On kolmapäev ja kui teie raadio on häälestatud raadio kahe lainele, hakkate te kohe kuulama saadet digitaalne tund, minu nimi on Meelis Piller ja minut tänaseks külaliseks on Skype Baltimaade turundusjuht Andrus Purde ning me räägime erinevatest võimalustest, kuidas üksteisega suhelda üle veebi. Enne kui Skype hakkas looma suurt kõlapinda üle veebi tasuta rääkimise teenuse kumisega, siis enne inimesed vahetasid lihtsalt selliseid vaikseid sõnumeid mingit MSNi ja võib-olla veel teiste sarnaste programmidega. Millest selline selline suhtlusviis üldse alguse sai, kui emaili saab ju sama kiiresti tegelikult praktiliselt vahetada kui, kui sõnumeid. Ma arvan, et seal on mitu põhjust, nagu asjad on, enamasti on, et miks, miks neid suhtlusprogrammid järjest populaarsemaks muutusid. Üks on võib-olla see, et inimesed hakkasid liiga palju emaili saama spämmi ja üldse mõttetud müülisse tekkis liiga palju. Teine kindlasti see, et, et suhtub programm oli vahetum vastu seda kiiremini. Sa nägid kohe ära, kellega su vestlus käib, on parasjagu arvuti juures või ei ole. Ja kolmas on siis ilmselt see, et, et on palju motikundil vigur näod, mis on suhtes tugevamini sees, on väga kõnekad. Et ma ei tea täpselt, milles see psühholoogiline efekt täpselt seisneb, aga on nii nagu nagu inimestega rääkimisel näost näkku on ka kirjalikul suhtlemisel näoilmed palju tähtsamad kui, kui sõnad, eks ole. Kehakeel on neli viiendikku või rohkem sõnumist ja ma usun, et need vigur näod annavad sellist kehakeelt edasi kohas, kus seda tegelikult nagu ei saaks olla. Aga Skype ei olnud ju päris esimene, kes tuli sellise kõnelemisversiooniga üle veebivälja, et neid oli enne sedagi varem, aga nendest ei saavutanud sellist populaarsust mis, mis siis inimesi tõukas nagu Skype'i kasutama või mis, mis üldse? Viis selle soovi nii kaugele, et me võiksime hoopis nende sõnumite vahetamise asemel vestelda. Ja tõepoolest enne programme on päris palju või isegi olen kasutanud üsna üsna algusest peale erinevaid asju. Vaata, kui ma kunagi õppisin Amsterdamis vist 2001. aastal või 2000. aastal siis oli üks vahva asi nimega netis on olemas, siis üritasin sellega koju helistada, tüdruksõbrale rääkida ja mingisuguseid asju, et suhe säiliks, ühiskonna ära olen. Ja tihti lõppes see vestlus niimoodi, et, et ma pidin pärast veerandtunnist intensiivset vestlemist ja asjade ülekordamist võtme kätte, mobiiltelefoni helistama, üle katavali telefoniga. Kvaliteet on lihtsalt nii madal, kvaliteet oli väga-väga halb. Kajas ja hakkis väga palju, et et Skype oli üks esimesi, mille puhul siis tarkvaraliselt töötas paremini. Ja küsimus pole mitte ainult Skype'is, et Ajad olid teistsugused ja ühendused olid teistsugused. Kui mõeldakse viis aastat tagasi sildid enamikel inimestel kodus nagu modemit, mitte siis kaabel, ühendus ja ajastus oli vale väga paljudele sellistele suhtlusprogrammidele. Et see tähendab lihtsalt nagu selline loomulik areng teksti saatmisest rääkimiseni nagu Telegram enam ma ei tea, miks inimesed tänavalt telegramme saadavad vahelistest mõnda kohta, kuhu, kuhu kirjad aeglaselt lähevad ja telefoni ka vist ei ole. Sinna vist tuleb veel Telegram saata, aga enamasti enamasti kasutatakse ju muid vahendeid, mobiiltelefone ja ja räägitakse just, ma usun, et ükski ükski vahend põis kauaks nii nagu interneti söönud ära ajalehti, siis ma usun, et et lõpuni suhtlusu krambid ei söö tõrjuval emaili ja tavalisi kirju postkaart ja ma arvan, et tavalise kirjeldan asjad, mis jäävad igavesti inimestele jõuluajal, siin päeval postkasti käima, sest need on lihtsalt nagu vahvad ja emotsionaalsemad kui nojah, ega ega need elektroonilised kaardid ei ole sugugi