Ülikool. Siid oli antiseptik, aga samas tuli nii tugev materjal, siidiussikesed, kes kudusid siidi. Kui mongoli see siidisärk seljas, siis vastase nool ei tunginud sealt läbi, mitte ta ei põrganud tagasi ott oleks koos noolega sisse, ei rebenenud ja siis on hästi kerge sõnul niimoodi, kus särgiga välja tõmmata. Ja sepsise ära ehk veremürgitus. Koole. Raadio ööülikool tähistab ajaloolase ja kirjaniku Jüri gootsineli kuuekümnendat sünni. Päeva tänase loengu teema on kurioosumeid ajaloos. Mõnus hetk nagu vormel ühes istud ja enne seda stardituld, kui lähevad roheliseks, see on niisugune adrenaliinilaks. Kahjuks hetk saab kohe läbi ja ma pean hakkama rääkima, aga ma natuke naudin seda hetke venenud teema kurioosumeid läbi ajaloo kõige lähedasem kurioosum olen mina ise. Kurioosum on see, et ma elan eestist. Kurioosum on see, et mul on Eesti akadeemilise sõjaoluseltsi praegune juhatuse esimees. Kurioosum on see, et ma abiellusin pärnastega ehk siis Eesti vabadusvõitleja uue Eesti noh, ühe sellise riikluse alus tolana ja kõik ülejäänud on üks kurioosum teise otsa. Ma ikkagi räägin selle loo, mis on poliitiliselt ebakorrektne, aga ta on ajalooliselt niivõrd lummav. Nõukogude Liidu rahvamajandussaavutuste näitus Ostankinus Šeremetjevo mõisa maadel nõukogude ajal siis oli see 1965 või kuus, ma ei mäleta, täpselt, pole tähtis, ma ei käinud koolis, oli igatahes oma Moskvas oma kahe vanaemaga seal käies ringi põrkasin kokku ühe kindraliga erukindraliga, kes oli täis kindralimundris ja kellel olid ka lapsed ja lapselapsed kaasas. Mul oli siis ilmselt mingi plastmassmõõka rippus ja ma väga armastasin Milituaariate lühikesed püksid ja kuuni vormulite siis kindral kutsus mu enda juurde, poiss jalutab ja siis me vestlesime. Ja et jalutama ja käima ja seal on kõik need tohutud välimüügid, pirukad ja kali ja Holodoke müntoni tabletid, Nõukogude toode ja sihuke küllus, parankade publikud ja noh, Moskvasse ju veeti kokku kogu liidu territooriumil head ja paremat ja siis varanka ühes käes mõõk üle õla. Kindral ise alampassidest ma juba teadsin, et tegemist on armeekindraliga, modo võis olla kuuekümnene või ja no poiss, tule siia, ma tõlgin lihtsalt eesti keelde, pole mõtet seda vene keeles rääkida, et vot, kes sa oled, mis su nimi on ja Jüri olen ja no kelleks sa tahad saada loomulikult sõjaväelaseks, mis muide ei ole vale. Ühesõnaga kindral siis küsib, et no siis pääd, maltšik maltšik ei anna mitte. Nii et ühesõnaga, see oli niisugune 20 minutine jutt, eks ju. Aga lõpuks ta ütles, kas, aga aimat poiss, kuidas sul on vedanud, et sa sündisid siia meie võimsa riigi pealinna? Ja et sinust saab ka võimsama riigi sõjaväe? Noh, nagu elukutseline liige ja temale lause oli see, et sest meie oleme maailma valitsejad. Ja see jättis mulle tohutu mulje nüüd kõige selle taustal elada praegu Eesti vabariigis suhelda omal ajal sai suheldud eesti presidentidega Lennart Merega tänu Evere muidugi kõik need vastuvõtud ilvesega ja noh, see on absurd minu jaoks. Sinu vanaemad seal Moskvas rääkisid omavahel põhiliselt prantsuse keeles, aga et ma mõtlesin sinu loo puänt, kui sa näed seda Nõukogude kindralit või sõjameest siis oma lapseliku õhinaga seletad, et aga tead minu vanavanemad olid distsaariarmeest, mina olen siin, taar, aadlik Jüri Kotšinov. No aga see oligi nii, sest mu vanaemad seisid kõrval ja vanaema Olga, kes oli juures need varianca vaas hulkas Iisakas, mango Soboli kooriv polgu komandöriks ja seitsmeteistkümnendal aastal mis kõige absurdsem, et Moskva vanaemale jäeti korter, tõsi, seitsme toorisest ainult üks tuba. Nii et see on ka absurdi kurioosum kasvada keset neid kellamängusid need hõbe helinaga suurte klaaskuplite all ja lugeda