Tere tulemast kuulama iga kolmapäevast tehnoloogia saadet, digitaalne tund. Minu nimi on Meelis Piller ja minu tänaseks saatekülaliseks on mereakadeemia lektor Lia Pahapill, kes on tegelenud 15 aastat radooni kui loodusliku kiirguse ühe kõige suuremat tekitaja uuringutega Eestis. Kõik, mis meie ümber on, kiirgab kaasa arvatud meie ise. Et me oleme palju kuulnud jutte igasugustest ohtlikest kiirgustest, mis meid, ma tea tänaval ja kodus ohustavad, et milline reaalne olukord on, et kas ma mäletan kunagi kunagi üks inimene väitis, et kui hakati ehitama seda kunstimuuseumi, et siis selle kaevamise käigus tekkis mingi liiga suur kiirgus, mis inimesi pidi kuidagi ohustama, aga siis me käisime kellegiga seal kohapeal mõõtmas ei tundunud küll olevat kõrgem kui, kui selline. Nii-öelda ametlikult tervist, mitte ohustavaks kuulutatud kiirgusfooni, nii nagu igal kuuldusel on mingisugune tagapõhi. Ja, ja selle kuulduse tagapõhjaks oli ilmselt asjaolu, et seal selle kunstimuuseumi käigus avanes diktüoneemakilt mis on Eestis kõige uraanirikkam ja mis tegelikult kuna ta on uraanirikas, siis me teame, et uraan on radioaktiivne aine ja laguneb ja lagunemisel tekib kiirgus ja, ja see kiirgus oli tõesti seal olemas. Aga ta ei olnud sugugi niisugune hull, et mis oleks pidanud tervist rikkuma, mina ise käisin ka seal. Kuna need töölised hakkasid kartma, ega ta teistele nüüd kaugemale ei, ei oleks tohtinud üldse mõju taga, siis kartsid töölised, et neile seal töötamise käigus mõjub, sest et see on niukene. Noh, võiks arvata, et no see oli, seal oli siis augus ja tuul ei puhunud peale ei viinud seda kiirgust sisaldavaid osakesi ütleme sealt laiali ja siis, et võis tekkida küllaltki kõrge kontsentratsioon. Aga see ei olnud nüüd sugugi hull. Näiteks see konkreetne maja oli ka sellepärast huvitav, et ta oli üks esimesi mis projekteeriti väga niimoodi hoolikalt arvestades sellega, tabaneb diktüoneemakilt seal kõrval ja, ja kuna kuna see arhitektiks oli soomlane ja Soomes on radooni probleem väga hästi teada, ehitustes on ta seadustega sisse kirjutatud, et on vaja lahendada ja, ja siis on nüüd ütleme seal kunstimuuseumis kindlasti see probleem lahendatud, tähendab, maja sees ei ole midagi hullu, inimestel ei teki seal midagi hullu. Ja, ja siis teiseks ei olnud ka midagi hulluehitajatele ja seda enam ei olnud karta inimestele näiteks Lasnamäel, sellepärast et see kiirgus hajub, need kiirgust kiirgavad osakesed hajuvad atmosfääris väga kiiresti. Kui sügaval see, kes talle siis diktüoneemakiht, see kiht on nüüd erinevates kohtades, on ta erineval sügavusel. Ma ei oskagi öelda, ta avanes seal kuskil 10 meetri sügavuselt, ta oli näha tumedam tumeda viiruna, seda käidi väga palju vaatamas. Kahjuks alguses oli jutt isegi, et võib-olla eksponeerida seal kuidagi teda taga, aga seda vist ei ole praegu, sest seal on tehtud suur ventilatsiooni kohe ülevalt alla läbi niuke ventilatsioonikanal. Mis siis ventileerib, takse terve selle hoone ulatuses. Nii et sealt pinnasest ei pääse õhku üldse. Aga kas ütleme siis igasugune selline looduslik radioaktiivne kiirgus ei ohusta inimestele, kõigil läheb atmosfääris kuidagi laiali. Kui tuul puhub? Ei tähendab vot sellele küsimusele ei saagi vastata, kuivõrd ohustab, kuivõrd ei ohusta, sellepärast et mina võrdlen alati sellised, need on statistilised ohustamine, tähendab, suureneb kasvajate tekkimise tõenäosus nagu ikka kiirguse puhul. Ja see tõenäosuse suurenemine on minu arvates alati võrreldav, nagu suitsetamine ka ohustab tervist. Aga kõik suitsetajad ei sure kopsuvähki. On teatud protsent, eks ole. Ja täpselt samuti on tõenäosus, et, et mida suurem on see kiirgusfoon või see kiirgusdoos, mida inimene saab, seda suuremaks muutub siis see risk, et ta võib saada mingi vähi, tähendab põhiliselt jah, mingi kasvaja ja kasvajate