tavalised paberkaarti välja tõrjunud jäätisest. Aga sellel näiteks Skype'il on ju omalgi ka selline süsteem nagu MSM-il, et saab ka sõnumeid vahetada, et kas nad peaksidki paralleelselt olema, et rääkida on ju juba lahedam kui naguniimoodi trükkida midagi teisele inimesele? Kindlasti on, aga, aga ma arvan, et erinevate vestluste jaoks on erinevad erinevad vestlusviisid, eks ole, et et mida rohkem võimalusi, mingisugune üks programm pakub, seda paremini meelest on, et mõnikord on parem inimesega rääkida. Mõnikord on parem teha videokõne, eks siis näha ka teise inimese nagu nägu või keha täies pikkuses. Mõnikord on kas ajavahe tõttu parem vahetada nagu neid tekstisõnumeid pärast neid siis lugeda, kui tellimine kollane on. Mõnikord on parem teha grupivestluste grupi chati, mis on, mis on Skype'il olemas? Erinevate vestluste jaoks erinevad vestlusliigid lihtsalt noh, pluss, eks ole veel ka faili saatmine, mis on mõnikord kui sa tahad kellelegi mingisugusest loost rääkida, paremini lugudsed saata talle üle üle internetti. Aga kuidas sa oled mulle selle faili saatmisele mõelnud? Et kas faili saatmiseks tegelikult see vist ei olegi kõige õigem kanaleid, see võtab natuke rohkem aega kui näiteks emailiga saata või kuskilt kiiremas serveris laste alla laadida. Emailiga kohati puhul muutub takistuseks tihti see, et et mingi ühe Megane või kolme Megane piirang on peal. Et kui enamik lugusid on näiteks neli ja pool mega, siis nagu ta lihtsalt ei lähe läbi. Ja Skype'i sees failivahetust kiiruseni on noh, ütleme siis minu, minu kogemusel väga hea seal nagu põhimõtteliselt piirangud ei ole, et ma võin ka 10 20 mingeid faili saata. Täna saatsin ühele sõbrale 26 Megase faili päeval ja ma proovin teha, eile lubasin suure suuga tuttavale sata ühe. Ühe filmi nüüdseks oled raadios võiks teada, et ma saadan head koopiat filmist, aga, aga aga see film ei ole piraatkoopia, et film on umbes kuskil 600 mega jah, midagi sellist kaua sihukse laadimine läbi Skype'i võiks võtta, siis ma tean, et ma teen selle ära ja siis ütlen, et 20 20 Vegase saatana võitis selleks mingi mingi mõni minut. Aga sõltub, eks ole, kui mõnikord läheb mõni minut kui halvad ühendused või kui ta läheb ühenduse kiirusest, kui mõlemad on tulemüüri taga, siis ta võib minna nagu tundi. Enesekorra mainisid, et, et inimestele meeldib tavalisele tekstisõnumile lisaks veel panna sinna neid smailisid või selliseid väikseid näokesi, mis emotsiooni paremini väljendaksid, kui sõnadest puudu jääb, aga aga nüüd ju kõik sellised. Skype'ile sarnased programmid püüavad edastada videopilti, kui inimesel vastavad seadmed kodus olemas on, et siis, siis saad ise nägusid sealjuures teha, et kui populaarne see praegu näiteks olla. Üsnagi mul pole ka numbrit, et nüüd nagunii nii palju inimesi kasutab seda protsendina kogu Skype'i kasutajatest, aga, aga mul on tunne, et see kasvab kui mitte päevade nädalatega, et vähemasti veebikaamera müüjad räägivad küll, et see veebikaamerate müük aina kasvab ja vaevalt nad seda kaamerat siis lihtsalt nagu ma ei tea. Kodumini Falgina kasutavad, et vaatavad, mis kodus toimub, ikka kellegi teisega rääkimiseks ja nüüd anname kaameratel uued vahvad funktsioonid nagu avataarid, ehk siis saab panna endale vuntsid ette või prillid ette selle kaamerapildile. Nii et noh, aina rohkem Eestis ja eriti just Aasias on hästi populaarsed tavalised inimesed, kuidagi armastavad rohkem täisfunktsionaalsust ja nojah, seal on nagu, seal on üldse nagu selline visuaalne kultuur, et seal said ju kiiremini levisid ka need videotelefonide videokõned, et ma ei tea, kuidas need nüüd Eestis kanda kinnitanud on, aga vist eriti eriti populaarsed, nad