väljalase, tiraaž Eksu võis olla seal mingi 200 nahkköites tüütšerit. Ja kui mind ei oleks määratud elama Tallinnasse Tallinna vanaema juures, kes ka venelanna, vood, armee, ohvitseri tütar pika ajalugu ümber jutustada, et siis nagu ma oleks ilmselt istunud kuskil mingis tolmuses garnisonis. Ja lõpuks võib-olla tänu oma Mosco võimsatele sugulastele saanud kindralstaabi lektoriks õppejõuks ja hoopis teine elulugu oleks olnud. Aga praegu ma istun siin ja et natuke leevendada seda absurdi, mida ma olen tänanud viimased neli 50 aastat Endale teadvustatud absurdi tõmmata paralleeli, et ma pole siin üksi, seda absurdne on juhtunud sõjaajaloos ja ajaloos üldse väga palju küll ja küll nagu ütles kunagi üks mu hea tuttav, kes kahjuks enam ei ela. Ajaloolane, Tartu Ülikooli lõpetanud ajaloolane. Et inimene, kui ta on ajaloolane, lebab elama antiigist. Mina ajaloolane ei ole, ma olen kirjanik, aga antiigis Mullen tõesti elanud 12 13 eluaastast saati, mind väga võlus Kreeka kõigepealt siis Rooma minnes nüüd tagasi Peloponnesose sõjaaegsesse Kreekas kuskil kuues seitsmes sajand enne Kristust Antiik-Kreekasse me teame kõik väljendit kivisse raiutud sõna ja samamoodi Me teame väljendit lennukas sõna kui tiivuline sõna, mis on kõik pärit antiik-Kreekas. Väga poeetiline, väga kujunduslik, nagu isegi ole kuuri ots, aga omal ajal, kui elati poolistes, olin riikides ja kindlustas, siis pidime suhtlema kuidagi nendega, kes kindlustus, konkreetsed, kuidas see ikka karjud, tuule suund ja muu müra. Ja need sõnumid pidid olema täpsed piiratavate ja piirajate vahel. Läbirääkimised tänapäeval ei olnud ju mobiilsidet, eks ju, ei olnud ka veel kirjatuviposti ja kuidas siis suhelda, et sõnum oleks täpne, vastus oleks täpne, oli vanadel kreeklastele välja mõeldud sellele inimkonna suurim leiutis ratas, eks ole, sealt nagu see väike vorm õige ketaskivist ja geto peale taoti väljas on, ketas heideti üle kindluse, müürid seal kivisse raiutud sõna otseses mõttes sõnum kiiresti tootiga vastus ja jälle ketta heita, keerutab ketast, viskab ja tekib siis infovahetuse kapituleerumine. Käige sinnasamusesse, eksju, ja siis selle pealt ma kunagi tuletasin mõtteliselt, et noh, ma ei tea, Mükeene laste või siis Spartalastasel suhtlemise piirajatega, kus piirajad viskavad kindlusesse geto, kus on niisugune küsimus, mis ütlete, mis ütlete, mis meile hüpete ja vastus on, mõtlesime välja sellisem ei sittagi, ei sittagi, mitte sittagi. Novot. Edasi järgnes lahing, Jon interpretatsioon, aga ketas kui nähtus ei ole interpretatsioon, see on ajalooline fakt ja et kui inimene ütleb lennukas sõnase Polanud hoomerus, kumerus jälgis mängu, eks ju, ja seal anatoomias ja kus oli see trooja sündmused ja kirjeldas neid asju omamoodi, minu jaoks oli esimene kurioosum, mis ma nagu Euroopa ajaloost välja võtsin, et väga praktiline, isegi dramaatiline sõnumite vahetus. Põhimõtteliselt ka kergejõustiku ühe ala ning kettaheide, see on number üks menu väike interpretatsioon, isegi vist oli nii, mis kostate, mis kostate, mis meile kostate. Nii järgmine on siis roomlaste ja kreeklastel, ma ei tea, kes, kellelt laenas ilmselt souli paralleelselt tekkinud Rooma klassikalised kiivrid, Korintose, Kiiuriidumi kombineeritud kiivrid ja kreeklastel, miks seal olid alati jõhvid harjased, eks ole, et kas tõesti selleks, et naistele meeldida, et see on niuke. Ilus hobuste Juhvidega, eks ju, meister punane on hiljem muidugi varieeriti, maakondade ja linnade järgi tehti igasuguseid, nagu Eestis on see kirjavöö igal maakonnale oma elualal, siis neid maaliti, neid jõhve, kas siis Ruululisteks joonilisteks, aga algselt see kõik olid punased, hobuse jõhvid hiljem hobusesaba, mis kaela kaitses rippus