Ilmumas on raamat Vanemuise muusikateatri ajaloost ja stuudios on külas muusikateadlane ja muusikaajakirjanik Virge Joamets. Tere. Tere. Sina oled nüüd Vanemuise 150.-ks aastapäevaks koostanud paksu raamatu Vanemuise muusikateater aegade peeglis. 150 valitud lavastust. Raamatu esitlus on tegelikult septembri alguses, siis kui on Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja avakontsert. Ja raamat ei ole trükikojast ekse tänaseks veel väljas, aga kuna sa oled selle töö ära teinud, siis on hea võimalus natukene vestelda ja rääkida sellest suurest ettevõtmisest ja muust ka ma paluksin, võib-olla sissejuhatuseks räägiksid üldse hoopiski nagu enda sellise taustaloo seoses Tartuga seoses Vanemuise, ega sa oled Tartus sündinud ja mina olen elupõline tartlane, Pinot Elleri koolis siis vahepeal õppinud Tallinnas, Eesti muusikaakadeemias ja 97. aastal tulime Tartusse tagasi, siis ma töötasin mõnda aega Elleri koolis 97.-st kuni 2009. aastani. Olin seal õpetaja ja natukene raamatukogus töötasin ja siis 2010. aastal sündis mul kolmas laps ja pärast seda oma Elleri koolis olin veel mõnda aega küll ka raamatukogus aga õpetaja tööd edasi ei teinud, vaid mul oli õnn hoopiski saada tööle ajakirja muusikatoimetajaks. See oli 2012. aasta sügisel ja nüüd ma seal siis olengi, koormus tasapisi järjest kasvab ja noh, tegelikult ma olen lisaks siis sellisele palgatööle ka kõrvalt küllaltki palju tegelenud ikkagi ka kirjutamisega. Ja ma siin mõtlen, et mis failikaust mul kõige paksem on siis tegelikult on see kontserdikavade kaust, seal on nagu väga palju palju tööd tehtud. Ja noh, tegelikult see sai alguse ka ikkagi Elleri koolist, et Elleri koolis 2002. aastal oli esimene pidu nädal, Kadri Leivategija oma direktori tegevust alustas, siis tal oli väga uhkelt käimas koolifestivalid siis 2002 oligi rokifestival ja selle jaoks siis ta palus, et mina kirjutaksin kontsertide bukletis ja seda ma siis nagu tegingi väga nii hoogsalt ja omast arust ka põhjalikult ja kavatsesin seda materjali pärast seal ka siis oma õpetajatöös kasutada. Ja see jäänud siis mitte ainukeseks selliseks, vaid järgnesid klassikapidu, nädalia, romantismi pidunädal ja siis veel ka Mozarti pidu nädal. Nii et kõikide nende jaoks ma tegin omast arust põhjalikud kava, materjalid need sealt läks nagu see töö ka käima? Jah, nii et see kavade kirjutamine on mul praegu päris päris ajamahukas tegevus. Just eilegi lõpetasin näiteks Lauri Väinmaale Urmas Sisaski festivali kava, Urmas Sisaskil tuleb 60. sünnipäev sügisel ja Lauri Väinmaa siis selleks puhuks teeb kauni kontserdisarja. Ja noh, ja siis näiteks Pärnu muusikafestival, nendel olen teinud juba kas viis või kuus aastat kava, eesti heliloojate liit, kui 100 90 aastal 2015, siis mul oli au neile kavasid kirjutada terve hooaeg, nii et noh, selline tegevus on küllaltki mahukas olnud. Aga sinna kõrvale siis olen ma natukene ka mõne sellise uurimuslikuma asjaga hakkama saanud ja siis see Vanemuise raamat võiski olla sellest nimistust siis üks, üks näide, kuidas sa Tartu muusikaelu uurimiseni jõudsid tartlasena ikkagi see mingisugune ka kolkapatriotism või et noh, ma tunnen, et ma testisin linnas olen kasvanud ja siin hariduse saanud ja siin töötanud. Et ma nagu tahaks kuidagi seda, mida ma olen saanud sellele linnale ka midagi omakorda nagu tagasi anda või et noh, selline nagu südametunnistuse aspekt ühest küljest aga teisalt muidugi kindlasti ka lihtsalt huvitav tööajaloo vastu, et enne teist ilmasõda Tartu olnud lihtsalt väga ilus linn. Et vaadates neid fotosid ja, ja mõtiskledes selle üle, missugune see elu ja olu siin ka kõik oli et püüda nagu sellesse aega sisse elada või püüda seda aega tunnetada ja omakorda, kui ma olen selle nagu enda jaoks mingil kujul läbi tunnetanud või läbi mõelnud või et see siis ka kuidagi ikkagi mingisuguseks asjaks lõpuks vormistada. Et jah, et millalgi siin sai tegeletud kontserdieluga 19. sajandi lõpul ja see oli selline küllaltki huvitav pakkumine. Lihtsalt Alo Põldmäe tegi mulle ettepaneku ühe ettekande teha ja siis sellest kujunes välja niisugune tohutult suur tohutult suur projekt minu jaoks, et Tartu ülikooli aulast ja seal toimunud kontsertidest siis lõpuks ka kirjutasin ühe artikli mitme osaliselt piklemis ilmus teater muusika kinos. Aga et need siis