20. august on taasiseseisvumise läheb, sel puhul mängib raadio kaks eetrisse loomulikult ohtralt ja ainult Eesti muusikat, aga mitte ainult sellel aastal on midagi erilist, sel aastal lastakse saluuti, tuli purskab otse teletornist ja purskab, tuli vaid purskab tuli ja selle taustal purskab muusika. Muusika tuleb otse lauluväljakule kult Rannapi ja ERSO Ruja laulude kontserdil ja meie siin raadio kahes teeme sealt otseülekande täpselt sel hetkel, kui muusika ja tuli põimuvad üheks tervikuks ja seda kõike Eesti vabariigi taasiseseisvumispäeva puhul kuulama neid 20. augustil alates kella üheksast õhtul ja ära maga saluuti maha. Jaanika ja lootus kõlas siin. Raadio kahes raadio kaks on otse-eetris Kristo Rajasaare ja Margus Kamlat. Erisaatega saluut kuni kella 10-ni välja, mida me tegema hakkame, sellest me räägime kohe, olge valmis. Aga enne veel midagi ei ole öelda, kas sa saad Kristo seda lugu veel täna ühe korra mängida, nii kaunis? On see, no mine tea, meil on ikkagi väga vähe aega, täna meil on vähem kui tund aega, sest see saluut ei ole sugugi mitte ainult sõnakõlks. Täna hakatakse reaalselt lahti laskma, sest ära on Eesti vabariigi taasiseseisvumise tähistamise päev, kui ta veel siiamaani sellest pole aru saanud, on vaba päev, kuidas sina, hea kolleeg, siis veetsid oma vaba päeva? Pikutasin pikutasin ühtepidi teistpidi loomulikult läbi pikutamise, siis jälgisin rahvusringhäälingukanalitest kõike seda toredat, mida pakutakse ja kusjuures Lähevad Tallinnasse sõites siinsamas Lasnamäe kanalis oli minu sabas üks selline natukene vanem BMW, ma igaks juhuks ei, ma ei mäleta, mis seeria omas oli, igaks juhuks ei hakka number, just nimelt registreeri. Aga selline vanema seeria BMW väga lahenegi välja musta värvi seal küljes olid eesti lipud, aknad olid siis palav, õues on soe, jätkuvalt see oli palav, siis aknad olid lahti, katuseluuk oli lahti ja sealt kõlas justamendi vanglale trellid. Vangla ei ole trenni, telli minule minu jaoks vanglatrellid. Et igatahes justament tuli sealt nii et vähe ei ole, sina pikutasid, kas oli siis mõnus vabas Eestis pikutada? Loomulikult mis saab olla veel parem, kusjuures täna on terve päev läbi siis ETVga näidanud, et kõiksuguseid, filme, meenutusi siin ja siis oli üks film, mis rääkis just nimelt sellest ühest perioodist, kui need, mis kolmest neljast päevast ja siis Eesti televisiooni majas, mis siis toimus. Ja, ja siis oli ka see, et seal käis üks selline mõte läbi, et et jõuaks vabadus lõpuks kätte keegi seda ära oodata, et nii hea õhk on. Et ka õhk on teistmoodi. Uskuge mind, on õhk teistmoodi. Õhk on teistmoodi, muidugi Eesti on vaba ja tänu sellele, et Eesti on vaba, tuli tagasi ka meie kadunud poeg klaveripoeg Rein Rannap, kes nagu just eelmises saates Vaiko Eplik, kes mängisin kristliku kristliku papi Välis-Eestist. Rein Rannap samamoodi siis ju siin viimastel okupatsiooniaastatel lasi varvast ja tuli tagasi siis, kui Eesti oli vaba ja jumal tänatud, et ta tuli tagasi, sest muidu ei oleks ju lauluväljakul täna õhtul kedagi esinemas. Aga just lauluväljakult hakkame meie siin raadio kahes õige pea tegema otseülekannet ja seal on põhjust põhjus järgmine. Täna lastakse saluut Eesti vabariigi kahe vaid Eesti vabariigi siis taasiseseisvumise aastapäeva puhul ja lastakse seda Tallinna teletornist, kus seda ei ole mitte kunagi varem tehtud. Peretornid tipust hakatakse seda ülespoole purskama ja see tähendab, et kui tavaliselt, kust lastakse tavalised saluuti, kas siis tänavalt või heal juhul kuskilt katuselt, aga nii kõrgelt ei ole siin Tallinna linnas seda veel kunagi lass enam kõrgemalt saabki. Ega ei saa ju täpselt nii. Ja siis see tuli ei pursku niisama sinna taevalaotuses, vaid sellele on võimalik teil kuulata. Kas soundtrack'i ja soundtrack tuleb otse läbi raadio kahe teile lauluväljakult koju kätte, nii et kellel on võimalik, kes saavad siia Tallinna poole sinna Pirita kanti oma pilgud suunata ja siis saatega kruttida raadio kahe peale või noh, te juba olete kruttidele loomulikult ärge lahkuge, ärge lahkuge kanalilt. Siis hakkate