kiivri tagant olla kaela kaitseks. Ja miks need olid siis just nimelt hobuse jõhvid ja miks nad politseis punaseks värvitud. Aga tuhnides annaalidest leidsin vastused, tõsi küll, rooma ajaloolastelt pulbiuselt ja tahtsituselt põhiliselt. Et kui keegi ründab kedagi nagu loomariigis nagu hunt või QR või ajab karvad turri. Agressiooni ja rünnaku ja jõu sümbol. Vot see inimene mõttelised näha kole välja vastasele dokkam, mingeid karvad turri ajama, Need on varnast võtta ja vot see kiivri kõige nähtavam osa ja punane, ta on hästi kaugele näha ja punane on nii elu kui agressiooni kui ka sellise seksuaalse võimekuse sümboleid. Pärsia kaardiväelased surematud, nõndanimetatud Pärsia kuningate kaardiväelased surematut kasutasid oma rõivastel kellukesi ja kellukesed helisesid, sest tuule käes ja liikudes. Ja kui miljonid kellad teised kõlisevad siis distantsi pealt kuulduna on ta niivõrd müstiline vange ja heli, mis paroliseerib vastase täiel määral täpselt nagu spartalased sõjasignaal flöödid. Karjuse kultuur, karjuse flöödid, mis olid nii kriiskavad, saadi aru, et peale signaali on sellel militaarinstrumendiga lisaväärtus. Taparaliseerib vastase, kui need sööta on hästi palju. Ja ma olen neid kuulnud lindistuste peal muidugi, professionaalid on uurinud, päris õõvastav tunne tekib küll, see on siis nagu ootamatus. Küsin vahel lihtsalt väike vahemärkus, siis huvitav see hobuse jõhvide punaseks värvitud, aga siin tekib ka paralleel näiteks pump kultuuriga. Mul tekkis kahe Villu Tamme silme ette selle oma punase harjaga. No siin on kõige otsesem ikkagi seos Briti koloniaalimpeerium. Ikkagi Britter peetakse pungi nii-öelda välja aretatakse ja nende koloniaalimpeerium laius ka uude maailma ja tuntud irokeesid irokeesid soengu telgiga. Punane harjasvärvid on igasugused nii, nii et ühesõnaga, ma arvan, et see on tulnud sealt indiaani kultuurist. Aga noh, mine tea, nii mitugi asja võib sündida paralleelselt, teineteisest sõltumata. Aga ma tahtsin sooritada hüpe nüüd 10. 11. 12. sajand, mongolite maailma ja nende siidist aluspesu juurde. Sellepärast et siid oli antiseptik. Aga samas tuli nii tugev materjal, siidiussikesed, kes kudusid siidi. Kui mongoli see siidisärk seljas, siis vastase nool ei tunginud sealt läbi, mitte ta ei põrganud tagasi. Ott oleks koos noolega ihu sisse rebenenud ja hästi kerge sõnul niimoodi, kus särgiga välja tõmmata ja sepsise ära ehk veremürgitus. Ja edasi sealt ma vaatasin, uurisin omal ajal, miks on jaapani samurai-idel, kui neid on kujutatud krabüüridel, on siis jaapani üürid või portugallaste krabüürid, kes nendega tegid ju äri, tõid kristluse jesuiidid Jaapanisse koos ka tulirelvadega enne esimest sugu naati. Ja miks neil on seljas sihukesed lange varjukesed paeltega poolteist meetrit korda poolteist meetrit selline siidist kangas ja kui ta samurai hobuse peal seljas ratsutab sisse, võtab tuule sisse. No nagu langevarju mitte inimese kohal, vaid inimese selja taga. Ja krabüüridel on ta väga täpselt kujutatud ja kirjeldatud ja selgus, et tegemist on noolekilbiga, et selga sulle keegi noort ei lase sisse. Ja see on selline efekt, et kui lasta nool sellise ratsutaja langevarju pihta, ta katkestas Elia hobuse elust. Ta ei põrka tagasi võita, jääb sinna, sa ratsutad edasi selja tagant, sind keegi kätte ei saa, vaatsensiidio teras, siid, võidab teras. Jällegi huvitav paradoks, mille peale nagu ei tule, aga kuna ma olen näinud pealt neid katseid, mis on tehtud tõesti ratsuta, samurai Ameerika teadlased ja Jaapani sõjaajaloolased on uurinud ja tõesti, ma olen oma silmaga näinud, kuidas noor sealt läbi ei lähe, siid ja teras pealegi kurioosum, mille peale annab tulla. Nüüd võtaks nagu järgmise sajandi ette, kõik