jah, see Vanemuise olemine, see on siis teine samm sellel Tartu Tartu muusikaelu uurimise teel. Vanemuise raamat on, tuleb ligi 400 lehekülge pikk. Mitu aastat sa sellega tegelenud oled, millal sa üldse tellimus esitati? Tiimile juubeliks? Umbes saabki täis tegelikult viis aastat mäletan ühe nii ilus selline septembri õhtu isegi kuupäevad ja on 28, september 2015 olime Gruusias matkal ja Marika Petti Vanemuise produtsent, võttis mulle kõne sinna mäe otsa. Aga siis mõtlesin. Oot, ma praegu ei saa rääkida, et räägime millalgi hiljem? Nojah, siis läks küll natukene aega, kuni ta selle järgmise kõne võttis, aga jah, ikkagi 2016. aasta alguses ma hakkasin ikkagi selle materjaliga juba otsast tööle. Aga ega see töö nagu ei tulnud päris ka puhtalt lehelt nüüd et ma ise olen nagu mõelnud, et kuidas ta niimoodi samm-sammult kujunenud või tekkinud. Et noh, võib olla esimene samm oligi mingi esimese Vanemuise arvustuse kirjutasin see oli 2002, maskiball mäletan aga siis enam, kuna Tartus on kirjutajaid väheses ikka mõni arvustus telliti veel ja ja siis telliti ka vahel mõni intervjuu mõne lavast rajaga ja nii edasi. Nii et ma mingil määral selle Vanemuise ka nagu tegutsesin. Aga siis 2007. aastal hakkas Niginema Vanemuise suure maja 40. aasta juubel. Ja selleks puhuks siis koostati raamatut Vanemuise kirjandusala. Tollane Anu tants oli selle eestvedaja. Ja siis ta palus, et ma kirjutaksin Vanemuise muusikateatrist, nii nagu ta siis tolleks ajaks oli. Ja siis ma lubasin talle ja tegingi, lühikene tekst kuskil viie, kuue leheküljeline, aga et siis ma tõesti esimest korda nagu kammisin kõik selle materjali läbi, mis on olemas, mitte küll nüüd kõiki arvustus ja nii edasi, aga ma sain nagu mingisuguse pildi ikkagi kätte ja tegin talle siis selle raamatu tarvis teksti ja selles uues raamatus, tegelikult, kui nüüd see järgmine pakkumine siis tuli, siis tegelikult see toona kirjutatud tekst oligi nagu karkass või alus, et ta on tegelikult siin, nüüd sissejuhatuses ka mul kasutatud suures osas natukene täiendatud, kohati pikemaks kirjutatud, aga suures osas jäi ta ikkagi paika, nii et ta nüüd siin kui vaadata, millest see raamat koosneb, siis seal on tõesti põhjalik, aga samas väga ülevaatlik mitte iga asja kohta üks lause sissejuhatus. Ja samal ajal nagu kõikehõlmav, aga väga hea sissejuhatus sellele kõigele muule muu mõistmiseks, mis seal edasi tuleb, siis tuleb 150 valitud lavastuse kohta välja võtta näited erinevatest allikatest. On need siis mälestusteraamatud, on need siis arvustus ja siis tuleb teel mitmesuguseid loetelusid ja siis tuleb veel sinu seletus kirikuid. Sa ütled, et see töö oli väga suur. Ja üks küsimus, mis see siis on selline, et seal päris lõpus on lisadest on nüüd Vanemuise muusikalavastuste loetelu ja, ja seal on nüüd siis kõik muusikal lavastused nimetatud, mis Vanemuises on olnud ja on Ta on kui palju neid on, neid on palju. Ja ma rullisin oma faili korduvalt ja lugesin neid üle, aga ega täpset numbrit ei tea. Ja lõpuks sai sinna veel ka midagi juurde lisatud, aga ütleme siis niimoodi, et kas 680 või midagi sinnakanti ja see on siis alates esimesest muusikatükist, mis Vanemuise selts, kes esitas, oli aastal 1883 pretsi, osa kuulus pritsiosa, mida mängiti tervelt 114 korda kuni aastani 1903. Ja tegelikult oma tööd alustasingi selle lavastuste nimekirja koostamisest, et üldse aru saada, et mida siin on tehtud, et mul oleks mingisugune alus. Sest et seda nimekirja ei olnud olid üksikud nimekirjad erinevates Vanemuise raamatutes, aga noh, mingisuguse ajaperioodi kohta ja mingi perioodi kohta polnud nagu üldse. Nii et nimestiku ja paikapanemine oli minu esimene esimene töö. Ja lähemalt on siis käsitletud nendest valikut 150? Jah. Et see valik tuli, noh niimoodi, et esiteks Vanemuisel see 150. aastapäev hakkas liginema, et noh, tundus, et see võiks olla ilus number on ilmunud igasuguseid vaatlikke raamatuid, küll seal 101 või 1001 mingisugust asja. Näiteks ma kujutasin ette, et see 150 ei ole ka nii meeletult suur number, et see võiks olla selline optimaalne. Ja tegelikult, kui ma siis kui esimest korda sellist valikut hakkasin tegema kõigepealt oli minu esimene idee, oli seesugune teenine kirja nii ja et siis võiks mingisuguse kas lause või pildiga olla esindatud või välja toodud ikkagi kõik