Tere õhtust, daamid ja härrad. MINA OLEN Vaiko Eplik. Ja see on muusikanõudlikule maitsele. Tean küllalt su sõnu, uferi, ühe mehe bänd, kui te olete kunagi mõelnud, et kuidas oleks Raimond Valgre muusika võinud näiteks kõlada tegutse niisuguste 70.-te Los Angeleses kasutanud rütmimasinaid süntesaatorid siis midagi sellist minu arvates praegu just kuulsime. Tänane saade on pühendatud väliseesti ühele viljakaks omale oma näolisemale muusikaprodutsendile ja laulukirjutajale René Upherile ja tema tööle, kuigi tema igapäevane töö oli tegelikult olla lennuväeinsener Ameerika õhujõududes ja tegutses ta tegelikult koduse hobimuusikuna, mis teeb temast ka Eesti kõige esimese kodus salvestaja. Ja kuna juba 72.-st aastast, kas Renee kasutama oma kodusalvestistele süntesaatorid, võib teda lugeda ka Eesti elektroonilise muusika üheks pioneeriks. Aga alustame päris algusest. Järgmisena kõlab kõige esimene heliplaadil ilmunud Renee Hussari lugu Jüri Korgi tekstile Olav Kopwillem esituses. Riio kraat. Iisren leegipostitõlla kes kõrvades varjas ta pauku, püstoldi, kulda, sülg. Kui ta vandus siin olnud kõik need taevas ka seal Jep. Tal revolver, suits, seod ei rass, keeld. Rehi Ungre. Ta ka neid teeteel suudles Tõll rahvas. Küll 1000 peesot juba. See liidab ja noor julge röövel haardest sööst err veel sõja. Vaeste hulka teerida kulda, pill, tõus rõõmsalt. Ringi kre. Kõrveskaaiku ruum, muus ta tuur. Rüüd aastast 63 Olav kop Villemi legendaarne album viise ja vinte ja palariogranud, mis sattus plaadile tänu sellele, et osales Kanada väliseesti plaadifirma Merit kompaniiga aastasel meeleolu ja tantsulaulude konkursil ning saabas lõpetas kolmanda koha. Uuferi esimeseks päris enda autoriplaadiks võib lugeda 69. aastal, samuti Kanadas aga plaadifirma arvendir poolt välja antud seitsmendal Isteebeed. Uued laulud, noored hääled, mis sisaldab nelja Uuferi enda kirjutatud jõululaulu. Viimane kevadest René ooperi kõige esimeselt täispikalt sooloalbumilt pealkirjaga peegeldusi aastast 72. Esitajad olid Mareli Soots ja plaadi välja andnud Kanada väliseesti firma vendi boss Andres Raudsep teksti autoriks legendaarne astrofüüsikast NASA insener ja elukunstnikust luuletaja Jüri Kork, kellega aastaid koostööd tegi. Selle plaadisessioonide käigus avastas Uufer enda jaoks multitrack salvestamise võlud. Nimelt kasutas ta iga võimalust, et mängida kõikides lugudes nii palju instrumente, kui ta vähegi oskas. Ja sellest tulenevalt kõik tema järgnevad heliplaadid ongi valminud tema enda kodus magnetofoniga üksteise järel, lisades siis eriinstrumentaalkihte. Ja enne, kui asume nende magusad kodusalvestuste juurde. Veel üks näide sellelt viimaselt Stuudioplaadilt son Ell Taburi esituses kaunis bossa üksinda. Tolmust kaetud pargi kuulde. Repne lehtrik suitsust loo. Silmi, mis kõigil pisaraid silmis suitsus, pisaraid. Kiilutulkus vanu suuri, silme kõi pisaraid, silmi, suitsust, pisaraid. Ma ta Ka World idatuultes Tõnn loetu. Millal ütleb surm? Nii me ja ma seinal asja mõte täitsa. Rahvahulk. Kui seal Ana mõtted kaugele, veel kord suvel piirida. Sinisilme ees ja õnnesära. Suurlinnas omaloominguline pala René esimeselt kodus salvestatud albumilt tule tagasi, kus ta mängib ise kõiki instrumente ja multiinstrumentalistina paistis silma juba kodulinnas Tallinnas. Inglise kolledži poisina oli ta mänginud peale klaveri, saksofoni, klarnetit, flööti, kitarri ja trummi. Renee oli teist põlve levimuusikuna, tema isa Edgar