Tere tulemast kuulama iga kolmapäevast tehnoloogia saadet, digitaalne tund, minu nimi on Meelis Piller ja minu tänaseks vestluspartneriks on kiirguskeskuse nõunik Toomas köök. Rääkisime varasemas saates looduslikest radioaktiivsetest kiirgustest ja põhiliselt radoonist. Aga nagu välja tuleb, moodustab radoon kogu sellest kiirguse hulgast, mis inimene endale väljas või kus iganes kõndides saab ainult poole, et meil on veel terve hulk muid kiirgusallikaid, mille sees inimene igapäevaselt viibida. See on haigus, loodusest inimene saab lõviosa oma kiirguse kiirguskoormus ja kui vaadata ülemaalised andmed, siis selgub, et 80 protsenti kiirgusest, mida inimene saab natukene enam kui 80 protsenti me saame loodusest ülejäänud osast, sest 20 ligi 80 protsenti 20.-st ja annab meile meditsiin ja väga tühise osa annab näiteks tuumaenergeetika. Aga kui tulla tagasi looduskiirguse juurde ja selle osa juurtega, mis jääb nüüd radooni siis võib-olla kõigepealt tasuks öelda seda, et ioniseeriva kiirgusega me nimetame küll ühesõnaga ioniseeriv kiirgus tegelikult selle all mõistetakse kolmed täiesti püsiklit täiesti erinevat kiirguse viiki. Üks see on kõrge energeetiline gammakiirgus. Teiseks on beetakiirgus, mis on kiirelt liikuvad elektronid, mis lähtuvad aatomituumast mitte stabiilsetest aatomituumadest, ehk nagu öeldakse, radioisotoobid, viradi, nukleotiidid. Ja kolmas kiirguse liik on siis alfakiirgus, mis samuti lähtub aatomituumast. Ja tegelikult kujutavat heeliumi aatomituumi. Mikspärast neid tuleb tingimata eristada ta sellepärast, et gammakiirgus on ainet suhteliselt hästi läbi. Ja ta võib levida väga pikkade distantside taha. Beta kiirgus ehk elektronide need õhus läbivad sentimeetrit meetreid ja kaugemale ei jõua. Alfakiirgusnahast läbi ei lähe. Mis tähendab seda, et alfakiirgus, kui see kiirgusallikas on neist väljapool ja ta kiirgab ainult alfakiirgust siis meie sissekiirgus ei jõua, nii et põhimõtteliselt kõige ohtlikum neist on nagu gammakiirgus, mis neist läbi läheb? Ei, niimoodi ei saa üheselt öelda. Kui me saime omale sisse sellist toitu või joome vett, kus on alfa, kiirgaja, siis alfa kiirgaja kõige ohtlikum alfakiirguse ohtlikkus on 20 korda suurem kui gammakiirguse ohtlikkus vastavad koefitsiendid välja töötada. Ja, ja. Kui jutt oli välisest kiirgusest, siis väljapoolt jah. Meie jaoks on välise kiirguse seisukohalt ohtlik gammakiirgus või noh, ohtlik on vale sõna ütelda, kui me räägime looduskiirgusest, siis kuidas me saame ütelda tohtlik Me oleme, elame siin kogu aeg oleme harjunud ja ja seda seda nagu ülepingutatud kõvasti. Aga kus me seda gammakiirgust siis saame? Seda me saame kosmosest, tähendab mitte otseselt kosmosest, vaid kosmiline kiirgus tekitab atmosfääri siis aatomite sekundaarse kiirguse ja osa sellest gammakiirgus. Ja sealt meie saame siis laias laastus tsirka 20 protsenti, looduskiirguse. Teine osa gammakiirgusest tuleb meil maapinnast. Ja, ja kust ta siis maapinnast, kus ta tekib maapinnal maapinnas on selleks pealegi kolm allikat, üks neist on siis uraan. Õigupoolest mitte ainult uraan, vaid uraani. Uraan koos oma tütardega, terve radioaktiivsete elementide rida. Toorium koos tütardega. Uraani reas on 13 radioaktiivse tooriumi reas 10. Lisaks Uranile tooriumi ridadele siis kaalium 40, radioaktiivne iga 10. 