lavastused, kõik, absoluutselt kõik muusikalavastused algusest kuni siis tänapäevani. Aga noh, tõesti, kui ma seal kahekümnendates ja kolmekümnendad alguses kappasin ja lappasin ja neid nimekirjasid tegin siis lavastuste arv on lihtsalt meeletu. Et ühes aastas vabalt toodi välja kaheksa operett ja järgmine aasta järgmised kaheksa ja ülejärgmine aasta järgmised kaheksa, et no lihtsalt on mõeldamatu neid kõiki eksponeerida, esiteks ma praegu ei, tõesti ei kujuta ette, mis tasemega nad võisid olla, aga see kriitika liigagi kaunikesti kriitiline, ütleme ausalt. No mitte kõikide kohta ikka oli selliseid tükke, mis läksid hästi ja millest kirjutati hästi. Aga ühesõnaga tekkis see moment, et seda ei ole kõike võimalik eksponeerida, et tuleb teha mingisugune valik. Ja siis omakorda tõesti see valiku tegemine oli ka küllaltki keeruline. Seal oli jah, ma järelsõnas raamatu järelsõnas ka seletan seda pikemalt lahti, et mis aspektid need seal olid. Aga noh, kindlasti üks asi, mida ma tahtsin eksponeerida klassikaliste ooperit parimate ooperite parimate operettide parimad õnnestunumalt lavastused, need siis välja tuua. Ja soov oli siis ka ikkagi, et oleksid noh, et oleksid need parimad lavastused esindatud, et ma leiaksin nende kohta ka head tekstid. Ja et võimalusel maaga ikkagi illustreeriksin, Sesteta kõneleb lavastusest. Kui me aja kirjastki loene või ajalehest laime arvustustes, me tahame, et seal oleks kõrvalpilt eks ju. Niimoodi, aga seal tekkisidki ka kohe esimesed, niisugused nagu käärid, et vaat et lavastus on olnud hästi populaarne, seda mängitud palju kordi üle 100 korra näiteks. Aga sa ei leiagi üldsegi ühtegi head tsitaat, seda lihtsalt ei ole, sest mingil hetkel seal ütleme kaheksakümnendatel, eriti 90.-te Intel kirjutised on väga, nagu kohati on ja kohati ei ole kohati terve aasta kohta, seal praktiliselt ei olegi mitte ühtegi arvustust Vanemuise teatri kohta võtta. Nii plussis, okei, leiad need tekstikohad, aga Sulejale pilt, või sul on pilt, aga seal ei ole peal neid osalisi, keda on arvustuses kiidetud, vaid hoopiski kõrvalosatäitjad ja nii edasi, et ühesõnaga nagu, et lõpuks kokku panna pusle, et oleks 150 tõesti head, huvitavat tervikuna mingisugust teatrist ülevaadet pakkuv valik, et need oleksid kaetud ka kõik heade tekstidega, kus oleksid esindatud kõik parimad näitlejatööd, parimad lavastajatöödeks, Need oleksid ilusasti kirja pandud. Pluss sinna Alexis Kaleida juurde. Hea pilt. Vaat see pusle tegelikult lõpuks kokku panna oli väga-väga suur töö. Omaette teema on ka need allikad, kust sa neid kajastusi leidsid? Tutvustad mõningaid nendest, mis, mis olid sellised olulisemad allikad erinevatest aegadest. Ma alustasin juba toona 2007, kui ma seda ülevaadet pidin tegema ikkagi sellest, et ma püüdsin leida üles raamatud võimalusel, kui neid oli ja no näiteks on olemas Udo Välja otsast raamat ida Urbeliston raamat. EP Kaidust on raamat. Nemad on siis kõikunud lavastajad Udo Väljaots ja Ida-Urbel küll eelkõige justiitsAurbel tantsulavastaja, aga siis elu lõpul hakkas ta väga-väga tulemuslikult tegema ka muusikalavastusi. Kahjuks mul ei olnud võimalust siin selle töö käigus tsiteerida. Mari Möldre, väga huvitavaid mälestusi soovitan soojalt lugeda, väga põnev tekst. Siis Eduard Türk sinilindu otsimas, Alfred Mering siis väga põnev allikas on Jaak Villeri koostatud kandiline kaare, liidad. Tohutult põnev materjal jääs, jäätmenagu saingi ka selles ja usu või, või toetus pinnase. Arhiivitekstid võivad olla hästi põnevad. Aga noh, muidugi minu raamatus on nagu see põhimõte, et mina kuidagi, kui mul on lihtsalt puhtad tsitaadid ja nii on, aga noh, Jaak Villeri siis ka täiendab ja kommenteerib ja niimoodi saab hästi põneva lugemise. Vot, nii et ühesõnaga raamatud ühest küljest siis teiseks ma hakkasin muidugi otsima arvustusi. Ja, ja siin on ka need erinevad võimalused üks väga suur abiline oli mulle lõpu üks Vanemuise arhiiv, alguses ma ei teadnud seda kasutada Vanemuise neti põhinarhiivsem ka Jaak Villeri koostatud ja seal on niimoodi, et sealt on siis võimalik leida lavastus lavastuse juurde pilte ja siis on ta ka välja toonud seal artiklid lihtsalt ka kasvõi näiteks et see ja see kuupäev, see leht, et saad juba otsida. Aga eks ta alguses läks käima see töö tõesti niimoodi katse-eksituse