Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 30.-st augustist. Stuudios on Kai Vare. Eesti ja Soome plaanivad suurendada koroonaviiruse testimist ja loodavad vältida vastastikku reisipiirangute kehtestamist. Eesti on huvitatud maksimaalsest vabast inimeste liikumise säilimisest. Ma esitasin rea võimalik ettepanekuid Soome vabariigile, kas erinevate usaldusmeetmetega näiteks piiril testimine oleks võimalik neid negatiivseid karantiinipõhimõtteid vältida. Riia linnavolikogu erakorralised valimised võitis senine opositsioone. Need olid viimase aja ühed olulisemad valimised Lätis üldse ning tõid pealinna venemeelse juhtimise asemel võimule Läti parteid. Võimalik linnapeakandidaat Martin statis soovib veelgi tugevdada Riia rolli Baltimaadekeskusena. Sillamäe stalinistlik linna seda plaanitakse võtta muinsuskaitse alla. See on ju meie aja tegelikult ehituses on suursugused ja riigikorras pole heitismite soovi süüdanud. Risti aleviku ajalugu saab järk-järgult kaante vahele. Ilm on homme pilves selgimistega, mitmel pool sajab hoovihma, sooja 15 kuni 19 kraadi. Välisminister Urmas Reinsalu arutas täna Tallinnas Soome välisministri Pekka Haavisto ka edaspidist koostööd viiruse kriisist. Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi lõppeval nädalal ettepaneku, et Euroopa Liidu riigid võiksid omavahel reisipiirangud kooskõlastada. Seda peab oluliseks ka Eesti välisminister Urmas Reinsalu. Et me hoiataksime 11, kui mingid piirangud tulevad ja teiseks, et me väldiksime, ma arvan, seda võiks olla liikmesriikide otsus, et välditakse täieliku piiri sulgemist, vaid eelistatakse sellele siis kas testimist või karantiini või mingeid muid turvalisusabinõud. Reinsalu nimetas oluliseks ka seda, naaberriigid rakendaksid piirialadel sarnaseid reegleid. Eesti ja Soome ministrid on viiruse kriisi käigus tihedalt suhelnud ja vastastikku infot jaganud. Soome välisminister Pekka Haavisto kinnitas täna Tallinnas käies veelkord, et piiri kinni panna Soome ei kavatse. Meetmete arutamiseks on aga kavas uuesti kokku kutsuda kahe riigi valitsusametnike komisjon. Paistame Soome poolel muidugi, et Eesti ja Soome koostöö on kasulik, mõistame sedagi, kui palju inimesi mõlemas suunas sõidab, et see ühendus on tähtis neile, kes Eestis või Soomes tööl käivad ja me peame tegema kõik, mis võimalik, et see jätkuks. Haavisto lisas, et arutas Eesti välisministriga ka võimalust suurendada testimist. Helsingi Ülikooli kliinikumi vetel analüüsitakse praegu Soomes iga päev umbes kuut tuhandet koroonatesti. Eestis tehakse ligi poolteist 1000 testi päevas ehk rahvaarvuga alates enam-vähem sama palju kui Soomes. Soome valitsus on aga seadnud eesmärgiks suurendada testimist 20000 testini päevas. Algaval nädalal vaatab Soome valitsus taas riikide viiruse olukorra üle. Reinsalu sõnul selgitas ta Soome kolleegile. Nakatumiste suurenemine Eestis on ainult teatud piirkonnas, mitte igal pool ning nakkuse allikad on ka tuvastatud. Ta esitas oma ettepanekud, kuidas vältida reeglite karmistamist näiteks turismikeelamist ja karantiini nõude kehtestamist. Kas erinevate usaldusmeetmetega, näiteks piiril testimine on inimestel etenate testi tulemused oleks võimalik neid negatiivseid karantiinipõhimõtteid vältida. Riias toimusid linnavolikogu ennetähtaegsed valimised, sest eelmine volikogu saadeti korruptsiooni ja seaduserikkumiste tõttu laiali. Riiast annab teada Ragnar Kond. Hääletamas käinute arv siin Riias polnud väga suur kuid need, kes läksid hääletama, ütlesid täiesti veenvalt, et Riia vajab muutusi ja üle 10 aasta on võimalus Parempoolsetel parteidel Läti pealinnas võim üle võtta. Riigi seisukohalt tähendab see usaldushääletusega valitsusele ning seda, et Riias ja kogu Läti riigis on võimul peaaegu samad poliitilised jõud. Need olid viimase aja ühed olulisemad valimised Lätis üldse ning tõid pealinna venemeelse juhtimise asemel võimule parteid. No küllap pole nii liialdus väita, ehk endise linnapea Nils Ušakovski koosmeel peab parteid sotsiaaldemokraatlikuks. Võib-olla oligi hääletamisaktiivsus madal seetõttu, et koos meeletoetajad ei leidnud Ušakowsi kõrvalejäämise järel enam uut iidolit, kelle poolt olla. Igatahes saab koosmeel 60 kohalises linnaduumas vaid 12 kohta. Valimised võitis parteiühendus arengule poolt progressiivselt, kes saab 18 mandaati, kõneleb nende ja kogu uue koalitsiooni võimalik linnapeakandidaat Martin staatisse. Riialased andsid mandaadi parteidele, kes seni olid Riia linnaduumas opositsioonis. See tähendab, et oleme saanud kindla eelduse muudatusteks, räägib statis. Statis soovib veelgi tugevdada Riia rolli Baltimaadekeskusena Eestis muide on tal palju tuttavaid nii senise kaitseministeeriumi töö kui ka kohvimüügiga seotud eraäri tõttu. Valgevene pealinnas Minskis algas