Viiendast augustist viienda septembrini on Tartus kogu galeriis aparaaditehases avatud üks uus näitus kus kõrvuti on paigutatud kahe kunstniku tööd, mis ei ole loodud otseselt kogu galerii jaoks. Seal võib näha nüüd Paul Kuimeti fotokollaaside seeriat. Kristallsõrestik ja Mari-Leen Kiipli installatsiooni USA. Ja nüüd on siin minuga koos kunstnik Paul Kuimet kellega räägime veidi lähemalt, mida seal näitusel võib näha. Tervist. Palun rääkige veidi just selle teose saamisloost. Selle teose saamislugu on selline, et ma päris mitu aastat tagasi tegin paar sellist fotoinstallatsiooni milles oli kujutatud siis selliseid anonüümseid klaasfassaade või klaasist ja terasest ehitatud hooneid mille akendelt Sis peegeldasid, teised natuke tuntumad sellised ikoonilisemalt modernistlikud hooned ja kuidagi kas siis pool juhuslikult või juhuslikult läks edasi, et need mõttekohad nende teoste jaoks olid tihti siis maailmanäituste või World Expo endised asupaigad. Ja sealtkaudu siis paralleelselt mind huvitas kaks aspekti, üks oli siis selle materjali terase ja klaasi nii-öelda saamislugu selliseks levinud moodsa arhitektuuri ehitusmaterjaliks ja sellega siis paralleelselt või siis jälle kusattumuslikult see, see otsing mind viis siis kristallpalee juurde, mis ehitati aastal 1851 Londonis toimunud siis näituse jaoks, mida toona nimetati Kreitexi Vision, mida siis peetakse tegelikult siis nii-öelda esimeseks, siis oleks maailma näituseks, kui võrrelda Xbox ja see uurimustöö siis või, või ma ei tea, kas seda saab nagu internetis sobramist ja raamatute lugemist saab nimetada uurimustööks? Ma ei tea, aga see siis viis mind nii kaugele, et kuna seda kristallpaleehoonet enam ei eksisteeri, vaid see põles siis kolmekümnendatel maha, siis ma sain külastada ainult nele hoone, siis nii-öelda elus olevaid sugulasi mis seal siis mitmed teised siis palmimaja ja botaanikaaiad, mis mingis mõttes said alguses sellest kristallpaleest või sedasorti arhitektuurist, mis siis 19. sajandi keskelt edasi nagu hakkas Euroopas levima. Ja seejuures siis on oluline mainida, et see kristallpalee sisearhitektori tegelikult toona juba tuntud botaanik ja insenere Inglismaal Ja sealtkaudu siis mind hakkas huvitama see mõte, et mida nende botaanikaaedades pildistatud fotodega siis teha. Ja selle põhjal ma siis tegin sellise, vaatasin need kristallpalee pilte ja lõpuks leidsin nende arhiivimaterjalidest, leidsin sealt lae, siis sellest kesknöörist nii-öelda siis sellise mustri, mida ma olen siis nüüd kasutanud nende kollaažide valmistamiseks. Kuulates ja on ka teised rõhutanud, et tegu on väga aeganõudva protsessiga. Kuidas tundub teile, kui kiiresti peaks tänapäeval kunsti tegema, kas on suur luksus võtta sellist aega, et luua üks teos? No see on nüüd üks teos, mis praegu koosneb 12-st teosest või see on siis selline nii-öelda siis fotoseeria fotokollaažide seeriat mis on nüüd siis küll valmistatud suhteliselt kiire aja jooksul, aga no tähendab, ma arvan, et jah, loomulikult seal luksus, aga ma arvan, et see on luksus, mida noh tähendab, ma tunnen, et mul on õigus nagu võtta see aeg, keegi saa mul keelata seda jah, muidugi see nagu privileeg selles mõttes, aga ma ei tea, kas tal on nii kaua aeganõudev on, et kui ma siin mõtlen, et meid ja mõned inimesed maalivad hommikust õhtuni näiteks mõnda laemaali aasta aega järjest iga päev viis päeva nädalas, et siis ma arvan, et see minu töömeetod