Meil on väga hea meel tervitada stuudios Eesti keele instituudi direktorit Urmas Sutrop, tere hommikust. Tere hommikust. Ja eelmisest neljapäevast jäi meil siis üks võlg kuulajate ees, nimelt Andres küsis kõikide kuulajate nimel sellise küsimuse, et kust on tekkinud siis eesti keelde värvide nimed, et miks me ikkagi nimetame sinist värvis siniseks ja punast punaseks ja nii edasi. Teie olete sel teemal teinud suisa doktoritöö, et, et kui seda kuidagi doktori kokku suruda meie formaati on siis mis see vastas oleks? Ühesõnaga ei saa vastata, aga kahe sõnaga juba saab värvida üks väga hea sõnade rühm, mis ei tule juhuslikult eeldavaid kõikides maailma keeltes käib asi ühtemoodi. Seda, et inimene on ühtemoodi inimese pea on ühtemoodi ehitatud ükskõik, mis keelt ta räägib ja värvid on selline väga hea mudel. Ja teooria ütleb nii, et, et ei ole sellist keelt olemas, kus ühtegi värvinime ei oleks. On olemas vähemalt must ja valge. Ükskõik, kuidas neid siis nimetataksegi mõisted must ja valge. Tänapäeval küll püütakse leida keeli, kus öeldakse, et ei ole ühtegi põhivärvi nimega, aga lähemal vaatlusel selgub ikka, et nende indiaani keeled ikka kasutavad musta ja valget või tumedat heledat vähem. Ja siis on teooria ütleb, et järgmisena tuleb keelde nimi punaseades. Miks ilmselt on tumedus heledus, eristus primaarne ja punane on võib-olla sellest kõika tajuga seotud, punane ju paistab paremini silma. Punane päike, punane lõkkevalgusfoori, punane värv, hoiad tab eri veriga ja veri on väga tähtis, sellest me räägime kohe ka natukene. Ja siis läheb asi keerulisemaks, siis ei tule enam lihtsalt, siis võib tulla kollane, roheline, sinine, selles järjekorras aga võib tulla ka selline nimi, mis on üks Timi kollase-rohelise-sinise jaoks võib-olla kollase ja rohelise jaoks üks nimi. Pärast sinist ja pruuni siis hakkavad tulema robinal see hall, roosa, lilla, oranž, mis, mis on üpris uued nimed. Ja kui me nüüd vaataksime, kuidas eesti keelde nimed, värvinimed tulevad, siis. Me peame teadma, kust eesti keel pihta algab ja mina arvan, et eesti keel algab ikka sealt Uurali ajast pihta. Et kui meil oli Uurali ajast kaks põhivärvinime, siis nad olid ilmselt ele, mis ei ole säilinud eesti keeles. See ei ole mitte sõna, hele tähistas heledad ja oli pime. Mis on tähised tumeda tähistuses säilinud värvi nimena ka Lõuna-Eestis on pimedad, pime, roheline näiteks tumeroheline. Aga mis keeles, millele uurajal nii-öelda räägiti, no ütleme tinglikult siis ei olnud, keel on määratud poliitiliselt armee laevastiku ja kirikuga ja, ja Uurali all ei olnud ei armeed laevastikuga, kirikut. Tähendab lihtsalt räägiti siis ja lihtsalt suhelda. Et inimesed omavahel suhtlesid väikeste gruppidena ja ei olnud probleemi, mis keelt sa räägid? Kuule, mees, mis keelt sa räägid? Ei, seda ei olnud. Kõik tulid, rääkisid, kõnelesid ja see oli tore aeg, kõlab hästi, tegelikult on ka tänapäeval ja niimoodi siis kõik see inglise keel, mida kasutatakse MSNi või kuskil seal niuke mingi pudi inglise keel, et polegi vahet, mis keelt sa räägid, tegelikult lõksid sinna ja kirjutad näiteks mailisid ja kõike, aga ma küsin veel vahele, nüüd tulles tagasi selle