mängis okei orkestris esimese vabariigi ajal klaverit. Isa kahjuks suri 43. aastal. Varsti peale seda pommitati kodumaatasa ja Renee võeti saksa sõjaväe abiteenistusse, olles vaevu seitsmeteistaastane. Plaadil tule tagasi mängib siis René lisaks tõenäoliselt maestro mark rütmimasinale erinevaid löökpille kitarri, firma arp, süntesaatorid, klaverit ja akordioni ja järgnevalt mõned näited sellest, kuidas kõlavad tema iseloomulikus. Mehe bändi stiilis siis eestiaegne slaavia, röövlite pealik ja rahvalaul, setuke Carr, olin ma röövlite pealik. Mu salgas kaksteistkümmend, nii mereerisime rikkaid ja sein ja neidude südameid ka meri röövisime rikkaid. Ja 14 südameid ka. Me sõitsime läbi kõik mere kus iganes, peatus, Me laev. Me panime voola veere Endrikastida, siis me juba panime voolama veere. Endrikasti tasus meiega. Meie laeval oli saaki juba ja viina visiga viis juhid kõik röövis veealune ega liu. Mis laeva-le hukatust. Kõik vööris Veeaa alunega, mis laen, kaotus. Kõik mehe mu lukus ida merepõhjas on vaikne. Ma üksinda pääses. Mu päästjaks sai laeval ma üksinda see siin ära. Mu päästjaks laeva laulnud. Oh oleks ma röövlite pealik Alex laevas kaksteistkümmend, meest, Marjööriksin rikkaid ja vaeseid. Ja neid südameid. Markeeriksin rikka seid ja neidude südameid ka. Ma röövisin rikkaid ja vaeseid. Neidude südameid ka. Oh ese, võtad aiva mind, üten valgega. Multiaiban valges vaja. Ombotaabida ja maa põle pattude. Siin maa peal, kauge. Maa põle pattudeni. Ma teie vahel, vot ta ei vota laadale. Sest tulentsed aiva sääl üten, valge ta ta rumal Edal küssa. Kas käände pühada ei, ta rumal esalt isse kaste. Pühapäev. Esa valjud paati ja kulmu kortsusi. Las setu laeva põrgu, kun kura müra v. Sest tätolente põrgu säält hidden valgega, sessetulence põrgusärkide valgega. Tagisse põrguvürstikast äärde argipäi ses kuri valjult vaatsi ja kulmu kortsu. Lastetu lähevad Haiba kun endale laulari. Las need tulevad aiva. Lastetu laevad ai, kul engle laula. Olles kord kodu lindistamise alustanud, tundub, et Renee enam pidama ei saanud. Kuni elu lõpuni ilmus talt pea igal aastal mõni helikandja LP sidekassett, et kõvasti üle 10 on juba minu kogus, täpset arvu ma isegi öelda ei oska. Järgmiseks kuuleme nimilugu 74. aasta Elbelt ebatruudus. See on Boriss kõrveri laul. Plaat sisaldab umbes pooleks instrumentaalpalu ja Renee enda esitatud laule. Stiililiselt võib öelda Rene meile selle plaadiga liigub väga tugevalt pluusi suunas ja ise pidas ta ennast ennekõike meeleolu muusikuks ja siukse hilisõhtuse baarimeeleolu tekitamiseks anda ka tõeline meister. Albumil on ka pilt, kus Renee poseerib oma koer Tobiga ja kirjutab ta siin saateks kohtume jälle, kuigi ainult heliplaadi kaudu. Võib-olla meie kohtumine seekord ühe mugava elutoamiljöös, kus veiniklaasil helgib kaminatuli. Tuhmunud aknaklaasil veeremas üksikuid vihma, piiske ja nii poolhämaras ning muusika abil kanduvad mõtted ilusate mälestuste maailma, kus oli muretust, naeru ja võib-olla isegi süütut ebadru. Ei ta mulle ette ebatruu. Ja nutust märg Sublitsest taskurätt. Ja ütled meestest polevat sul vooru. Jääb üle, meil vaieldi oma aga head. Kotist võtad välja paki kirju. Veel lubatud, mul pole sõnavõtt. Ja ütle nüüd vast tundvad tasahilju. Neis palju valet neis küll töötukassa mind üldse armastanud olen seal äkki mul küsimuses ja näe et su silmis armastuse tule on kostunud, kuid öises vihmas margunud. Ootasid muult hellitavaid sõnu. Vaid teeseldud