teavad nähte ja nende vormiriietust, mis on põhimõtteliselt läbi lõigatud vammuste käised. Vana Toomas, kellel on, eks ju, selline jakk seljas, millel käised on nagu nööridest ribadest ja pükstele samasugune lõige mida kanti siis nagu sukkade peal ja tekib mõte, et milleks üldse kanda sihukeses rõivastust, mis ei võta mõõgalööki kinni ega ei kaitse tuule eest ega päikse eest ega vihma eest. Aga eks neid kantigi supervestleja ülariideid tavariietuse peal. Aga kust sihuke element tuleb, et on ikka noh, inimestel maitse mingid nöörid endale ümber siduda. Aga milleks selline jaburus, aga tuli välja, et omal ajal flamosed sattusid konflikti prantsuse rüütlitega, tähtis pole see, mis konflikt oli, tähtis oli see Orajane, keskaeg ja flaamimaa, kaitsevägi sai jagu prantsuse rüütlitest, nii tuli siis mitukümmend, eks ju. Ja tavaliselt võeti ju võidetult ära kuu sõjasaak, kogu sõjasaak, isegi Gustav Adolf teine oli lahinguväljal täiesti paljaks röövitud kui talent omade meeste Voltson, hilisemaid küll, aga aga Gustav Adolf vaene kuningas 1632, tal oli kaelahaav ja ta ei pannud purgist endale riiete peale ja lahingumöllu keskel, kus olid püssirohu ja ühesõnaga ei olnud nähtavust, ta kaotas oma ihukaitsjad ära ja sattus vaenuvägede keskele katoliikliku liiga vägede keskele, kus ta kohe maha tapeti. Kuna tal turvist ei olnud ja kui ta leiti lihtsalt alussärk oli seljas, kiiresti käis see asi, vaata samamoodi. Frami torumehed võtsid trofeedeks prantsuse rüütlite. Mitte ainult turvised, kuid nende rõivad, aga prantsuse rüütel olid tavalised, sihukesed kleenuke sõdurid, sihukesed peenemad flaami rüütlid olid, noh, kujutage ette, homme kutsuvadki sihukest noh, ühesõnaga tugevad mehed olid ja tuli ju koju külla minna ja näidata, sõjasaaki, uhkustada, sellega ei mahu selga. No mis sa teed ja siis nad nutikad talupojad, talupojatarkus, lõikame ribad sisse, siis mahub selga ja lõikasidki käistele pükstele ja kõhu peale ikkasid lihtsalt katki ja vot siis mahtus selga ja see oli nagu võidu ja sõjalise edukuse sümbol. Kõik otsustasid, et vot nii jääb ette, see on võitja ülikond, et see noh, kõik kannavad niuke mood. Bush, kui rääkida aeg, tuli nende hiilgajagne palgasõduritena teenisid kõik see nende vormiriietus, isegi mõned timukad kandsid seda, mis näitas maskuliinsus edukustel nutikust, et see on siis nagu järgmine punkt kurioosum, mitest plaanuste poolt leiutatud moel õige militaarmoel, õige mis tegelikult rääkis ju põhimõtteliselt marudöörlust. Jätkab kirjanik ja ajaloolane Jüri gootsinev. Nüüd edasi lähme renessansiaega, kui jälgida veel prantsuse kuninga Henri neljanda-aegseid nii soenguid kui ka peakatteid, siis tekib kohe küsimus, et miks juba rull 13. ajal kandsid kõik väga laiade äärtega kübaraid üldisteks, enne kui Henri neljanda, väga kitsa servaga kübaraid, noh umbes nagu on kujutatud siin ruumil, Huudimine. Aga päikesekuninga iso siis Lui 13. meeletud Sambreerud, kõigil peas meeletud žanriga Codex ja kuhu kadusid pöetud kukla Shuja korralikud meestesoengud, miskipärast olid kõik Zeppelini, noh, ühesõnaga trummil järsku nägigi Naatsaret kitarristid välja, kus juukse tulid nabani. Nii see tekkis sellest, et kui Lui 13-st kuni noor ja veel ei valitsenud, vaid valmistus valitsema tema ema oli siis nagu reegend. Vanasti riietati poisse ja tüdrukuid sarnaselt lasteriietest ringi, käis ühe nööbiga ülevalt kinni olev kuubia, alustada paistab, eks ju, ja kõike nii õliga Lui tulemusel 13. hästi pikad juuksed, eks. Ja niimoodi ta siis kasvas, aga õun aadel hakkas teda matkima kui tulevast valitsejat. Kõik kasvatasid endale hästi pikad juuksed nagu tulevasel kuningal, tema eeskujul ta ise ei teadnud seda, et tema eeskujul