Tere eetris portaal tehnolooga, Kommentaare esitab Kristjan Port. Suur enamus inimesi on ilmselt mingil eluetapil unistanud muinasjuttudes kuuldud ime kaabudest või kuldkaladest ning sellega seoses mõtelnud endale igasuguseid asju, mida hing võiks ihaldada. Mida ilmsemalt on tegemist siiski pigem lapsepõlve illusoorses maailmaga, mis iga juurde elatud aastaga tundub üha kaugem ja sinisilmselt. Nendele, kes on unistamisest loobunud teadmises, et reaalne elu on külm, karm ja kalkuleerib. Nendele püüab loodusepisikut süstida uudisteagentuuri CNN värske majandusväljaanne CNN mõni või õigemini unistuste külvajaks MIT füüsikaprofessor. Käshnfild kellest CNNi lugu jutustab. Noh ja seesama Niilger šampilt küsibki, kas ostaksite poest enam ühtegi asja, kui teie kodus oleks elutoas aparaat, mis ise kõik asjad kohapeal valmis teeb? Kristjan Pihl on mitu aastat tegelenud ühe omapärasem interdistsiplinaarse uurimiskeskuse direktorina, kuhu on koondatud arvukalt emmati teadlasi, füüsikast, tootedisaini ja infotehnoloogia valdkonna nii välja. Organisatsiooni nimi, emmati tükkide ja aatomite keskus annab kaudselt mõista, et nad tegelevad pisemate tükikestega ning küllaltki loogilise järeldusena võib näha, kuidas väikestest tükikestest ja aatomitest saab tõesti suvalisi asju kokku panna. Ja küsimusele, kuidas see peaks õnnestuma, vastab nirgyashampild et selleks on vaja masinat. Hetkel veel konkreetset aparaati ei ole, aga on olemas masinate kompleks, nagu näiteks nende loodud päev läheb läheb, läheb, on natukene kallima sõiduauto hinnaklassis, see tähendab umbes pool miljonit krooni maksev keskkond, mis suudab valitseda mikroni suuruseid objekte ja mikrosekundi täpsuses ajas. Ning neil on õnnestunud, kajab läbi teha juba igasuguseid vajalikke asju. Ütleb selle asemel, et seletada inimestele, mida nad teevad, lasevad nad inimestel ise igasuguseid asju teha ja seda ju tahetaksegi. Umbes nii nagu ei täida saia, retsept kellegi kõhtu, vaid selleks on ikka sai ise. Kui täna on paljudes kodudes aparaat, mis skaneerib, kopeerib, saadab pakse ja prindid siis miks ei võiks kodudes olla masinat, mis lõikab, lihvib ja ühendab. Ja see masin käitub samamoodi nagu juba mainitud printeri kombain. Inimene teeb arvutis oma tootest kujunduse ja vajutab print nupule. Aga traditsioonilise väljatrükitud saia retsepti asemel tuleb masinast välja, sai ise võitool või autoosa. Teatud mõttes on tegemist leiduri ideaalse sõbraga. Kujutage vaid ette täna realiseerimata mõtteid, mis nüüd realiseeruksid kohe mingite käegakatsutavate toodetena. Teisalt tasub aga küsida, miks peaks keegi tahtma midagi kodus toota, kui ilmselt veelgi lihtsam on seda poest osta. Seda enam, et poekaup on ju proffide tehtud. Kersonfilt ütlebki selle peale, et inimesed saavad rohkem teha seda, mis muudab nad unikaalseks. Kujutage ette endale turgu, millel on vaid üks klient. Lisaks on olemas väikeseid huvija tarbimisgruppe, kellele täna piisava individuaalsusega tooteid ju ei tehtud ja kõike seda lubab neil Keržempil laiatarbekasutusse juba umbes 20 aasta pärast. Seni on vaja ületada kaks peamist takistust, tehnoloogiline takistus, mille lahendamine Sheffieldi arvates suhteliselt lühikese aja küsimus. Ja teiseks takistuseks on raha, mis peab uskuma, et sellisel arengul on perspektiivi ja et tegemist ei ole hullu teadlase sonimisega. Selle koha peal pöörana kamm, hea raadiokuulaja tähelepanu ühele teisele 20 aasta pärast lubajale, kellest on siinsamas varemgi juttu olnud. Tegemist Oray kurts failiga, kes väidab, et tänu tehnoloogia arengule saavutab inimene paarikümne aasta pärast surematuse see tähendab, me peame elama vähemalt veel 20 aastat, et igavesti elada. Ja see hakkab tunduma nüüd üha usutavam, sest kui meil on siis olemas aparaat, millega saab igasuguseid asju kodus valmistada siis võiks ju trükkida endale välja uue keha. Ja tuletan meelde, et tänane kommentaar ei ole mitte mingi muinasjutt.