meetodil, et teatrielu see on selline kopsakam, välja on, siis on nõuka ajal ilmunud sellised kataloogilaadsed raamatut, kus on ka nagu võimalik leida kõik arvustused, aga jah, tõesti niimoodi nagu kild kild killu haaval, lihtsalt otsid ja kogud ja siis kirjutad ja siis lõpuks hakkad valima kõigest sellest. Sest et täna neid lavastusi oli nii palju siis ega ma ju alguses ei, nagu ma ütlen, mul alguses ei olnud seda teadmist, et kuidas raamat lõpuks kokku tuleb, et ma alguses kirjutasin ikkagi kõikide lavastuste kohta huvitavaid tekste välja. Nii et see 150 tuli alles. Ütleme, see valik oli eelmine aasta see arusaamine, et muidu see materjal lihtsalt on tõeline tohuvabohu ja sellest ei saa mitte midagi aru. Mina sealhulgas. Paberihunnik, mis ma välja printisin, oli pool meetrit tollel hetkel. Ja sa oled kõik selle oma sõrmeotstega ümber kirjutanud ja ma olen selle oma sõrmeotstega ümber kirjutanud. Siin nüüd 21. sajandi tekste sai ka copy paste meetodil lõpuks tõmmata aga näitekski, sirp, sirp, õnneks on ka olemas netis saadaval, aga neid on väga kehv kopida, sellepärast seal tekib üks tehniline probleem, reemsel ta kuidagi tühikuid, nii palju, et sa pärast tühikuid kustutad rohkem. Selle peale kulub rohkem aega, kui sul selle endale trükkimise peale. Ja näiteks siis ka nõukaaegne edasi, mida ma palju olen kasutanud, see ei ole netis kätte saadav, see tuli siis kirjandusmuuseumis käia ja need kirjakatked ümber lüüa. Varasemad lehed, näiteks Postimees, kuni aastani 46, seda ma kasutasin väga palju. See on kann netis kättesaadav, aga see tuleb ümber kirjutada, vähemalt tollel hetkel oli niimoodi, et ei saanud kuidagi kopida. Ja selle lehega oli muidugi see probleem, et kohati helise trükitehnika lihtsalt väga halb, nii et sa lihtsalt ei näe, sa ei saa aru, mis seal on kirjutatud, et ta nagunii nii laialivalguv, noh ütleme seal kuskil vabariigi esimese vabariigi ajal algusaastatel seal 18 19 20 noh, ühesõnaga ka niisuguseid tehnilisi probleeme lihtsalt oli päris palju või siis näiteks Jaak Villeri seal arhiivis on ka ilusti skännitud mingisugune artikkel, mida ma kuskilt paberväljaanded ei saaks. Aga Ta on lihtsalt paber on korts. Siis mõtled ja nuputad, et mis sõna seal võib olla, eks ole, noh, sa ei saa teda näpu vahel katsuda. Selliseid tehnilisi probleeme, see oli muidugi ka. Ja kui mõelda veel nende kõige varasemate peale, siis seal see, kuidas asju nimetati, oli ka ju hoopis teistmoodi. Et seal oligi üks koht, kus me nagu mõistete siin alguses, kas muusikakoor oli küll olla, jah. Ma alguses ei saanud aru, kas see koor koosneb siis lauljatest või pillimäng. Aga seal siiski olid sinna õnneks nurksulgudes ühes kohas visanud. Et see oli tegelikult orkester või suurem ansambel. Kuna mul oli algusest peale ikkagi teadlik valik, et ma ei hakka neid 19. sajandi väljavõtteid või siis ka ütleme seal noh, 20. sajandi alguse esimese poole artikleid kohandama või kohendama, et mulle see geel õudselt meeldib, enamasti saab ju nendest aru, et jah, ma mõnel puhul siis tegin väikese märkuse nurksulgudesse, kus tõesti oleks võinud olla niukene, kahetine arusaam. Aga neid parandusi tegelikult oli vähe. Ja see keel seal 19. sajandi lõpus on minu meelest lihtsalt niivõrd armas, et ma lihtsalt ei tahtnud tahtnud teda paradiisi asjamadest paran. Pealegi me saame ju sellest ilusasti aru, eks ju. Et noh, siis ma peaksin ju ka võib-olla seal nõukaaegseid tekste kohendama hakkama toimetama, sest need omakorda jällegi ju kubisevad kantse liitidest, et noh, et ma ei taha seda teha, ongi täpselt nii, et siis ongi Vanemuise teater tere, aegade deeglist täpselt nendes nende dolla tollaste kirjutiste reeglis, nii nagu see oli jah, jah, oli viljakas, rikastav teema oli seal ka jah, maisiteema tuleb seal ja et noh, üks asi võib-olla veel, et et kui ma materjale kaevasin, siis hakkas ja ka nende lihtsalt lavastuste teemade kõrval olen tekkima ka muid muid teemasid. Ja mulle need kangesti meeldisid ja lõpuks mõtlesin maru kahju oleks neid raamatust välja jätta. Et näiteks seal ikkagi 20.-te 30.-te Vanemuise teatri juhtimine ja see rahahäda ja opereti domineerimine. Need tekstid on päris värvikad siis sealt 40.-te lõpust 50.