1000. aatom, kaaliumi, aatom, radioaktiivne ja nii uraanirea tütred kui ka tooriumi. Vea tütred. Kui ka kaalium. Emiteerivad ennast gammakiirgust, mille väljas mees pidevalt oleneb. Ma vaatasin seda tabelit siin teie ees, et siin on kirjas ka, et kolm protsenti sellest kiirgusest, mis me saame, tuleb tarbekaubast, mis milliseid radioaktiivseid kaubal Jah, see on need protsendid olnud Ameerika Ühendriikide materjalidest verre kirjutatud, aga tarbekaupades võivad olla näiteks keevituselektroodide kuhu on lisatud spetsiaalset tooriumit, et siis on olemas näiteks gaasi põletites, nõndanimetatud hõõgsukk pannakse põleti peale ja seal sisaldub jällegi tooriumit. Varasematel aastatel pandi mitmetele mõõteriistade numbrit, The värvainel lisati lumine servat ainete raadiumit. Nii et oli võimalik pimedas näha seda numbrilauda. Praegu ma ei teagi, kui tähendab lendavat käekellad olid radiaalsed, helendavad kellad ja kompassid, siin on nüüd, viimasel ajal on leitud kompasimisega konfiskeeritud, nõudaksid, pumpasid, nõela ots oli, oli pimedana. Ühtlasi oli näha ka seal noh, põhja see märk oli ka näha, nii et ma võisin pimedas orienteeruda. Ja vanast räitsem fosformisel helendav tähendab helendus, energia annab raadium, aga raadium omakorda jälle uraani üks tütardest. Tolles mõttes on asi huvitav, et raadium kuni raadiumine uraani tütred on maa sees kui inimene, neid ei puutu. Aga raadiumist järgmine element, tungi radoon ja tema saab liikuda. Vaat tema tuleb nüüd maapinnale välja raadium. Kuni raadiumine maasid. Radoon tuleb maapinnast välja. Emaneerub, nagu öeldakse. Ja nüüd kõik need tütred, mis radoonist kuni selle tütarde lõpuni mitterdatiivse pliini, kõiki need on nüüd maapinnast saavad välja väljas olla selle tõttu, et radoon tuli maapinnast. Seal ongi üks radooni, noh, niisugune lisamoment mitte üksi ei tee paha, vaid ka tema tütred järglased, tütred, aga kui tulla raadiumi juurde tagasi, siis raadium on. Ühtlasi annab gammakiirgust välja ja selle tõttu kompasi peal me saame mõõta tavalise kompasid, mida nõukogude ajal kaupluses müüdi. Me võime täitsa vabalt mõõta kõrgenenud kiirgustaseme. Ja, ja nagu tal oli käekellad, sellised lennukikellad, laevakellad. Aga need ka ütleme, mis tänapäeval toodetakse, selliseid helendavad asjad, need on ka kuidagi siis tänav. Tänapäeval ma arvan, et palju neid esemeid, kus on vaja näha teatud aja vältel pimedasse tablood kui ei ole energiaallikad, siis, siis seda saab näha ainult teatud aja vältel pärast seda, kui ta on valgusvalgusega laetud ja seal ei ole mitte elektriga tegemist siis ei olegi seal füüsika ja aga kui tulla veel tarbekaupade juurde, siis näiteks tuletõrjetuletõrje või suitsuandurid. Ja seda, seda kasutatakse kõikjal üle maailma. Aga täna alfa, kiirgaja ja kiirgus ei pääse tollest väiksest topsikud, mida me najal näeme, juhul kui ta on radioaktiivset elementi seada, mitte kõiki esitama. Toredaid Wonderile on teist tüüpi. Aga see, mis sisaldab nüüd radioaktiivset elementi, siis on alfa, kiirgaja, alfakiirgus sellest väiksest tootlikkust välja ei tule ja selles plaanis on ta inimese tervisele ohutu. Juhul kui ma just nüüd teda laest alla ei võta katki lööja ja ei hakka seda. Seda kiirgusallikatest väikest jah, Velgatki ja pulbriks sisse. Me rääkisime, et et osa tarbekaupu on radioaktiivsed, aga aga ma sain aru, et on toiduaineid, mis sisaldavad