Tere, tõin välismaalt laheda plaadi ja taandada teiega jagada. Bändi nimi on lindid ja lindid, teip, teip ja plaat muidugi nende seni ainus hiljuti ilmunud Luun. See on siis erikuradi indi, see on väga vaheplaat vahe nagu terav ja lõikav, samas nüri keldri saundiga kontraste täis varsti pikemalt. Seniks lugu pillilustipilli Insistor. Logo infisse arm, Ameerika bändi teeb, seal teeb albumil Luun. Minu arust peaks seda ka Eestis mööduma, aga ma ei ole peale sattunud, igal juhul soovitan selle plaadidel kuidagi hankida, kui teile meeldib. Indie rock. Indie rock on siin tinglikult klassifitseeritud stiilina. Siin on kutid, kes teevad vabas vaimus, loovad popmuusikat, kitarride ja trummidega ja etteruttavalt tuleb öelda, et ka ksülofoni, flöödi ja muude riistadega. Vot seda pean ma indie-rocki all täna silmas. Kolm aastat tagasi Minneapolises kogunenud teips teeb muusikat, mis pulbitseb sisemisest energiat ja ideedest on kohati küllaltki raju ja üldiselt üsna toore saundiga. Ma mõtlen, toore selles mõttes toores, mitte kuri ja ei olegi seejuures karm ja vihane rokk, vaid on nõtke peene tunnetusega garaaži popp tänapäevases mõttes. Vihase asemel võib ehk kohati kasutada sõna trotslik. Sest ega see nüüd väga leebe plaat ei ole. Ma ütlen peene tunnetusega, siis ei tähenda, et plaat oleks lihvitud või üleprodutseeritud. Asi on vabalt väga hästi sisse mängitud. Vahelduseks on hea kuulata ka plaate, mida ei ole liialt produtseeritud. Produtsent Erik Luik jääb siin taustategelaseks. Kui ma enne ütlesin, garaažiboksis, ma ei mõtle, et tegemist on jälle mingi 60.-te garaažiroki üle soojendamisega. Sellest on tõesti täiesti tüdimus. Eks need mehed on seda kuulanud, on kindel isegi saundi poolest võiks asja võrrelda 60.-te alternatiivsete rokkbändidega aga siin on 100 muud asja nendest pärast järgmist lugu, mis on ülivinge kaubel. Niisiis koosneb kolmest mehe, need on ehk Jon raier kitarr, Liil vokaale, lisaks Forfiisa flööt, ksülofon n ehk matc Rütman, bass, lisaks klahvpillid, ksülofon, eufoonium ja back vokaal ning jälle teips ehk Karl slaid trummid, ksülofon. Küll on ksülofoni fännid väga mõnus. Lisaks lehmakell on tema arsenalis sündid ja muid vidinaid. 2004 tuli Peipsil Peipsil omanimeline EPS. See tõi esinemisi koos selliste nimedega nagu The Street metric ja Džhed. Viimasega võiks Peipsi võrrelda jõnkslikult hüplevalt lugude ülesehituselt, et nagu rokikruvid, hüppavad pragudest välja, aga mingi imeline magnet tõmbab tsioonid sinna tagasi ja see ongi Peipsi pluss, et neil on seal magnet olemas, mis lood koos hoiab ja nendega. Ümber mingi šeff helivõrgu mässib, lisame siia andekad meloodiad, esiteipsi vaiksed, aga mõjuvad kidrakäigud umbes nagu maimu ning checketil ja tema vokaali murdub hingestatud nagu enamikul tänapäeva Ameerika ja Kanada indi meestel, aga seejuures siiski pisut riiaka krabiseva ja vingahtleva mingi kõlaline seos on Peipsil ka klapi. See iega aga võib lugeda üles palju bände minevikust ja tänapäevast, kellega teeb Peipsi kuulates teost, tekib ja ma arvan, et neid bände tulla ka tulevikus. Piksis Perment aga mõne loo taevalikud nii-öelda Ta produktsiooni peidetud meloodiad toovad meelde Beach Boysi bet sound i indie-popi aabitsa. Ja muidugi meenus mulle Reidio tippardmenteerimine album lõdvalt seotud niitidega, popp tuleb aga lugu vahele ja siis räägiksin kokkuvõtteks, mida meile selline muusika annab? Peipson Peipsi-sugused, bändid ei lase unustada, et pappi ei pea olema lihvitud, viimistletud, sädelev kiiska mis on ka hea, aga suurepärast poppi saab teha odava pillipargiga odavas stuudios suht kesise produktsiooniga. No seda me teame kogu aeg äriel pinki suguste näidete varal, aga teeb see ei ole ka mingi magamistoa pop, see on muusika, mis sobiks suurtele rokkfestivalidele ja võiks peast segi ajada staadionid. Aga kui osade mu tuttava teoks on imelik saun miinuseks, siis minu jaoks on selline krõbe näpuotsaga ja kohati peaaegu Tšassiliku tunnetusega õrnalt mängitud väike trummikomplekt teeb peipsi plusside seas. Lisame siia Alt, kantri, ma ei ütleks, mõjud, see on nende tunnetus lihtsalt siis kohati mõnes loos sellise pinnaaluse kruvi, mida teevad trumm ja bass, see 70.-te disko nullindatel juua Disco kuues varjatud kujul. Kruuv asjas on põnget ja on sellist pool maavillast pool maavälist unelevatooni, nagu Mountyl Kõutsel võib raid Taisil heas mõttes Ameerika annab ikka hingele ka midagi peale selle professionaali kõrv võib nautida leidlikke kompositsioone. Nimetamata jäänud leebel 2005 tuli sama plaat luul välja Ameerikas. Rekordis aasta hiljem võttis vana hea XL teeb peipsi oma hoole alla ja nüüd kogub bänd populaarsust ka Euroopas. Midagi halba ka eriti otsima ei hakkaks, kõik lood lihtsalt ei ole sellised pärlid, nagu näiteks minu arust järgmine selle nimi on in Houston. Pidage vastu ja kena õhtut. Nägemiseni, Koit.