-test, eks, teatri ülesehitamine ja siis ka nendele igasugused väljasõidud, mis tehti väga niisugune värvikas ja põnev lugemine. See avab ajalugu ja see on nagu näitusel käimine, et sul on pandud silme alla asi sellisena, nagu ta on sinna tehtud, siin hästi hoolikalt kureeritud näituse nägi, võiks jupi lugeda näiteks Johannes lükki. Hästi selline värvikas koht, kuidas nad käisid ringreisil, sul oli siis idee lugeda ringreisist? Jah, et loeksin, võib olla ühe katkendi Johannes mälestustest, Johannes likijali, Vanemuise tenori solist. Alates 44.-st aastast ja päris mitu aastakümmet ja tema mälestustes on üks selline vahva koht, kus ta kirjeldab, kuidas käidi. Käidi ringreisidel 40.-te lõpul ja 50.-te algusel. Johannes lükki kirjutab, siis nõndaviisi. Nendel aegadel ja hiljemgi pidime rohkesti ringreisidel käima. Karmen ja teised suured ooperit selleks muidugi ei sobinud ja nii moodustati niinimetatud kontserdibrigaadid. Seda tehti ühelt poolt olude sunnil, et teater majanduslikult toime tuleks. Teiselt poolt muidugi selleks, et saaksime võimalikult kõikjal esineda. Tavaliselt koostati niisugune segadus üsna kiirevalt. Operettidest valiti välja löövamad kohad. Näiteks Kalmani, Maaritsast ja Straussi nahkhiirest ja muudki sellelaadset. Minult taheti peamiselt ooperiaariaid populaarsemate hulgast. Siis läksid need kaaniad, Cavara tassid ja Don hased. Transpordiks olid siis vanad sõjaväest jäänud auto logud trofeed, nagu neid isegi ametlikult millegipärast nimetati. Need jätsid alati osa tee peale. Kõige hullem oli see, et polnud korralikke kumme. Need, mis all olid nii räbalad, et pidime olema õnnelikud, kui saime järjest 50 kilomeetrit ilma puruks minemiseta ära sõita. Kui midagi siiski tagavaraks oli, seda juhtus küll ütlemata harva. Panime talle uued pastlad alla. Enamasti aga polnud midagi. Või oli see uus ratas juba all ja selleks korraks uuesti lossis. Siis tuli tee peal lõpmatuseni lappida paarkümmend kilomeetrit juba jälle soss. Meil polnud kõva akut starteri ringi vedamiseks. Üsna sageli ei olnud starterit ennastki kapoti all ja pidime iga kord oma plekk hobuse käima lükkama. Kui see viljahabeme aga mööda Eestit käisime, tuli esinemiskohti ühe korraga üle 30. Tegin siis nalja pärast pisut statistikat, kui palju meil tuli oma vana head Vastmaatilist bussi krono tagant tõugata teda uuesti käima, võimeke saada. Seda ta oli kokku 12 ja pool kilomeetrit. Lekki lõikab kõigepealt bussi ja pärast laulab veel terve ooperi teie muusikat maha. Ega siis ringreisidel kusagil hotelli võtta polnud. Kooli saalis võis olla küljealuseks suur maadlusmatt maha pandud või leidus lakas paar tuusti mullusaid heinu, kõigega olime rahul. Kui etendus toimus, pidi iga öömaja olema, kuid ega siis keegi ilma või temperatuuri valida saanud. Huvitav ei mäletagi, et meie inimesed oleksid kunagi millegi üle nurisenud. Mida tähendasid meile nende aegade vanemuislastele mingid raskused. Kord sõitsime talve ajal Pärnusse taas ka etendust tegema. Ilm oli külm, nii 15 miinuspügala ümber. Ega meil siis päris bussi olnudki. Kas oli see parajasti töös, mujal või jälle ajutiselt hingusele läinud, anti veoauto present lipa-lopa peal tagant hoopis lahti. Autokastis aga kuhi sopranit, tenoreid ja taritane segamini rekvisiidi ja ringsõiduks kohandatud deklaratsioonidega. Leidlik autojuht pani leeklambi Est poolt puhuma ja siis käis petrooli vingune soe õhk meie jalgade juurest läbi. Kujutan ette, mida oleksid selle peale öelnud teatri Tucci torkijad, tuletõrjemehed. Haaradossi aaria ooperi Tosca, kolmandast vaatusest, Eesti raadio sümfooniaorkestrit juhatas Jaan hargel. Laulis seal arhiivisalvestusel Johannes lükki, kelle mälestustest kuulsite ennist katkendit. Stuudios on endiselt külas Virge Joamets. Kuna selliseid raamatuid on tõesti ilmunud nõukaaja, lauljate ja lavastajate ja siis Vanemuise dirigentidest ka Erich kõlari kohta nüüd hiljuti Jaak Villeri raamat tegelikult on nagu õudselt kahju, et et väga palju on selliseid lauljaid väga värvikaid lauljaid siin Vanemuises aegade jooksul ju olnud ja tegutsenud, kelle mälestusi kahjuks ei ole üles kirjutatud. Et noh, näiteks Endel Ani vääriks minu meelest kindlasti raamatut. Või siis Lehte Mark, kes töötas siin aastakümneid ja tegi väga palju väga värvikaid osi ja neid nimesid on siin siin palju. Et jah, kahjuks raamatuid, mida kasutada, oli väga vähe. Sa rääkisid ka sellest, et