mingeid radioaktiivseid elemente, kasvõi see Kaaljungi, mis mille, mille teatud hulk aatomeid on juba iidsetest aegadest saadik radioaktiivsed. No ja vot kui tulla tagasi sisemise kiirguse jutt, meil algas sisemisest kiirgusest kiirgust, me saame sisse söödud toiduga sisse võetud radioelementidest või joogist. Ja praegu jutt looduslikest radioisotoop tõsta, seega see inimene nüüd kasutab tuumaenergiat või mitte. See hetkel ei puutu üldse asjasse. Me ei räägi saastunud toiduainetest, räägime normaalsetest, loomulikest toiduainetest ja kõikides nendes on sees selle pinnalt keemilisi elemente kus toiduaine kasvas. Kui on loomne toit, siis ta sai sisse omale rohtu, mis ikkagi kasvas pinnaseks. Selle tõttu on kõik need keemilised elemendid, mis pinnases on taime arenguks vaja on taimes, loomas lõpuks meie oma sisse. Nii et ei saa öelda. Aga neid on noh, selles mõttes, et need on siis need piisavalt vähe, et me see mingit asja, mis kiirjaoks liiga palju, et pärast kuidagi tervisele. Me oleme. Söönud sadu, mida meie esivanemad on teinud sadu tuhandeid aastaid tagasi. Ja, ja siin ei saa nüüd midagi öelda, et et sellest tervisekahjustust tekiks. Et me sööme sisse, aga ma rõhutan veel kord on hinnatud doose palju. Me saame looduskiirguse jutt kogu aeg ja Radonist me saame 50 60 protsenti. Nüüd Me saame kosmosest ja maapinnast. Me saame noh, ütleme laias laastus siin kummastki 10 protsenti. Ja sisemist kiirgust kogu meie loodus on, annab ka 10 protsenti ei olegi kuigi palju. Kui vanasti ma mäletan, kui inimene, kes röntgenis, siis ta pidi alla neelama mingit sihukest valget löga, mis ka väidetavasti sisaldas mingit radioaktiivset isotoopi, et kas see vastab tõele või oli see mingi muu? Seda ma nüüd ei tea, mida, mida te silmas peate, aga neelati küll enne röntgeniminekut. Juhul kui tuli ette võtta maouuring siis patsient pidi sisse võtma omale niisugust valget hapukoore taolist massi mis ei olnud üldse radioaktiivne, seal sisaldus, kui ma õigesti mäletan, seal sisalduvast paariumis. Nüüd neelab röntgenkiiri paremini kui mao siseseinad ja kõikjal, kuhu see nüüd see mass maoseintes läheb. Siis need kohad on kõik hästi näha ja haavand on näha hästi valvastega igal juhul paremini kui ilma ilma sellise vahendite, nii et radioaktiivne ta ei olnud. Aga kuidas tänapäeval räägitakse, et see röntgenis nagu ei tohi vist eriti tihti käia et ja et ta on muutunud aina inimese tervisele ohutumaks, et kuidas see tegelikult on, et see on ikkagi kiirguse, mis meist läbi läheb ja kusagile fotoplaadile oma jälje jätab? No kui me võtame, ütleme maailma keskmise, siis, siis võib-olla et meditsiinist saab inimene, eks keskmine maailmakodanik kogu kiirgusest, mis temaga saab, ütleme, 15 protsenti umbes. See ei ole ka võrreldes looduskiirgusega ei ole ju suur protsent. Kusjuures mida arenenum riik, seda enam kasutatakse röntgendiagnostikat. Tal see kiirgusdoos, aga need ei ole järsult erinevad. Aga ma mõtlen, noh, ütleme, kui looduskiirgus on selline selline sujuv ja pidev, et siis meditsiini meditsiinikiirgus on selline korraga väga palju või. Ta ei ole korraga väga palju, need kiirgusdoosid, nõndaks diagnostikas, need sõltub muidugi diagnostika sellest, mida diagnoositakse magu, kopsu või, või palju pilte tehakse, sõltub sellest. Aga need need doosid ei ole, ei ole suured. Ja muidugi on