käib see kõik hakkasid kandma väga naiseliku lõikega kuubesid. Selle asemel, et kanda mehelikkust toonitavaid riideid, mis põhimõtteliselt ka hakkasime mõjutama kõnnakut ja suhtlusmaneeri, ja nüüd, kui Lui 13. ise suureks kasvas, hakkas ta loomulikult matkima enda õue aadlike aru, saamata sellest, et nemad matkisid omakorda teda ja ta nägi ise ka välja üpris karvane. Aga teine põhjus oli see, et süüfilis oli väga levinud, tollal süüfilis võttis inimesed ka juuksed ära ja näitamaks, et mul on terve ja mul on kõik okei ja ma olen väga jõuline, oli ka õukonna aadlikke, selline nagu lisaväärtus, näitamaks vastassugupõlved minuga magada küll, olen terve, nii ja kui endale ei kasvanud eriti juuksed, siis võeti enda torupoegadele, tehti esimesed parukad, tohutult pikad parukad ja see mood. See oli ka päikesekuninga ajal, aga siis hakati kasutama parukaid, sellepärast et ikkagi ei olnud mugav magada, nii pikkade juustega ja siis need barokkmeistrid tekkisid, kus asi võttis juba absurdsed mõõdud jällegi, kellel on kõige suurem ja kõige pikem ja see on kõige isasem nagu see, kes kapparukate kohta siis hilisrenessansiaegne, suur mood. Täpselt sama asi kuulub sinna ajastusse, hästi kõrgete kontsadega kingad, mida kant. D. No võtame siis Prantsusmaa nagu moeloojate pealinn peale Burgundijate peale kraakovit, et päikesekuninga ajal aeti ülivõrdes kogu see esteetika ja muud mehed kandsid ratsasaapaid või kingasid, kus konsuli hästi tugev ja kõrge, et paremini hobused yles istudes nats on jalad niimoodi kaitstud, et ta ei lähe raskemast välja nagu ja naised kandsid praktiliselt kontsakingasid kuni Loui 15-ni. Armuke. Ma tahan pumpa tuur Martiiside pumpa, Tour, kes oli hästi viletsa tervisega eesti kleenuke kõhna, oli ka hästi lühikest kasvu ja nii lühikest kasvu väga hoolai tahteda, hakkas meesterahvaste kingi kandma ja siis endale tellima. Nii ja juba väga lühikese aja jooksul naised vaatasin, et oo, et see on väga elegantne, teeb jalakuju ju keegi ei näinud, eks jala kuju üldse enda näitamine algas ju Karl, teise Karl esimese poja Karl, teise Stewardil restauratsiooni ajal Inglismaal, kus naisterahvad enam ei kandnud, Eigorsete ei kleite, margin kuninga armukestest muidugi, armuke oli juba Karl, teise Stewart õunaamet tegelikult. Määrasid poliitikat, tuli seadvustatud, sellele tuleb mingisugune olema tänulik, jah, Karl teisele. Ja nad kandsid sihukesi hommik, mantleid, hommik, mantleid palja ihu peal. Kui kuningal, tuli tahtmine näha oma armukest, paljana, see oli sekundite küsimus, eks ju. Ja niimoodi tekkis siis see muud, kus enne vaatad voorus öösse surutud naisterahvas sisuliselt täiesti alast, aga noh, need ummikmantlid olid hästi pikad, aga lõhikud olid igal pool ja see, ütleme, see kuju. Ja vot siin oli juba kontsaga king möödapääsmatuks, sellepärast et ta muutis jala kuju, elegantsem jällegi kus tuleb loomulikust arvest näha natuke pikem välja muud ja isegi suur, mille peale. No esmapilgul ei tulegi tänapäeval ju kõik seostuvat kõrget kontsa ainult naisterahvastega muuseas, nagu kaunistused, ega vanasti oli see mongoli impeerium vööris muistne antiikmaailm Kreeka või Rooma või foiniigja või Kartaago või kaunistasid ennast mehed. See näitas jällegi, kui palju on sul trofeesid, kui uimus sõjapealik, sa oled, kõrvarõngaid kandsid mehed neid pikki kõrvarõngaid, kus rippusid igasugused asjad, indiaanlaste pealt on seda ju ka hästi näha. Vaadake loodust, eks ju, kuidas näeb välja isane part ja emane parteiks. Et see enda tagumiku karneerimine oli ikkagi pikki sajandeid sõdalaste mängumaa ja siis naised võtsid üle, võtsid seda asja tõsisemalt ja tänapäevane, jõudnud väljagi, see tehted ja üldse meiki ja kui te oleksite näinud