vist nagu ei ole, aga nad ei tea, et te teete selle videokõne, mina pole elus mitte ühtegi videokõnede Eestis, nii et keegi nagu räägiks kellelegiga mobiiltelefoniga, vaataks pilti, et ma ei tea, kas siis nad, kas me siis nagu kultuur on selline või tehnoloogia ei võimalda seda, eks ole, paljudel inimestel pole neid kaameraga telefone. Harjumuse asi ka, et kui sa ei ole harjunud ise nägu, vaatame samal ajal rääkima, siis siis see nii lihtsalt kätte ei tule. Aga kuidas selle iga üleminek on arvatavasti keeruline, Talvusega seal lihtsalt sinna sõnu sisse toksid, siis sellest kõnelemise peale üle minna ja siis lõpuks veel oma nägu ka näidata, et et see tundub, et võiks nagu väga pikk protsess selle sellepärast, et sest ma mäletan, et kaheksakümnendatel või isegi lausa seitsmekümnendatel kuskil ulmefilmides näidati videotelefone, aga, aga, aga selle reaalsuseni jõudmine võttis ikkagi päris päris palju aega. Kuigi tegelikult oleks väga keeruline olla, aga eks sa pärast kultuurist kinni, et kui saaksime kihla vedada siin minuga ei tuleks selline minu olemuselt eestlased jäävadki rohkem nagu sättima tekstivestlusi pidama, kui, siis nagu videokõnesid tegema. Aga siiski on mingid hetked, kus näiteks helistad kellelegi, kes on kas mingi lahedal inimene välismaal või mingisugune lihtsalt emotsionaalse vestluse sisuliselt ainult kaamera käima? Jah, sellisteks väga kaugeteks vestlusteks on see tõesti kõige-kõige tänuväärsem vahel. Aga milleks peaksid sulle helistama naabermajja oma sõbrale tegime videokõne, kui lihtsam on lihtsalt kukkusel, kuule, veerand tunni pärast seal seal kohvikus. Et üks asi on lihtsalt teise inimesega, on videokõnet pidada või siis sõnumit saata, aga kas selline asi on ka kunagi olen kuulnud, on muidugi võib-olla see on täiesti teisest ooperist, aga nagu videotelegramm metsa saadad, loed midagi enne kaamerasse ja siis kuidagi paned selle läbi läbi selle sõnumisaatmisprogrammi teisele inimesele teele Skype'i tavavõimalused on olemas niisugune audio, Telegram maid saab lugeda siis see kõneposti, teate, mis siis inimesele saata mida mingil määral kasutatakse Skype'is, hiline plugin või lisatarkvara, mille saab osta netist nimega palvele ja see võimaldab saata ka videotelegramme, jah, et saab ise ütelda mingisuguse breiginumbrini koduse laua peale siis selle kellegile saata, see tähendab siis seda, et ütleme, kui inimene ei ole parajasti onlain, siis siis kuidagi jõuab ikkagi lõpuks adressaadini just just, ja ka siis, kui ta on online, aga ta on selline. Ma ei tea sünnipäeva õnnitlusi, mingi asi, mis nagu lahedam, kui ta tuleb valmiskujul valmis, nüüd mitte mingite, need on interaktiivne siis selliseks puhtaks praegu olemas. Ma saan nagu mille põhiline on, et kuidas ta mõtlen, kui ma näiteks ei ole parajasti aruta, aga et siis kuidas kuskohast see nii kaua ootab Kunima Kõnim arvuti taga arvuti ahistanud, see võtab siis senikaua Skype'i serveris. Siis tuleb teade kujunenud, et kuule, sul on tulnud üks kas kõnepost või siis nagu video poismi. Aga neid asju kasutatakse ka meil või on see rohkem ka selline tuleviku väljavaade, kasutatakse aga mitte massiliselt, et ma arvan, et enamik inimesi kasutab nii Skype'i kui teiste suhtlustarkvarade puhul nagu tekstivestlust ja ja mitme inimesega tekstivestlust ja siis ka tavalisi kõnesid. Aga palju reaalselt on olemas selliseid erinevaid programme, mis võimaldavad, võimaldavad üle interneti rääkida ja, ja veel videopilti saata. Ma vist ei liialda, kui ma ütlen, et sadu sadu. Et neid tuleb juurde, sest et Skype'i edulugu on näidanud, eks ole. Nii, nii ettevõtlikke noortele kui ka siis riskikapitalistide, et see on asi, millega