siis ka kehtestatud soovituslikud piir piirväärtused, millest rohkem rohkem mitte kiirgus kasutada patsiendi peal. Aga, aga kui tulla veel looduskiirgusel, aga kuidas Eestis olukord on? Eestis olukord on? Looduskiirguse mõttes on, päris normaalne. Tõsi, meil on küll see diktüoneemakilt, mis sisaldab endas seal uraani tooriumi, meil on graniit, mis sisaldab tooriumit suht palju savi sisaldab siis suhteliselt palju. Aga ikkagi tervikuna. Eesti olukord ei ole hull, kui, kui võrrelda noh, Soomes on olukord loodusliku kiirguse mõttes on, on raske Rootsis ka rohkem greniti, seal on rohkem graniiti, maailmas on piirkondi, kus on ikka vapustavalt kõrge looduslik kiirgustase. Kui, kui meie saame aastas looduskiirguse, on paratamatult need numbrinumbreid, hakkame, ütleme me saame, ütleme 2,4 milli, Tseevertit millitähendab tuhandik Tseevertit, Siiverton siis kiirguse ühikkiirguse neeldunud kiirgusdoosi kus on arvestatud seda, et meie koed on erineva kiirgus tundlikusega. Ja seda, millise Ivertit kuidagimoodi siis orienteeruda. Kui väike või suurem, milliseid siis surmav too on, ütleme, kuus seitse Siiverdit ehk 6000 7000 milliSiivertit nüüd aastas. Me saame kõik loodusest 2,4 millisi verd. Aga on piirkondi, kus saadakse 50 kuni 100 korda rohkem kui meie Eestis seal inimesed elavad normaalselt seal ja, ja see on üks piirkond, on Iraanis Teherani lähedal asukohanimi rammsaar. Ja, ja seal on nüüd voodi peal võib mõõta sellise kiirgustaseme, nagu. Siivertit tunnis Micro miljondik Siivertist ja meie, kui me siin stuudios paneksime tosinaid laua peale mõõdaksime, siis meie ei saaks mitte 10 mikroSiivertit, vaid me saaksime 0,1 micro Tiivertit seal 100 korda kõrgem voodi peal. Ja, ja üllataval kombel inimeste eluiga ei ole seal selle üle kas vaid rohkem, seal ei ole laste väärarenguid rohkem. Ja siis on inimesi kuidagi immuunsed sellele või, ja seal on seda ma lugesin artikli läbi teadusartikli, kus oli uuritud mikspärast, nemad siis suudavad nii normaalselt elada sellise kõrgema loodusliku piirkonna piirkonnas. Ja nendelt võeti siis vererakke, sealt tulid välja lümfirakud ja siis võeti võrdluseks võeti tolle piirkonna elanikud, kus kiirgustaseme, normaalne, samamoodi võeti rakke Nende pühviracy kiiritati väljaspool keha päris suurte doosidega ja siis võrred, kui ruttu kiirituse tõttu tekkinud vead parandatakse rakus ära. Ja siis selgus, et vot kõrgeima kiirgusdoosiga või noh, see tähendab kõrgema loodusliku tasemega inimeste puhul. Vead, mis tekivad selles pärilikkuse molekulis, parandatakse tunduvalt efektiivsemalt kiiremini ära kui nendel inimestel, kes elavad normaalsed tingimused. Tähendab organism kohaneb? Ei looda jah, looduslike mägede elanikel muide, on ka kiirgustase oluliselt kõrgem, kui meil nõnda jälle selle kosmilises kiirguses kosmilise kiirgusele. Lendurid saavad päris paraja kiirgusdoosi võrreldes nendega, kes, kes üldse lenda või, või kes nendele natukene iga pooleteistkilomeetriga kahekordistub. Kiirgustase kosmiline kiirgustaset. On kolmapäev, te kuulate saadet digitaalne tund, minu nimi on Meelis Piller ja minu tänaseks külaliseks on kiirguskeskuse nõunik Toomas köök ning me räägime inimeste igapäevaselt ümbritsevatest kiirgustest. Kui me enne rääkisime, et lennukis on see kiirgustase kõrgem, kuna kuna me oleme kosmilise kiirguse rohkem kättesaadavad, siis