Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 24.-st augustist. Stuudios on Janek Salme. Valitsus usub neljapäeval arutama, kas on vaja karmistada koroonaviiruse tõttu kehtivaid piiranguid või kehtestada uusi nõudeid. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul alustavad Tallinna koolid esimesel septembril tavarütmis. Aga see, mis praegu toimub teistes riikides, paneb meid mõtlema ja me kindlasti peame olema valmis. Kaks riigikogu erikomisjoni kuulasid riigisekretäri ja välisluureameti juhi selgitusi ning tegid kokkuvõtte aruteludest, mis puudutasid rahandusministri sõlmitud lepingut USA advokaadibürooga Freeh Sporkin and Sullivan. USA asevälisminister Stefan piigan kohtus Vilniuses Valgevene presidendivalimistel kandideerinud Svjatlana Tsihhanovskajaga. Itaalias algasid seal välja arendatud koroonaviiruse vaktsiini kandidaadi kliinilised uuringud. Eestis töötatakse välja kosmoseobjektiga seadustatud. Tartus avati pidulikult lodjakoja kolm vastvalminud hoonet. Kõige suuremas ruumis meil on uue kahe mastiga suure lodjaehitus ära alustatud. Öösel on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja võib olla äikest. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul kohati 16 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma ja paiguti võib olla äikest. Õhutemperatuur on 15 kuni 20 kraadi. Valitsus tudub neljapäeval arutama, kas on vaja karmistada koroonaviiruse tõttu kehtivaid piiranguid või kehtestada uusi nõudeid. Muuhulgas hakatakse kaaluma kehtestada öine alkoholimüügi piirangule riigi, samuti arutatakse, kas koguda isikuandmeid kultuuri- ja meelelahutusasutustes jätkab Sven Paulus. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et peamised murekohad seoses viiruse levikuga tulenevad ööklubidest ja meelelahutusasutustest. Sel põhjusel on Tartus ja Ida-Virumaal öine alkoholimüügi piirang juba kehtestatud ent seda võidakse laiendada üle Eesti. Alkoholi müük, mis automaatselt tähendab kui selliste, võib-olla siis öise iseloomukasutuste varasemaid sulgemisi, ehk on üks väga ütleme siis efektiivne meede, mis tegelikult sellist laiemat ühiskonna toimimist majandust tööelu haridusvaldkonna tervisevalt on, ta mingil määral ei takista, pigem võiks öelda, et teatud valdkonnas tuleb veel kasuks, kui me räägime siseturvalisust tervisevaldkonnast. Aga samal ajal ta aitab tõesti lähikontakte vähendada, aitab vähendada selliseid olukordi, kus inimesed hommikul ei pruugi alati mäletada, lugevad teadagi, kellega nad on õhtu jooksul lähikontaktis olnud, ehk kellelt võib-olla selle haiguse saanud, kellele võib-olla see on edasi andnud. Ehk see on kindlasti koht, mida valitsus peab juba, ma arvan, seal neljapäeval tegelikult arutama, et kas me hakkame liikuma edasi selliste üleriigiliste lähenemiste suunas. Kiige sõnul on riigiüleste piirangute rakendamine mõttekohaks seisus, kus nakatumine on taas tõusma hakanud. Selle jätkumisel võivad Eestil tekkida reisipiirangud ja tõrked laevaühendusest Soomega, mille piirangud on teistest Euroopa Liidu riikidest märksa rangemad. Kiige sõnul on Soome valmistamas ette niinimetatud foorisüsteemi, mis paneb paika, kust läheb nakatumiste sihttase, millest alates on keelatud turism ja millise taseme juures peatub Katööran Eestiga. Soome on kehtestanud karantiinis riiki sisenemise piiriks vaid kaheksa nakatunut 100000 inimese kohta samas kui Euroopa liidus on see keskmiselt 16. Euroopa Liidu riikidele on Soome kohaldanud piirmäära, mis jääb vahemikku kaheksa kuni 10 nakatunut 100000 elaniku kohta ja sellesse mahub ka Eesti. Teise küsimusena arutab valitsus isikuandmete kogumist kultuuri- ja meelelahutusasutustes. Kiik pakkus välja hea tava kokku leppe tegemise, mis vastavalt juristide näpunäidetele paika pandaks. Muuhulgas vajab selgeks rääkimist, kas andmete kogumine saab olla kohustuslik või peab jääma vabatahtlikuks ja kellele ning mis hetkel neid andmeid edastada tohib. Et välistada andmete kuritarvitamine. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul alustavad Tallinna koolid esimesel septembril tavarütmis. Kõlvart ütles rahvusringhäälingule, et linn töötab aga koostöös koolidega välja plaanid juhuks, kui peaks tulema teine koroonalaine ning nakatunute arv oluliselt kasvada. Tsentraalne plaan meil on juba valmis, aga nüüd tuleb ka koolijuhtidega läbi arutada erinevaid detaile sest koolide puhul läbi vaadata väga palju punkte ajakava, töögraafik, kaugõppe koolisisene, logistika, isikukaitsevahendite ja selleks, et nendes punktides tekitada plaan siis me loomulikult peame koos kooli juhtidega rohkem detaile läbi vaatama. Ja loomulikult me loodame, et see teine laine ei tule. Aga see, mis praegu toimub teistes riikides, paneb meid mõtlema ja me kindlasti peame olema valmis. Kaks riigikogu erikomisjoni kuulasid riigisekretäri ja välisluureameti juhi selgitusi ning tegid kokkuvõtte aruteludest, mis puudutasid rahandusministri sõlmitud lepingut USA advokaadibürooga Freeh Sporkin and Sullivan. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni ning korruptsioonivastase erikomisjoni istungite tulemustest teeb ülevaate Sven Paulus. Mida on kaks erikomisjoni sõlmitud lepingu teemal seni teada saanud, vastab riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi. Lühikokkuvõte on, et on Eestit pandud esindama inimene, kes Eestit pigem esindada ei saa. Temaga ei saa tõenäoliselt jagada informatsiooni Eestis ega ka tõenäoliselt USA-s ja kogu see asi on saanud juhtuda niipidi, et praktiliselt kogu riigiaparaat on jäetud kõrvale ekspertiisist ja siis niipalju kui seda taustauuringut või ekspertiisi on olnud, on see kõrvale pandud, tähendab välisluureamet, välisministeeriumi mitte soovitused on lihtsalt kõrvale pandud ja põhjenduste kohta on valetatud. Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik lisas, et antud advokaadibürooga poleks pidanud lepingut sõlmima. Samuti on tänaseni vastuseta küsimus, kus tekkisid kolm bürood. Erikomisjoni juhina soovitab Raik valitsusele lepingu lõpetamist ning lepingutrahvi maksmist. Kus leping jääb kehtima, anname mära oma maksumaksja raha, mis tulemuse me sellest saame? See on küll ülimalt ebaselge, sest nii finantsinspektsioon kui prokuratuur on ülimalt skeptiliselt oma andmete jagamise osas, see eeltöö oleks tulnud teha ennem, kui lepingusse mindi ja see on siis veel üks fakt, millega näidata, et see leping kahjuks ei kõlba mitte kuhugi. Erikomisjonid panevad oma kogutud andmed nädala jooksul paberile ning saadavad selle koos pöördumisega valitsusele. Välisuudised võtab kokku Tõnu Karjatse. Soome peaminister Sanna Marin tegi sotsiaaldemokraatliku partei esimehe ametisseastumise kõnes ettepaneku, mida kaheksatunnist tööpäeva kahe tunni võrra, kuna see suurendaks kost. Marini sõnul pole lühem tööpäev vastuolus valitsuse eesmärgiga tõsta tööhõive härra praeguselt 73 koma seitsmelt protsendilt vähemalt 75 protsendini. Marin rääkis kuuetunnisest tööpäevast ka enne valitsusjuhiks saamist, nüüd on tal vaja selle idee läbiviimiseks veenda ka teisi nelja valitsusliitu kuuluvad parteid. 