kuulma Rein Rannapi ja ERSO esituses ka muusikat, mis peaks siis haakuma kõigi paremate kavatsuste kohaselt selle soluudiga. Ja, ja tegelikult ka meie tänane tund aega, mis me siin oleme juba natukene vähem, on ka väga eriline, kõik see muidugi juhtub, umbes jah, kuskil 21 45 orienteeruvalt nii et olge siis eriti tähelepanelikud, aga enne seda, aga enne seda daamid ja härrad, Meil on hea meel võõrustada sirada kahes üllatuskülalist, üllatas ime peaks ka välja ütlema, mis ma ikka ütleme kohe tuleb külaline külaline küll, aga on ütleme nii, et on väga-väga oodatud ja loomulikult üllatuste üllatus. Vaata enne takerdusid. Juba selle tänase päeva pika nimetuse välja siis hääldamisel. Kas sina panid täna tähele, kui sa pikutas ikas uudiseid, lugesid, et Toomas Hendrik Ilves tegi ettepaneku nimetada edaspidi tänast taasiseseisvumispäeva jätku päevas? Olen kursis, olen kursis, kuidas sina sellesse suhtud? Jätkupäev ja mõtlesin, et ma, mul ei ole seisukohta, ma ei ole veel analüüsid või ei ole veel seda kujundanud. Ootan mooto täna suud puhtaks saate Urmas Vaino, tuleb, hakkab tegema seda ootan ära kui pealtnägija mingi erisaate ja siis ma hakkan alles vaatama ja vaatan, kuidas rahvas kakleb natuke aega ja siis kujundan oma arvamus on minu meelest. Praegu kohe diskuteerida, sest täna täna on, eks ole, 20. august on neljapäev on tavaliselt tööpäev, aga anti inimestele vaba vaba päev, riigipüha järgmine aasta on kasti, on reede, saab ka vaba päeva, aga siis ülejärgmine aasta on see päev laupäev üle ülejärgmine aasta on see päev pühapäev. Nii et ei mingit lisa vaba päeva. Nüüd minu küsimus on, kas ei, võiks? Edaspidi juhul kui 20. august satub laupäeval, sellele võiks eelneda üks vaba päev. Mina annaks, ja kui see satub pühapäevale, siis võiks järgneda üks vaba päev ja siis vaat siis oleks minu meelest põhjendatud selle esmaspäeva, mis järgneb jätkupäevaks nimetamine, just, aga kui on enne, mis siis on? See on siis soenduspäev? Kristo Rajasaare ja Margus Kamlat kuni kella 10-ni välja õige pea siis palju juba reklaamitud üllatuste üllatuste külaline ja umbes siis kaheksa 21 45 otselülitus juba lauluväljakule. Kahte käimas on soluudi saade ja mul on hea meel siin tervitada nüüd külalist, tere tulemast peaminister Jüri Ratas ja head taasiseseisvumispäeva. Tere õhtust, head raadiokuulajad, suur tänu kutsumast ja ka mina omalt poolt soovin kogu südamest kõigile raadio kahe kuulajatele Eesti inimestel isu ilusat Eesti iseseisvuse taastamise päeva. No selle pika ja lohiseva päeva nimetuse asemel on nüüd Toomas Hendrik Ilves pakkunud välja oma versiooni, et edaspidi võiks kutsuda seda päeva jätkupäevaks. Mis tundeid see tekitab, teis? Minu jaoks jääb ta ikka taasiseseisvumispäev või iseseisvuse taastamist päevaks, aga see, et keelt püütakse edasi arendada, leida erinevaid nimesid. Ega see halba ei tee, aga kui te küsite isiklikult minu jaoks, siis jah, mina ikkagi soovin, nii nagu ma soovisin just äsja head iseseisvuse taastamise päeva või taasiseseisvuspäeva. See on ikkagi väga oluline minu meelest oluline see, mis 29 aastat just ütleme siis mõni tund veel ja 29 aastat tagasi siis juhtus, kus ülemnõukogu võttis vastu otsuse ja 69 tublit naistemeest selle otsuse langetasid ja ja olgem ausad, et see on olnud ikkagi seega miks sul täna saame elada siin vabas demokraatlikus õigusriigis, Eestis? Kas on juba talletatud tulevaste memuaaride tarvis need hetked ajaloost? 20. august 91 kell 23, null kolm. Mida tegi siis kolmeteistaastane Jüri Ratas? Ei, ei ole ta kindlasti talletatud minut tee või, või tunni täpsusega. Üsna suure tõenäosusega olin ma siis oma kodus nõmmel Kerese tänaval ja ju siis oli vanemate poolt selgitus, mis sellel päeval toimub ja noh, mis siis toimuma hakkas. Kas kolmeteistaastane inimene, noh, väga hästi mäletab seda kõike juba takkajärgi, et kas oli ka palju ärevust? Tol ajal kodus jah, kindlasti oli, sest minu mõlemad vanemad töötasid toona Tallinna botaanikaaias Tallinna botaanikaaia üks osa anti ära kunagi, et teletorn sinna ehitada ja kui me räägime nüüd sellest perioodist