ega enne lennukisse minna. Me peame kõik oma pagasi läbi valgustama ka mingisugused röntgenaparaadist, mis kindlasti oma jälje jätab meie esemele, et kas see kiirgus kaob sealt kuidagi ära või see säilib. Kõigepealt inimene, kes, kes läheb nüüd pagasikontrolli, selline annab oma tagasi tõepoolest röntgenläbivalgustusele, kus ta näeb linti mööda, jookseb läbi läbi aparaadi. Ja, ja igaüks, kes on ka läbi teinud, siis on tähele pannud, et tema käsipagas läheb nagu vertikaalsete ribade vahelt läbi need need ei ole lihtsalt mitte selle jaoks, et me ei näeks sinna sisse vaid need on kiirgus varjastuse jaoks, seal sees on tõesti röntgenkiirgus. Aga röntgenkiirgus, nii nagu mis tahes muu elektromagnetiline kiirgus ei salvestub aines niimoodi, et see aine muutuks. Noh, ka röntgen kiirgaja täpselt samamoodi. Kui kui mul on toas pandud, tuli põlema see, mida ma näen seal elektromagnetkiirgust ma kustutan, tule ära. Ja seinad või põrand, laud, mistahes asi ei ole valged, nad ei näita mulle valgust. Sama lugu on gammakiirgus. Gammakiirgus ei muuda ainet gammakiirguseks, ta tekitab seal joon kaotas oma energia ja kõik aine gamma kihlähex einet. Aga mingi asi ju tekitab seda kiirgust näiteks miks selles seal Tšernobõlis on saastunud need asjad, et kuidas see kiirgus nende esemete külge jääb? On olemas radioisotoobid? No ma ei tahaks süveneda, mis on isotoop ja mis on keemiline element. Aga osa keemilise elemendi kindla ühe keemilise elemendi aatomeid võivad olla radioaktiivsed, nende tuumad ei ole energeetiliselt stabiilsed. Ja neid kutsutakse siis radioisotoop radionukleotiidideks. Tšernobõlis toimus siis tuumareaktorist selle reaktori sisu, pihkumine, atmosfääri ja mis on reaktori sisu tuuma, osaliselt tuumakütust pihkus Tuumakütuses on, see on siis, kui tuumakütus on teatud käinud, siis seal sees on sellised radioisotoobid nagu c nagu radioaktiivne jood. Ja need lendavad siis atmosfääri atmosfääris, nad sadenevad maa peale, kui ühest küljest aatomid teistkümnest radioisotoobid ja tema seal, kuhu ta sattus, tema kiirgab nii kaua ta kiirgab, kui ta tähendab üks aatom saab ainult ühe korra, keelata rohkem ei saa. Aga kui need on miljoneid kukkunud, siis seitsme poole seal on 30 aastat, on väga pikk aeg tegelikult inimese jaoks 30 aastaga pool sadestanud seisundite aatomitest nüüd oma töö ära teinud. Aga ülejäänud pool, mis on materjali küljes kinni pinna peal. Lihtsalt see tähendab tegelikult seda, et et mitte need esemed ise ei olnud radioaktiivseks läinud, vaid see aine oli seal peal, mis oli. Intiimne saastumine tahtnud seda nimetada teiseks taastumiseks. Aga aine võib muutuda küll ise radioaktiivseks. Ja see toimub neutronite toimel neutronitest me ei ole rääkinud neutroneid. No siin-seal ka räägitakse, pannakse ka ioniseeriva kiirguse hulk ei ole otseselt ioniseeriv, sellepärast käsitletakse ainult alfa, beeta ja gammakiirgust. Aga neutronitest, tõsi, muudavad ained radioaktiivse, nii saadakse radioaktiivset isotoopi. Siin mitukümmend aastat tagasi. Võib-olla 30 40 aastat tagasi, kui kui lisaks või tuumapommi kõrvale hakati valmistama neutronpommi. Neutronpommi valmistamise üks eesmärk oli see et muuta vastase sõjatehnika neutronite pommid läbi radioaktiivseks, nii et neid enam ei saa kasutada. See oleks neutronpommi. Aga meil siin aeg-ajalt räägitakse mingitest