tekkimise tõenäosus muutub suuremaks, mida suuremaks muutub kiiritusdoos me oleme juba läinud niimoodi kiiritus doosile. Aga ma just tahtsin küsida, et ma olen kuulnud, et räägitakse, et Eestis on see looduslik radioaktiivne foon natukene kõrgem kui kuskil mujal maailmas. Kas see vastab tõele? Tähendab kui võrrelda mingisuguse ilmselt Taaniga siis ta on kõrgem. Aga kahtlemata on maailmas kohti, näiteks need kohad, kus on tõeliselt uraani kaevandamisega ja kus seda toodetakse ikkagi selleks, et et saada nüüd uraani ja seda kasutada. Kindlasti seal on see looduslik foon kõrgem ja Eestis on ta nüüd punkt üks, hakati teda uurima, siis me saame teada, kui kõrge ta on, eks ole, enne olid, nõukogude ajal olid isegi normid olemas, aga teda uurimisega tegeldud ja siis ei teatud ka mis, mis toimub. Kuigi asjaomased ministeeriumid teadsid näiteks Sillamäe, kuna Sillamäel hakati ju uraani kaevandama siis Sillamäe inimesed teadsid küllalt hästi sellest probleemist ja tähendab teadsid tasemeid ja oskasid võrrelda isegi neid oma majades olevaid tasemeid normidega, aga muu elanikkond Eestis ei teadnud üldse. Ei teadnud, et meil uraani leidub suurem osa inimestest. Ja, ja selle tõttu noh, ütleme üks asi on see, et kui kõrge see miski tase on, see sõltub alati, kui palju me sellest teame sellest asjast, eks ole. Ja siis, kui me juba hakkama teada saame ja hakkame siis võrdlema teistega, siis selgub, et looduslik tase ei ole nüüd maailmatuma kõrge. Aga kuskil kolmandal kohal, Euroopas oleme me radoonitasemete poolest majade sees ja, ja meist eespool on siis võib-olla mitte võib-olla, vaid kindlasti on Soome ja Rootsi või norra k vast nüüd juba uuringut, siis neil oli ka niimoodi, et neil ei olnud nii palju mõõtmisi tehtud. Ja esialgsed mõõtmised ei näidanud asi nii hull on. Aga viimaste aastate mõõtmised on näidanud, et neil on ka väga kõrge radoonitasemega maju, see tähendab, et majades sees on siis kiirgustasemed küllalt kõrged. Aga kas näiteks midagi sellist on uuritud, et ütleme, inimesed, kes on harjunud elama mingi konkreetse radioaktiivse fooniga keskkonnas, siis näiteks kolivad kuskile mujale, kus on see kas märgatavalt kõrgem või madalam kas see kuidagi mõjutab nende mõtlemist või kedagi üldse nagu funktsioneerimist? Tähendab, see on väga huvitav küsimus, mõtlemist võib neid mõjutada, siis nad tunnevad ennast kohe paremini, see on sõltub nende mõtlemisest. Ma olen mõõtmiste käigus näinud inimesi kes on hakanud tundma halvasti selle tõttu, et me panime selle radooni mõõdikumajja, sest nendele tundus, et see mõõdik eraldas mingit kiirgust ja nendele peavalud tähendavad. Inimeste tundmine on tihti seotud ka sellega seesama tihti võib-olla küll sellepärast et iseenesest need kasvajad, mis nüüd mille tõenäosus suureneb, kuid kiiritus on suurem, eks ole. Kiiritusdoosid on suuremad, nende tõenäosus suureneb, aga need arenevad ütleme kümnete aastate vältel, eks ole. Ja, ja need üldiselt näiteks Eestist ei võite ka küsida, et kas Eestis on tehtud uuringuid selle kohta, et nendes majades, kus on näiteks kiirgustase või radooni tase kõrgem, et kas seal on nüüd kopsuvähki rohkem. Selleks on liiga vähe Eestis elanikke, et korralikku statistikat teha. Sellepärast et ega nii üks-ühesed seosed need ei ole tõsiteaduslikud, nendega ei saa kuskil välja minna. Teed võivad meile näida nii. Ma olen ise ka käidud majades mõõtmas ja öeldakse, et jah, et siin on kõrged tasemed olnud ja on öeldud, et siin on kopsuvähki surnud iga, aga need inimesed on ka suitsetanud neid või muid faktoreid olla, nii et see nii lihtsalt seal on kohe kõrge tase ja kohe-kohe suri vähki. Aga see tähendab, ütleme selline radioaktiivne gaas, mis kuidagi tungib meile majja ja siis enam ära ei lähe sealt. Nii nüüd te ütlesite küll väga õigesti tähendab jahvate Me läksime siin