praegu, kuidas nägi välja pattukaan, vot see on väga huvitav, eks oma värvitud kulmude ja tohutult pikkade küüntega ja ta oli ju täielik Androngi, mis ei takistanud tal vallutamas, et Venemaad, tema eelis oli, see, et vanaisa mitte, küll vereliini pidi, aga ütleme nii formaaljuriidiline vanaisa, Tšingis-khaan palkastele, parimaid õpetajaid Itaaliast, Saksamaalt ja ta valdas keeli ja moe, mis juba ja sihuke moemeest, kus tekib hästi peenike piht ja, ja eesti kõrge sõja ajal ja aga noh, sa hakkad mõtlema, et mida see inimene teeb lahingu veel väga palju tegi ka lahingutohutu, kui palju ja noh, mulle ta meenutab kõige rohkem just renessansiaeg maakaablit kus inimene ilma lõhnastatud kinnasteta. No te kõik olete näinud ju neid filme seal kolm musketäri, need meeletud kindadeks vanasti ei kasutatud parfüüme ja mujal kui kinnastel ei pritsitud nende peale, kindad olid lõhnastatud meesterahvastel ja ta ei hakka rääkima isegi oma kokaga ilma selleta, et veel ei ole vähemalt käterätik nina ees, et lõhnakse kõik hästi. Ja ta võib minestada, kui ta tunneb mingisugust sõnnikuhaisu, mis ei takistanud tal pidamas duelle, need lendas, veri, nahk ja ühesõnaga vot sõdalane ühest küljest või samurai tõlkes teeni sõja, aadlik, isanda teenija luuletab ilusti luulet, enamus neist mängis flööti, bambusflööt, poeedid ja muusikud. Ja samal ajal see, mis nad tegid lahinguväljal, on kirjeldamatu. Aga vot see oli just see aeg. Tähendab, ma räägin mehisusest, vaprusest, kus poeedile sõdalasega sisuliselt vahet jõudnud. Sisuliselt vahet ei olnud, sest mida rohkem sa puutud elu Brutuaalse küljega kokku, seda rohkem sa vajad midagi ülevat, mis selle asja ära mõtestaks. Nii et Ma ei too seda veel eraldi punktina, aga noh, küllaltki kurioosne värk, see on ikkagi. Ja nüüd tulles tagasi renessansiaegses Pariisi väljaheited pissipotid teisel korrusel magati esimesel korrusel olid tavalised köögid. Teisel korrusel oli siis magamiskambri, soojus tõuseks juures, eks ju. Aga magamiskambris oli pissipott loomulikult ja hommikul käis kõik see aknast välja ja vot need need pikad juuksed. Kui sul on kiilaspea, siis võtad peast ära, eks ju, ja korras pikkadesse juustesse võis menüü nii-öelda jääda kinni ja et ennast kaitsta pissipottide visatud jonn hommikul kokkuleppeliselt, kellel pähe tuli, see tühjendas tänaval, see oli kaitsev funktsioon, üldist kübaris, vildist kübar ja siis noh, juma Seattude diktidega hakati seda keelama siis kübara laius jäi, aga no funktsioon kadus ära ja siis mõeldi miskiks peadvusele kasutama. Vot siis hakati sinna tuli jaanalinnu, sulgesid küll rebase ja hundisabasid kaunistustega peale panema, et kui sa jällegi funktsioonist läheb, asi puht selliseks ilu iluaianduseks. Nüüd jõuame edasi Viini, teine piiramine 1683, kus siis õnnetu kuningas Leopold esimene peab pistma rinda osmani impeeriumi sõjaväega, gara Mustofaaga ja küsimusel on jällegi Euroopa saatus. Kas Euroopa islami seerub seitsmeteistkümnenda sajandi lõpp, eks ju, või Euroopa jääb kristlikuks ja ega viin. Ja Leopold oleks jäänud hätta, kui poleks tulnud appi Poola kuningas Jan šovieski, kolmas kes andis türklastele liini all purustava löögi ja sõjasaagiks saadakse. Türklased armastasid sõdida konfordiga, millest mõni on väga austanud. Ja komfort seisnes selles, et Nad jõid hästi palju kohvi. Maitses eks ju. Sõjaväeorkestrid olid Euroopas küllaltki tundmatud ja sõjalaagris saadi nii sõjaväeorkester, Janitcheride orkester kui ka kohvi, laod, varud kohviuba, sealt panti orussis Viini kohvikukultuurile, kus vinis kohvik Euroopas hakati tarbima ja ka sõjaväeorkester. Loomulikult see oli nii eksootiline, GIMP panid ja kõik need puhkpillid ja ma ei tea, kas oled Janighere