tuumajäätmete hoidlatest ja kus näiteks eestist tekivad mingid tuumajäätmed, mida ta hakkas kusagile peitma. Eestis töötavaid tuumareaktorid ei ole. Eestis oli Pakri poolsaarel NSV Liidu Tulma allveelaevnike õppekeskus. Ja seal oli kaks tuumareaktorit. Suhteliselt väikse võimsusega. Pärast iseseisvumist Eesti ja Vene Föderatsioon jõudsid kokkuleppele, et tuumakütus Ja viidigi, kõik tuumakütus viidi ära ja viidi ära ka reaktorite noh, nihukesed saastatud osad. Ja selle tõttu ei ole Eestimaal sellist tuumakütust klassikalises mõttes tuumamaterjali, jah, on tuumamaterjalid, niuksed keerulised definitsiooniga, mida ma siin võib-olla ei hakka välja, ütleme aga aga isegi tuletõrjeanduris olev plutooniumi klassifitseeritakse kuduma materjal. No ja siis need on need, mis sellistesse kohtadesse kogutakse, see läheb, praegu on tsentraliseeritud radioaktiivsete jäätmete hoidla, Eestis on Pakri poolsaarel Paldiski selles ütleme, tuumobjektiks nimetada. Aga Eestimaal ei ole siis. Kasutatud tuumakütust ja Eestimaal ei ole ka siis loomulikult ka tuumakütuse hoiupaika. Kui tõenäoline näiteks on, et inimene satub juhuslikult kokku, et kusagil on muidu mingit torujupp, mis on mingil põhjusel ma ei tea radioaktiivseks muutunud, et kunagi ammu oli selline juhtum, et näiteks laps leidis kuskilt mingit tükki ja siis. Ja neid asju tuleb aeg-ajalt ikka. Ütleme et aastat 10 tagasi, siis kui oli, oli väga intensiivne vanametallibuum siis tuli siia ja piirid ei olnud ka nii hästi kinni nagu praegu. Eesti oli teatud mõttes vana medalitele niitidena tuli Venemaalt lihtsalt väljastpoolt. Ja mõned asjad olid kindlasti Venemaalt tulnud, aga, aga ka Eestis on olnud siiski radioaktiivselt saastunud. Metalli kosta nüüd otseselt pärit on, seda, seda ei tea. Aga osa vanametalli? Mis on kõrgenenud radioaktiivsusega, on pärit mitmekümne aasta vanusest veetorustikust. Sinna looduslikud radioisotoobid sades sadenevad aegade jooksul siseseinad. Ja nüüd, kui vahetatakse praegusel ajal pandis kohta, vahetaks torustik 30 40 aastat, on ta nüüd, vahetatakse välja ta plastiktorude vast. Mis teha? Aga vanametalli vastuvõtupunktis, tsentraalpunktis seal on väga tundlikud kiirgusmõõturid ja need mõõdavad ja leiavad, ei, siin on kiirgustase liiga kõrge. Meie seda vastu ei võta. Ja see on looduslik, täiesti looduslik, meie vees olevat radionukleotiidid, mis aegade jooksul ladestuvad, mis seal tegema peab, liivaldakses, sellega tekivad tõsised probleemid. Tõsi, probleemid on kehtestatud radionukleotiidide niiskusesisalduse tasemed, milledest väiksemate puhul aine võib-olla vabastatud igasugusest kontrollist, olgu ta metall või kivi või muu. Aga see, mida võtab vastu vanametallifirma, see on nende teha ja kui nad leiavad, et isegi kui, kui on seal noh, mitte eriti natuke kõrgem ja nad ütlevad, me ei võta vastu kõik. Ja siis tekivad, tekivad probleemid. Aga mis teha, mis teha, mis teha, et ei olegi kohta, kuhu sellist reaalselt viia või no Euroopa Liidu nõuded ei luba metalli panna jäätmehoidlasse. Aga mida siis õieti radioaktiivne kiirgus inimesele teeb, et mis hetkest ta muutub ohtlikuks või kahjulikuks tervisele? Kiirguse toime sõltub esiteks väga paljudest asjaoludest. Üks on kiirguse doos, palju see kiirgussaade, teine on kui pika aja jooksul see kindel tuul saadakse. Kolmas kas me saame ta teha ühe koha