Nüüd aga igavikulised vastused igavikuliste küsimustele ja alustame ühest võlast, nimelt küsimus liiklusmärkide kohta. Kuhu peale on joonistatud loomad r või orav või, või milline iganes loom. Ja kas need on üle kogu maailmastandardsed, need loomad, kas need on igal pool joonistatud ühtemoodi ja kes oli see esimene, kes need joonistas ja oleme helistanud maantee ametisse Villu Vanele, tere hommikust. Tere hommikust. Oskate te öelda, kes siis esimesena põdra joonistas? Seda ma ei oska öelda, kes need esimesena joonistades, aga ÜRO liiklusalasel konverentsil Viinis 1968. aastal võeti vastu liiklusmärkidel initsiaalid signaalide. Konventsioon, kus on kasutatud siis kahte sellist liiklusmärki, ühe peal kujutatud lehma ja see tähistab siis karjaajamise kohta ja teise liiklusmärgi peal on kujutatud põtra või hirve. Ei oskagi täpselt öelda, kumb ta nüüd on ja see tähendab kohta siis, kus metsloomad võivad ilmuda. Kas need märgid on siis üle maailma ühesugused? Märgid on nendes riikides, kes on selle konventsiooniga ühinenud ja neid on enamus. Küll jah, et kuskil on ikkagi mingisugune nii-öelda fail, mida siis saadetakse erinevate riikide siis maanteeametitesse. No nad on standardites igal riigil kirjas ja konventsioonis on kirjas ka see, et nendel märkidel võib kasutada enamlevinud loomaliiki, näiteks kui on nüüd karjaajamise koht, on liiklusmärgil kujutatud lehma. Kui aga selles rajoonis on rohkem näiteks lambakasvatusega võib-olla kujutatud liiklusmärgil ka lammast ja näiteks ka Eesti liiklusmärkide standard näeb ette, siis noh, koduloomadest, lehma, hobust, lammast. Ja, ja meil on tekkinud veel nüüd ka selliseid uued kohaliku tähtsusega märgid nagu oravad ja konnad ja, ja ka pardid. Aga kes siis nagu joonistab, ütleme, selle pardimärgi või ütleme, mingi uus loom tekib Eestisse, kellel märki väes, kes joonistab. Heks. Seda märki eaka paigaldama või tegema, eks siis nemad joonistavad ja ta kooskõlastatakse ära ja, ja pannakse siis ületas, et tegemist on ikkagi ju sellise üldlevinud hoiatusmärgiga, millel olev kujutis peab olema selline, et iga inimene enam-vähem sellest ikkagi aru. Et ei mingit kaasaegset kunsti seal? Abstraktsionism ilmselt ei tule kõne alla, et ikkagi enam-vähem loomutruu on aru saada, millise loomaga. No ütleme niimoodi näiteks, et kui on tõeline lammaste ajamis kohtadesse. Rein Kilk tahab panna lambamärgi üles ja toob teile siis eskiisi teie lauale, kus naeratav lammas peal. Lambad ei ole selles mõttes muret, et lammas märkko, standardid. Aga ütleme, karjatama kõigega karjatama roite näiteks teeb enne naeratava rotimärgi, siis läheks läbi või ei läheks. Ilmselt naeru nagu mitte, aga kui need rotid on nagu probleemiks selles mõttes, et nad jooksevad sealt üle tee, siis tuleb joonistada nii, et on aru saada, et tegemist olevat. Arusaadav aitäh, Villu Vane Maanteeameti eest ja ilusat hommiku jätku teile on vastus oli enam kui põhjalik.