Tere, Koit ja muusikahuvilised üle sügiseselt rõõmsa eesti naisartiste, kellest ma siin selles rubriigis rääkinud olen, on veitsa vähe. Jemm could, wrap Miia Lily Allen meenuvad kohe ja need naismuusikud ei lähegi meelest. Keelis on kindlasti üks selline daam, kelle plaatidele tasub tähelepanu pöörata. Ja minu jaoks tema uus plaat, kelle hear on tema neljast albumist paremuselt teine. Aga kõigepealt aktuaalne. Kossei keliselt do short teeb kaasa nagu Urban plaatidel tihti saavad Singlideks taid kaist lood, mitte plaadi huvitavamad palad. Liiga minu meelest on boschi üks selle plaadi igavamaid ja nõrgemaid palu tuim tükk meloodiat ja muusikat pole ollagi. Produktsioon on korralik. Ainult see, kus on siin plaadil veel mõttetum lugu, aga minu jaoks on huvitav tabada aja vaimu ehk sait kasti ja seega tuleb ikka hitte ka kuulata ja mängida. Said kastidega on samas see jama, et siis jäävad futuristlikud ja innovaatilised palad kõrvale, sest need ei taba praeguse, vaid mingi ebamäärase tuleviku ajavaimu. Kuna aeg liigub kindlas suunas, siis on sait kais tavaliselt eilne päev. Aga õnneks keelikse uuel plaadil on ka neid lugusid kohta võiks koht, võiks vabalt olla musta popi homses päevas. Teed on Kellis juba varem näidanud Neptun siia abiga ja eelmise aastatuhande lõpus. Väike tagasihüppe keelist on 28 aastane haarlemist pärit naine, kes 16 aastaselt lahkus vanematekodust selge sihiga muusikaga elus edasi minna ja neli aastat hiljem kahekümneselt sõlmis lepingu vöödioniga. 1999, kui ta oli 21 ilmus, helistate album, üks suunanäitajaid, urban popmuusikas kaleidoskoop. Kaleidoskoop oli ühtlasi eelsignaal Nerdi 2001. aasta fotofunk oopusele in söötšov. Paljud kõlada helistruktuuri loogika olid samad, Kelliste kaleidoskoobiga aga sain Neptuns tõeliselt suureks ja sealt läks nende jaoks tee ainult ülesmäge, kuni praeguseks vähemalt loominguliselt seisma jäänud ehk muusika kontekstist tagasi läinud. Rahamasin muidugi tiksub see ja nii ruttu seisma, kui protsess popmuusikas on käivitatud. Mis leiduski iseloomustas, mille poolest see uuenduslik oli, eks ikka karmid, teravad piidid, julge naiselikkus ja hääl nagu ennešerril piiksude ja klõbinat sõjakas jonnakas harmoonia, kompressitud helid otsekui umbrohust puhtaks küblatud helipilt. Kosmiline urban punk. Seitse aastat tagasi oli kelis veel aren piim muusikas nagu oinas apteegis või pigem vastupidi, kõrgtehnoloogiale ja Saifaile tänu pigem nagu update Koinas. Kuigi ma ei tea, mis see kujund tähendama peaks, ilmselt lihtsalt lammas droogide all ehk šiibondraaks, aga tore on, ma läksin oma jutuga mõnusalt pilve taha. Räägin keelise muinaslood muusikas edasi, see oli üks lahedamaid lugusid plaadilt I don't think so teise albumi Under land andis keelis või õigemini vöötšin välja kaks aastat pärast kaleidoskoopi ja kui kaleidoskoop on puhtalt saarele Williamsi ja Chadžuugo looming siis under Läändile kirjutas keelis ise, palu enamasti koos Neptun siga endiselt. Midagi polnud parata, album number kaks oli nõrgem kui äkiline avalaks. Nagu väga lahja ikka oli selles mõttes, et pold nagu vürtsi ja värvi alles jäänudki, suurt kolmandal plaadil oli jume tagasi 2003. Ja Eesti jah, on päris maitsev plaat, selline figuurikas plaat ja ma ei räägi ümbrise fotodest, vaid ikka muusikast. Ei viitsi väga spetsiifiliseks minna, sest keelise uudisteosest on alles suht rääkimata, mul igatahes hüvasti Neptuns plaat on täna kõne all keelis Uuefier ja siin on mängus juba hoopis teised produtsendid, tõusvad tähed ja ka mitu vana tuttavat paluda toon näiteks tema klientideks, nimetan pürgi oma eestlase printsess albumiga ja teadopist Etioopia ana. Siis žanräim mister Bangladesh Crawford, kes on kaasa aidanud Ludakris Missy, Ellioti ja tiaara lugude hea kõlale teiste seas ja nii edasi kassilooja villa kilo teeb ka häält korraks külalissolistidena mainiks veel praegu pensi ehk viimasel ajal lihtsalt pragat. Album aga on ebaühtlane, aga okei, ma mängin lugu pala vahepeal ja siis võtan plaadi kokku. Ligioon lõbusa lõbu keelise uuelt plaadilt, mille resümee võiks olla selline pärlitest keed ei moodustu, kaelakee häält välja ei kosta, on hulk erinevaid suurepäraseid palu. Siis on siin mitu tüütut tava arenbiidia suva juustust ninnu näinud. Ma ei tea, kas asi on selles big big märk niinimetatud kultuuris ja Coca-Cola topsiga ele sentimeeter kõrgem ehitada ja XXL ja megaparadigmas. Et Ameerika inimene tahab oma raha eest palju, et sama raha eest rohkem palu. Teisalt kui on lood valmis nikerdatud ja produktsioonitiimile makstud, siis peab lugu kasutust leidma. Kui see plaat oleks vähemalt neli-viis lugu lühem. Praegu on koos lisatrackiga 19 lugu ja 77 minutit oleks tervikmulje parem ja siin ei loe argument, et aga plaadiostja võib edasi Skipida ja netist tõmbaja ei pruugi kõiki lugusid valida. Ma räägin ühest konkreetsest kunstiteosest, popkunstiteosest, terviklikust, asjast, raamatute, lõika igavaid kohti välja maalist kai lõika tüki välja. Videokassetile võis teha oma montaazi DVD-le jällegi tee üldine iseloomustus plaadile siiski keelises Ron seda sarmi, särtsu probuurimis oli ennuugil ja selle juurde käib teatud külmus, kaugus, distants, arrogant, mis omakorda garanteerib täiesti mainstreami. Teosena ei ole keelist tervikuna lihtsalt vaid produtsentide, aga ka jumala Popp jumala abiga julgeb see daam erineda. Kas või järgnevas Grank loos on tegelikult saksa avangardi, 80.-te ands, türtsande Moib autonit võitjenedes bioritšid kas või lihtne ja põhjendatud helihäire plarinud fold nii kuulmiseni.