Üheksa laulu, see mini kuuldepiltide sari valmis aastal 2019, raadioteatri ja raadio kahe koostöös. Üheksa laulu sündis raadioteatri 90. sünnipäeva puhul, tähistades üksik eesti keele aastat ja laulupidu. Need üldtuntud laulutekstid rändavad läbi üheksa aastakümne, alates 1930.-test. Täna kuulame üheksat laulu esmakordselt üheskoos ja koosmõjus. Lavastaja Tamur Tohver, salvestaja Külli tüli, helirežissöör ja muusikaline kujundaja Merlin Kontus. Näitlejad Elina Purde ja Jan Uuspõld. Mets mühiseb. Ja kägu kukub raal. A haljendab ja lilled õitsevad. Männ kiigutab siin oma võimsat pead. On meeles tal kõik muistsed õnne aad. Mänd kiigutab Siinama võimsed, vead on meeles pääl köik muistsed õnne. Hirv ojal joob ja muretu ta meel. Kas aimata, kui pikk ta elu veel võhiküti, kuul ta leida iga tund ja elu läinud, kui oleks nii hull, võib küti kuul Ta leida iga tund ja elu läinud, kui oleks näinud und. Salgu valges fuajees varrsaal leivapuude all möödas. Pea aga minu noorus. Õnn, mis rõõmu veel mul elus ootan? Pilti. Vaadata ja sull. Mets mühama, jaga kukkuma ja võid noorus, meil kujuni, mets mühama, kägu kukkuma jääb. Kuid noorusmeel punn mööda. Saaremaa valss. Seal laupäeva õhtuselt lõhnavad kased, kui nendesse vajutad hõõguva näo ja pühad pääl hinges sind uskuda laseb, et õnne vaid kauguses kukuvad käod, oh keeruta, lennuta lainele ka neidu, kel silmist nii kelmikalt sädemeid lööb. Sellest küll maailmas kusagil leida, kui Saaremaa heinamaal juuningu ning hämaras toomepuu lumena vale On sinule hõiskavaid ööbikuid täis, miks muidu su huuled ja õhetav pale nii õunapuu õiele sarnane näinud. Oh keeruta, lennuta linalakk, neidu, kel silmist nii kelmikalt sädemeid. Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuu. Oi Saaremaa niitude kaslased süled vaikuses lauludest helisev nurm on pilv vaid helendav laevatekile. Esmane lauludest helisev nurki. Kuid hämari koidu ulatab käe, on kõiki mõtteid ja toiminguid siduv tööde ning rõõmudeküllane päev, oh keerud pudrutavalad jutt kuldtärniga, nooruke ööd on nii. Rongisõit. Rong see sõitis tsuh-tsuh. Piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, rat-tat-taa ja tat, taa. Aga seal rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? Seal olidki suud, seal oligi miisud, seal olid väiksed kirjutki sood, kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosak notsu kutsud sõitsid Torrilasse nutsu, sõitsid porilasse. Seal olid sarvilised sikud, sarmiliseltsi sokud, sokud sõitsid karjakülla ja külla marja küll. Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh. Piilupart oli rongijuhtrattad, tegid rat-tat-ta-ta-ta-tat-taa, takk, ta elupart jäitu kuuma. Oi, oi oi ai, ai, ai. Mis siis sellest rongist says. Rong see sõitis, tsuh-tsuh. Uni, raali, läga, karku. Oi oi, oi ai ai, ai. Mis siis reisi, jättes. Nad läksid Pärbati uperpalli kukerpalli kintsud, jooksid sabad seljas, kutsud Yoksidki, läks väljas 10 nutsu, kukkus kraavi, 10 kutsud platskis kraavid, sarved, Segisikudel sekkudel diad, papa, talv. Kiisud ei saanud Türile külla minna Jürile. Kutsu ei saatorilasse. Nad ei saanud Parilasse Sokud ei saanud karjakülla. Kaarja, küünlamaarjaküünla. Suusabaasis on tantsupidu, see toimub siin igal õhtul noorte kehade vallatust, ruum on täis ja villaste sokkide lõhna nurgas mustendab kaaneta klaver, keda lokkides lontkõrv piinab. Vana klaver teeb meele nii haledaks, et võtaks või peatäie. Viinaakna taga on härmatan kuused. Üle järve viib kuuvalge rada, vana klaver, kas metsade muusikat sa veel suudaksid tunnetada? Aastaid tagasi talvehommik, küllap mäletad, vanapoiss niigi hästi tasa, sest kõik alles magasid. Sinul mängiti killuke kreegi, juba siis olid klahvid sul kollased hääl. Kui Armstrongil katkeb ja kähe juba siis näisid üdini tülpinud, ega meie sind sõtkunud vähem. Ent sel ammusel talvehommikul, nüüd ma reedaksin, ära solvu, ühe armunud näitsiku sõrmede all, ta ohkas just nagu sol. Praegu te, eestlased, hambad ristis vastu tahtmist ja õdede klimmerdada, sõitke driftida, ära loodagi, sõber mind petta südaööni, sa kibestunud ilmel uut põlvkonda hullutad, nüüd aga hommikul neljal käel mängijaid ikka jälgid. Sa kaaneta küünik. Kõik metsaloomad