võib-olla ei ole nii nagu raske tegelikult või noh, ma ei tahaks seda kuidagi üle tähtsustada. Pigem on küsimus selles, et noh, näiteks mõned muusikud räägivad ka sellest, et, et noh, et nad tegid mingit plaati oma kodus mingi aja jooksul, on ju, et siis see ei ole nagu see, et sa tingimata teed kaheksa tundi päevas iga päev seda, vaid see on ka aeg, kui sa elad nende mõtete ja nende motiividega koos ja see on lihtsalt selline aeg, mis tuleb nagu siis kellel siis on vaja rohkem seda aega ja kellel läheb, ma ei tea, on ju tuleb see aeg ära, ära elada, kuidagi olla nende asjadega koos. Kui tähtsad on kristall saarestikus taimed sest nüüd on see seeria pandud kõrvuti Mari-Leen Kiipli installatsiooniga, USA, mis tegelikult kasvab kogu aeg edasi. No minu jaoks on need taimed siis nendel minu teostel on nad no see on ilmselge, et nad kujutavad neid taimi ja, aga noh, see on ilmselge, et see on isegi banaalne, eks ole, et et seal võib-olla tekib küsimus, et miks ma arvan, et botaanikaaedasid pildistanud aga millele ma ei oska nagu vastata või? Ma ei tea, võib-olla need hooned siis ei tundnud mulle nii huvitavad. Aga mind otseselt selles mõttes nii-öelda ei huvita nende taimede siis nii-öelda olemuslikult, et mis taimed, mis pildi peal on, et see minu jaoks nii oluline ei ole, aga, aga teisalt jällegi see, et need taimed oli võimalik tuua nii-öelda läänemaailmas on muidugi seotud selle ajastu ja ikkagi selle koloniaal nagu traditsiooniga, eks ole, ja tegelikult ei olnud ka ju enne seda 19. sajandi keskel Paika, võib-olla nüüd eksin natukene, et see ikkagi läks ka natukene aega, enne kui oli olemas tehnoloogia, mis võimaldas siis võtta kuskilt džunglist nagu nii-öelda taime ja teda siis rikka laevareisi jooksul hoida nendes oludes niisketes ka tegelikult sellistes klaaskuubikulaadsetes oludes. Et ta siis jõuaks sinna sihtkohta ja, ja noh, seal mingisugune seos ikkagi selle vahel on ka Nendes minu kollaasides on siis iga üksiku kollaaži pinnal on siis tegelikult kõrvuti fragmendid taimedest, mis teineteisest reaalsuses asuvad siis sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel. Kõige olulisemaks isegi seda näitust vaadates, mis praegu galeriis üleval on, tundub saavat klaas. Millist rolli mängib klaas teie loomingus? Nojah, selles mõttes, et ta hakkas minu loomingus rolli mängima juba kuskil neli aastat tagasi, kui ma tegin need mingis mõttes siis fotod ja millal siis olid nagu peegelduvat klaaspinnad ja klaas on ka selline ju väga levinud moodne ehitusmaterjal, eks ole mille omadused justkui näivad viitavat siis mingit sorti läbipaistvusele või transparentsusele, mis on ka põhjus, miks siis tegelikult, et neid suuri klaasfassaade kasutatakse tihti siis ka selliste avalike hoonete nagu Ta ja ministeeriumite ja võimustruktuuride siis ehitusmaterjalina. Aga ta on ka tihti selline noh, väga petlik, petlikult läbipaistev, sellepärast tihti need pinnad on kas peegelduvad või pool peegelduvad ja tegelikult me nende sisse ei näe. Ja sellest edasi siis jah, ma selle kunstihoone näituse jaoks siis valmistasin ühe filmi nimega materiaalsed aspektid mis siis noh, mingis mõttes siis vaatleb ka selle klaasja terasarhitektuuri siis arengulugu siis sellest alates kristallpaleest lõpetades siis tegelikult Alam-Manhattanil asuvate siis pankade ja finantsasutust Dustega tehes siis väikse sellise kõrvalepõike ka vene kirjanduse ajalukku. Niisiis 