võimalik nagu suuri asju korda saata. Aga siukest täis funktsena reaalsust pakuvad väga vähesed. Ütleme noh, kas pakuvad kõik erinevad vestluse tüüpe, kus seal mingit lisatarkvara lisariistvara võimalik sinna juurde panna. Aga statistiliselt siis ongi Skype kõige kasutataval nendest kõikidest vä? See vist oleneb, mis pidi mõõta ikkesse mõõdate nagu kasutajate arvu või, või kõneminuteid, mida on keegi nagu mingi osakaalu globaalsetest, kõneminutitest või mingit muud osa kaalute mingite näitajate järgi on siis ka ikka kõige populaarsem mingite näitajate järgi või mingites riikides on mingi muu tark, kõige populaarne. Aga MSN, kui või tihedat konkurentsi Skype'il pakub, et neil on ka minu meelest nüüd vist videofunktsioon juures jääme sinna oli vist isegi video NM ennem Skype'i. Pakub, aga noh, konkurents selles mõttes selles selles mõttes hea mõlemal, eks ole, et vormis liiga ülbeks muutuda ja ja selles mõttes nagu pakub inspiratsiooni uuteks uuteks asjadeks, mida konkurentidel ei ole, et silma paista. Või siis vastupidi, et kui tundub, et konkurendil on mingi väga hea asi, et peaks selle kuidagi endale veel paremalt just, no et ei ole. Ja ei ole ka seda patu häbened vaheliselt kopeerida endale mõne mõni hea konkurendi funktsioon aga neid kuidagi neid funktsiooni kuidagi patenteerida ei ole võimalik, et et keegi teine ei tohi seda kasuta lähima viie 10 aasta jooksul. Näiteks kui asi nii lihtne nagu näiteks teksti vestlus, siis seda ma arvan, ei saa patenteerida, eks ole, inimestele vahelist kirjutamist, peab ainult väga rumal inimene tahtma nagu monopoliseerida. Aga, aga näiteks Skype'i funktsioonid nagu nagu Skype kastid, mis on siis 100 inimese Skype'i kõne või siis täna äsja USA versiooniga välja tulnud Skype'i avalik chat, ehk siis nagu netist klikkide lingile ja siis sattuda sisse mingist teemast või mingil moel seotud olevate inimeste sätti. Isegi ei tunne. Et ma usun, et seda küll saab patenteerida. Aga jällegi ma ei tea, kas, kas me oleme produtseerinud selle või mitte. Aga ma mõtlesin, et Netschetid ei ole üldse enam populaarsed, aga, aga siis vist ikka veel kasutatakse neid aina mõtlesin, et ma populaarsemad, aga enamik inimesi nagu jututoa põhimõtteliselt, mitte päris jututuba, aga ta on selline nagu Skype'i üks aken, mis tekib juurde. Vestlus tekib juurde, kus on siis. Mingi avalikul teema vestlus näiteks võib-olla et teema loetelu erinevate ema loetelud on seal siis ka või kuidas? Ühte ühtset nagu kataloogi neist ei ole, et lihtsalt, aga näiteks kui mul on blogi, ma teen oma blogisse sihukese nagu ühe lingi juurde, et kes tahab nagu sellel lobiteemadel suhelda või kui chattida, siis klikkige siia üks satuvad sinna ühte sätti, võetasid lahkuda, kui nad tahavad. Aga kui kunagi lahkuda, siis jäävad sinna igavesti. Aga kuidas sa neid erinevaid variante siis leiad, ikkagi mingi nimekiri peaks olema või mis? Kus need ongi kogu aeg selline aken, kus ongi kogu aeg, kõik inimesed omavahel vestlevad mingil teemal, mis parajasti käsilane vä? Ei, iga igas avalik vestlus on ikka eraldi eraldi aknas ja nagu nendega saab liituda nendes kohtades. Veebilehtedel, blogides, kui seal väljas on, mitte mingis tsentraalses kohas. On kolmapäev, te kuulate saadet digitaalne tund, minu nimi on Meelis Piller ja minu tänaseks külaliseks on Skype Baltimaade turundusjuht Andrus Purde ning Me räägime Skypeist ning muudest üle internetti suhtlust võimaldavatest programmidest. Sa enne mainisid emm Skype'i sellist teenust nagu Skype kast, kus saavad korraga ma ei tea, 100 inimest rääkida just, aga kuidas siis seal kõrvus kõlab, et kuidas eristada sadat inimest? Tundub juba nagu sihukse hullumeelsena, kes