juurde, et kõikidel rahvastel on nagu mingi ühtse mustri või mudeli järgi sõnad keelde tulnud, kust me seda teame? Kui ta, kuidas me saame teada, et mis, et enne meil oli näiteks sõna must ja siis tuli sõna punane. Kuigi tähendab ja kuidas järjekord tahab kõigepealt see teooria on Börniacey poolt tehtud aastal 1969 on see avaldatud, see on üle 100 olemasoleva keele võrdlemise teel, tulemus on erinevates arengu asemetes nii džunglikeelte kui ka suur tsiviliseeritud keelte uurimisel selgunud. Ja kui meil on olemas võimas teooria, siis me saame. Sugulaskeelte. Vanade tekstide sõnaraamat peab kõige filoloogilisse materjali abil rekonstrueerida. Ja, ja siin on nüüd, kui me peame selgelt lahus hoidma nimed ja mõistad, et kui me teame, et meil tume ja hele või pime, must ja valge on kõige vanemad mõistet keeles, siis mitte sõnad. Sõnad vahetavad keeles näiteks sellest, et enne, kui meile valge tuli olis iela tüvi siis ilmselt Chatška tüvi valge tšenka viskab soome-permi ajal. Siis asendus Soome läänemeresoome Marie ajal Atška tüvega, millest on tänapäeva Lõuna-Eesti keelde saanud, ah värvinimena halli tähistab ja halli veelindu tähistab siis alles kuskil läänemeresoome-lapi ajal. 1000 aastat enne Kristuse sündi tuli valge tüvi kasutusele, must on natuke hilisem pimet, enne mustali, siis pime, aga kuskil siis tuli ka. Must ja punane nimed on ka hästi huvitavat on tõenäoliselt kõige vanem uurali nimi oli koje, mis tänapäeval on säilinud, sõnas koit koidupuna. Kui aga aga ma käisin seda vahel, et noh, see teooria on kõik nagu selge ja ilmselt see moodi võiski olla, aga ikkagi, kuidas see niimoodi oli, et üks hetk, üks inimene siis ütles, vaatas seda Vaiko kampsunit ja ütles punane. Kuidas see oli, kes sellise esimene või kuidas see üldse sai niimoodi tekkida? See on muna ja kana küsimus, aga, aga keel on selline. Selline, aga mõelge sellele, kes oli esimene eestlasest, kes ütles kamoon. See oli mingi mõelda sellelegi Bei Karlssoni inglise keeles olemas kaman. Keegi ütles selle esimese eestikeelse oli alles üsna hiljuti ja nüüd enamik eestlasi tarvitad seda sõna, kuigi nad vahel häbenevad vale sõna. Jah, või OK näited ja just ükspäev sellest laupäeval juhtusin kuulma saadekuseks väga sümpaatne vene päritolu eesti filoloog rääkis sellest, et ega keel ongi pidevas arenemises ja kogu aeg muutub ja selles mõttes selle eesti keele pärast ei maksa. Ei maksa muretseda, sest inimesed näiteks 50 aastat tagasi, kuna ma kuulan siin arhiivilõike kasutasid hoopis teistsuguseid sõnu, näiteks tänapäeval. Kamoon Vaiko. Aga ma tuleksin kõlama, küsimus on selles mõttes tagasi, et toona ei olnud ju massiteabevahendeid, eks ole, kust saaks siis kultiveerida mingisuguseid sõnu ja pidevalt kasutada, et kuidas ikkagi tekkisid sõna punane või. Kohe punane sellest punase, enne punast oleks veel toredam, niiviisi juba verest juttu ennem ja enne punast oli Wire tüvi, mis tähistab punast, tähistas punast, nii ugri keeltes kui ka siis meil ja Lõuna-Eesti Vereb on seesama veresõna või Ungari vers, punase nimi on samast verest ja alles hiljem asendus ta meie sõnaga punane neoonsufiks. Aga punaon, see sõna ja see kampsuni peale osutamine on väga