teletorni juures olid ju väga ärevad, et samuti minu isa oli toona aktiivne rohelises liikumises, mis ei olnud siis poliitiline liikumine. Nii et kindlasti ka koolis Tallinna rahumäe põhikoolis, kus. Pean tunnistama, et päris sageli, kui klassijuhataja oli tund. Me vaatasime televiisorite, vaatasime ülemnõukogu istungeid, huvitas teda, aga kindlasti see süstis ka meile sõidist huvi ühiskonnakorralduse vastu ja loomulikult, et oli päris palju oli juttu, nii et jah, kolmeteistaastane mäletab kõike, mäletab öölaulupidusid. Nad mõni aasta varem mäletab balti keti, nii et Need sündmused on ka mul jah, väga isiklikust mälust. Kui me nüüd täna siin Eestis pidutseme, saame ennast tunda väga rahulikult ja turvaliselt siis ikkagi, tänasel päeval, paljude meeltes mõlgub olukord Valgevenes. Et kuidas nüüd tunda ennast selles olukorras, et kuidas sellise nõrgema närvikavaga inimesed kui ärevalt peaks ennast hetkel tundma? No kõigepealt ma arvan, et Eestis ei pea ennast inimesed äravalt tundma ja Eestis saavad inimesed tunda ennast kindlalt ja see on tänu meie inimestele tänu meie rahvaotsustele olnud. Mul oli täna hommikupoole au osaleda ka Toompea lossi valges saalis 20. augusti klubi siis pidulikul koosolek. Ja kindlasti kõik see, mis on toimunud järgneval, 29-l aastal. Kuidas Eesti rahvusvahelistunum, kuidas me oleme ise kindlasti saanud tugevamaks. Aga me oleme saanud ka päris palju juurde ennast, sõpru ja liitlasi. Me oleme Euroopa Liidus, NATO-s, täna ka ÜRO julgeolekunõukogus. See kõik on ikkagi näidanud seda, et Eesti on väga aktiivne ka välispoliitilisest dimensioonist, tõsi 29 aastat tänasest tagasi arvestades võib tõmmata siin teatud paralleele tänase Valgevenega ja minu soov on ka see, et Valgevenes saaksid toimuma. See oli ka Eesti vabariigi valitsuse otsus. Eile oli päris pikk vestlus Euroopa Liidu ülemkogu raames oma ametikaaslastega, et põhisõnum on ju tegelikult see, et teha kõik selleks, et see pinge deeskaleeruks ja et Valgevenes toimuksid presidendivalimised, mis oleksid vabad, mis oleksid õiglased ja kindlasti, mis oleksid ka rahvusvaheliste vaatlejate siis juuresolek. Nii et Valgevene sündmused on väga keerulised, raske hetk, aga täna on just minu meelest Eesti roll, balti riikide roll ja ka Euroopa Liidu roll toetada Valgevene kodanikuühiskonda. Aga kuidas see igapäevatööd ka mõjutanud on, kas mingeid julgeoleku briifinguid on läinud peaministri jaoks tihedamaks või on praegu ikkagi see kuidagi regulaarsetel alustel käimas? No peaministri jaoks on need julgeoleku briifinguid vast ütleme reeglina teatud lõikusega ise iganädalased, nii et ei saa öelda, et nüüd siin väga suur intensiivsus on kasvanud, see pilt on põhimõtteliselt kogu aeg ees, nii palju. Meie ametkonnal meie ametikaaslastega on ka meie liitlastel on infostesse liitlastega infot vahetame. Aga selge on see, et selline sanktsioonide küsimus, mis täna on Euroopa liidus üleval, et sellega liigutakse edasi. See, et Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja eile ütles väga selgelt, et Euroopa liit ei tunnusta tulemusi minu meelest, see oli väga selge ja konkreetne sõnum. Nii et see olukorra jälgimine Valgevenes, see on pidev, ma olen teinud ettepanekuga oma nüüd siin tänaõhtusel tunnil pidupäevatunnil, aga jah, jutt on, jutt on tegelikult tõsine ja midagi ei ole meil teha, et me ei saa ainult rääkida sellest, kui ilus ja hea on meil siin Eestis. Aga meie päris lähinaabruses Valgevenes juhtuvad väga, väga halvad ja väga pahad asjad, et olen teinud ettepaneku ka Leedu ja Läti peaministril ütleme koosseis välisministritena külastada minski nii ruttu kui võimalik kohtuda kodanikuühiskonnaga. Aga vaatame, kuidas see ettevalmistus läheb. Sugugi ma ei arva, et ühelgi peaministril läbi siin taasiseseisvumisajal oleks olnud selliseid mugavustsooni valitsemisaegu, aga minu küsimus on, et kas need kaks päeva, kui me nüüd siin tegelikult üks päev, aga ka eelnenud järgnenud järgnev nädalavahetus, kas see on mõnus aeg olla peaminister? Ma ei oska nagu mõnu mõnu kuskil skaalal seda mõõta, aga aga selge on