34 aastane Marin, kes on maailma vanemaid valitsusjuhte, on Soome vasaktsentristlik valitsust juhtinud alates mullu detsembrist. Eile võitis ta sotsiaaldemokraatliku partei esimehe valimistel senist sotside liidrit ja endist valitsusjuhti Antti Rinnet vene opositsioonipoliitikut Aleksei Navalnõid ravi või Berliini šaritee haigla, teatas Navalnõilt leiti mürgituse märk. Täpset ainet pole meedikud veel suutnud kindlaks teha, kuid nad on suutnud seda liigitada. Navalnõi on Berliini šaritee kliinikusse valve all. Laupäeval Omskis Berliini toodud Navalnõi on teadvuseta stabiilses olekus 20.-st augustist saadik. USA välisministri asetäitja Stephen piigan just täna Vilniuses Valgevene presidendivalimistel kandideerinud opositsiooni esindaja Svjatlana Tsihhanovskajaga. Ta kutsus Valgevene võime üles vabastama kõik poliitvangid. Bigani sõnul pole praegu märke sellest. Ma võiks Valgevenest sõjaliselt sekkuda. Ta kinnitas, et USA ei kavatse kuidagi valgevene sündmuseid mõjutada. Homme külastab USA kõrge diplomaat Moskvat ja ka seal tuleb jutuks kriis Valgevenes. Leedu ja Valgevene süüdistavad teineteist seoses väidetava õhupiiri rikkumisega eilsel solidaarsusmeeleavaldusel Leedus. Leedu teatel ületas Valgevene kopter Leedu piiri mõni minut pärast seda, kui 50000 inimest moodustasid inimketi Vilniuses Leedu Valgevene piiripunktini. Valgevene kaitseministeerium teatas. Ta reageeris õhuruumi rikkumise katsele õhupallidest koosneva sondiga. Valgevene kaitseministeeriumi teatel kopter piiri ei rikkunud. Valgevene kaitseministeerium loeb õhupallisondi saatmist provokatsiooniks. Venemaa ja Austria vahel puhkes diplomaatiline tüli, austria saatis esimest korda ajaloos riigist välja vene diplomaadi, keda on alust kahtlustada tööstusspionaažis. Spiooni paljastas üks kohalik elanik, keda diplomaati info hankimiseks ära kasutas. Venemaa avaldas protestija saatis vastusena austria sammule riigist välja ühe Austria diplomaadi. Itaalias algasid seal välja arendatud koroonaviiruse vaktsiini kandidaadi kliinilised uuringud. Rooma natsa, arvas balandsooni. Instituudis sai esimesel doosi rohkem kui 4000 soovija seast välja valitud vabatahtlik. Vaktsiinikandidaadil on välja töötanud Itaalia biotehnoloogia ettevõte, reithera ning balandsooni Instituudi teadlased, jätkab Mall Mälberg. Itaalias on koroonajuhtumeid nagu mujalgi Euroopas passagenema hakanud. Esimese vaktsiinidoosi sai vabatahtlikest 4000 hulgast. Testimisprotsess tähendab Vabatahtlikule tehakse lähikuudel perioodilisi kontrolle, mis peavad kinnitama vaktsiini Dust, ütleb Instituudi direktor. Francisco. Vaja anda. Vabatahtlikku, kes esimesena kuna vaktsiini sai, jälgitakse neli tundi ja seejärel läheb ta koju. Edasi jälgime teda 12 nädalat, vaatame, kas vaktsiinil on kõrvalmõjusid. Kas tekib immuunsus ehk kas vaktsiin suudab toota neutraliseerivad antikehi, ütles trancescawaya. Vaktsiini töötasid välja hammas, balansane instituudi uurijad koos Itaalia biofarmaatsiakompanii garaithera vaktsiini katsetatakse 90 vabatahtliku peal kahes vanusegrupis hoopis esimene vanuses 18 kuni 55 ja teine üle 65. Kasutatakse ka erinevaid ravi doose. Katsetuste esialgseid tulemusi oodatakse aasta lõpuks. Kui esimesed tulemused on positiivsed, alustatakse aasta lõpus järgmisi testimisfaase juba enamate vabatahtlikega ja nendes riikides, kus viirus on aktiivsem. Lancia piirkonna president ja Itaalia demokraatliku partei liider Nikolai sigaretti, kelle koroonaviiruse test oli märtsis positiivne. Peab tänast päeva Itaalia teaduse ja meditsiini seisukohast väga oluliseks. Tegemist on Itaalias välja töötatud vaktsiiniga ja see on oluline samm võitluses uue koroona viirusega, ütleb tsingareti. Itaaliat tabas koroonaviirus väga rängalt. 