hea, sest punapõnn tähendas algselt hoopis karva loomekarva, millest samast tüvest on ka punuma ta mittejooks, väravaid, nööri, köit punuma, karvast ja see punane on siis mingi looma karva värv ja ta ei olnud üldse seda värvi punane, nagu me tänapäeval kõige tüüpilisemad punaseks peame, kas ta oli siis rebasekarva medali, põdra karva või tali hoopis Lõuna-Eesti punane lehm ja mina seda ei tea. Igal juhul sealse punane tulipunane tuleb igal loomakarvu. Aga teeme väikese pausi ja seejärel jätkame seal. Ema külma, ma ei taha sooja piima imada. Ema pani juust kohe külmikusse ära, maa soe, prossi tulen ja selle ema panen hapukurgipurk, külm ka. Soojas toas, purgid juba hüüavad appi. Ema, põnev võib külmikus säärase põhiliselt ära. Ja mis sa siis teed, kui põid enam pole? Sain, millel pole, kuid näeb välja lihtsalt kole. Sai, pole hea, kui vaid pole peal ning või pole hea, kui saia pole seal all. Kas sa lugu pead sellest loost või ei pea, aga juust, mulle meeldib ka saia peal ja siis on väga hea, kui kurb on ka seal, kõige all sai juuste põllu peal. Ema, palun tee mulle kaerahelbeputru kaerahelbepudruga. Ema, palun tee mulle moosipurk lahti, mul käed. Ema mulle mõned kordile portida oma vaeras pohlamoosi äärde maha, sellepärast. Ja. Ja saab palju pohlamoosi, ühe korraga ei tohi ära süüa, sest muidu kõik välja pärast köhid pohlamoos on tegelikult kõige parem verivorsti kõrvaldatud hapukapsast kartulitega kõrval. Tegelikult on seal ooperit hoopis jõululaulatus. Pakilist jõululaulu laulan, aga ema sünnipäevalt oled, vaat seda süüa teed teema sünnipäeval võib. Ema paneb piima kohe külma, ma ei taha sooja piima juua, tahab külma. Ema, pane juust kohe külmikusse, ära maa, kohe tulen ja söödele ema. Külmkapi soojast toast purgid juba kirjevada. Ema, pane põlvko külmikusse ära, see tuleb põhiliselt ära. Ema paneb kohe külma, ma ei taha sooja piima juua, taha külma. Ema, pane juust kohe külmikusse, ära maa kohe vorstist tulen ja selle ära. Ema, pane hapukurgipurk, külmkapp teises soojas toas, kurgid juba ja vaadati, ema paneb, võib kliinikusse muidu sulab lihtsalt ära. Kaunis eesti keeles Räpitud muusika, porterboe, Ootherboya tõsine eesti artiste, Vootherboy veepoiss ja siis laul emale, aga meil on siis väga hea meel, et stuudios on Eesti keele instituudi direktor ja Tartu Ülikooli professor Urmas Sutrop ning me räägime sellest, kust on tulnud siis värvide nimed Eesti keelde ja üleüldse, kus see sõna üldse tulevad ja me jõudsime siis omadega punaseni, eks ole. Ja kas punase kohta veel midagi lisada selle Vaiko kampsuni kohta? No mis siin ikka ühe sõnasingi lisada, ikka lisa pärast räägid, kus sa selle said, palju maksis. Aga mis siis järgmised on, kui punane on nüüd juba keeles? Punases tuleks seakarvast rääkida, punane tuleb, Honky algne tähendus on looma karv ja me tegelikult vana sõna värvi asemel on ka karv küsijad, mis karva. Ja selles mõttes punane ja see karv on omavahel hästi seotud, siit on läbida. Aga kuidas see sõna võis kasutusele tulla, et üks hästi ilus karv muutus, värvi tähistatakse vene keeles on ka. Moskvas Kremli ees ei ole mitte punane väljak eestikeelses tõlkes, vaid ilus väljak. See