on vaja arendada mingeid muid kompetentse, võib olla. Ja Music Estonia noh, ütlemegi, nii et ma näen, et Nad on ju olnud klassikaline ekstil Chase helil, Womeksid nad nii või teisiti, rahvusvahelisel pinnal on seni selle kuue aasta jooksul katnud kõiki žanre tegelikult ja võib-olla oleks tore, kui me leiakski nii klassikalise, peaasi, et me saame kõik need kaardistatud, mis kompetentsi siis on, et kas on siis žanritel mingid nüansid kindlasti ongi erinevad, eks ju. Aga et teada saada ja ütleme jah, vaadata veel peenemalt, siis mida me saame igaühe jaoks ära teha. Muusikamaastikul, aga seda on tehtud ja seda kindlasti on hea edasi viia ja minul sellise värske juhina on siis ütleme esimene samm kindlasti hakkangi ühendust võtma erinevate esindajatega ja, ja uurima, kuidas me saame koostööd teha ja veel paremini üksteisele kasu tuua. Mis on need väga konkreetsed, sellised uued tuuled, mida sina organisatsiooni iseenda tulekuga kaasa tood. Vot nüüd hakkame seda koos kõike analüüsima, need tuuled ilmselt sellised detailsemalt veel selguvad. Aga ütleme nii, et midagi kardinaalselt kindlasti ei tooks, maa sooviks enda poolt seda edasi arendada parimal viisil ja see ongi minu agenda ja teha koostööd ja, ja ütleme, et see olukord ka tõesti see võimaldab meil, ütleme niimoodi, et me peame kiiresti tegema seda koostööd ja kiiresti omavahel tuttavaks saama ja leidma need võimalused, kuidas üksteisele pigem abiks olla. Sest ma kahtlustan ikkagi, et see olukord ei ole lõplikult nagu maailmas lõppenud ja selle raames meil on vaja olla tähelepanelikud ja ütlemegi edasiarendus jätkusuutlikkuse tagamine, kui ma suudan nende aastate jooksul, millal mina olen tagada selle jätkusuutlikkuse ja kasvu ja arendada tuuri edasi, siis oleks minu soov ja unistus nagu täitunud juba. Ja meil on väga palju uusi juhte ka vahetanud näiteks Eesti Autorite ühingus just jugomart kalal liigub Viljandi kultuuriakadeemiasse, kellel Music Estonial on koostajate ütleme, et et väga palju on niukseid, värskeid tulijaid või liikunud lihtsalt erinevad positsioonilt. Uude. Et ma väga ootan sellist koostööd ja arengut lihtsalt ja püsimajäämine ja edasiarendamine ja terve kultuurisektoriga siis niimoodi tutvus tegemine. Aga ma ütlen, et meil on väga head inimesed, meil on hetkel siis kuus ametikohta, on siukest toonias ja, ja nende inimestega, nende kompetentside, nende, selliste teadmistega on kõik võimalik. Ja ma väga soovin neilt seda ammutada, et teha ettepanekuid sihukeste parimateks otsusteks. Hästi korraks selle sügise juurde tagasi ja võib-olla see ei puuduta ainult sügist vaid kõik järgnevad. Aga üks asi on, eks ju, see, et meie siin Eestis praegu oleme nagu privilegeeritud seisus. Me saame korraldada suisa festivale, rääkimata kontsertidest. Aga teine asi on see, et iga eesti muusik lihtsalt ei ole võimalik, et ta läheb praegu välismaale esinema, mis tähendab, et see kohe tõmbad ka veidikene maha sellist rahvusvahelist koostööd, kuidas seda jätkata tingimustes, kus reisimine tegelikult ei ole võimalik. Vaat siin tulevadki nüüd esindusorganisatsioonid, noh minu arust kalaingu, et hoida neid kontakte ja pidevalt siis hoida ennast kursis siis nende arengutega, kuhu saab minna näiteks mingite riikidega, me saame koostööd teha