see, et, et minu jaoks on see amet olnud alati väljakutsuv. See on selles mõttes ka väga suur au. Et on võimalus seda tööd teha, teenida kõige paremal võimalikul moel meie riiki ja meie inimesi. Aga ma arvan, et vaevalt et üldse sellel aastal, kui me räägime mitte ainult peaministrist või räägime ajakirjanikust või räägime ükskõik mis teisest ametipositsioonist. Me saame kuidagi nii väga rahulolevalt n ennast tunda, sest et siin õhus on üks selline hull viirus, mille nimi on Covid 19 haigusena koroonaviirus. See jätkuvalt näitab tõusutrende ka täna õhtul, kui toimub, ma arvan, suurepärane kontsert Tallinna lauluväljakul mõnekümne minuti pärast on tegelikult alati see noh, enda isikliku vastutuse tunne, et me peame kõik pingutama eraldi ja üheskoos. Et tegelikult selle naise täna öelda, et seda viirust tõrjuda siit välja vaid osatusele viirus viirusega siin koos elada. Niikaua kui tuleb vaktsiin Jah, no viirus on selle tänavuse aasta üks suuri pahupooli, aga kui ma vaatasin eile neid avaldatud pilte, kus ta siis võõrustasite endiseid peaministreid, siis tekkis küll selline kuidagi kummaliselt soe tunne, et tundus, et sellised poliitilised kemplused mõneks ajaks lisaks on jäetud ukse taha ja kõik olid sõbralikult koos. Piltide peal ma lugesin kokku kuus, ma ei tea, kas juurde ka veel tuli hiljem kedagi, aga Juhan Parts, Taavi Rõivas, Tiit Vähi, Mart Siimann, Andres Tarand, rand, Edgar Savisaar, et mida siis pakkusite? Kui võib öelda siis kolleegidele eelkäijatele ja ma saan aru, et kui käis siis või selle traditsioon, et räägitakse Eesti tulevikust. Et kas pakutav soodustas neid mõttelende. Jah, et see on saanud juba väikeseks traditsiooniks, et 2017 esmakordselt siis peaministrid kohtusid, varasemalt on olnud ministritel teatud ministeeriumide sihuksed, kohtumised peaministril polnud ja ma mäletan, et omaenda kogemusest, Tallinna linnapeana siis Tallinna linnapead alati said kokku ennem toomapäeva, mis on siis detsembris ja sealt tekkis ka mõtet. Sarnane asi võiks olla peaministrit. Ma olen väga tänulik kõigile, kes tulid, me olime eile seitsmekesi ja need, kes ei saanud tulla kolm siis endist peaministrit, kindlasti neil olid omad põhjused. Aga jah, see mõte on tõesti olnud see, et, et see vestlus toimub sellises avatud ja siiras formaadis, mis oli ka eile, kus loomulikult me rääkisime selliseid küsimusi, mis on hetkel maailmas geopoliitiliselt tegelikult täna meil laual, loomulikult me ei saanud üle ega ümber valgevene küsimustest maalis, kus toimus riigipööre ja kus on ka eesti sõdurid olemas. Aga selge on ka see, et rääkisime ka Eesti teemadel Euroopa Liidu teemadel koroonaviiruse teemadel ja ma olen alati mõelnud seda üles ehitada just selliselt, et see on ka hea võimalus kuulata just neid ja nende tarkusteri, et mis siis on halvasti, kus on sellist kriitikat, mis on hästi, mida tuleks parandada. Nii et see oli selline vaba vestlus ja, ja ma ütlen väga sellises mõnusas, aga ka töises miljöös. On meenutuste aeg, kui seal laua taga istusite, kas mõte läks ka uitama, kui vaatasite näiteks Edgar Savisaarele otsa ja meenus teletorn, vaatasite Juhan Partsi otsa? Meenusid mingid muud asjad, et küll oli kõva peaminister, tegi neid ja neid asju vaatasite Taavi Rõivast, vat see oli mees, on, mida meenutada ja kas mõtlesite ka selle peale, et kui nüüd aastate pärast ise olete kutsutud sinna laua taha et kuidas siis tulevane istuv peaminister võiks meenutada teid? Kes selle küsimuse teisele poolele? Ei, seda ma ei mõelnud, aga esimesel poolel jah, loomulikult, et ma arvan, et kõik need inimesed kes on olnud Eesti Ta iseseisvuse taastamise järgsel ajal peaministrile, et ütleme, saladus Edgar Savisaarest ja siis kuni Taavi Rõivase, nii kui me ei räägi tänasest peaministrist, siis ma olen täiesti kindel, et need üheksa inimest kõik on andnud endast kogu südamest parimat, parima, et Eestil läheks hästi, et Eesti inimestel läheks hästi. Selge on see, et kui siia panna need kõik inimesed istuma, siis päevapoliitiliselt on neil väga palju erinevaid nägemusi aru saama aga ma usun, et nad kõik on omal ajal teinud tööd täis hingega, kogu südamest täis pühendusega. Olgu nad siis ükskõik millisest erakonnast või olgu nad 20. sajandi lõpust või 21.