pärastlõunal president Aleksandr Lukašenka vastane suur meeleavaldus. Kesklinnas on eri hinnangutel üle 100000 inimese. Korrakaitsejõud on püüdnud meeleavaldajate liikumist takistada. Tänavatel on näha sõjaväe rasketehnikat ja veoautosid eriüksuse liikmetega. Valgevene siseministeeriumi teatel on kinni peetud vähemalt 125 inimest, suleti Nelimat metroojaama palee katusel on näha relvastatud inimesi. Tegu võib olla snaiprite kam. Samal ajal kogunevad Minski kesklinnas ka Lukašenko poolehoidjad. Erapooletut infot Valgevenest saada on praegu keeruline, kuna Valgevene võimud tühistasid välisajakirjanike akrediteeringut. Tagasi Eestisse Sillamäe stalinistlik linna süda plaanitakse võtta muinsuskaitse alla varem pole Eestis 20. sajandil ehitatud linnaosa muinsuskaitse alla võetud, jätkab Renee Kundla. Paljuski stalinistlik kuus klassitsismi stiilis ehitistest koosnev Sillamäe kesklinn kerkis pärast teist maailmasõda kiiresti, sest raha kokku ei hoitud. Põhjuseks Ida-Virumaal põlevkivist leitud uraan, mis sobis Nõukogude Liidu aatomitööstuse programmiga. Selle täitmiseks ehitati Sillamäel uraanirikastustehas. Tehase töötajatel oli vaja elamispaika. Et säilitada meie tulevastele põlvkondadele seda, mis tol ajal tehti ka seda näidata, et see on meie ajalugu, see me ei pääse sellest kuskilt, tegelikult ehitusele on suursugused ja riigikorras pole ehitismite soovi süüdi. Nii rääkis muinsuskaitseameti Ida-Virumaanõunik Kalle Merilai muinsuskaitseplaane tutvustaval rahvakoosolekul osalenud Sillamäel ase. Priit orava hinnangul oleks Sillamäe vanalinna pidanud kaitse alla võtma juba ammu. Kui sõita bussiga ja käia lihtsalt nii korraksid läbi, siis tõepoolest jätab sellise pahviks lööva mulje. Aga kui ikkagi hakata nurgataguseid vaatama ja kui näha nende majade olukordasid, siis loomulikult midagi pole teha. Ütleme, see nõukogude aeg on ikkagi laastavalt mõjunud ja muidugi ka see eesti taas esimese üheksakümnendad aastad olid siin väga rasked, nii et see nagu pani väga kõva põntsu kogu selle linnaelule. Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg toonitas, et linnasüdame muinsuskaitse alla võtmise protsessi käigus on vaja selgeks rääkida nii elanikke, linna kui ka riigiõigused ja kohustused. See tähendabki seda, et kehtestatakse regulatsioon, mis tähendab sisuliselt piiranguid, mida võib teha, mida ei või teha, mida võib teha mingitel tingimustel kellegagi kooskõlastades, nii et tekib juurde Bürokraatiat kindlasti teatud tegevused lähevad kallimaks, näiteks kui hooneid rekonstrueerida, tuleb valida mingeid kindlaid materjale, ei saa valida näiteks kõige odavamaid materjale. Läänemaa risti aleviku ajaloost valmib kolmeosaline raamat, äsja sai valmis mahukas teine osa. Juhan Hepner annab teada. Kui kahe aasta eest ilmunud risti raamatu esimene osa keskendus 500-l leheküljel aleviku kujunemisloole ja majandusele siis nüüd risti raudteejaamas meeleolukat etteastete saatel esitletud peaaegu sama mahukas teine osa räägib ristikultuurist ja eluolust. Teose toimetaja Krista kumbergi sõnul on ristikultuurielu olnud kirev. See kultuurielu on olnud pööraselt aktiivne, et kui me kas või neid kuulutusi loen, siis ükskõik, mis põhjusel oli, oli võimalik rahvas kokku kutsuda, kõnesid pidada, natukene esineda ja õhtul oli tants ja tehti näitemängu ja käisid koos suurepärased taidluskollektiivid. Laulu mooridest on siin omaette arti. Kell oli klubiline tegevus, noorteklubi rüüd seal omal ajal oli hästi kuulus ja hästi vinge tegija. Raamatu kujundas Endla Toots. Kogu teose projekt kasvas välja Tiina Ojamäe mõttest, et ristiajalugu väärib raamatut. Ideest võttis kinni kohalike õpetaja Anne Heimann. Kui tehti ettepanek, siis ma mõtlesin esmalt õpilaste peale et nendel oleks, kust vaadata, mis siin ennem toimus, kes siin ennem on elanud, mis siin on enne tehtud ja teiseks mõtlesin ka õpetajate peale, et nendel oleks, millele toetuda. Ristiraamat saab ka kolmanda osa aleviku hariduselust pajatav teos on plaanis valmis saada järgmisel aastal, mil ristikool tähistab oma sajandat sünnipäeva. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Risti. Eva-Maria Nool räägib nüüd ilmast. Uue nädala esimeseks päevaks haarab meid enda mõjusfääri lõunapoolne madalrõhkkond, mille teekond kulgeb Poolast kirdesse. Eeloleval ööl sajab hoovihma vaid üksikutes kohtades, kuid kuna õhk on niiske, tekib Sisemaal udu. Tuul on nõrk ja muutlik, pärast keskööd pöördub põhjakaarde. Sooja on kaheksa kuni 11, rannikul kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilvi rohkem ning vihmagi tuleb neist sagedamini. Tuul puhub põhjast ja loodest kolm kuni kaheksa, põhjarannikul iiliti 13 meetrit sekundis. Sooja on homme 15 kuni 19 kraadi. Aitäh niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.