sa tõid välja need sellised nisukesed, keerulised hetked ja mõttekohad. Vanemuise ajaloos tulid rõvedaid hetki. Jazzmuusikateatri jätkamine on vahepeal küsin. Ja seda muide ikkagi olnud korduvalt mõnid probleeme siin muusikateater. Et no kahekümnendatel ja kolmekümnendatel, kui seda operetti väga palju tehti siis ajakirjanduses ikkagi sa ise väga tugevat kriitikat ja, ja selle kohta on mul siin ka raamatus on üks vahelugemine kus väga kriitiliselt siis perekond stukise kohta kirjutatakse. Aga no näiteks siis üks keeruline moment on aastal 1950 et Kaarel Ird tuli Vanemuise teatri juhiks 44. aastal ja asusin väga hoogsalt intensiivselt ja noore mehe entusiasmiga ja tohutu teatri armastusega tegutsema, muidugi, aga, aga 40.-te lõpus noh, see olukord oli üldse terves ühiskonnas äärmiselt keeruline ja selline karismaatiline isiksus kahtlemata kogus vaenlasi. Hirde kõrvaldati 50. aastal Vanemuise teatrijuhi kohalt. Ja ta oligi siit viis aastat ära ja vaat siis on, eks Vanemuise oli väga keeruline periood. Kui siis Poljakovi nimeline Venemaa Venemaalt pärit inimene toodi teatrit juhtima ja kuidas siis ikkagi need lavastused on tollel 50.-te aastate alguses siis ikkagi väga kaldu vene ja vene nõukogude repertuaari suunas. Ja teater läkski oma tasemelt väga palju alla. 40.-te aastate teise maailmasõja käigus oli samuti teatrile väga raske olukord, et kui 39.-ks aastaks oli teater saanud nagu väga nagu hästi käima või 30.-te aastate teisel poolel oli siin hakatud päris tublisti oopereid kavasse võtma. Eduard Tubin oli sellel ajal teatrijuht, 39. aastal Valmis Valmis juurdeehitis. 1906. aastal avatud ana lisaaltaly tasapinnaline ja seal olid lahtised toolid ja tegelikult ta akustilises mõttes ei olnud nagu kuigi hea, ta sai ikka päris nagu kõva kriitikat, nii, aga 39. aastal siis valmis uus teatrisaal, mis oli tollel hetkel väidetavalt Baltimaade moodsamaid, väga hea tehnikaga nii. Ühesõnaga nagu sellised tingimused teatri tegemiseks olid lõpuks tõesti väga head. Tubin oli väga heas vormis, eks ole, orkester palgati, suurem hakati jällegi üle pika aja andma isegi sümfooniakontserte nii, ja siis tuleb, eks ole, sõda ja Vanemuine sisuliselt jookseb laiali. Et jah, see 40.-te keskel oli olukord väga kriitiline, aga sellest kosuti tuldi välja 50.-ks aastaks, oli nagu väga tubliks saadud, aga eks ole, 50. aastal muide, tuli välja üheksa muusikalavastust aasta jooksul koos ballettidega muidugi. Aga noh, see on väga suur arv ja need olid ka head head lavastused ja neid on kiidetud. Ja siis äkki lihtsalt teatrijuht saadetakse minema, eks ole. Nii et see 50.-te algus on selline raske ja kriitiline ja kui siis ird ikkagi teatrisse tagasi tuleb, siis ta uuesti asub väga jõuliselt tööle ja tegelikult see 50.-te keskpaigast, kuni siis ütleme seal 70.-te alguseni, kus Hirdon heas vormis on Vanemuisel väga hea aeg ja ird tõesti näeb sellel ajal ka väga palju vaeva oma teatrit tutvustada. Sellel ajal käiakse Moskvas ja Leningradis esinemas mitut puhku ja selleks puhuks teater tõesti teeb väga-väga-väga palju tööd. Ja aga see toob ka ikkagi tasu selles mõttes, et teatrit ja eriti gaasis Vanemuise muusika osa tunnustatakse üleliiduliselt ja 60.-te 69., kas tal ongi esimene niisugune rahvusvaheline koostöö, et Vanemuisesse tulevad lavastama saksa lavastajad, tuuakse lavale offenbachi Ilus Helena, sellest on väga ilusat fotot Liia Laats, seal Leonhard Merzin on seal osades draamanäitlejatega, tehke seda. Ja siis 74. aastal samade sama saksa teatrilavastajatega. Lavastusmeeskonnaga tehakse Beethoveni Fideeniat, nii et Vanemuisel on nagu sellel ajal ühest küljest küll head ajad, aga tõesti, selle nimel tehakse ka väga-väga-väga palju tööd. Et Irdi ajal oli niimoodi, et töölavastustega ei lõpp lõppenud esietendusega, vaid sellega järjest järjest töötati edasi, eriti kui olid mingid välisesinemised tulemas, nii et kuskil kirjakohas on ka öeldud niimoodi, et iga etendus võis olla erinev. Ja siis omakorda tekib raamatu koostaja see küsimus, et missugust kirja kohta ma siis tsiteerin, et eks ole arvustus võib-olla oli mingi esimese etenduse järel kirjutatud, aga et kui tähendusi oli 101 oli intervjuud, siis ma tegelikult ikkagi ei saa selles lavastuses ja pilti kätte. Aga neid keerulisi hetki ja muidugi Vanemuise teatri ajaloos veelgi olnud, noh muidugi see Irdi elu on selline keeruline. Ta oli ju tegelikult elu lõpuni nagu teatrijuhina ikkagi nimetatud, ehkki 81. aastal tuli Ago-Endrik Kerge esialgu on siis tema kuukaarte. Aga et need Ago-Endrik energialavastused siis esimesed just muusikalavastused need on, need on need omakorda nagu pöörase energiaga tehtud, et justkui tohutu tõusulaine Vanemuise kopitama hakanud õhustikus natukene. Aga noh, need kaheksakümnendad ju hakkavad omakorda olema Eesti ühiskonnas väga keerulised, nii et üks väga raske periood on 90.