kuuleb kõrvalt mingeid hääli kogu aeg. Päris nii hull see asi ei ole kui, kuigi see on tõsi, et kui 100 inimest korraga räägiksid, siis oleks üsna selline kaootiline ja arusaamatu sõnade ja lausete paabel. Aga, aga see on nagu mõnes mõttes nagu raadiosaade, et on üks inimene, kes seda Skype kasti nagu peab või moderaator tema käes on mikrofon. Ja siis on kuni 100 inimest, kes saavad seda kuulata, ehk siis kuni 92 inimest, kes saavad lisaks sellele moderaatoril seda, seda asja kuulata. See tähendab seda siis, et see moderaator saab siis kellegile sõna anda siis kui ta tahab, just et ta võib nagu nalja pärast keerad õlil korral mikrofonid lahti, eeldades, et inimesed on kultuurse, tsiviliseeritud ja väga viisakad. Kuna võib-olla saad korraga ühte tuppa, sellist nagu kutsuda ei saa, siis on võimalik mikrofoniga anda seda küsida või siis, kui keegi seda küsib ja kasutab ära mingil valel eesmärgil näiteks see media ropendamiseks või, või valimisreklaamiks, siis saab tantsida. Ta tahtis, et ta välja. Aga milleks see mõeldud? Põhiliselt on siis selle jaoks, et eri piirkondades asuvad inimesed, kellel sarnased huvid saaksid vahetult suhelda ka muul moel, kui, kui telefonikonverentsid ja blogid ja jututoad. Aga see on ka siis, see on ka siis nagu selline pigem sihuke avalik asi, mitte mitte suletud grupp ja võimalik just igaks juhuks sellega liituda, näiteks Eestis on, on kunagisi hiphopi, tantsuürituse pattelofest korraldajad tegid Kakse Skype kastid nagu hiphopi teemadel, üks oli see, et et kas, kas naised on hipoppisi ringkondades oodatud ja mis roll seal on. Ja siis teine oli hiphopi rõivabrändidest niisugune vestlus, kus olid nagu moderaatorid, juhendajaid, kellele mingi teema või, või teesid ja siis ei küsimuse esitada, kommenteerida, vastata, eks nagu mini miniseminar on peetud sel teemal, aga see on siis, eks ju ametlikult välja kuulutatud kellaajal mitte lihtsalt, kes juhuslikult aruta kandis kuulevad niukesi hakkas just just et seal on alati kokkulepitud alguses ajakirjad, on siis Skype, postide kataloogis on kõik nagu üle maailma toimuvad postid kogu aeg näha. Aga kuidas sellel moderaatoril, mida täna ekraani peal näeb, kuidas ta neid sadat inimest seal omavahel organiseerib seal selline pikk nimekiri, jällegi sellesse uuese viimases versioonis, mis tuli täna välja, seal on siis omaette aken selle jaoks, et on võimalik, sellesse võiks aknakeses siis inimestele võimalik näha, kes parasjagu räägib ja kes tahaks järgmisena rääkida. Intuitiivne väikene nagu kasutajaliides selle jaoks, aga videokonverentsi on võimalik ka samamoodi teha või videol juba videokonverentsi ei ole või siis veel ei ole, ma ei tea, kuidas see töödest, et selleks nagu väga-väga udupeen, kasutajaliides, kus on näha korraga saba, väikest nägu ja ja ma ei tea, kas see üldse tehniliselt võimalik on. Põhimõtteliselt videopilt on see, et ainult kahe inimese vahel, et seal ei rohkemaid ei ole võimalik haakida sinna? Jah, täna küll on ainult kahe inimese vahel videopilt. Aga see 100 inimese vestlusring, see on kuidagi eraldi teenus, millega peab liituma või igalühel on võimalik seda teha. Igaüks, kellele Skype on, saab seda, kas ise nii ise luua, kui igaühest osa võtta, mis parasjagu toimub. Et kui on, kas kuskil seal Skype postide, kataloogis või, või siis lihtsalt kuskil veebis on teatud peale panna Skype kohast oli siis nagu saab sisse logida sinna ja sellega liituda, seda kuulata, et selline hästi demokraatlik suhtlusvahend, ma arvan, kõik kuulajad teavad, et Skype'i loomisel on olnud eestlaste käsi mängus, et kas me peaksime ennast nüüd kuidagi paremini tundma, sellepärast vaid, mis toob see meile