peal või saame üle terve keha ühtlaselt? Kolmas, sõltub soost või neljas või mis ta siis on juba viies ja vanusest? Tervislikust seisundist sõltub geneetikast toitumisest ja, ja need on väga erinevad erinevatel juhtudel, sellepärast öelda, et vaat sellest doosist alates on ohtlik. Aga nüüd allapoole seda seda öelda ei saa, kuid kiirguskaitse valdkonnas on käibel niisugune mõiste nagu väikesed doosid ja suured doosid. Ja kus on väikese suure doosi siis piir? Ja selleks on siin ma enne nimetasin juba Siivert ühike. Selleks on siis mõningate kirjand, andmete järgi on 0,5. Siewertit. Kui ma tuletan meelde, aastas me saame 2,4 millisiivertit ja kui me selle korrutame terve keskmise eluea, kas 70 aastat me saame kuskil 150 milli, Siivert. Nüüd vot see piir suure väikse doosi piir 0,5. Millise Ivertit? See tuleb nüüd sellest, et annab seda doosi. Kui me saame kiiritust allapoole seda doosi siis ei teki selliseid sellist efekti, et, et doosi doosi suurenedes efekt suureneb vaid allapoole seda doosi. Me saame rääkida ainult tõenäosuses. Kas tekkis kahjustus? Se kahjustus väljendub kasvajast allapoole seda kiirgusdoosi. Me räägime kasvatajatest, aga ülespoole null koma viite Siivertit. Me räägime juba deterministlik Est efektidest, kus kiirgusdoosi kasvades efekt kasvab. Sellest väiksema puhul efekt ei kasva, kiirgusdoosi kasvad, vaid tõenäosus kasvab. Efektiks. Kasvaja, et vaikselt vaikselt punktid on, siis nii, et see kas on või ei ole, aga surema puudusest tekivad lihtsalt mingid. Kahjustus suureneb ja noh, kasvõi näiteks nahapõletusse nahapõletust, mida suurem on doos, seda, seda raskem on põletus. Aga kui me, kui väiksed doosid siis efektiks on kasvaja, kas kas tekkis tekkinud ei saa, nii et nüüd tekkis suur kasvu, ei, tekkis väike kasvaja kasvagas, tekkis või ei tekkinud ainult tõenäosust kasvaja tekkimiseks väikeste dooside puhul. Tooside kasvades suureneb. Teine oluline moment, väikeste ja suurte dooside puhul on see et väikeste dooside puhul kiirguskaitse valdkonnas puudub selline doos, mida me nimetaksime läbi doosiks. See tähendab, on, kui on nulldoos, siis ei juhtu midagi, aga kui on nulltoosist natukenegi kõrgem, siis on juba tekkinud risk. Kui me räägime suurtes doosides ehk deterministlikud efektid, siis on olemas lävidoos, see tähendab seda, et allapoole null koma viite Siewertit mitte midagi ei juhtu. Esimesed nähud suurte dooside puhul, mis on, on näiteks iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine, ja sellel on lävidoos väga väikeste dooside puudega, mitte kunagi ei teki, aga vot suurte dooside puhul see efekt tekib, on lävidoos. Ja selleks peetakse 0,5 sihvertit ehk 500 milli, Sivertit. Tähendab, ütleme, kui inimene on saanud nüüd juhuslikult mingi väga suure doosi kiirgust, siis kas sa jätad kuidagi organismi püsima või siis lihtsalt tekitas mingi ühekordse sellise kahjustusega sai, Maide ei arene edasi? Toogu sisene püsima, ei jää, aga inimene ise radioaktiivseks. Ta ei muutu, aga doosi poolt tekitatud muudatused arenevad aja jooksul edasi ja nende muudatuste võib-olla algpõhjuseks on siis pärilikkuse materjali ehk desoksüribonukleiinhappe kahjustamine või muteerumine nimetatakse mutatsioonid, seda. Ja kiirgus kutsub, on päris tugev mutta geen. Nüüd ka silmakiirgusütlusel toimub meil rakus mutatsioone, võiks arvata, et kiirgus on