Grastne plošad, algne tähendus on ilus välja ja ilus värv oli punane, selle Grassiivaja ja Krasnaja. Punane on ilus värv, noh nagu vene Libki vene lippe ei nõukogude lipu. Nende lippudega on, on kalod, ungari keeles on kaks punase nime. Ja 11 punase nimedest tähistab, on negatiivse alatooniga, tähistab vedelikku. Teine sõna tähistab Ungari lippu. Mõistlik esinenud, küll me ka oleks seda teinud, kui meie lipuga räägitakse ju, et kas see oli vist Eskimatel on lumekohta. Kümneid ja kümneid, kui mitte sadu sõnu, see on müüt, sellepärast et lähemal vaatlusel eskimod keeles on need siiski paarkümmend. Aga aga kui me võtame eesti keele, võtke näiteks saarest eesti keele mõisteline sõnaraamat on ilmunud Rootsis neli köidetus lisaköite padrun Eestis päris palju kättesaadav. Ja kui te võtate märkstad, lumi, jää ja nendega seostuvad mõisted siis me ei saa mitte sadu, vaid me saame peaaegu 1000 lume ja jääga seotud sõna nii. Tore, ainult, et siin on see häda, et neid ei ole kunagi kasutatud korraga, neid on kasutatud eri eesti keele murretest ja mitte üks inimene korraga ei ole neid oma peas. Kuule, aga võib-olla tõesti meil vaata viimane saatetund on selline keeletund ka, eks ole, alati kunagi õpetama eesti keeles ütlema seda lumi ja jää erinevalt mingeid mingeid sõnu oli, talv, tuleb, sealt tuleks võtta Ta sõnasaarest ette ja hakatakse õpetama, et kui näiteks teile tuleb tänaval vastu mingisugune 19. sajandi Saaremaa elanik, siis ülal pidada lume kohta nii täpselt ja mis värvitšis edasi? Aga edasi tulevad nüüd kollane, roheline, sinine ja me peamegi need komplektid, mis meil juba olemas on, kordame üle. Oleme olemas, valge, must, punane, praegu kolm värvi olemas, nii ja uurali alg-Uuralis kuskil, aga ainult samojeedi. See mordva keeltest oli selline Pisa tüvi, mis tähistas tegelikult sapi. Oli sapp algne tähendus, aga Snap sillerdav kõikides värvides, kas seal sapi näinud loomal kala lahanud nii, ja see tähistas korraga neil kollast, rohelist ja sinist ja Sõrkupi keeles näiteks on see praeguseni kasutusel selline videol kujulikel sapp. Sapp, mis tähistab korraga sinist, kollast ja rohelist peaks tegema filmi kolm värvi ja Slovski, aga, aga nüüd on huvitav on see, et kuskil läänemeresoome-permi ühisajal tuli kasutusele iraani laen, Misha Iraani laen, vabandage väljendust ja, ja just nimelt, mis Iransija norra-soome-ugri keeled olid väga tihedas kontaktis, Iraani keeled ulatasid täna Ukraina aladele ja samuti keelduvad lihtsalt vahetus kontaktis iraani keelte. Ühesõnaga panime Iraanlastega sõbrad, tegelikult ajal on jah, üsna hea, väga hea. Mulle meeldib minu õde ja vend pärslane ja ja nende käest. Me laenasime sellise visa tüve, mis tänapäeva eesti keeles on säilinud, värvi nimena enam ei ole, aga tähistab kakao maitset, kibedat maitset, viha viha, öeldakse küll ja, ja seal on, aga tegelikult on ta maitse nimi. Aga nüüd on huvitav on see, et algselt tähistas see kollast ja rohelist ja liivi keeles jäis tähistama viiri kollast ja soome keeles vihra tähistab rohelist, sama sõna, aga eesti keeles kadus ära ja tuli järgmis talannati poetlastelt on siis mingite leedulaste kreeklaste muinaseestlaste, leedulaste käest