Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänast kommentaari saab alustada näitega intellektuaalse omandiajaloost ning loodetavasti jõuame lõpuks välja tuleviku töökoha kirjelduseni. Aastal 1876 14 10. veebruaril umbes pool 12 päeval astus tempokalt sammul USA patendiameti uksest sisse Alexander Queen belli patendivolinik ja palus tungivalt aja märgistada tema saabumise kellaaeg sisseantava patendidokumentidele. Umbes kaks tundi hiljem tormas samast uksest sisse Elisa Grey ja käitus täpselt samamoodi, nõudes esimeseks aiamärgi templit oma dokumentidele. Kumbki osapool oli patendeerimast telefoni happell sai kahetunnis Edumaga telefoni isaks. Midagi sarnast juhtus just äsja hiljuti uuesti, kui Ameerika Ühendriikide Patendiamet esindustes registreerisid arvutifirma IBM ja raamatukauplusepidaja Amazon oma patendid. See juhtus erinevates linnades, kuid mõlema taotleja järjekorra numbrid erinevad vaid ühe järgu võrra, mis tähendab tänast patenteerimise sagedust arvestades mõneminutilist aja erinevust. Patendid käsitlesid ühte ja sama asja viisi, kuidas kolmandalt osapoolelt üle veebiraha sisse kasseerida. Kuid meid huvitab hoopiski fakt, et kaks maailma suurusega ettevõtet failivad sama sisuga patendid pea samaaegselt, mis paneb tõsiselt kahtlema intellektuaalse omandi ümber, käib kiivas ja nähtamatu sõjategevus. Ning lõpuks tasub siia kõrvale tuua muusika ja filmiomanike sõda failivahetajate vastu. Samuti on sõjapidamise objektiks intellektuaalne omand. Taolise sissejuhatus eesmärgiks osutada Suurbritannia ühe suurima telekomiettevõtja oranzi organiseeritud tuleviku koalitsiooni värskele raportile tulevikustsenaariumite loomisel. Koalitsiooni kuulub Tööstuse ja akadeemia tunnustatud esindajaid. Raport üritab ette kujutada, milline hakkab välja nägema töökoht lähitulevikus täpsemalt 10 aasta pärast. Raport kirjeldab, kuidas tuleviku töökoha olemust määrab kaks telge suhe töökohta ja suhe andmete kontrollija omandisse. Võttes kinni viimasest teljest. Kui andmed kuuluvad, nagu öeldakse, nendele rakenduvad käiku tsentraalset karmi kontrolliga andmevahetussüsteemid. See omakorda kajastub organisatsioonide ülesehituses ja kultuuris. Kui andmed ja ideed kuuluvad meile kõigile, kaovad infoomanike vahel selged jooned ja töökohad ning indiviidid ei allu suurele välisega sisekontrollile, seega mõjuga keskkonnale. See telg, mida nimetatakse suhteks töökohta käsitleb töö sooritamise asukohta. Telje ühes otsas on ükskõik kus, mis tähendab vaba liikumist, kaugtöö tegemist ja suhete muutumist pikaajaliselt lepinguliselt lühiajaliseks ehk nõndanimetatud Freilians tüüpinud töösuhteks. Teises otsas on kindel asupaik, mis seletab juba ise ka oma mõtet. Mõlemad kirjeldatud telge risti asetades saadakse neli võimalikku stsenaariumit. Üks, kus andmeid kontrollitakse ja töökoht asub kindlas kohas. Nii juhtub, kui suurfirmad jätkavad tänu materiaalsele võimekusele rohkem ideede ja loomingu ära registreerimist. Tulemuseks on kastikest, meenutab töökoht tooli lauakese ja kontrollitud sidevahenditega. Midagi sellist, nagu oli kasutada filmi Mäedriks kangelasel neo taoliseid kastikesi on üheskoos palju, mis meenutavad natukene ka loomalauta. Kui aga lasta ideed ja looming vabaks ning paigutada töökohta, on infotehnoloogia arengule ükskõik kuhu, on raske uut kohta täna ette kujutada. Seda küll aga võib näha töökoha muutumist globaalseks. Viimane võib aga töökoha kohalike elanike käest ära viia. Võimalikud on veel kaks varianti, kõva kontrolliga andmed ja kaugtöö. Selle tulemusel levib kontrollsüsteem üle kogu territooriumi, kaasates lisaks töökohale ka kodusid ja muid avalikke kohti. Ning lõpuks võib loominguvabadust realiseerida kindlas igapäevases töökohas, mis vahest sarnanebki kõige rohkem tänase päevaga. Kõik neli stsenaariumid tunduvad realistlikena ja ilmselt erinevates ametites on oodata ühe või teise eelistamist. Kuid nii või teisiti leiavad raporti koostajad, et meid, sabad ees, otsused töökultuuriandmete loomingu, omanduse kvaliteedi ja üleüldise seadusandluse suhtes. Ja loodetavasti aitavad need stsenaariumid ühte või teist otsust eelistada.