halb asi, tekitab mutatsioone, muidu meil ei teki. Tekib, tekib üllatavalt suurelt, ühes rakus tekib ühe sekundi jooksul ilma kiiritame, kiirita tekib enam kui üks mutatsioon aga see parandatakse ära. On olemas vastavad valgud, nõndemete fermendid, reparatsioonid, parandamis, fermendid, need parandavad selle vea ära, mis tekkis mutatsiooni käigus, on ükskõik, kas ta tekkis kiirituse taga või mõne muu põhjused iseenesest tekkinud keemisprotsesside käigus ikka tekkimine. Ja nüüd on rakul mitu võimalust. Kui mutatsioon tekkis siis kui ta parandatakse täpselt ära. Kõikkor seal ühte, teine teda ei parandata täpselt ära, ta parandatakse vigaselt ära. Nüüd sellest, kui ta parandaks vigaselt ära, on jälle, mida edasi tootma on jälle mitu teed. Serak pooldub ja ütleme, et edasise rakkude populatsioonile see mutatsioon ei ole kahjulik, mis, mis noh, vigased, parandatud, pole hullu. Nüüd vigaselt parandatud rakud, teine võimalus on et see viga, mis parandati, see parandati niimoodi, et raku pooldumine muutub kontrollimatuks ja nüüd on tekkinud kasvajarakk. Siis on veel kolmas võimalus, et seda viga üldse ei suudeta parandada, viga, nii rannik. Organismile see kujuta, erineb erilist ohtu, kui neid rakke ei ole massiliselt palju Särak suured ja kõik kasvajat ei teki. Kõige hullem variant on siis see, kui see mutatsioon parandatakse. Ärarakk pooldub aga selle paranduse vigase paranduse tulemus on raku sel elagu, kontrollimatu pooldumine. Lasin tellitakse küsida, et millega muidu sa kiirguskeskus, meil tegeleb? Kiirguskeskusel on siis ülesanded? Päris mitmed, aga, aga põhiliselt võiks. Kahte valdkonda siin nimetada. Ühega tegeleb siis meil kiirguskaitseosakond ja see on kiirgustegevuslubade taotlustega seonduvate siis küsimuste lahendamine ja mis tähendab siis kiirgustegevuskiirgustegevus on segasem tegevus kus oma kutsetööga seonduvalt inimene puutub kokku ioniseeriva kiirgusega. Ja vaadatakse läbi siis taotlus vaadatakse läbimata, dokumendid, käiakse koha peal, teostage mõõtmisi. Ja kui ollakse veendunud, et kõik kiirgusohutusnõuded on täidetud siis tehakse ministeeriumile vastav ettepanek anda luba välja. Luba välja ei anna. Mis tähendab kiirgusohutusnõuded on täidetud? Tähendab seda, et see tegevus peab olema õigustatud? Kas äkki mõni muu mitte mitte kirguslik lahendus ei pea kasutama aga on väga palju valdkondi, kus ilma kiirgusel kasutanud lihtsalt pole võimalik teha. Siis tegevuskiirgusdoosid peavad olema nii madalad kui, kui mõistlikult saavutatav üldse on. Neid kiirgusdoose mõõdetakse, kiirguskeskus teostab siis ka isikudooside mõõtmist ühtekokku Eestis ongi tsirka 1000. Kiirguskaitse valdkond. Ei piirdu ainult tegevuslubade, ütleme, taotluste läbivaatamise hindamisega. Teostame ka kiirgusmõõtmisi, mitte kiirgustegevuse valdkondades nendes korterites või territooriumit või, või mõnede materjalide võtmist. Kui me poole pöördutakse või, ja teine, siis niisugune suur valdkond on kiirgusseire ja kiirgusseire, siis tähendab seda, et mõõdetakse madjaamades pidevalt. Te kuulasite saadet digitaalne tund, minu nimi on Meelis Piller ja minu tänaseks külaliseks oli kiirguskeskuse nõunik Toomas keelt. Me rääkisime sellest, millist kiirgust või milline kiirgus inimeste igapäevaelus ümbritseb ning mida see teha võib või mida ta ei tee kuulata mind jälle järgmisel kolmapäeval.