-st sajandist, et on andnud, on andnud endast kõik ja ma arvan, et see töökoht tegelikult ongi selline, et et see on alati Eestile elamise iga sekund iga minutiga tund, iga päev. Aitäh, Jüri Ratas raadio kahte tulemast. Soovin teile ilusat taasiseseisvumispäeva lõputunde ja ikka ilusat ja turvalist ja eriti sügisel tulevat turvalist Eestit. Suur tänu teile ja parimad soovid kõigile täna õhtuks pidupäeva õhtusse raadio kahe kuulajatele aitäh. Toivo briga maos olevat arulaev. Ma ei tea, kas Villu Tamme on saanud juba presidendilt ordeni, tuleks igal juhul esitada ta kandidaadiks, kui veel ei ole saanud, sest perestroikaaegsed hitid olid ka ju need, mis sillutasid teed meie vabadusele. Kas pole nii? Margus on on nendest lugudest ja muusikast. Ma kujutan ette, et saab tänasel päeval Von tänasel päeval kindlalt sti erinevates seltskondades ka väga palju räägitud lood, mis siis tol hetkel kõlasid ja lood, mis aga paljusid inimesed liigutasid. Pean eelkõige silmas neid viit isamaalist lugu, aga ma loodan, et teile head kuulajad on pidutuju praegu olemas, pidutuju ainult kasvab, kasvab selle pärast juba veerand tunni pärast, toimub siis midagi väga ajaloolist siin Raadio kahe eetrisse. Me teeme otselülituse Tallinna lauluväljakul. Kuule, jah, tead, ma veel hakkasin nüüd ka, küsisime ka ju Jüri Ratase käest, mis tema arvab sellest jätkupäeva ideest ja kuidagi hingel see. Ei, ma hakkasin veel mõtlema, et see kõlab ikkagi kuidagi tead niimoodi, et kas jätkupäev ei ole see, et kui mehed on kõvasti eelmine päev siis siis osad siis osad mehed ei saa pidama? Ja nendel tuleb veel nagu jätkupäev, aga kui tuleb ka teine päev otsa, siis on teine jätkupäev. Jätkub. Jätkub aga kui saad nädal jätku nädal jätkunädalat. Wismari. Te kuulate Raadio kahte, me oleme otse-eetris siit Tallinna kesklinnast meie küll veel kesklinnast veerand tunni pärast siis juba tõesti algab, meil jätkub. Hakkab siis. Tallinna lauluväljakul, mis asi meil hakkab, mis asemele? Hakkab sellest käis rääkimas ju Margusele ja Berdile kolmapäeva hommikul selle kogu kupatuse peaprodutsent Lehar kauste ja Ma arvan, et ei ole mõtet seda ümber rääkida, parem käivitame korduse sellest hommiku intervjuust ja asi saab olema, ma luban teile kõigile klaar. Eetris on Bert Järvet, Margus Kamlat. Tere hommikust kõigile head raadiokuulajad. Võib-olla oled ka sina üks neist, kellele on Ruja laulud väga korda läinud ning taaskord on võimalik sul neid laule ka kontsertkorras kuulata. Meil on täna hommikul tulnud külla Lehari kaustel kes on Royal Experience loovjuht ning selle toimuva kontserdi üks loovjuhte ning kui lõppenud nädalavahetusel saime kuulata siis Elva hiphop festivalil toimunud ülekannet, mida Raadio kaks läbi viis meie poolt oli siis raskekaal kausiga ehk siis Kaarel Kose ja Cool tiim, kes said seal intervjueerida Kenkat, kes on Henry Kõrvits. Ja said teha siis jutu näiteks sellelgi teemal, et kuidas nemad räpparitena, kas ja kuidas üldse proove teevad, siis tuli välja, et ega nad suurt midagi proov ei ole teinud. Võib-olla oskasidki kamba peale kolm ühist proovi selle 20 aasta peale välja tuua. Aga Lehari, ma usun, et antud kontserdi puhul niimoodi need asjad ikkagi ei käi. Kindlasti ei käi tegemist maestro Rein Rannapiga ja temaga ettevõtmised, olgu need üksi või koos orkestriga või ansambliga on alati väga, väga töökad, väga, väga positiivses mõttes pingelised ja nõuavad pühendumist kõikidelt osapooltelt. Ja kui kirjeldada kuidagi seda protsessi, mis toimub näiteks ERSO proovis, kus maestro Rannap on klaveri taga ja justkui dirigendi taktikepi all peaks oma partiid osutama, samal ajal loomulikult on ta helilooja ja muusikaline produtsent ja kõige kõige selle hinge süda, siis on väga vahva jälgida seda, kuidas tegelikult nii tema kui dirigendi dünaamika selle proovi vältel selliselt kulgeb, et hoopis maestro Rannap tõuseb ise püsti ja hakkab õpetama umbes selliste