tõesti, paljudega ei saa hetkel digitaalne maailm hoiab kindlasti pinna peal mingis mõttes Need rahvusvahelisi kontakte, ütleme, et senikaua me saame kindlasti üleval hoida lihtsalt ja olla üksteisega ühenduses ja jälgida koos seda olukorda, et kohe, kui me saame midagi teha ära, siis me teeme, et see side ei tohi lihtsalt kaduda. Ja ma näen, kui palju pingutatakse, kui erinevatel festivalidel on siin delegaadid ja neid, et ollakse väga tugevalt üksteisega kontaktis, et mitte neid sidemeid kaotada ja koos ühise eesmärgi nimel edasi nagu tegutseda. Aga jah, see on see võimalik viis, ma arvan, kuidas ühelt poolt, et, et see töö, mis on tehtud, ei läheks kaotsi ja meil oleks võimalikult operatiivselt võimalik jätkata siis rahvusvahelist koostööd. Aga rahvusvaheliselt, ütleme muusikasektoris, jah, mind ennast aga köidab kui selline teema nagu muusika kirjastamine. Et tahaks sellest ka rohkem ise teada ja kuidas see toimib, sellised teised asjad, toodete, teenuste müük, kirjastamine, noh, ütleme, et sellised asjad võimaldavad sellise rahvusvahelise suhtluse alati pinnale jääda. Et jah, et kui see füüsiline kohaleminek ei toimi, siis mingite teiste vahenditega tegelikult on võimalik seda tagada. Kui pikk on sinu esialgne ametiaeg? See on tähtajatu. Ja siis vaatame siis, kuidas läheb, ja ma olen ise kunagi spekuleerinud alla kolme aasta jälle ei ole võimalik võib-olla mingeid asju ellu viia, eks ma olin nüüd džässliidus, olin küll vähemalt aega, aga ma loodan, et teenib siukest suuremat eesmärki. Kui ma liigun, ütleme, valdkonna hüvede heaks etteotsa, et et ma saan ka kindlasti nendega palju koostööd teha. Aga jah, et ütleme, Virgo oli nüüd kuus aastat, onju, et ja mina olin seitse aastat nüüd näitustes, et ma võin öelda, et selline aeg võimaldab sul täiesti mingi väga kompaktse asja noh, loodetavasti maha jätta endast, et Virgo ka annab väga heas seisus asja üle, mina annan enda asjad üle, ma tahaks loota, et heas seisus ja kihvtide inimestega see on selline ideaalne ja siis liikuda edasi ja võib-olla ka väga pikalt Otsa jäämine ei ole alati võib-olla, aga, aga on ka väga geniaalseid inimesi olemas, kes suudavad olla pikalt eesotsas ja, ja alati nende muutuste ja kõigega nagu kaaslasele ja leida see energia. Aga üldiselt juhtimises ma olen sellise vahetuse poolt, aga mitte kiire vahetuse, et seal midagi ikkagi ära teha ja siis anda nagu teatepulk üle. Et nii väga, võib-olla pikk, väga lühike, tekitavad selliseid segaseid, võib-olla tundeid. Aga ma tean selliseid oma iidoleid, kes suudavad ka eesotsas olla väga pikka aega. Kes iidolid on? No näiteks, ütleme rahvusraamatukogu maastiku kindlasti Ivi Eenmaa, kes. Ma näen, et see naine on ka mind väga toetanud ja väga kihvt inimene näiteks ja noh, jääme siis selle nime juurde hetke. Me igal juhul ma arvan, et kogu muusikavaldkond on ootel, on põnevil ja ma loodan, tekib veel huvitavaid diskussioone nii muusikaelus üldiselt, aga ka siinsamas raadioeetris, et meil on võimalik veel alates septembrist siis väga hea meelega ja siis mul on kindlasti detailsemat veel sellist arvamuste infot veel jagada. Siin aga ma olen väga õnnelik ja, ja väga-väga ootan koostööd. Aitäh Avedelt klassikaraadiosse tulemast ja, ja tõesti, jõudu, jaksu ja tuult tiibadesse, aitäh.