Su lahkumise rutt. Tuppa jäi parfüümi tutvad. Ja esikus kajama. Ootasid mult hellitavaid sõnu vaid teeseldud Su lahkumise rutt. Ta jäi parfüümi tootvad Ja esikus kajama. Kalapüügil Mehhikos ja muidu keskea kriis ja. Väga pingeline pereelu selline on lugu, milles sündroom err Kallase nime all ilmunud inglisekeelset albumit disvoud, mille väljaandjaks oli juba uferi enda plaadifirma rekkalla. Tänan Martini õelat plaadifirmast frotee, kes oma kodusest fondist laenas selle plaadi mulle kunagi ümbervõtteks. Through tähistab René loomedel omamoodi pöörangut. Kui senimaani püüdis üsna konservatiivset joont hoida ka enda kirjutatud laulude, nende teksti ja sisuga siis tundub, et mingil hetkel, seitsmekümnendatel pärast esimese abielu purunemist hakkas Renee elama sellist üsna vaba poissmehe elu just nimelt kalalkäigud Mehhikos. Miks mitte nädalavahetused Las Vegases? Ta püüdis ka baari pidada teadupärast, kus lootis ise pianistina igal õhtul mängida. Sellest ei tulnud midagi välja, aga aastakümnete jooksul oli René ohver tihe külaline kõikvõimalikel väliseesti pidudel ja koosviibimistel, kus ta siis ennast klaveril saates tihti esines. Oma plaatidele aga muutusid Renee tekstid iga albumiga järjest isiklikumaks. Ja tema suurte meistriteosteni koos lauljatar Lillian reibergiga jõuame juba õige pea. Päike torka unist silma. Rasked maitsed. Becker lõikab suurel häälel. Ise näitab ainult. Paistab nagu kudus eelne pilt. Maali. Ja sil. Tõmblaga tikkus tuld all, aga saabast mul tuleb ilus saali, ütles maali sulle kingi. Tõmblaga kalla ta saabas mul tule minu saali. Kus ukse võti jälle vinguma oli? Mootorrattad alla käima saksa kiivri. Tikkus tuld all, aga saab vast mul tule minu saali, ütles maalis. Tule minu saali maali sulle kingin. Tõmbaga kallaga ehk siis tegelikult täpselt sama lugu, mis eel kõlanud vage aga eestikeelse tekstiga esitatud koos duetti partneril Lilian treibergiga albumil tunnustuste Tilk aastast 77. Ja see unustuste tilk ja sellele järgnenud album vaheldus on René uferi tõelised meistriteosed ja seda paljuski tänu meeldiva aldiga noorele lauljannale Lili Jaanile kes koos rannarootslasest isaga emigreerusid siis seitsmekümnendatel Ameerikasse, kus väliseesti kogukond neid küll kuigi hästi vastu ei võta. Sest et oli ju Lily on jõudnud kodu, Eestis olla ka pioneer ja üldse olid väliseestlased tõenäoliselt põhjusega üsna ettevaatlikud kõigi suhtes, kes pärast esimest põgenemislainet Ameerikasse või mujale järgi tulid ja väga naljalt või kiiruga kedagi omaks ei võetud. Küll aga leidis René ufer Lily Janis, kes mängis väga hästi kitarri ja, ja laulis ühise keele ning vaatamata pea kolmekümneaastasele vanusevahele tegid nüüd järgneva paari aasta jooksul lisaks umbes kolmele ühisele kontserdile kaks plaaditäit kõige hullumeelsemad põnevamad väliseesti muusikat, mida ma tean muusikat, mis kõlab umbes nagu soundtrack Tarantino filmile, mis on filmitud Eestis ja mida keegi veel. Käes on senjoriita. Oled kodutu. Võta mind oma mai ja Vaidülitasin kuivaid rahuma sa pärast kurnavat reisi May juhal ega meenuta teisi. Käes on senjoriita. Täis on rändurirull. Võta mind enda juurde tülitada. Ihkan suudlus. Pärast hurdusele Trei. Minu suudlus. Ega meenustavad. Käes on ööseni uurida. Külm on haaranud Mill. Suru end vasmaid, tülitasin kingi suudluste Bay pärast kurnavat reisi. Arvunny šõu. Ega meenutavad. Lillian treibergi kaunile häälele on nendel kahel plaadil lisandunud Renee arsenali