teadsid ammu juba, et varsti tuleb inimjahi luba nüüd õige aeg on valmis seada, lõksud, küüned, hambad ja veel teised nõksud. Trofeede võistlus kuulutati välja, see loomadele tegi päris palju nalja, kui stiimul käes, mis sees viga küttida ja inimesi maha nottida. Hammas hamba vastu. Küünla vastu süütul. Metsaelul lõbusaks, koopaseinal inimluud. Tagid tähendusi seadus ette nägi. Paos tuleb hoida oma jahivägi ära kõiki emasid ja lapsi ja mehi, kes on veidi võtus. Kõik loomad olid poolteist päeva täis. Kui ükskord ära vajus. Olkud õllevaht läks lahti, inimese jaht. Nüüd põlislaanes näitus, tehti lahti kõik loomad väsinud pärast pikka jahti, kuid nende silmist paistab rõõmus meel ja uhkelt rippuvat Row tõi Põder uhked sarvekandja, sarved ja hunt, kel inimsooga vanad arved, tõi hulgast sääreluid mis puhtaks näritud ja vaiguga nii kaunilt lakitud. Hammas hamba vastu juhhei. Küüne vastu küüs sul ju ei metsaelu lõbusaks teeb koopaseinal enimluust. Kahejalgne loom. Las looduse kroon. Võta endale teadmiseks. Ootan tuult. Ootan tuult. Olen laev, kes on eksinud teelt vale suund. Ta on tuul kes ehk rääkida oskab, mu keelt on mull truu. Pole viite teel, mille suundama oma samme nüüd aina sõjaks. Ainult tuul vastab hüüdel ääretult veel tardunud tuule häält võime kuulda ja kuulama pean iga päev. Mul sõbraks vaid tuul. Ma ootan tuult. Üks küsimus suul Mulvastab tuul. Ma usaldan tuult. Ainult tuult. Ma kuulen häält. Olen laev, kes on eksinud teelt. Vale suund. Ootan tuult. Kes ehk rääkida oskab, mu keelt on mul truu, pole kõrvu mul kõigiks juttudeks kõrkus huulte peal petab. Mul sõbraks vaid tuul. Ma ootan tuult, üks küsimus suul, mull vastab tuul. Ma usaldan tuult ja ainult tuult, ma kuulen ta häält. Üks küsimus sool, Mulvastruktuur. Ma usaldan koos ja ainult tuult, ma kuulen ta hääl mul sõbraks vaid tuul, mahutan tuul, üks küsimus sool, mull, Vastratuur. Mahutavaldan tuul ja hall. Kuulen ta häält. Lilleke rohus. Tüdruk vaatab, mille lill kasvab rohus. Tüdrukule meeldib see lilleke rohus. Minule meeldib see lilleke rohus lilleke rohus, lilleke rohus, lilleke rohu ja lillegi ära. Tüdruk vaatab, neil ei märka, et ohus on tema jama. Rohust tüdruku laadlev lell ei lill, kasva roppust ja mis ei taipa tohuvabohust. Pill. Lilleke rohus. Tüdruk vaatab, lillelill kasvab rohus, on tema jama, on tema ja maailm on tema jama. Ta rääkis. Lilleke rohus lilleke rohus, lilleke rohus. Üksikuna leidsin end võõrast linnast, siis aru ei saanud end, olin peitnud sinna. Ei andnud, mul on seal palju aega. Ei saanud ma me peale mõelda. Ei tea, kuis mulle järgnesid, kuid uus algus sündis siis. Nii kuum, et põletan huuled. On nii kuum, kui suudled mind suule. Mõnikord ma ei suuda põhjust leida, miks lasen Sulma ennast nii kergelt püüda. Ma kardan liialt haiget saada ning mängin mavaid. Võiksin kaasa, proovin oma närve säästa ja võtan vaid, mis hea. Rikku. Et põletan, huuled on nii kuum, kui suudled mind suule. Nii kuum niigi, et põletan, kuuled, et põletan, huuled on nii kuum nagu huum, kui suudled mind suule. Kauges külas? Kauges külas vanaema juures elasin kord kogu suve. Vanaema ja mu armas vanaisa, aga noorel neiul neist ei piisa. Laas ord, hoovus. Kooriopulaar. A S. Võtan kaasa reketid ja maki kuid rannas on vaid üks võrku paika pappi. Esinaine pooli. Nii herra ja T4. Siin ool. Pole noori pole ühtki poodi, miski pole linna moodi. Jooksen randa koduküla randa, et saada pruuniks, teiseks juuniks siis on pidu teise külapidu, seal on noored, teised noored. Siin kauges külas teisi näinud pole neil tühi rand ja nõmmeliivatee. Korraks vaatan selja taha, mehel. Kõlas kuuldepildisari üheksa laulu ajajoonel läbi üheksa aastakümnendi, alates 1930.-test olid laulud. Mets mühiseb saksa rahvaluule tõlge Sergio slipp. Saaremaa valist teksti autor Debora Vaarandi. Rongisõit, tekst Ellen Niit. Vana klaver. Tekst Uno Laht. Jahitrofeed tekst Henno Käo. Ootan tuult. Tekst Jaak Veski. Lilleke rohus. Tekst Tõnu Trubetsky. Nii kuum tekst Peeter Ross kauges külas. Tekst Kristiina Ehin. Näitlejad Elina Purde, Jan Uuspõld. Lavastaja Tamur Tohver. Salvestaja Külli tüli. Helirežissöör ja muusikaline kujundaja Merlin Kontus. Raadioteater 2019.