mingisugust lisaboonust või lisavõimalusi. Peale selle Skype'i suurim kontor Vistan Eestis just kindlasti põhjust hästi tunda, sellepärast et Skype on Eestis tehtud. Ja ega, ega praegu, et eks ole. Skype'i suurim kontor asub Tallinnas ja paljud noored inimesed saavad Skype'is tööd? Jah, kuigi eks ole. Eestlased on teinud ka suuremaid asju kui Skype väiksest riigist alustades kuni väga erinevate leiutiseni ja heade raamatute ja muusikateosteni. Palju palju Skype'is inimesi töötab üldse Eestis, praegu on Tallinna kontoris umbes 250 või 260 inimest teevad seal kõik erinevaid asju osade klassikaliselt, nagu võiks eeldada, programmeerivad, aga osad kujundavad, usaldan klindiabis osade testivad nagu Skype'i riistvaraosad, kvaliteedikontrollis on finantsinimesed. Mina turundusinimene. Et see, see teemade valdkond on päris lai. Jah, tegelikult seal pole ainult eestlased, eestimaalased, et kokku on täna vist on, kõigis Tallinna kontorist ei lugenud 32 erinevat rahvust. Et siit lähiümbrusest Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist. Aga Trinidad Tobagost ja Tšiilist Portugalist, Uus-Meremaalt, Austraaliast. Et päris kirju punt on koos palju üle maailma, Skype'is töötaja on siis. 500 tuuris, et teised suured kontorid on, kas Londonis, Luksemburgis ja ja siis Californiasse seal sees. Skype alustas siis ta oli selline võrdlemisi väike, aga huvitav teenus, kus inimesed said tasuta interneti rääkida, aga tänaseks on ta muutunud juba selliseks päris. Noh, arvestades töötajate hulka, Ki võimsaks teenusepakkujaks telekomi maailmas, et kui suurt konkurentsi pakub nagu sellisele klassikalisele kõneteenuse pakkumise ettevõtetele? Mõningast kindlasti, kuigi kuigi seepärast, et peab ütlema, et me ole telekomifirma, et me oleme tarkvarafirma, et tarkvaraga saab ka helistada ja helistada tavatelefonidele ja SMSi saata. Aga siiski me ei ole telekomiettevõte ja kunagi ei taha selleks saadaga. Aga ometi siin tegelikult ju põhiasi, et kui saab ka helistada, aga tegelikult ju põhiliselt sellega siiski helistatakse tehakse veel midagi. No mis nüüd kõiki neid asju, teksti, vestlused, kõned Skype'i kasutajate vahel ja kui need tavatelefonidele ja siis vigurid. Korra mainis, et saab saata SMSi Skype'iga, kuidas see võimalik on? Samamoodi nagu helistada. Et kui panna, käisime mobiilinumber ja, ja a selleks peab sulama lihtsalt account või see kõne makstud just, et, et kui kui maksta ette kõneaega, osta 10 euro kaupa, siis saab saata SMSe, mis eesti piiris maksavad. Kund õitemeres on siis kroon 40 tükk, mis kallis polegi, ta on üsna mugav. Eriti talvel siin külma ilmaga toksiline, alati ei ole mõnus. Võrdlemisi hiljuti lisandus Skype'ile vist ka selline võimalus ja sa saad osta endale telefoninumbreid üle maailma. Just, mis selle filosoofial. See, et kui inimesel on, nagu paljudel on, eks selle koduse tänapäeval internet aga ja mobiiltelefon siis tegelikult puudub vajadus pidevalt tavatelefoni järele või lauatelefoni järele. Et siis saab teostada virtuaalselt rehve numbri, mis, mille kõned suunduvad siis Skype'i. Või teine variant, et kui olla väikefirma ja näiteks, kui kliendid on USA-s ja klientidele pole Skype'i, saab ostelda telefoninumbri USA-s millega kliendid saavad helistada kohaliku kõne hinnaga, see vist tuleb üle interneti Eestisse ja sinu Skype'i kontole. Ehk siis nagu väikefirma Eestis saab teisendada firma võitjate kontoritega USA-s ja Inglismaal ja kus iganes kuusis, kliendid saavad kohalike numbritele helistada. Nii et tegelikult on seal näiteks kontor siin Eestis, aga, aga nagu oleks igal pool üle maailma. Just see tegelikult ei pruugi üldse niisugune ärimaailmapuutujad triks minu