sõnadega, et teine klarnet, palun, siin oleks tarvis natukene Tertsi näiteks tugevamini mängida või mõnes teises kohas näiteks nagu ta ütles, proovisid tsellu ris siin mängige niimoodi, et teil jõhvid lendavad, selline on umbes nagu see karakter, mis seal proovides tegelikult toimub. Kas see proov on autokraatia, kas on Rein Rannapi hirmuvalitsus või seal on ka mingeid demokraatlikke jooni? Kui rääkida suurest orkestri tööst, siis seal valitseb alati autokraatia ja tegelikult selle autoga olete tipuks, on ikkagi dirigent, aga dirigendi kohal on veel jumal ja selleks on helilooja ja kui see helilooja ehk jumal on proovis ise ühe partii esitajaks, siis toimub seal päris huvitav protsess. Aga antud juhul kindlasti on, tuleb öelda nagu seda, et see selline nagu sünergia, mismoodi seda projekti ette valmistatakse, muidugi ääretult võimas ja see toimub kõik ühise, sellise koostöö mõtlemise, tulemusele orienteeritud tegevusega ja ja tuleb tõdeda, et suure sümfooniaorkestri, ansambli, eriti kui tegemist on nagu Ruja muusikaga see muusika, mis sellest sünnib, see on tegelikult ikkagi äge, nii et kes veel praegu kahtleb, et kas ja kuidas sellest peaks osa saama, siis arvestades milline meie suvi on olnud ja milline üllatusterohke aasta siis praegusel hetkel turvalisel viisil on see kõik võimalik ja midagi väga-väga erakordselt olla võimalik kogeda. 20. augustil. Jah, 20. august, tegelikult on homme räägimegi lahti, mida Ruja homme? Teeb kõige peame Ruja lugudega, homme tehakse viga kõigepealt siis selle kontserdi esimesest osast või peamisest osast ehk siis inimesed, kes on väga toredasti lauluväljakule paigutatud, piletite arv täpselt ette planeeritud terviseametiga, kõik kooskõlastatud, kõik sellised vajalikud aspektid läbi mõeldud, et inimesed saaksid turvaliselt seda nautida. Need, kes selles kahtleb, siis kindlasti ei maksa kahelda, täpselt 900 kohta on see maksimumarv, mida laulab vasakule, suurele lauluväljakul asetatakse ja samas ei tähenda see seda, et seal peaks kuidagi nagu ennast üksikuna või kõledalt tundma ja selle kontserdi esimene osa kujutabki või ütleme siis selle kontserdi ülesehitus kujutabki endast parimate lugude kuulamist koostöös koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga. Ja need lood ja need Ruja lood, mis meile kõikidele on armsaks saanud, seda otse live is ja niivõrd võimsal moel kuulata, ma arvan, see on väga erakordne kogemus, aga muidugi sellel kontserdil on väga eriline lõpp. Viimati kõlas Ruja erinevate perioodide muusika Tallinna lauluväljakul 2000 seitsmeteistkümnendal aastal 20. augustil, mil siis 14000 inimest elasid kaasa kontserdile. Mis siis seda puhkuse kontserdile tulijate arv, mis te loodate, et see saab olema? Mitte üle 2000? Mis kindlasti ei saa olla üle kahe tuhanded, mõtlen praegu kuulates su numbrit, Eesti ajalugu vist niimoodi on olnud, siis mõtlesin, mõtle, milline eksklusiivses. Kas sina oled üks 2000-st inimesest Eestis, kes pääseb ja saab kuulata. Seda me saame teada, homme sa tegelikult juba siin kergelt mainisid, sellel kontserdil on väga eriline lõpp. Räägime selle lõpugagi juba ka täna praegu ära. Et olla selleks valmis selleks lõpuks no eest veab selle lahti rääkima, jah, kuigi tahaks alati üllatada, inimesi tahaks publikut üllatada, aga pärast läheb üllatus mõnest inimesest mööda ja siis öeldakse, et aga miks sellest juttu Ta ei olnud. No selle kontserdi lõpp on muidugi midagi sellist, mida vist ei ole kunagi tehtud. Ja ütleme, produtsioonilises mõttes tähendab see seda, et kui Rein Rannap ja tema soleerimisel mängimisele dirigendi juhtimisel ERSO esitavad kontserdi lõpus viimaseid lugusid täpsemalt on selle Järgneva kirjeldatud protsessi alguseks lugu nimega rahu, mis järgneb Rein Rannapi poolt kirjat tatud marsiga. Siis samal ajal live'is otse sellesse muusikasse taim koodi alusel hakkab toimuma vägev taevalaotuses toimuv taevatulede pürotehniline vaatemäng, mis lastakse õhku teletorni ülevalt tipust teletorni üleval ei ole mitte kunagi lastud varem ilutulestiku, seda tehnilist ja turvalist ettevalmistust, tehnilist