kuulanud kunagi laivis olen, see on muljetavaldav, kui ka vask ja keelevillid ja puhkpillid koos ja see trummimängija Timpaniide koos kõlab see jällegi, sa tunned teatud aukartus sellise sõjaväe vastu, kellel on selline bänd ja traditsioon riietuses jäi kuni põhimõtteliselt Napoli uunikani välja, kui vaadata Ta eriti need ratsa ning panid riietatud hundil pani mängija noorotsad impon kahel pool hobust kinnitatud suurt imponid türgi turmanid peas. Sultan muide nimetus sultan on sulg, kaunistus, sulg suuta laiad püksid, kõik need türgi vestikesed ja see traditsioon säilis kuni 19. sajandi puhtalt Türgi nagu rahvus, rahvuskostüüm. Edasi mõjusin kohvi praegu juba kohvi nii Rootsis kui üks Rootsi kuningas teatrikuningas Gustav, kolmas otsustas miskipärast, kohvijoomine on tervisele kahjulik ja nagu ise valitsev monarh hoolitseb enda alamate eest, keerus kohvi joomise ära, ise joonde keelas kohvi joomise ära ja mööda Stockholmi käisid ringi kohvi, Pedellid, kohvi, järelvalvajad ja nende üles olin nuusutada. Muuskur, mehed, nuuskan, kagede ainult usku, mees on see, kes nuusutab Sanosmitest. Mis nad siis nuusutasid tänavatel, kus perenaise trossivad kohviube ja seda lõhn on võimatu varjata. Kussaga nuusutatis kõigepealt oli trahv veidi ka vangistatud nii Stockholmis ühes kohvikus on maal, kuidas kohvi juuakse ja perenaine, kohviku perenaine keldrikorrusel. Nagu noh, Ameerika filmidest on tuntud see kuiva seaduseaegne keldrikorrus, kus on Maari, kus hasartmängud ja seal pakuti kohvi. Esimesel korrusel ideesel mõdu, õlu, seal koogid, salatarbijad, kohvi juua ja ja tema siis vaatab, annab märku, nagu tellid, tulevad kohe, peavad poisid jooksma, siis keldrist omakorda tänavale ja jalga laskma. Kohvi, lohi, luu? No iseenesest. Miks oli niisugune viha kohvi vastu ustav veel, ma ei tea. Aga on teada, et ta oma sõnade kinnituseks tahtis noh, Rootsi Akadeemia Carli neegrikuningas mõttes. Et oleme siis nii kõvad mehed, et tõestame asja teaduslikult ära ja siis kaks vangi kolis välja surmamõistetud ja neile kingitud elu tingimusel, et nad on nagu inimkatsete objektis ühte joodeti õlle veini ja noh, tee Kasel. Ja teisel anti anud kohvi tõestamaks, et üks sureb nüüd ära, varsti teine näete elada, aga juhtus nii, et kõigepealt surierose veni Vahene kohvi jõe elas, elas, elas ja lõpuks anti ta armus ta hiljem on nii palju. Co2 mürk. Ei korista teda ära, et no mine kuus, eks ju, ja vot see on siis nagu selle kohvivastase võitluse läbikukkumine minus, rootslased olid juba siis natuke imelik, tähendab, läksid oma selle sunnitud heaoluga liiale. Aga Gustav jah, jäi meelde Euroopa ajalukku kui kohvivastane võita ja see on siis rootsi kohvi vedellid. Edasi peaks jõudma renessansi barokiaega, kus on üks iseloomulik aksessuaar, noh, kõik teavad ju neid tohutuid parukaid, mis tehti naistele ja ka meestele neid lõputuid lokke lokikesi ja küll tehti laevastiku daamide varrukatest, kus oli peal nagu väike papist laevake, võisid olla meeter-poolteist ja siis sidusaineks varukatel oli hanerasva peal Q müritud sihuke keel ja samamoodi ka hanerasvast tehti kosmeetikat, hanerasvavärvi, et ta püsiks, kuidas haises, tolleaegne kõrgseltskond on kirjeldatud nende araabia kaupmeeste ja diplomaatide poolt, kes olid õukonnas nii Pariisis kui noh, loomulikult ka Berliinis, see haises, uud kõik, see haises õudsalt sellepärast et hanerasv ei püsi kaua ilma haisemata. Sellepärast et no Ruus oligi, Ruus põsed olid punased nagu kruuniverežovi, aga seal igal ajal on oma esteetika ja selle hindajat ei tundu nii absurdne. Aga aksessuaarina siis jah, olid sülekoer suhteliselt pisikesed sülekoerakesega ja kaugeltki mitte pekingi palee koerad, vaid ikka päris