Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar on põhjustatud ärkamisest metafooriliselt ärkamisest selle peale, kui sinu lähedalt rakett taevasse tõuseb. Hakkad ju paaniliselt mõtlema, kus sa oled ja kas sa oled lähiajal midagi märkamata jätnud, sest sellised suured asjad ei saa ju ometi täiesti ootamatult juhtuda. Rakett, millest täna juttu tuleb, ei ole tavaline, vaid inimrakett. Ja meil on põhjust kadestada, sest see inimene on soomlane. Kuid ärgem tormake asjadest ette. Esmalt väärib mainimist Ameerika päritolu ajakiri Time, mis on alates 1946.-st aastast andnud välja eraldi Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika kultuuriruumi arvestavat erinumbrit. Ja sama kaua ehk viimased 60 aastat on pööratud iga aasta tähelepanu kellelegi suurele ja olulisele isikule. Nimekiri on kuulunud kultuuriinimesi, jaga kultuurikollektiive, nagu näiteks biitlid, aga kunstnike sportlased, ettevõtjaid kindlasti hulganisti poliitikuid, kelle õigete ja valede sammude tagajärjed omavad vahest kõige vahetumad mõju kõikidele teistele. Taoliste tuntud poliitikute nimistusse kuuluvad nendeks lehvaleesa Mihhail Gorbatšov, Margaret Thatcher ja Nelson Mandela. Mainimaks vaid mõningaid. Kuid nüüd, tähistamaks 60 aasta juubelit maailma mõjutanud isikute üles tähendamisel otsustas taim valida kreemist kreemisema tükid ehk välja valida viimase 60 aasta kõige olulisemate seast kõige mõjukamad isikud. Ja selle koha peal ongi põhjust vennalikuks rõõmustamiseks ja üleaedse kadestamiseks, sest üheks taimi arvates viimase 60 aasta tegijaks on Liinust Horvalt. Taim jutustab loo, kuidas linnus oli vaid 21 aastane, kui ta muutis kogu maailma. Selleks polnud vaja muud, kui kirjutada paljude vabatahtlike poolt kokku kirjutatud, kuid oma olemuses hajutatud tarkvarale ühine ja kõiki koondav tuum. See tarkvara lei mõeldud arvutite raudvara juhtimiseks ehk nagu selle kohta öeldakse, et tegemist oli operatsioonisüsteemiga. Viimane sai nimeks Linux ja selle eripäraks oli linnuse üleskutse asuda kõikidel huvilistel tema pakutud täiendama ja parandama. Avatud lähtekood ja jagatud ning summeeritud intellektuaalne pingutus oliti ameetriliselt vastupidine hiliskapitalistlikule tarkvaratööstusele, mida esindas siis ja täna näiteks Microsoft. Seetõttu peeti linnus Dorvaldasid tihti Bill Gates'i peegelpildiks, kuid nii nagu osutada Times seisneb linnust, horvaadi fenomen milleski muus, kui anti Microsoftile, kus poosis selleks on juba mainitud vabatahtlik koostöö, mis langetas oluliselt tarkvara hindaja, muutis selle kättesaadavaks ning kõikjale tungivaks. Kui täna ringi vaadata, siis leiab linuxit töötamas maailma võimsaimat superarvutite seest kuni iga teise kolmanda mobiiltelefonini välja. Times rõhutab, et tänu tasuta või odavale tarkvarale vabanes olulisel määral raha ja ressursse muudesse tehnoloogia arendustegevustesse. Kujutage vaid ette, kui tärkava ideega nõndanimetatud kingapaela eelarvega väikeettevõte peaks kulutama oma vähese vara mikrokiip ühendava operatsioonisüsteemi litsentsidele. Elaksime tänasega võrreldes kiviaegses ja korporatiivses. Innovatsioonikeskkonnas. Ja selle tõttu on 36 aastane linnus Dorvalds taimi arvates viimase 60 aasta jooksul mõjutanud inimkonda määral millele leiab vaid vähe võrdseid. Sarnase positiivse mõjuga isikuid on umbes poolteist tosinat. Ja kas olete nüüd nõus, et tegemist on inimraketiga? Seda enam, et Liinus Dorvaldsi nime kannab ka ju üks asteroid.