35000 inimest suri eelmisel laupäeval, registreeris tib taas üle 1000 nakatumise päevas. Esimest korda pärast valitsuse erakorralisi piiranguid maikuus. Ja tagasi Eestisse. Valitsusliit kavatseb teede ehitamiseks järgmistel aastatel raha juurde anda. Selgus peaks saabuma septembris, kui teemat arutatakse. Riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel jätkab Sven Paulus. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et riigiteede teehoiukava aastateks 2020 kuni 23 valmis enne koroona kriisi. Koka hinnangul on Eesti seni taristusse liiga vähe investeerinud, ehkki lisaeelarvega sai teedeehitus mitukümmend miljonit eurot juurde, jätkab Aivar Kokk. Septembri alguses algava eelarve arutelu ja ja arutelu juures Me oleme kindlal seisukohal, et teede investeeringute raha ei vähene, vaid suureneb. Praegu on kõige õigem aeg investeerida just teedeehitusse, kus projekteerimis- ja ehitushinnad on langenud ja samas on vaja majanduse turgutamiseks ka riigipoolset tuge tehasest erainvestoreid. Et investeeringud on täna väiksemad kindlasti kui eelnevatel aastatel ja selle vahepeal katma liikuma vahendite investeeringutega. Ja kui me soovime 10 aasta jooksul enamuse Eesti ideed renoveerida ja suuremate tõmbekeskuste vahel ka kaks pluss kaks teed ja siis kindlasti mitte ei vähendada teede investeeringud raha, vaid tuleb neid suurendada. Eesti asfaldiliidu juhatuse esimees Sven Pertens ütles, et mitukümmend miljonit juurde tulnud eurot pilti ei muuda. Tema sõnul on ettevõtjatel ebaühtlase finantseerimise juures raske oma tegevusi ja investeeringuid planeerida. Kas Pertens peab reaalseks seda, et aastaks 2030 saab Tallinn, Tartu ning Tallinn-Pärnu vahel sõita mööda neljarealist maanteed? Et aastaks 2030 praeguse seisuga see väga reaalne ei tundu, selleks et see niimoodi juhtuks, peaksid olema need hanked juba väljas, siin on äsja toimunud hange Tartumaalt Võõbu Mäo lõigule ja räägitakse siis ka Libatse-Nurme 21 kilomeetri pikkusest lõigust Pärnu maanteel, mis saab olema siis PPP, aga seda pilootprojekti praegu alles valmistatakse ette ja millal ta üks korter realiseerub, noh, sinna läheb veel palju aastaid aega, ettevalmistusaeg võiks olla vähemalt neli kuni viis aastat minimaalselt siis see tähendab, et enne aastat 2000, et 25 paremal juhul 24, aga tõenäolisemalt 25 ehitust ei alga nüüd arvata, et me, et me suudame pärast seda viie aastaga kõik kolm põhimaanteed neljarajaliseks ehitada. Ma arvan, et et pigem, et ei suuda. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötab välja kosmoseobjektide seadust jätkab Joakim Klementi. Kuigi Eesti pinnalt ei ole satelliite kosmosesse saadetud, on rahvusvahelise õiguse järgi Eesti riik näiteks prantsuse kuajanast välja lennanud Tartu tudengite satelliidi ESTCube ühe eest vastutav. Kui peaks toimuma kosmoses või tehiskaaslase langemisel maale kokkupõrge, siis hullemal juhul võiks riigile kaasneda 100 miljardi dollariline kahjunõue. Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna eksperdi Paul liiase hinnangul on see äärmiselt ebatõenäoline, tuleks korra vältimiseks ala reguleerida. Kose seadustama Eestile sellepärast et järjest rohkem hakkavad ka Eesti ettevõtted liikuma kosmose poole suvi saata satelliite või muid tehnoloogiaid, kosmoseaparatuuri orbiidile kasvab ja sellest tulenevalt peabki riik reguleerima kosmoseobjektide vastavuse, et kas me saame kosmose Felti kanda Eesti riigi kosmoseobjektide registrisse või mitte, et ja kuidas toimub siis satelliitide juhtimine, käitlemine orbiidil ja kuidas on reguleeritud siis vastutus riigi satelliidiomanike operaatorite vahel? Kui praegu on Eestil ainult tudengisatelliidid, siis on ka käputäis ettevõtteid, kes tegutsevad kosmosesektoris. Uue seadusega plaanitakse luua digilahendus satelliitide registreerimiseks juhtimiseks jälgimiseks. Paulias loodab kosmoseliikluse reguleerimise teenust saaksid tulevikus Eesti ettevõtted pakkuda ka teistele riikidele. Satelliitide IT-lahenduste pakkuja Spessiti juhataja Silver Loidi arvates võivad riigi targa toega Eesti ettevõtted maailmaturul võistelda. Maailmas juhtivamaks satelliitide IT-lahenduste pakkujaks tervikuna, et see on pigem nagu ma arvan, optimistlik saab, kuna suurriigid on ikkagi antud valdkonnas oluliselt Meist eespool ja kogenumad. Samas võib-olla kui kosmosevaldkonna tööstusharu teatud segmendis Eesti ettevõtetele tegutsemisel riigi poolt hea pinnas tuuakse, siis võib nagu täitsa nagu väljavaateid olla. Kui fookus õigesti seada näiteks küberturve või mõned muud e-riiki digitaliseerimist iseloomustavad märksõnad, et need võivad täitsa nagu edukaks võib-olla osutada kosmose valdkonnast. Eesti tudengisatelliidi sihtasutuse tegevjuhi Kadri Bussovi sõnul on täna satelliidi taevasse saatmiseks vaja palju juriidilist tööd teha, kus kiidab heaks riigi soovi luua ühtsed reeglid aga hoiatab, et kuna valdkond areneb kiiresti, ei tohiks regulatsiooniga liiga täpseks minna. Mida seal ei tohiks sees olla, on mingisuguste tehniliste parameetrite kriteeriumid satelliitidega, sest need on ajas muutuvad tehnolooganis praegu tundub, ütleme kahtlane ja võib-olla mitte nagu ära tõendatud, siis võib aasta pärast olla tõendatud ja väga hästi kasutusel, seal ei tohiks olla klassis tehnilisi kirjeldusi, need väga kiiresti vananevad. Seaduse eelnõu loodetakse valmis saada järgmise aasta kevadeks. Tartus avati pidulikult lodjakoja kolm vastvalminud hoonet, külastajatele avatakse lodjakoda aga oktoobris. Ma tean, kohe avamisel oli kohal ka Jane Saluorg. Vastvalminud lodjakoja kompleksi hakkab haldama mittetulundusühing Emajõe lodjaselts, kellega Tartu linnal on leping 10-ks aastaks. Igal aastal tuleb EMT ööl maksta linnale üüri 1200 eurot. Kompleksi kolm hooned meenutavad arhitekt tuuriliselt Kolmnurkseid püramiide, mis peidavad endas palju väärtuslikku. Näiteks peahoone on mõeldud nii ajalooliste laevade ehitamiseks, aga ka teemapargiks, muuseumiks ja näitusepaigaks, räägib lodjaseltsi juhatuse liige Priit Jagomägi. Siin kõige suuremas ruumis, meil on uue, kahe mastiga suure lodjaehituse ära alustatud, et siin on juba kiilupuu ja kiilson ja täävid on juba valmis, toovad kokkupanemist seda, tahame kultuuripealinna aastaks valmis saada, et siis on meil niisugune suurem ringreis plaanis mööda Eesti suurt Järvistut nende vanade laevadega. Lisaks on kinnistul veel vetelpääste hoone ning varjualune laevade rottide talviseks hoiustamiseks. Jagomäe sõnul on mõte luua kompleksi ka niinimetatud ohoo keskus, mis näitaks külastajatele elu ilma elektri ning bensiinita. Põhirõhk on siiski laevade ehitamisel ja eksponeerimisele. On meil see rootsiaegne põhjasõja aegne lipulaev, Caroolus plaanis uuesti ehitada. Juliaane Klementiine nimeline ratasaurik on veel kaugemates unistustes, et ilmselt tuleb kunagi jõmmuta hakata remontima puulaevad vajavad kogu aeg hoolt ja Te ilmselt seda tööde tegemist jätkub siin aastakümneteks uhkemad ja ajaloolise väärtusega igasugused veesõidukit. Me tahaksime siin eksponeerida nagu niisugune jõe muuseumi positsioonis näidata neid piirkonnale omaseid seksi, veesõidukeid. Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütleb, et tegemist on kompleksiga, mis arhitektuuriliselt on põnev ja linnapilti sobitu, kuid samas loob mitmekülgse maid võimalusi ka vaba aja veetmiseks. Selline väga mitmekülgne keskus, kus on aastaringne tegevus, üks oluline osa nende nii-öelda siis nägemusest lodjaseltsi nägemusest oli kahtlemata ka see, et tegemist on koguperekeskusega ehk siia on oodatud lapsed täiskasvanud valdavalt just nimelt see aktiivne õpitubade roll, et on võimalik näidata, mismoodi laevaehitus käib, kuidas puidutööd tehakse, on võimalik näidata sepatööd ja, ja kõike muud sellist. Lodjakojakompleksi ehituse kogumaksumus oli 2,4 miljonit eurot. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar. Eesti ilma kujundab Norra merelt Barentsi merele ulatuva võimsa madalrõhuala lõunaserv. Öö tuleb meil vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma, on äikesevõimalus päevam, pilvisem. Läänemerelt saabuvad vihmapilved liiguvad üle maa ida-kirde suunas. Äikesevõimalus püsib. Tuul puhub edelast läänest kolm kuni üheksa, rannikul iiliti 13 meetrit sekundis. Öösel on sooja kaheksa kuni 13, rannikul kuni 16 kraadi. Päeval 15 kuni 20 kraadi. Johannes vedru võtab kokku spordiuudised. Portugali pealinnas Lissabonis peetud jalgpalli Euroopa meistrite liiga finaalis sai Saksamaa meister Müncheni Bayern tulemusega üks. Null jagu Prantsusmaameistrist Pariisis Andžermehhanist. Põneva ja mõlemapoolsete võimalustega. Kohtumise ainus värav sündis 59. minutil, kui peaga suunas palli väravasse Bayerni poolkaitsja Kingsley koman. Bayerni jaoks tähendas eilne õhtu nende ajaloo kuuendat esikohta UEFA meistrite liigas või selle eelkäija ehk meistrite karikasarjas. Finaali hindab jalgpalliportaali Soccernet punkt. Ee vanemtoimetaja Ivar Lepik. Finaali otsustasid pisiasjad eelkõige eilset matši vaadates realiseerimine ja eks esimese värava löömine oli kindlasti Bayerni jaoks. Selles mõttes ka edu saladus, et kogemuste pealt oskasid nad edu kaitsta ja p-s tegelikult ju enam lõpus väga ohtlikuks ei saanudki. Rõõmustavalt tulid mõlemad väljakule oma mänguplaaniga, oma taktikaga ei tehtud kompromisse lähtuvalt vastasest ja nii nagu mõlemad on, on sellel hooajal tänu rünnakule finaali jõudnud, siis üritati finaalis edasi rünnata. Mullu meeste jalgpalli Eesti meistrivõistlustel neljanda koha saanud Paide linnameeskond mängib sel neljapäeval klubi ajaloo esimese euromängu. Paide kohtub UEFA Euroopa liiga esimeses eelringis võõrsil Leedu meeskonnaga Vilniuse Žalgiris. Žalgiris on viimaste aastate põhjal Leedu tugevuselt teine klubi Paide peatreener Vjatšeslav Zahovaiko. No selle üleskütmisega ma arvan, et ma ei pea üldse vaeva nägema, et meeskond on ise niivõrd motiveeritud ja suudab sellega ise toime tulla. Et oluline, et me ennast väikseks ei mõtle, vaid piisavalt suureks. Et anda korralik lahing. Lääne-Prantsusmaal bluues algasid maanteeratturite Euroopa meistrivõistlused. Meesjuunioride eraldistardist sõidus saavutas 18 aastane Jonas kurits kuuenda koha. Vanuseklassi Euroopa meistriks tulnud tšehhile Matthias Vootšekile kaotas kurits ühe minuti ja ühe sekundiga. Teise eestlasena stardis olnud Madis Mihkel sai 21.-ks. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.