jutus hoogu ja hakkasin rääkima inimestest ja nende tunnetest, aga tegelikult me ei ole rääkinud radoonist ja me ei ole rääkinud praeguga kuraanist ja ütleme looduskiirgusest niimoodi, et et missugused need looduses olevad ained on, mis on radioaktiivsed, eks ole, ja mis seal radioaktiivsus ja millega inimestel võimalik vihust kogu jah, just, et, et mis see radioaktiivsus on, see ei ole mingi inimeste poolt välja mõeldud kurikaval värk, sõjaline värk või midagi muud. Vaid see on looduses esinev nähtus, mis oli siin enne inimesi, oli isegi enne enne seda, kui maa veel oli olemas, tähendab see on looduses esinev omadus teatud aatomituumade, iseenesest laguneda. Ja selle lagunemise käigus tekib siis ioniseeriv või radioaktiivne kiirgus ja uued tuumad, uued täiesti uued ained ja need uued ained, kui nad on, võivad olla ka radioaktiivsed. Tähendab Need, radioaktiivsed ained jälle hakkavad lagunema ja jälle eraldub sealt seda ioniseerivad kiirgust. Ja nii kaua nad lagunevad, kuni lõppude lõpuks siis tekib üks stabiilne aine, näiteks uraani puhul on uraan laguneb kuskil 25-ks elemendiks ja lõbuksist tekib stabiilne plii mis enam ei lagune, aga selle lagunemise käigus kogu aeg iga etapi käigus eraldub siis kas alfaosakesi, mida me nimetame siis kahelgaa alfakiirguseks või Beta osakesi. Beta kiirguseks siis gammakiirgust sn, elektromagnetiline kiirgus ja see on täiesti looduses olev protsess ja see ei sõltu inimese tahtest. Mis see ütleme, mille põhjal seda nii-öelda radioaktiivset fooni mõõdetakse, mis osakesed näidanud? Fooni mõõtmisel tavaliselt me mõõdame just nimelt gammakiirgust, kõige tavalisemalt on näiteks kõikide meie inimeste valvavad meil Eestis on 10 kamajaama, mis on nüüd kiirguskeskuse jälgimisel, nad on lülitatud ühtsesse seirevõrku ja jälgitakse siis gammakiirgus. No see on siis põhiliselt ikkagi mitte niivõrd selleks, et vaadata, kuidas see looduskiirgus muutub, aga seal paadil on võimalus näha ka looduskiirguse muutumist. Aga, aga selleks, et seirata, mis toimub ümberringi, sest meil on küllalt palju aatomielektrijaama naabruses ja siis seda jälgida. Ja siis mõõdetakse just gammakiirgust, aga siis on veel võimalik mõõta ka nendes samades osa kolmes jaamas, nendes mõõdetakse ka veel. Õhus tähendab aerosooli ja see tähendab radioaktiivseid aineid mis võivad seal olla ja, ja kuidas vaat nemad võivad sattuda, et põhiliselt need, mida nüüd ütleme, see see mõõdab, siis nad võivad sattuda sinna. Noh, kui pihkub mingisugune Sosnovõi Borist või midagi, pihkub sealt, eks ole, siis määratakse ära, millised kadunuke liinid olid. Aga samal ajal on ka kosmiline foon olemas, eks ole. Sellepärast et ioniseerivad kiirgust või radioaktiivset kiirgust tuleb meile ka päikeselt ja kosmosest ja see jõuab siis atmosfääri. Jaa, ioniseerib seal omakorda ta nüüd ütleme maapinnale ei jõua iseenesest need neutronite prootonite voogse maapinnani jõuab vähem, aga ta tekitab nüüd kosmoses tekitab radioaktiivseid aineid. Näiteks vesinikumassiarvuga kolm, mis on. Me teame triitiumine, seda siis on Perill massiarvuga seitse ja radioaktiivne süsinik, mida kasutatakse väga palju elusorganismide dateerimiseks, sellepärast et nad kõik hakkavad edasi, lähevad juba aineringesse satuvad kuidagi laadlaserma pinnale, lõpuks näed, lõpuks võivad sattuda näiteks sattuda radioaktiivne süsinik satub õhu kaudu hingamisega ja triitium ja ja siis Perilium, need põhiliselt vihmaveega tulevad siis alla ja, ja satuvad maapinnale. Aga kas on nendest jaamadest kuidagi märgata ka sellist radioaktiivsuse tõusu või langust või nende ehitatakse aina uusi tuumajaamu igal pool, vahest juhtub kuskil midagi? Kas tähendab, kui need pikkumised siin on olnud, siis tähendab Niukest erilist alarmi põhjustavat tõusu ei ole ju Eestis olnud. Ja, ja kui oli Tšernobõl, siis jälle ei