ettevalmistust ja ütleme, turvanõudeid läbi töötades on selle mõttega tehtud tööd poolteist aastat, et teletorni tipust võiks midagi lasta Sami tammi bürokommijuht, kes tegelikult nagu selle püramiidi idee algataja on, on tõesti väga palju pingutanud, väga palju erinevaid ameteid, külastanud väga palju teletorni ja Levira inimestega koostöös istunud, et kõik midagi ägedat võiks juhtuda. Ja tegelikult sellel veidral aastal kuidagi tundub, et see asi läheb selles mõttes nagu kenasti kokku, et, et need inimesed, kes kuskiltki oma silmanurgast oma rõdult või tänavalt, näevad teletorni, nad saavad kogeda midagi väga erilist. Õhtul tuleb keerata lahti raadio kaks kella üheksast 10-ni, on seal eesti muusikaprogramm. Ja täpselt sellel hetkel, kui laululava kontserdist hakkab kõlama see lõpulugu, seda siis loomulikult juhatatakse raadio kuule inimesi tegema siis oma kodust, oma rõdul, oma autost, kui on selge ilm, kas või Helsingist, on võimalik kuulata live'is seda muusikat, mida lauluväljakut Rein Rannap. Ja sellesse live muusikasse reaalajas täpselt ajastatud pürotehnilist show'd, mis nagu bürokkami loovjuht ütles, et ei ole võrreldav aastavahetuse ilutulestikuga. Mind huvitaks kohe, et mis see nagu tegelikult praktikas tähendab, aga kujutage ette seda mastaapset kõige kõrgemat ehitist, 170 meetrit ja sealt õhku paiskavad ilutulestiku. Ma arvan, see saab väga võimas olema. No ilmselt on siis sellist tulevärki võimalik ka, kui hästi Kistsitada näha Helsingi sadamast, mine tea küll, aga kui sealt pole kunagi pauku tehtud ja sellisel määral kas siis Lehari taustal võib juhtuda niimoodi, et kui teil see bürokäima läheb, siis telekas enam teistele pilti näitab kogu torn maha? Jah? No need turvaküsimus, et nagu ma nimetasin, on käidud läbi tõesti väga kõrgele, väga hoolikalt tasemel ja kui päris aus olla, siis tegelikult ikkagi pool aastat tagasi veel enne kui selgus ja tekkis see tore sümbioos, et need asjad võiks 20. augustil kokku liita, tundus, et tegelikult seda telekanali projekti ei saa üldse teha. Aga tuleb teha tööd, tuleb mõelda, asjad läbi, tuleb olla hoolikas ja seda kindlasti rahvusvaheliselt tunnustatud bürokam ettevõte on, kes on siinse üks võimsamaid, kes rahvusvahelisi tõusid teeb ja kellel on samuti kogemus, ma ei teadnud Haider liini erinevate nagu riikidega ja selles mõttes ma usun, et see asi on kõik turvaliselt ja vahvalt läbimõeldud, aga mõelge selle asja sisule. Meie taasiseseisvumise kaks olulist sümbolit, teletorn ja lauluväljak saavad homme üheks, ühest tuleb muusika, teisest tuleb visuaal. Vaat seda võimalust ei tohi jätta. Nautimata vaatamata-kuulamata, ükskõik kus inimesed viibivad. Jah, ja kus just nimelt, kus kohas te ka ei viibiks, saate sellest homme osa. Raadio kahes on tunniajane eri saada homme õhtul kell üheksas hakkab tund aega kestab ja otseses sündmuste epitsentrist nii teletornist kui ka lauluväljakult, nii et krüptiga ennast homme Eradi vahepeal orgaks. R2. Lai ja nii ongi õige mõtted ja tuul laiali taevas ja maa laiali kõik laiali ja muidu ei saa. Nojaa, oli ju küll taeva laiali ja kõik maha. Ja. Orelipoiss valsklasseer raadio kahes, no küll oli hea lugu, küll oli hea lugu, ainult loetud minutid on jäänud selle hetkeni, kui me lülitame ennast, mikrofonid sisse ei kuskil mujal, kui Tallinna lauluväljak kull ja kanname otsehelis siis üle selle kõik, mis sealt tulema hakkab. Aga enne veel, kui me jõuame selle lauluväljaku juurde, siis oreli vōi orelipoisi valss ei ole mitte juhuslikult täna valitud, vaid ikkagi põhjusega. Ja ühel põhjusel vist oli see peamine põhjus on see, et see on ka meie presidendi üks lemmiklugusid ja kui oreli paipoiss andis siis siinset koroonat kodukontserdi ta oli, vaata kõige esimene, minu meelest, kes seda tegi, tegi Türil veranda peal ja, ja, ja siis oli võimalik orelipoisi käest küsida, soovilugusid. Ja üks, kes siis küsis, oli vabariigi Eesti vabariigi president Kersti kadriorust Kersti kadriorust just nimelt. Ja küsiski, et kas hea Orelipoiss, kas saab valssi saivassi? No vat ma mäletan, kui Kersti Kaljulaid