klassiõde, kes kolis elama Soome Tal lihtsalt vanaema mobiili peale soome žesti, kallis või siis seal odavam kokkuvõttes osta endale Eestisse Skype'i number, et vana emaseks helistan talle eesti numbrile, mis läheb siis temale, Skype'is, Skype'i Soomest. Et siis lõpuks olid hundid söönud, lambad terved? Jah, vot mul oli ka kuidagi, et ma helistasin ühele inimesele Eesti numbril, aga ta tegelikult oli see Hiinas ja ta ei maksnud selle kõne vastuvõtmisest midagi. Nii et säästavastele kuidagi Skype'is. Aga nüüd on see tänaseks juba Skype läinud natuke kaugemale vist kui arvuti kõigepealt kolistab pihuarvutitesse, neid on isegi müügil mingid spetsiaalsed telefonid, mida nimetatakse Skype telefoniks, mida siis see endaga kaasa toob, et mis panen laua peal Skype telefonis siis arvutiühenduse vist küljes, et lihtsalt kuskilt onlambista seda signaali sinna ei võta, on mitmesugused asjad, käivad arvuti külge tavaliselt telefoniga USD, pistikusse arvuti külge, teised või need tulevad ka Eestisse müüki, võib-olla juba esimesed on, on, siin on wifi telefonid, eks telefonis võtavad taha endale suvalise wifi võrgu suvalisi selles mõttes suvalise, mille salasõna teada on, kui ta just avalik võrk ei ole või lahtine võrk ei ole. Ja siis võta räägi, teeni Skype'il Skype'ile kõnesid kui ka siis Skype'i tavatelefonidele kõnest. Aga selleks sellise telefoni puhul pead sa ikkagi kuidagi seadistama selle võrku logimise või, või võtate automaatselt logid sisse nagu arvutisse oma kasutajanime ja salasõnaga. Sellised telefonid on vist ühendanud kuidagi ka mobiiltelefoniga, et seal on nagu kõik kõikvõimalikud funktsioonid olemas, nii mobiiltelefon kui ka wifi kõned, kui kui ma ei tea, mis veel. Mobiiltelefonidega Skype'il nii hästi ühend võt. Sama mõtlen samas seadmes nii mobiiltelefon kui kui ka wifi telefon sihukest asja ei olevat, sellist veel ei ole. Aga kuidagi tuleb tuttav ette, et nagu oleks näinud kuskil oledamas sellised masinad, kus on olla olemas korraga lauatelefon ja Skype'i telefon edelega Eestis müügil Philips jamad ja väga head. Aga jah, mobiiltelefoniga peab natuke tööd tegema, et seal kui see kõnede loogika ja nagu kvaliteedi tagamine. Aga suund on põhimõttelisele poole, et ikkagi tuleks niisugune seade ka kunagi välja. Idee järgi oleks ju loogiline, et kui kunagi inimesed osutasid lauatelefone oli noh, mingi asja külge aheldatud Strid, mobiilid, mis riidega nagu head, et sai nagu käia ringi linnas metsa, traalsetes autosid, äkki ta kõnesid siis eksperdid, arvutikõned sises, kus on kõnerevolutsioonist samm tahapoole, eks ole samm tagasi, et miks peaks inimene olema uuesti sisse arvuti külge aheldatud, kui ta võiks rääkida selle kuskil kusiganes väljasid, aga see põhimõttelise peaks tähendama seda, et kui nüüd kui nüüd kunagi muutub standardiks veidi võimsam võrk kui wifi, see, mida viimaksiks nimetatakse, siis peaks olema igalt poolt praktiliselt võimalik rääkida sellise sellise Skype'i telefoniga? Teoorias küll, kuigi kuigi piimakuse telefone veel pole olemas, eks ole nagu tavalised vihjetelefonid. Et see, see põhimõtteliselt imaksi võrk, kui see läheb tavalise wifi võrku. Aga ütleme noh, see on üks variant, et et Skype Ta kolib natuke kaugemale kui arvuti, nagu sa mainisid, just täna tuli välja uus Skype'i versioon mis võimaldab vist muuta selles Skype'i Skype'i akna välimust ja midagi midagi veel teha. Just. Ehk siis nagu Skype kolm null beeta tuli täna välja. Ja mitte väga palju küsitud seda, et Skype on küll tore asi, näeb vahva välja. Võiks veel vahvam välja näha, et et siis tänasest saab sellel uuel versioonil siis väljanägemist muuta, panna uus tapeet, uus nägu kinni sinna peale. Ja