olnud midagi, mis oled alarmeerinud, aga samal ajal meil vedas. Tänu atmosfääri tsirkulatsiooni-le, ütleme, soomlased said rohkem seda. Kiirgus. Pilve enda peale ja 100. maha, meile jõudis ainult Kirde-Eestisse kohale, nii et küllalt vähe Eestit mõjutas see radioaktiivne tseesium, mis tuli sealt siis nende sademetega maailmas püsib kaua aega, mille jälgimist kiirguskeskus teeb, seal on teadaks üks neil proovivõtupunkte, siis nad vaatavad, kuidas laguneb ja kuidas ta siis looduses käitub. Aga isegi selline, mis sellised radioaktiivsed pilved ei lagune õhus kohe ära, vaid et nad ikkagi olenevalt sellest ainest, mida see sisaldab püsivad kauem. Et tal on küllalt pikk poolestusaeg, nii et ei, ta ei, vaat siin ongi tuleb, et erinevatel radioaktiivsetel ainetel on erineva pikkusega poolestusajad, see on siis see ajavahemikul, millal temast pool on ära lagunenud, eks ole. Ja näiteks miks me räägime uraani Sturaanil on poolestusaeg pikem kui selle maakera vanus on üle nelja ja poole miljardi aasta, see tähendab, et ta on. Kui ta tekkis kunagi siis jah, universumis ta tekkis, eks ole. Ta tekkis enne maad, väidetavalt suure pauguga, tekkis ja need radioaktiivsed ained. Neid oli arvatavalt varem rohkem osa stabiilseks muutunud, eks ole, aga need, millel on pikk poolestusaegne mutt, kui lagunevad ja lagunevad ja lagunevad ja nii neid radioaktiivseid osakesi tekib, tekib, tekib. Aga enamasti need õnneks on kuskil sügaval maa all, et nüüd otseselt inimesel kokkupuuted nendega kaevandada. Väga õige, väga õige, vot see on, ongi probleem, et mis, mille tõttu on nüüd see üks asi on, et eelmise sajandi algul saadi teada, et selline asi on üldse olemas, et seda ei saa vältida seda radioaktiivsust. Aga teine asi on ka see, et just nimelt. Meie oma inimtegevuse käigus toome osa neid radioaktiivseid aineid pinnale ja Osame kontsentreerib näiteks sellega, et põlevkivis endas on väga vähe uraani, eks ole. Aga kui me teda põletame ja siis lend tuhas on juba teda, ta ei kao kuhugi, ei lagune seal ta jääb sinna sisse, eks ole, lendtoas on teda tunduvalt rohkem, eks ja, ja. Mingisugustest sihukestest kontsentreeritud materjalist teeme mingit ehitusmaterjali või midagi, siis me saame lihtsalt ise teeme endale radioaktiivseid elemente ümbritsevasse keskkonda juurde tooma neid juurde näiteks on ka tooriumi rikad, graniidid. Siin on olnud juttu, et, et neid kasutatakse näiteks Hiinas või kuskilt kasutatakse. Ehitusmaterjalile kaminate ja kõige tegemiseks, eks ole, aga me toome selle tuppa ja siis ta muudkui kiirgab sealt meile, seda tähendab, lagunevad, lagunevad. Ja nüüd ma lähen tagasi selle teie ütlemise juurde, et, et osa neist on maa sees ja ja nad ei pääse välja, vat radoon ongi, kuigi ta on uraanirea üks elementidest, on tal sihuke omadused, et ta on teistest erinev, teised on tahked, aga tema on kaas. Ja küllalt pika poolestusajaga 3,8 ööpäeva. Tähendab, kui ta nüüd tekib raadiumistel kivimis siis kuna on tegemist nüüd gaasiga, eks ole, vaadake, kui huvitav, eks ole, ained tekivad ühest Uraanist tahkest ainest hakkab lagunema, tekib hoopis hoopis teine aine ja millel on hoopis teised omadused. Ja, ja see gaas, see gaas käidub gaasina, see tähendab, et ta saab kui ta tekib kuskil sügavamal paarides ta ja ta liigub koos õhuga, liigub kusi õhuga ja, ja tuleb, tuleb meieni ja, ja pääseb, kui ta nüüd tuleb maapinnal välja, siis ei ole hullu. Seal ta hajub, eks ole, aga vaat, kui ta pääseb kuidagiviisi tuppa, istujaks seal, siis ta jääb sinna püsima, eks ole, ja seal ta laguneb edasi küllaga. Tema tütarproduktid on ikkagi ka radioaktiivsed. Ja tegelikult suur osa sellest kahjust, mis pannakse nüüd radooni alla, on tegelikult tema laguproduktide töö tegelikult, mis, mida annavad, nemad tähendab küllalt suure doosi. On kolmapäev, te kuulate saadet