-te algus, kui Linnar Priimägi on teatrijuht, et see on ka selline koht, kus oleks, oleks võinud muusika teater tegevuse lõpetada? Jah, et sellest olukorrast väljatulek oli, oli jällegi keeruline. Aga seda unustasin öelda, et kui ird 55. aastal tagasi tuli teatrijuhtimise juurde, siis ta ka tõesti pidi pidi tõestama üleliiduliselt, et niisugune Tal on vajalik just seal mitme žanri teater. Kuna Nõukogude liidul ju kõik käis standardite kost kohaselt ja nõukogude liidus standard ei näinud, et 100000 elanikuga linnas oleks mitme žanri teater, vaid see oli ette nähtud ainult Draamateater. Nii et jah, see oli nagu Irdi selline missioon tõestada, et saab, saab küll. Kuidas ta seda standardit siis muutis? Kunstiline põhjendus oli see, jah, ikkagi kunstiline põhjendused, käidi kahel korral Moskvas esinemas. 56. aastal oli Moskvas Eesti kunsti dekaad ja seal esitati kaks operett. Ainult unistus ja Rummu Jüri. Ja need läksid aga väga hästi. Rummo Jüri oli siin Eestis tangivist Vanemuise kõige enam mängitud muusikaline tüki üleüldse. Sellega on antud 223 etendust ja Taali kas 10 aastat laval või praegu täpselt ei mäleta. Aga et siis 67. aastal mindi teist korda. Ja tollel korral oli kavas muusikalavastustest meeste laulud, luigelend, need on Veljo Tormise teosed. Ja siis väga menukas tükkamale rajal olnud Rätsep, õhk sääneks, siirdi, menukamaid lavastusi, üleüldse. Seal on Edvard Oja muusika, et see ei ole muusika tükk, aga see näidend siis väga suure muusikaosaga. Ja neljas tükk oli Šostakovitši ooper Katerina Izmailova mis on ka selline täielik hulljulgus või full samm niivõrd keeruline tükk tükk üldse repertuaari võtta. Nii et ird sai selle külaskäigu järel Nõukogude Liidu Preemia kolme lavastusest meeste laulud, luigelend ja Rätsepa Katerina Izmailova sinna nende valitute hulka küll ei, ei valitud. Ühesõnaga niimoodi ta tõestaski väga entusiastlikult väga püüdlikult väga loominguliselt tehtud muusikateatriga. Eks ole siin mõni aeg tagasi, Tõnu Kaljuste ju väga võimsalt tegi Tormise meeste laule, naiste laule, eesti ballaade. Et tegelikult võib-olla on huvitav teada, et nii meestel laulud kui naiste laulud on Vanemuise tellimus nagu ka külavahelaulud ja luigelend. Et Jertali selles mõttes ikkagi väga julge teatrijuht ja väga missioonitundeline teatrijuht, et ta pidas oluliseks eesti algupärandid ja neid tõesti tellis palju. Ja noh, muidugi tuleb sinna tunnistada seda, et kõik, mis ta tellis Eesti heliloojatelt, et ei õnnestunud hästi, et nõukogude ajal on siiski ka väga palju ebaõnnestunud see ongi laval olnud kaks etendust näiteks ja neid on mitu asja, mis on olnud laval kaks etendust, aga sinna kõrvale, siis on ka väga suuri õnnestumisi, et Dali, teatrijuht, kes julges riskida ja, ja noh, tegelikult nõukogude aeg vist ka võimaldas rohkem riskida. Praegusel ajal vist nii viskan lihtsalt ükski teatrijuht käituda ei saa. Sa jõudsid juba vastata ühele küsimusele, mis ma olin mõelnud, et mis võiksid olla need niisugused ajalooliselt hästi olulised lavastused, kus sa mainisid neid valimisi tellitud algupärandid. Jah, kindlasti need tormis asjad, meeste laulud, naiste laulud, külavahelaulud, need on siirdi tipplavastuste hulka nimetatud. Tar luigelend siis Rätsep, õhk, Eduard Oja, muusikaga see on ka Irdi-lavastus, eks tema tipplavastusi nimetatud Kaidu lavastustest võiks kindlasti mainida Valter Ojakääru ooperit, kuningal on külm. Selle lavastuse kohta käivad kirjatükid on hästi huvitavad. Et seal on teinud kuninga rolli Endel Ani. Ja narri osas oli Einari Koppel. Ja selle lavastuse puhul ma tõesti täiesti mõnuga tsiteerisin pikalt ühte kirjakohta, kus on kirjeldatud Einari tabeli näitlejatööd ja kuidas siis mitme aasta jooksul muutus, et kuidas ta rolli lahendas