sai presidendiks, siis mingis intervjuus kuulati ta ka selles osas üle, et mis muusikamaitse tal on ja mul on meeles, et talle meeldis selline vanakooli Valter Ojakäär. Nii et näe, tänapäeval siis president kuulab juba värske, et eesti mussi nonii, värske, kui siis orelipoisi valisson retrolainele me nüüd kohe oleme suundumas. Tallinna lauluväljakul on käimas praegu Rein Rannapi ja ERSO ühiskontsert, kus on juba terve õhtu jooksul esitatud Ruja Ruja surematut klassikat ja mul on ka siin ees selle kontserdi Seplist ja võib olla Neile, kes seal kohapeal praegu olla ei saa, pakub ka huvi, mis lood juba kõlanud on. Nii et millest siis ilma jäite ja see on alati ju ja rääkida, millest ilma jäi. Ilma jäite õunalaulust, esimene avapauk oli õunalaul, sellele järgnes ilus maa. Siis tulite, tango siis need ei, vaata tagasi, sa oled muld, teine Eesti muld, Zeppelini triumf, õhtunägemus, suudlus läbi jäätunud klaasi, must lind, Rujaline, roostevaba maailm ja must ronk peaks siis praegusel praegusel kuskil kõlavama, ma, ma usun, et ma ei tea, mis seal toimub. Ja daamid ja härrad, me teeme koha nüüd aga otselülituse Tallinna lauluväljakule ja me kanname üle sealt täies helis ühe loo täies pikkuses. Mis on siis selle suure festivali vabaduste suure kontserdi kulminatsiooniks? Jah, ja see saab olema Ruja lugu, rahu ja just selle loo ajal siis hakkab lendama tuletornist, tuld, see saab olema siis saluut. Esimest korda ajaloos lastu Tallinna, mitte tuletornist, mõtlesime teletornist teletornist ja täna õhtuks tuletorniks muutunud, jah, teletorn, tuletorn. Ja see on siis loomulikult pühendatud tänasele päevale, kui Eesti tähistab taasiseseisvumist. 20. augustil ja. Siit see tuleb daamid-härrad. No võimas, võimas, võimas tulesõu käis teletornis inimesed on saatnud meelega siin pilte, siis, kus siis on just nimelt kaugusest kaugusest kõik tule seda tulemöllu olnud näha. Ja see, mis teletorni juures ka hetkel käis, nii kõrgelt, nii kõrge ehitise otsast, ei ole veel Eestis sellist ilutulestiku show'd Oli näha, et oli nähtud palju aega ja vaeva selle kallal ja tulemus, ma ütlen, oli fantastiline, nii et minu meelest võiks küll see saada traditsiooniks, et igal aastal 20. augustil selline tulevärke Tallinna teletornis siis toimub ja see teletorn muutub siis viietorniks viieks minutiks tuletorniks. Nii et igal juhul väga lahe ja, ja miks mitte ei pea ju alati olema üks ja sama soundtrack, vaid iga aasta võiks olla erinev eriline kontsert. Aga nüüd mulle tundub, et see, see läheb, see läheb veel edasise. Valuutat kuulata ise ja nüüd läksoluudiks ka. Kuskil mujal kui mida teletornis vaid ka ikkagi ka. Otsapidi lauluväljakul siis ja võib-olla ka üle Eesti kõikides paikades, sest põhjust saluuti lasta on, on Eesti taasiseseisvumise tähistamise päev ja mis need on siis, kui täpne olla, siis 23, null kolm oli see hetk, kui tollane Eesti vabariigi ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti on taasiseseisev. Nutsid teleka ees samal hetkel. Ma arvan, sel hetkel Eestis šokk nii suur, et keegi ei suutnud veel nutta, kõik oli lihtsalt pahviks löödud. Aga aitäh, aitäh teile kõigile, et kuulasid meie otseülekannet Tallinna lauluväljakult. See oli siis raadio kohe otse-eetris lauluväljakul oli Eesti riiklik sümfooniaorkester, oli Rein Rannap koos bändiga, selle kogu produktsiooni taga oli mittetulundusühing Global Virtual Solutions. Peaprodutsent oli Lehariin kauste aitäh nendele inimestele, kes aitasid meile otseülekannet teha seal kohapeal aitäh. Helirežissöör Kaur Kenk aitäh. Produtsent Tarmo Krimm, aitäh Lehari kausta ja aitäh meie oma mees lauluväljakul Ats treimaa raadio stuudios olid Margus Kamlat ja Kristo Rajasaare. Soovime teile ilusat kaunist jätkupäeva lõppu ja siis loodame, et ei muutude see teil jätku nädalaks, vaid jääb ikkagi jätkupäevaks kena pidutuju. Oi, külad ka õige kast hulkusin läbi korraga. Häbi, kus ma ütlen? Restoran, laka armastus algas igav hakata. Kuiva kõnnib mööda linna. Tuleb inimestel minna. Mulle meeldib, lase kida kuskil mullal, avab rõdule oma isana leiutaja.