digitaalne tund, minu nimi on Meelis Piller, minu tänaseks saatekülaliseks on mereakadeemia lektor Lia Pahapill ning Me räägime looduslikest radioaktiivsetest kiirgustest. Et jõudsime Stradoonini, mis salakavalalt meie tuppa hiilib ja mida me nagu ei pane tähele ja kas ma, kui seda liiga palju juhtumisi tuppa tuleb, kas siis inimene tunneb ennast halvasti, ma tea, pea pööritama või mitte midagi. Ei tohiks olla ja mitte midagi ei, ei tohiks olla allergiat ega mitte midagi, ainult et et tõenäosus, et kui see on väga kõrge see tase ja et ma ütlen jälle tõenäosus et see inimene saab 15 aasta pärast kopsuvähi, tõenäosus kasvab ja see tõenäosus kasvab veel, eriti, kui see inimene või keegi tema kodakondsete, tema perekonnaliikmed, liikmetest suitsetab. Sellepärast et nad on mõlemad nagu kopsuvähki, tekitajad on siis muidugi esimesel kohal, kopsuvähitekitaja. Ikka suitsetamine. Tähendab need radooni uurijat, see tundub nagu see vägi oleks nagu mingid suitsetamisvastased. Sellised suitsetamisvastast usku, aga see tuleneb väga hästi sellest, kui kui sellega tegeleda, siis saad aru, et, et radooni lagunemisel tekivad need laguproduktid, on ka tahked, ained on raskemetalli joonid nii ja nemad kui seal. Kui nad tulevad nüüd lagunemise tulemusena on siis nad võivad sadestuda pindadele näiteks seinapindadele, kaardinatele, põrandalt ja nõnda edasi. Aga kui õhus leidub näiteks suitsuosakesi suitsetamisel ikka näiteid siis nad jäävad sinna just kasutavad seda nagu lennukina, eks ole, lendavad. Ja me hingame neid sisse. Aga millised majad kõige rohkem ohustatud on selle radooni poolt, et ma kujutan ette selline talumaja, mis on käsitsi puust ehitatud, seal käib tuul väga hästi läbi, et seal vist seal vist neid probleeme ei ole, et võib-olla sellised tänapäevased suured kontorihoone, mis on tihedalt kummitihenditega või millega iganes kuidagi niimoodi täis topitud, et õhk. Teate mulle tundub, et praegu on kõige hullem lugu, võib-olla on praeguses situatsioonis on lugu nende vanade majadega, mis on renoveeritud ja tehtud hästi tihedaks, tähendab ja siis siis oled lisasoojus. See üks asi soojustusega, Justi tihendused ja millel ei ole mõeldud just selle peale, et ta ei ole isoleeri, tähendab kui on ehitatud radooni ohtlikule piirkonnale. Lisan siia juurde, et meil on tehtud ka radooniohtlikkuse kaart ja sellega tegeldakse. Geoloogiakeskus tegeleb selle radooni ja need piirkonnad on ka ehitusnormides ja, ja, ja isegi radoonitasemed majades on normeeritud, tähendab nagu seadusandlik pool teatud mõttes on olemas ja sellega tuleks arvestada ja sellega nüüd on juba järk-järgult ikka uute majade puhul hakatud arvestama. Nii et see ei olegi üle Eesti igal pool ühesuguselt igalt poolt tuleb kus õige maa, lõhe on. Ei, ei, nii hull see asi ei ole, sellepärast et jah, esiteks on meil need pealmised kihid, osa neist on niuksed, savikat ei lase gaasi läbi hästi, eks ole, ja, ja teine asi on muidugi kogu maailmast teraselt, märkisite ka seda, et kogu maailmas siiski need pektoolised. Et neid neid nagu peetakse siuksest riskipiirkondadeks küll aga vot. Meil meil on tihti nad just Pealt savikate seemnetega kaetud ja ei ole nagu eriti välja tulnud, seda ei ole mõõtmistega välja väga tulnud, aga põhiline on ikka need alad, kus diktüoneemakilt on maapinna lähedal ja Ida-Virumaaga jajajajaja ja ikkagi ja fosforiidialad tähendab siin Tallinna kandis ka Tallinna kandis, ütleks ma niimoodi, et varem, kui ma hakkasin sellega tegelema, siis alati mõtlesin, et kus on miljonivaade majas kahtluste radooni, noh just nimelt see miljonivaade on meil ju kliendilt, eks ole. Kaunis ja, ja seal klindi peal on, vat seal lubjakivi on all, seal lubjakivis on praod, me ei tea, mis Ta tuleb. Ta on selline müstiline ja samal ajal seal lubjakivi all kohe on diktüoneemakilt, eks ole, et