veel üks väga tähtis salarelv. Selleks on elektriorel nimega optiga, mille orelisaun teda eriti ei kasutanudki. Küll aga oli selle orelil sihuke eripärane võimalused. Talle müüdi siukseid saate plaate kaasa, need olid vinüülisuurused kilest tehtud ja oli spetsiaalne siis selline sahtel, kuhu sisse libistades. Siis mängis orel nende optiliste plaatide pealt orelimängu elavdamiseks saate partiisid, sealhulgas oli ka nendel plaatidel palju eraldi trummid, räkke ja sisuliselt. Kuna need trummi luubid kogu aeg kordusid, on tegemist ühe esimese analoog sämpleriga. Järgmise laulu. Johni muudatuse sämpler näiteks väga pädevaks varajaseks pidiskox. Kuulasin Laigeltki. Seal kaare sees kõik toiti, hall ei saadele, seal oli loss. Üks lipp on siin ja teines. Kolmas. Tall paikalla k, tead sõbra varvelt Allava laps klaaseid offei haual kokku kõlava. Üks lipp on siin. Jalgpalgas naelutatud kivimüüri. Seal lossivaremetes kõik tonni halle saade. Oli tondiloss. Seal lassi varreteeskust, don't suuri tugevaid Melphana aga veel. Üks laip on siin ja teine seal. Kolmas naelutatud GW üüri. Seal kaski varenes, kus kontenytvel mudaga ei relvana. Veed. Laip on siin ja teenesse. Kolmas naelutatud keevi müüriga. Lossi varemed kõik tonni Hallessaaveneis ja ketti kõli lossimüüre. Tõeliselt veidrad süntesaatori saundid 77. aasta Los Angeleses oli lossivaremeis plaril tunnustuste tilk. Nüüd aga liigume edasi aastasse 81, mil ilmus Renee Liliani teine ühine kauamängiv vahelduspala pealkirjaga pruunid poisid. Omamoodi veider hoiatuslaul, mis räägib kahe väliseesti neiu seiklustest alkoholi ja pruunide poistega. California pahas. Kui plaadi unustuste tilk Pealkiri viitas alkoholiga seotud Esscapismile ja ka selle tekstides on väga palju selliseid pluusi like element, aitäh kus hommikul ärkad üles ja pea on paha ja äratuskelder lõikavalt häält siis järgmisel albumil vaheldus, on teemad kohati üsna tumedad. Üks läbivaid elemente on näiteks hasartmängusõltuvuse järgmiseks kuulamegi Las Vegase nimelist laulu mis tänu andekale šampleri kasutusele on ka eesti instrumentaalse hiphopi üks varaseid näiteid. Lugu baaridaam albumilt vahel. Kahjuks jäi Renee ja Liliani koostöö üürikeseks, ainult kaks plaati nad koos jõudsidki teha, sest et peagi Lily on abiellus ja pere kõrvalt jäi tunduvalt vähem aega. Pensionäridega proto hiphopi viljeleda Reneetsee aga ei morjendanud, tema andis väga aktiivselt kassette välja kuni oma surmani 95. aastal. Lisaks veel ränduri laulud nimeline laulik, mis koondab tema pea viitekümmet, et enda kirjutatud laulu ja veel biograafiliste sugemeid tega romaan Sanced, šansed, René jõudis ka korduvalt külastada taasiseseisvunud Eestit, täita oma ammuse unistuse Valgre fännina, mängida klaverit Pärnu rannarestoranis. Ja ka tema lahkumine siit ilmast oli tema iidolile Valgrile üsna sarnane. Nimelt lahkus ka tema uusaastaööl pärast esinemist Chicago Eesti Majas. Sarnaselt Valgrega võib ohvrit süüdistada selles, et. Ja muusika ei ole ehk väga originaalne, oma sisult siis seda võrratult originaalsem on minu jaoks see elektrooniline kodune vorm, milles Renee oma laulud teostas. Ma loodan, et nautisite seda tundi minu järeni ooperimuusika seltsis. Kohtumiseni juba kahe nädala pärast. Kuidas kõlab muusika nõudlikule maitsele? Kui roostade Juba karm? Täis. Kas mäletad? Kui seisime seal all neid valdas Raski armus haarasime testi. Kaugel õmblema. Eks neil on raske trenn. Ja Estonia kolmaldusse Maiglasse.