Tere eetris anportaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar kirjeldab huvitavat kokkusattumust. Kokku langevad hiljutine siinne teema arvutimängude loodud virtuaalses ruumis aset leidva majandustegevuse üle ja USA maksuameti värske huvi tolle sama nähtuse suhtes. Nimelt teatab USA kongressi ühine majanduskomitee, et neil on tekkinud tõsine huvi virtuaalse raamatupidamisruumi suhtes. Kes veel mäletab, siis mõni päev tagasi oli siin juttu ühest noorepoolsest Ameerika kirjanikust Julian Tibellist kes loobus oma kirjanikuks olemise põhitegevusest üheks aastaks ja siirdus kauplema virtuaalsesse mänguruumi sealsete suhu pandamatutaja käega katsutamatute asjadega. Mängukeskkonnaks oli Ultima Online ja kauplemisobjektideks sealne kinnisvarasoomusrüüd, kulla ja plaatinakangid, loitsud ja muu taoline. Julian teatas oma tuludeklaratsioonis, et tema ainukeseks sissetulekuks oli kauplemine immaginaarsete objektidega. Virtuaalse ruumi, varade ja reaalse ruumi majanduse vaheliseks lüliks on inimene, kes on valmis oma mängu edu parandamiseks tegema reaalse maailmatehinguid. Hinnad määrab turu nõudlus ja olgu näiteks pool miljonit koti virtuaalplaatina, mille saab endale keskmiselt 1000 dollari eest. Üks keskmise tasemega mängija saab hakkama tunnis natukene üle 300 plaatinakoti kogumisega, mis teeb kokku umbes 45 krooni tunnitasuks. Seda on rohkem kui paljude korralikumate ametite esindajad hetkel teenivad, olgu näiteks haiglaõed või noored õpetajad. Julian teenis aastaga ligemale 600000 Eesti krooni mis jäi vaid umbes 8000 krooni alla tema edukast kirjanikuks olemise aasta sissetulekust. Ja kirjanikuna kirjutas Julian loomulikult oma aastasest seiklusest raamatu pealkirjaga Atley mani ehk mängi raha. Lisaks on mõned majandusteadlased hinnanud mängumaailmas näiliselt eimillestki tekkivat lisaväärtust läbi reaalse maailma valuuta Teed. Gastronoomia sai Everku hästi elanikke aasta koguproduktiks üle 2000 dollari mis paigutas selle mängu tinglikult päris riikide edetabelis samale pulgale Venemaale, Eedeepole, Hiinast, Indiast ja Bulgaariast. Ja selles taustsüsteemis pole ju kuigi üllatav, kui raha teenimise lõhn ulatub maksuametniku tundlikkuse ninasõõrmeisse. Siit pole sugugi võimatu näha stsenaariume, kuidas world of work lahti hulk Dima sekka slaidi Everku hästi keskkonnast peab tõmbama otseühenduse maksuameti vastavasse serverisse ja mängu kohta saab öelda, et see on rohkem elu kui elu ise. Õnneks väidab just Osama USA kongressi ühine majanduskomisjon, et nende eesmärk on õigeaegselt endale asjad selgeks teha, enne, kui maksuamet jõuab omapoolse algatusega paanikat külvata. Kuid väikeseks mõtlemise hetkeks on kõigil mänguhuvilistel siiski põhjust, sest toosama kongressi komisjon kirjutab oma pressiteadaandes, et virtuaalsed majandusruumid on näiteid, kus tehnoloogia on seadusest ette jõudnud. Ehk teiste sõnadega saab komisjoni teadlane ridade vahelt lugeda ebamugavust taolise seadus puuduliku vaakumi eksisteerimise pärast. Aga see omakorda tähendab, et varem või hiljem on lisaks mängijatele virtuaalmaailmas ringi jalutamas poliitikuid ning riigiametnikke. Ning see omakorda tähendab, et varem või hiljem lisandub virtuaalkaubandusele käibemaks ja võimalik, et veel mõni senitundmatumaks. Ja lõpuks selle tulemusel tõusevad virtuaalmaailmas kaupade hinnad. Ja nüüd ei tea, kas viimast järeldust tasubki välja öelda. Aga olgu pealegi, nimelt tasub praegu investeerida virtuaalsesse kinnisvarasse, sest ka selle hind hakkab järsult tõusma.