kus need praod on ja on veel alasi, mis on otse diktüoneemakiltmaal, eks ole, niukesed alad ja need on nüüd peale diktüoneemakilda, mis on meil kõige uraanirikkam, on siis ka fosforiidid, on ja glaukoniitliivad sellised asjad ja siis on geoloogid väidavad, et et on ka osas etetes siiski noh, soomlastel on põhipõhjus, on ikkagi need rabakivide graniidid, mis on uraanirikkad ja jääaeg tõi osaliselt neid neid veeristena siia ja nad sattusid moreeni. Ja on siis hea ajatekkeliselt moreenis, võib-olla neid ja neid ei pea, need võivad olla kuskil ka lõuna pool ja, ja nõnda edasi. Aga muidu see diktüoneemakiltmaapinna lähedal on ikka Põhja-Eestis rohkem. Aga kas see gaas on siis ma ei tea, väga kerge, ta tuleb kuni ülemiste korrusteni välja või kuidas sellega iseenesest? Kaas on raske. Ta on õhust kord raskem, nii et ta on raske, aga meil on gaasid segunevad, nii et seda ta ei hakka. Sellist asja meil ei ole, et raskem gaas nüüd on, jääb siia alla ja keldrisse jääb seisma, sest meil kogu aeg ju temperatuurierinevuste tõttu on meil kogu aeg kaheksa ja kogu aeg, õhk käib ringi, eks ole, õhk liigub ja samal ajal need rõhkude erinevused siit te ju teate, et siit ja sealt majas tuul tõmbab, eks ja, ja selle tõttu seda keldrites on teda sellepärast rohkem, et see pind on sealsamas, eks ta laguneb ja jääb sinna ja on takistatud see üleminek kõrgemale, aga näiteks sellistes, ma olen ka kohanud selliseid maju, kui on kelder ja selline avatud kelge nagu keldris on siis veel kesk kütteselline keskküttekatel, mis tekitab siis õhuvaja kogu aeg õhu juurdevoolu ja ta võib hakata siis maapinnast võtma juurde, kui seda nagu kuskilt mujalt ei tule, eks ole, ja maapinnast ta ei ole eriti hästi eraldatud ja samal ajal ütleme, see on nagu avatud sellise noh, keldrist läheb otse kolmandale korrusele sekuna, avatud trepikoda, eks ole, siis sealt ta vabalt on ka niimoodi, et kohe on kolmandal korrusel isegi suurem see kontsentratsioon kui seal kui allpool, kus on, mis on suletud, eks ole, tekib niisugune ikkagi, see sõltub, kuidas õhk liigub selles majas. Aga teoreetiliselt võiks ähvardaga niukseid väikseid koduloomi, kes seal maal kirjal käivad, kes seda võib-olla lapsi. Maakoduloomade, me ei tea, aga just et ja, ja muidugi see küsimus on olnud. Tähendab, ma olen neid erinevaid radooni uurijate konverentsi kuulanud ja siis on noh, arstid lähevad väga tihedalt vaidlema selle üle, et kas on see noh, et et lastele Stabsone väike ta on, tema mass on äike, tähendab, see doos tema temale on suurem ju kui suurele inimesele nõnda edasi. Ja organism on ka tundlikum, aga üldiselt välja arvatud ühes lasteaias, ma ei tea, see oli mingisugune niukene. Ei oskagi öelda, oli tekkinud niisugune asi, et maapinna lähedal oli see radooni tase oli natukene kõrgem, seal on tehtud uuringuid lihtsalt, et vaadatud toas kas allpool ja kõrgemal on, on see suurem ja kuskohal ta suurema üldiselt on ta enam-vähem ühesugune. Aga see on, tähendab, ma ei saa ka väita, et sellest uuringut ei ole tehtud. Et seal oli lasteasutuses oli millegipärast põrandapinna lähedal millegipärast natukene kõrgem, aga üldiselt ei tohiks olla. Sellepärast, et ikkagi jälle õhk käib ringi, meil on radiaator ühes nurgas, eks ole, soe õhk peab liikuma ja, ja sellega koos ka kogu see käib ikkagi ringi, nii et et need lapsed ikka võivad põrandal roomata ja lasteaedades ei pea neid kapi otsa selle pärast panemas. Aga põhimõtteliselt siis sellised looduslikud kiirgused võivad inimeste unusta ikkagi pigem hoonetes kui õues jalutades kuskil, ma ei tea, võib-olla liiga minnes liiga lähedale kuskile diktüoneemakiile vä? Ei, ma arvan, et isegi ei, no kui te lähete diktüoneemakihti, vaatame, me kõik ikka käime vaatamas ja ja ei, see nüüd ei tohiks ka kahjustada nii palju, et ta hakkab meile vähki tekitama, sellepärast