ajapikku erinevalt. Et jah, et see on nagu Vanemuise mitmes žanri teatri omapära. Ühest küljest puudus, teisest küljest ka nagu lisavõimalus, et on olnud kasutada draama näit, et noh, tegelikult praeguseni käib see, eks ole, et andekaid, muusikaliselt andekaid draama näit. Jaa, jaga tantsijaid, tantsijad on olemas, et saab teha selliseid ühiskunstiteoseid, et see nagu Vanemuise hästi suur pluss aga jaheta sellised tugevad draama näit tead, on tihti olnud väga värvikad muusikaliste tükkide tegijad, nagu siis Einari Koppel oli siis juba mainitud tud Rummu Jüri, kindlasti see oli Udo Väljaotsa lavastus, Udo Väljaots tegi siin viiekümnendatel palju, aga siis jah, see Rummu Jüri oli üks võimsamaid samuti Udo Väljaotsa Heivaldava Vikerlased 55.-st aastast seal oli nagu selles mõttes huvitav, et sellega anti ka mõned vabaõhuetendused, 59. aastal tus Emajõe peal ja 61. aastal Tallinnas Pirita jõekäärus ja õnnestus saada ka raamatusse foto. Kus on tartus too lavastusest, kus purjepaadid sõidavad ja seal on paadi Borje peal näha tekst, kalevite kange rahvas, et mõelda selle aasta peale 55 ja siis näha niisugust pilti, et see on nagu selline väga erutav. Väga erutav moment olnud, me oleme siin rääkinud hästi palju sellisest vanemast ajast, aga uuemast ajast võib-olla natukene vähem, et pole. Ülo Vilimaa on teinud äärmiselt põnevaid lavastusi. Köghini Borgiiabeeess on temalt aastast 83 eks selliseid väga tugevaid lavastusi ja üldse tema esimesi muusikalavastusi Putšiini mad hambatterfay. Seda nagu oma aja kontekstis väga-väga tunnustatud ja väga põnev vilimaa lavastus on selline ühendkunstiteos Mozarti Don Giovanni, kus ta siis panin kokku kokku nii nagu draamaetenduse avad, tõus plussis, Mozarti Don Giovanni ooperi syyda. Tal on teinud väga häid lavastusi, tema alustas muusikalavastajana. Ma nagu väga hilja, ta eluaeg tegi tantsuseadeid. Või lavastas siis ka tantsulise tükke, ise aga muusik kalisi lavastusi, ta tõi lavale esimest korda kõigepealt Kohvikantaat 60.-te keskelt Bachi kohvi kanda, et aga see oli selline pisikene sekene, aga siis 69. aastal tuli tal Putšiini Taska kohe samal aastal järgi Bizee, Carmen ja 70. aastal Prokofjevi õnnemäng ja et neid nagu toonitatakse väga heade seadeks lavastusteks siis Mare Tommingas on mitmesuguseid uhkeid tükke. Võib-olla mainiksin mees La Manchast 95. aasta väga-väga põnev etendus. Ja Mare dominga Veneetsias Straussi öö Veneetsias oli esimene, mis nüüd tuli välja vabas õhus 2000. aastal. Et selline Vanemuise vabaõhuetenduste traditsioon oli vahepeal mitmekümneks aastaks katkenud. Stuudios on selles tunnis külas olnud Virge Joamets, muusikateadlane, ajakirjanik ja rääkinud põhiselt oleme raamatust Virge loodud raamatust Vanemuise muusikateater aegade peeglist 150 valitud lavastust. Ja nüüd meil tuli veel mõte kuulata ta raadio fonoteegist natukene Valter Ojakääru ooperit kuningal on külm, mis tuli Vanemuises lavale enne meie sündi ja et see on lavastatud 1967. aastal ja selle lavastuse on teinud Epp Kaidu. Epp Kaidu oli selline, kellele, kellele sattus palju nõukogude operette aga sealhulgas siis ta on teinud ka eesti eesti opereti, näiteks Boris kõrverit, mitu Apereid. D esimene andis ta ainult unistus, mis oli hästi suur, suur menuk omal ajal ja samuti ka teie soo, palun. Aga siis 67. aastal Johan, temal lavastanud Ojakääru kuningal on külm, mis on nagu selles mõttes huvitav, et esiteks segame ojakäärust kui ooperiheliloojast kuigi palju ju ei tea. Teiseks Kaidu on teinud üksnes mõned ooperilavastused ja see on selline keeruline aines huvitav aines, hästi põnev aines Tamsar aines. Ja et seal siis jah, kesksed osad on kuningana Endel Ani ja Kuninga narrina draamanäitleja, aga väga musikaalne draamanäitleja, Einari Koppel ja Epp Kaidu mälestusteraamatus ongi Valter Ojakäär kirjutanud seda, et kuna ta juba teadis, et see roll saab olema Einari Koppeli laulda, et siis ta teadlikult arvestas seda ja oli nagu teda hästi inspireeris see, et ta teadis, missugune andekas samas väga musikaalne draamanäitleja seda osa hakkab esitama. Ja Me kuuleme sellest ooperist esimese vaatuse teise pildi algust. Laulmas kuulemegi Endel Ani ja Einari Koppeli. Dirigent on iiris kõlar. Unioja kuna ta pidi loobuma Aga üks oli, kas Jagna lõppenud? Noored panevad A. Mis vehke epa? Polku.