SÕNA haljas haljas, mis täitus rohelist kuni päris hilise ajani. Ja haljastusprojektis kasutan ma ka ju haljas haljendab vähemalt veri ära. Näiteks jõulupuu, mille me paari ja paari nädala pärast sisse toome, ikkagi haljas täna igihaljas, tegelikult toome trumme, siis varjupaiga valik on esimene Eestis, kes toob ihu lõbu endale. Selle igihalja. Kuueteistkümnendal sajandil asendus eesti keeles haljassõnaga roheline ja roheline on üks hästi lõbus sõna, sellepärast et kas keegi teab, mida see tähendab. Mõelge hetkeks, kusla tuli meile. Rohi rohelisem, rohi on just nimelt rohi on roheline, tagurmesilane ja tööline sama lõppa, Nordsa pandutab seal küll liitne lõpprohust saadud värvinimed nagu roheline, siis põhimõtteliselt roheline, roheline ei. No see on maitsekas ja need on detailid juba kujunenud. Algselt oli mitu varianti vanades sõnastikes Sapere mitu varianti kätte, aga aga selline sõna on, see on üks meil nooremaid põhivärvinimesid. Ja samal ajal umbes siis asendus, kui see viha lagunes, siis tuli kullane kollane ja mina ei oska öelda, kas tänapäeva kollane on germaani kullane ta kullavärvi või balti olnud kolla ERSO tarimate taimevärvi sügisel kuivanud värvi või on kontamineerunud ja mõlemad tegelenud, tähistab tegelikult mõlemad taim või kuldtaim rai, kuuldav kollakasrohelist ja kollast, ma isegi nädalal isegi suutimine vähem. Kõlavat kolde kuld, kullakord, kolla. Nozoor, vokaal ei tähendab midagi, me ei saa otsustada need haljas. Enne kui rohelise saime, olime virisha virtsa haljasroheline. Väga lahe, mõnus, esimesena hakkavad tekkima sõnajärgemööda niuksed, keerulisemad oranž, mis tuleb loomulikult apelsinisinine. Sinine. Aga sinisega on, on veel nii, et sinine on paa, iraani laen ja vaata, mis esimene iraanlane, komandöri, see viha. Shindina Iraanist seal tore, ja ega ega must ja valge ei pruugi oma sõnad olla, aga me ei pea olla germaani valge, võib olla üldindogermaani Türi, aga nad on nii vanad, et näevad oma sõnad. Aga sinisega on niisugune lugu, et vene keeles on grusiini ja venekeelne on ka suure tõenäosusega, kuigi venelased püüavad tõestada, et see on nii-öelda oma sõna. Nagu ikka. Minu arvamus on see, et nad on pärit erinevatest Iraani murretest, mõlemad, mida te minule, et paljud keeleteadlased, arvamus et mõlemad on iraani laenud ja siin on ka anekdoot Valkne tähendus, Archarena on siis mitte tume ja need sobiksid on sealt ära kadunud ja jäänud selline tumedat täita, sõna on sinist tähistama jäänud ja sinine on siis olemas läänemeresoomlase murdmas. Nii et kasutades sõnu igapäevaselt, me ei teagi, et võib-olla me kasutame üldse kunagi Iraanist. Meieri sõnul on meil palju, teil on veel mõni sõna? No ma kardan, et sealtpoolt kandidaat on tulnud petteks ründaja 100 südajas häda. Marek Sadam nimi ka kindlasti. Sadam jah, noorte teed peaksid rumala nalja, et on Marek Sadam, saad armsad, polegi. No igatahes oleme saanud kohe Kamala Kamala jagu, mis, mis keetma nõrgutab, räägin Kamala jakkuv targemaks. Iraani keelt. Nagu see asi käib igal juhul suur aitäh selgituste eest rohule on saanud vastuse. Urmas Sutrop oli tõesti suur tänu stuudiosse tulemast meid värvinimede osas valgustamast.