et see kiirguse hulk, see on ikka väga väike. Ja, ja, ja, ja tegelikult on niimoodi, et seal nende väikeste dooside uurimisega on onju väga keerulised lood ja seda sellega väga praegu tegeldakse, sellepärast et et organism võtab väikeste kiirguste, kui kohe järgne uuesti kiirkiiritust, eks ole, siis ta hakkab ennast remontima ise ja kui anda nüüd võimalus, tähendab need need rakud, mis on kahjustada saanud. Need Need nagu suure tõenäosusega need tapetakse ära, nende, neid ei pääse enam edasi paha tegema, eks ole. Need ei anna järglasi. Aga, aga seal noh, vaat see on nii ja naa, sellepärast et on ka väidetud, et, et kuna me teame, et varem oli see kiiritustase palju suurem, sest kaitsev näiteks ei olnud meil seda osoonikihti, sest ultraviolett kiirgus, kiirgus, ka ioniseeriv kiirgus. Ja et selle tõttu tekkiski meil selline mitmekesine loodus, tähendab, need olid mutatsioonid, kõik, mis tekkisid, eks, ja, ja, ja tekkis selle tõttu meil väga palju erinevaid liike. Aga kui ütleme, kas on, ma ei tea, inimene kolib uude Maigastataks laskma kuidagi uurida seda radooni taset majas ja et see oleks nagu ikkagi kasulik. Ja tegelikult on niimoodi, et enne, kui ta maja ehitama hakkav tegelikult on tark nõuda, oleks nüüd kui meid kuulavad taibukad, toredad lapsed, siis nemad võivad öelda oma vanematele seda, et pööraku tähelepanuga radoonile. Sellepärast et et vaata, meie ehitusosa, need ehitusnormid, need ei ole kohustuslikud, eks ole. Aga, aga nendel, kui, kui nõuda, et tuleb jälgida ehitusnorme, siis peaks olema, ütleme, see kinnisvaraarendaja ja see ehitaja, nad peaksid seda jälgima, tähendab reeglid on olemas ainult neid, kuidas nende valgusele, gaasi vastu saab, et seda tuleks majja. Aga maja tuleb alti ehitada ja tuleb ehitada kvaliteetselt. Sellepärast et pat radooniriskipiirkonda, noh, ei, ei ole mõtet. Meil Eestis vist ei ole siukest piirkonda, kuhu võiks öelda, et no välja arvatud kaevanduspiirkonnad jah, fosforiidikaevandusse, eks ole, et ei ole mõtet elumaja ehitada, sellepärast et väga raske on tagada seda. Et sinna ta ei tule, ta, noh, võib võib juhtuda, et seda on väga, see läheb palju maksma. Aga muidu on ikkagi, et igale poole, ka sinna miljonivaatega piirkonda võib ehitada seda, ainult, et tuleb jälgida neid nõudeid, mis on nendele radooniohutu hoone ehitamiseks, tähendab aja tuleb ehitada nii, et õhk maapinnast ei pääseks majja. Esimene nõue Aga ütleme juba vanemad majad, mis on valmis ehitatud, kuidas, ja sealt selgub näiteks, et et ongi liiga palju radooni kuidagi kogunenud, et kas seda on võimalik organiseerida nii, et sa seal kiiremini välja käiks või? No aga seda on jah, selleks on ka, tähendab kogu maailmas on sellega tegelenud väga palju, selleks on mitmeid meetmeid. Et selleks üks asi on, no tuleks teha, mingisugused ventilatsioonisüsteemid on olemas, radoonikaevud tähendab sellised ehitatakse maja kõrvale, et teda imetakse nagu maja maja alt siis seda õhku välja, ta tuleks sealt mujalt välja. Tähendab, miks ma rääkisin sellest? Ehituskvaliteedist on meil välja toonud ka see, et kui külm maja ehitatakse nõuetekohane aga kvaliteet on selline, tekivad praod just sinna maja põhja, ütleme sellesse. Et kui sinna tekivad praod. Aga vot see on mittekvaliteetne ehitamine, eks ole, vaat sealt tuleb radoon sisse ja on noh, meil oli siin lihtsalt töö käigus jälgisime mingisuguseid maju ja seal järsku tekkis radooni tõusme ei uskunud, alguses arvasime, et see on mingi viga mingi mõõtmisviga ja no aga kusjuures mõõtmisega ei saanud ja ja pärast siis selgus, et see oli plaatvundamendile ehitatud ja sinna vundamendi sisse olid tekkinud praod. Ja, või selle plaadi sisse ja sealt tuli sisse, tähendab, ehituskvaliteet isegi on võimalik sellega jälgida, aga no muidugi see, see läheb maksma siis selle ümberehitamine. Ma teen