siis loomulikult on ta nüüd lihtsam, parem kasutatud nagu iga versiooniga me proovime teha väikse vigureid on seal veel juures, et mida, mida varem ei olnud. Aga mis, mida üldse võiks tulevik sellises valdkonnas tuua, et kuhu kuhu veel minna annab, mida veel selliste üle internetisuhtluses kasutatavate programmide. Ja ma ei tea seadmetega teha annab tegelikult see nagu areneda võimalik igas suunas, eks ole võimalik nagu seda tõlkida rohkematesse keeltesse. Tänase uues versioonis lisandus kaks keelt Läti ja Leedu ehk siis graafiliselt siis erinevate platvormidega võimalik laieneda. Windowsi arvutid, Linuxi arvutid, Maci arvutid siis nüüd igaveseks teha kõiki neid erinevaid kõnesid ja, ja vestluseid. Ja siis on ka veel lisaseadmetega vihjetelefonid ja kahesüsteemsed, telefonid, erinevatest liiki lisateenuseid nagu erinevate asjade saatmist, on nad siis nagu failid või raha või asju ei saa veel saadakse. Kahjuks või õnneks. Aga erinevaid kindlasti teenuseid inimeste vahel jagada tuleb, tuleb juurde. Aga mis, mis lähitulevikus mida, mida huvitavat võiksime näha, paar suund on osades vara rääkida, eks ole, aga aga Ma usun, et see nagu e-kombert teenusena on, on nii kasutajatele kui firmadel huvitav, võib olla teiper, kool, teenus, kus siis nagu kasutaja helistab tasuta kas mõnele reisibüroole või siis segu pangale või, või kes iganes tahab kõne vastu võtta. Ja siis see pank maksab selle kõnest eskajevile mingi väikse kopikat. D-ala, näiteks USAs on olemas selline telefoninumber nagu üks 800 ford, mis on kõikides fordi telereklaamides. Kasutasin helistab siis see kõne, suundub lähimale Fordi edasimüüjale või, või diilerile ja mille Eesti Spordisiider maksab peakontorisse 15 dollarit. See on kõigile kasulik. Kasutaja saab tasuta helistada ja mingit infot küsida, diiler saab endale suhteliselt väikse raha eest kvalifitseeritud nagu müügikontakti. Ja siis peakontor saab siis kokkuvõttes suurema müügi, et ma arvan, et sama asi ka läbi Skype'i töötab üsna hästi mitte. Ja eks ole, aga see suund, millega me tegeleme, mis nagu õige pea peaks tööle hakkama, see põhiline arendustegevus toimub kesises heaks, mitte isegi mis, mis saab öelda, et kogu arendustegevust jagub Eestis? No kuidas see käib, et keegi tuleb, et oh, mul tuli täna hea mõteteks siukse asja sinna juurde või siis tuleb mingeid nõudmine inimeste seastat. Miks teil seda ei ole seal küljes, pange seega kombinatsioone, eks ole, kuulama kasutajaid. Me teeme pidevalt uuringuid, küsime, teeme erinevaid nagu test ja nagu näidiseid ja siis testime neid erinevate uuringutega. Meil on oma targad inimesed tööl ja siis hoiab ühe silmaga, aga konkurentidel silma peal, mida nad siis teevad või ei tee, aga, aga põhimõtteliselt võiks siis kokkuvõtteks öelda, et selline, selline üle veebisuhtluses kasutatav kasutatav tarkvara kogub aina populaarsust ja üle maailma pidevalt kasutajaid juurde. Just tänavu umbes lisame kasutajaid umbes ühe Tallinna jagu päevas. Ehk siis nagu peaaegu pool miljonit päevas, tuleb Skype'i kasutajaid juurde Eesti kolme päevaga soome natuke rohkem kui nädalaga. Aeg-ajalt armastatakse ennustada, et, et see info hulka, mis, mis päevas üldse internetti lisandub. Lõpuks läheb nii suureks, et interinternetti jookseb kokku. Aga kuidas, kuidas selliste kõneteenuste puhul on, kui neid kõnelejaid kasutajaid nii palju, kas see kuidagi seda asja kokku kustuta? Õnneks mitte, et Skype'i puhul on ta peer to peer technology ehk siis nagu info liigub kasutajalt kasutajale mitte läbikeskseid serveri. Ja kuna alati on maakerast mingisugune koba tikk, mis magab, siis saab nagu paljud asi läbi seda läbi siukseid magava kanali suunata.