19. sajandil kui, kui ka 20. sajandi alguses. Et selles mõttes klaas mängib minu loomingus üle keskmise olulist rolli Just nimelt olete see filmis tsiteerinud Jevgeni son Jeltsini teost meie mis just nimelt kirjeldab selliseid rõhuvaid klaasstruktuure ja läbipaistvat klaasmaailma, kus inimesed on pidevalt kontrolli all. Kui oluline on tekst teie kujundikeele jaoks antud? Filmi puhul või antud teose puhul on ta nagu väga oluline isegi nagu esiplaanil siis rohkem kui minu varasemates töödes, kus tekst jääb tavaliselt siia kuskile ateljee laua peale ja, ja minu nagu mõtteprotsesside tähele, nii, eks pliidselt siis nagu esil, selles mõttes on ju, aga jah, et lugeda mulle meeldib ja mõelda meeldib ka ja ju siis nagu väljendub ka kuidagi selles minu kunstis Kuidas tunnete praegu, kas see teos on kogu galeriis koos Mari-Leen Kiipli teosega usa seistes saanud midagi juurde, mida? Kindlasti on saanud midagi juurde, ma loodan, et iga kord, kui mõnda teost avalikult kuskil näidatakse, siis ta siis ju kuidagi esitatakse teises linnas, teistsuguses ruumis seal kõrval on teistsugused teosed ja seda vaatab ka nagu teistsugune publik võib-olla kui Tallinnas, esiteks ja siis teiseks noh, kõik, kes seda näitust siis on näinud või saavad näha, siis noh, ma arvan, et, et nad näevad ka ise siis neid seoseid nende materjalide vahel, mis huvitavad mind, mis on siis teras ja klaas ja marinaadi puhul siis ka kindlasti teras, aga ka betoon ja klaas ja ka taimed, eks ole. Ma ei tahaks nüüd Marileni eest kõnel edasin, aga siis saan aru, et tema nagu installatsioon on ikkagi kuidagi seotud selle haapsalu siis rannikuäärse, sellise miljööga ja seal siis põhimõtteliselt leiduvate leid materjalidega, aga siis sarnaselt minule noh, tema puhul võib-olla eriti, et ta nagu selles mõttes käsitleb neid materjali väga plastilised nagu vormib neist siis sellise installatiivsete terviku. Aga ma arvan, et see plastiline lähenemine on ka minu teoste puhul siis suhteliselt oluline või nähtav ikkagi. Kuigi teosed kasutad mingis mõttes ka sellist nagu pool matemaatilist nagu mustrit, eks ole, mille, mille kaudu kollaaži loodud. Sooviksin veel küsida, kas see, mida 1851. aastal pidas ideaaliks arhitekte Päxten, kas see on tänapäeva maailmas juba kadunud? Jah, et teadupärast see on ju selline suur modern mõte, mida sa kristallpalee mingis mõttes esitas, eks ole. Ja astudes siis tegelikult ükskõik, millisesse ostukeskusesse oleme mingis mõttes siis sellises kaasaegses lahjendatud versioonis siis kristallpaleest. Ja siis saksa filosoofi viiter Sloderdaiki järgi oli tegelikult see kristallpale ja maailmanäituse valmissaamine, siis oli tegelikult see hetk, kui globaalne kapitalism sellisel kujul, nagu me täna tunneme, sai juba valmis, mitte ta ei alanud sealt. Et sel hetkel, kui kõik erinevad, et maailma, siis juhtivate tööstusriikide kaubanduslikud kultuurilised tooted olid ühe katuse all ja neid oli võimalik tarbida selle ühe katuse all. Et siis sai see nii-öelda see selline mull nagu mingis mõttes valmis ja aga kas me oleme näiteks või kas individuaalne inimene on selle mulli sees või väljaspool seda muljet ja kummal pool seda peaaegu siis efemeerse klaaspinda? On parem olla, seda peab ilmselt igaüks ise ise otsustama. Minuga rääkis kunstnik Paul Kuimet teosest kristallsõrestik, mida on võimalik näha kuni viienda septembrini Tartus kogu galeriis. Sealt kohe ka jätkame, aitäh, Paul.