korra, mainisite mingit ehitusmaterjale, mis sisaldavad kergelt radioaktiivset ainet. Kas Eestis, Eestis on ka mingeid selliseid, mida kunagi vabariigi ajal tehti ju kivis tuhastrist, lokke. Lotte ja tuhaplokke ja neid tehakse praegugi. Tähendab, ja, ja see, te mõtlete vabariigi aega näidata nõukogude. Ja ma ütlen, ei, eilne seitse vabariigi ajal kui tehti neid selliseid päris telliseid silikaattellis, aga see oli suurem osa, sisaldas seal diviise tuhka, sihuksed. Tugevad. Aga vot seda ma ei tea, vabariigi aegsete ju ei ole ma proove teinud, aga siis kui läks lahtise Sillamäe tegelikult selle ratooniga hakati, ütleme ehitusinstituudi tegelema selle Sillamäe alopeedzee juhtumiga või selle ka, kus osa lastel oli, siis langesid juuksed välja kahtlustama, et, et see on sellepärast, et seal on võib-olla radooni tõttu see tekkis niisugune lugu ja, ja siis selle järgselt Radoonis, kuigi siis sai alguses radooni uurimine ja siis me mõõtsime ja lasime ka Soomes analüüsida just tuhaplokki, sest siis läks lahti jutt, et tuhaplokk on radioaktiivne tähendab tuhaplokis, kui nüüd võrrelda teda puuga, peabki rohkem olema, sellepärast et sealt on ju välja. Tähendab, ta on ekstraheeritud seal ja uraan on sinna sisse, temas on rohkem, aga ta ei, ei tohiks tekitada kõrgeid radoonitasemeid meie majades. Aga teine mainis korrast graniiti, et kui mõni inimene ehitab endale graniidist kamina või mõned sellised ehitusdetailid põrand, näiteks on Karendist midagi, kuidas. No meil ei ole, need on rabakivi graniidi, meil vist nii palju ei ole ta sellest teeks muidugi graniidi natukene kõrgem see, võib-olla ta võib, aga meil ei ole ka selliseid graniidi lasumeid, kui nad hakkavad Hiinast sisse tooma mingisugust, et, et seda tuleks mõõta selliseks, need on erinevad Graneedid, tähendab just see rabagi graniit on mis on ja, ja näiteks meil küll rootslased, me võtame kõiges Rootsist eeskuju ja rootslased on teinud aga tähendab, uurinud radooni ja nendel on isegi Esimesed mõõtmised kodudes või, või need ütleme elamutes on ka Rootsis tehtud, aga rootslased tegid küll selle vea, et, et nemad panid, tegid ehitusplokid sellised, kus sisse oli pandud Nende analoog meie diktüoneemakilda le neil on üks tumekilt ja nemad panid sinna täitematerjaliks, panid sisse siis seda nende Alumseeli ja siis saadi see ülemaailmselt tuntud ehitusmaterjal, mis on radooni ohtlik, see on siis bluugonkrit või, või üks kergkerge betoonplokk, mis on siis eraldab palju rohkem. Lubatakse kasutada, ei, see lõpetati kasutamine ära, aga majad tähendab, majad on alles, sest sisse seda, neid ehitati suuri maju, need olid paneelmajad või niuksed väike paneelid ja need majades on siis, nüüd on vastumeetmed kasutusele võtnud võetud ja nad peavad siis ventileerima rohkem ja on püütud isoleerida seestpoolt seda, et ta ei tuleks sisse, aga need majad on alles niidi lõhutud ära. Aga no muidugi, Rootsi jälgib väga-väga tihedalt seda radooni taset majades. Nii et lõppkokkuvõttes võib öelda, et loodus kiirgused otseselt inimese tervist ei kahjusta. Et peaks, lihtsalt, kui inimene kolib uude majja Butma ehitama, pöörama sellele tähelepanu, et ta elamispind oleks võimalikult hästi ventileeritud, et see looduslik radioaktiivne gaas sealt paremini ja kiiremini välja läheb. Ja ma olen teiega nõus, ainult et on, ma nüüd lisan siia juurde veel, et on olemas üks niisugune nagu levinud, et aknad lahti teha. Et ainult akende lahtitegevusest, kui on kõrge radooni tase, sellest ei aita, siis on ikka ikka vaja ehituslikud meetmed kasutusele võtta. On kolmapäev, te kuulasite saadet digitaalne tund, minu nimi on Meelis Piller. Minu tänaseks külaliseks oli mereakadeemial hektaril Liia Pahapill. Me rääkisime looduslikest radioaktiivsetest kiirgustest ning eelkõige radoonist, mis on selle üheks peamiseks tekitajaks.