kõrvalised, sihukesed rõhukaid hästi väiksed ja need jooksid siis tavalised daamide kõrval sülekoerad, eks ju, selle mööda siis neid lõpmatuid versai koridore ja selle kandis tulla, et neil oli see funktsioon. Et nad olid sooja kehaga ja noh, tihti jooksid daamidel jalgade ümber tohutu suure metallkarkassi peal oleva seeliku sees lihtsalt koerake jookseb. Aga funktsioon polnud lihtsalt ilumeel või niisugune väike sõbrake, vaid nemad oma selle soojusega meelitasid kirt Enda peale hüppama ja olid nagu kirbukoguja ehk hirmutolmuimejad. Et inimene, kes peab seltskonnas väga viisakalt käituma, ei tohi ennast sügada igasugustest kohtadest, aga nagu kirp hammustab, siis no tee, mis sa tahad. Sinuga vestleb kuningas nii. Ja vot et see asi ära lahendada, olid need sülekoerad funktsioonis kirpude magnetid. Ja enne kui mu Herman veesilt asjade ajalugu selle välja lugesin, iialgi poleks tulnud selle peale hea mälumängu küsimus, muide jällegi kuidas praktiline tarbe teeb asjast moe ja juba paarikümne aasta pärast on algmotiiv unustatud ära. Mõisaaeg, eks ju, noh, külma tulid talved nii Eestis kui Venemaal. Ja kuidas sa talvel lähed magama, linad on külmad, niisked ja selleks kasutati tuha teenijanna siit noori tüdrukuid, mitte selleks, et nendega magada. Selleks, et magada peale neid, kui talutüdruk Matsakam lebab minu voodis pool tundi ja siis ma heidan sinna, sümfoonia on soe. Ja jällegi annab tulla selle peale, et mis asi on voodisoojendaja, igaüks mõtleb noor, ma ei ole enam kaugeltki mitte sõna otseses mõttes voodisoojendaja, nii kui voodisoojendaja ei tahtnud ligi lasta endale seal mõni keisrinna võinud oli sihuke pann mis on Peetri majas üks nendest siia maanina sütega, mis panti siis voodisse, hoiti trikki all ja koristati ära. Aga vot selle pannikoorile sihuke jama, Ta võis ära kõrvetada, linad ei olnud kallis kraam. Talutüdrukud olid raudselt efektiivne vahend voodisoojendaja jällegi noh, niisugune kurioosum. Need olid muidugi ainult toateenijat, kes kuulusid stuffi, eks ju, mõisa juurde, selles pole midagi halvustavat, väga auväärt amet nagu kõik teised ametid. Ja möödapääsmatu, sellepärast et noh, igaüks meist heitnud mingil talveõhtul voodisse, kus no ei köeta nii hästi. Läheb ikka, mul läheb tund aega nagu magama, külm ja niiske, eks vot selline asi. Tööjaotus. Edasi kirvetöö nüüd see on puhtalt Venemaa teema kirvetöö. Miks nimetati kirbe tööd kirbe tööks, noh vene värki, kirbe töös on ka meie põld, olen jõudnud, eks ju. Aga seal oli konkreetne põhjus nimelt peeturi Huur ehitas laevastikule Mariakaalsete ehitas muidugi ta vanaisa üritas seda teha ja kodumus üritust teha. Eelkäijatest ja Rootsi sõda, eks suur põhjasõda. Laevastiku hollandlane ehitab ammu hiinlane, jaapanlane, tuhandeid aastaid kasutab saagi saagi tomp. Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpp, eks ju saagi ei tunta ja kõike tehakse, kirvega meistrid oskasid, aga see efektiivsus võrreldes aega on ju olematu, nii ikka peenemate asja sa Kirbega Kaida, vot sealt tuli see väljend kirvetöö kõige otsesemas tähenduses, kusjuures täiesti uskumatu, et peale Euroopa reisi Peeter nägi, milline tööriist, kui efektiivne on seal kahe käesaagi tuud ise Venemaale, nii. Ja Venemaa juurde veel hetkeks öeldes me kõik teadlasena koopikaseks kopikas oli ta tsaariajal olid nõukogudel kopikas, kus seesama tegelikult tuleb, eks ju. Keskaegne Moskva, kus Moskva vapil on kujutatud veel mitte Püha Jüri, vaid ratsanik, kes tapab maa. Püha jüri tapab lohe moosis, hiljem nad kõik liituvad, eks on Püha Georgi kultus. Aga Püha Jüri, kes oodavad seal vene keeles ka q. Aga kuna ta on nii väike kokkupiisk, big oodaki, kokas otsetõlkes vene keeles, tähendab oodak ja annab ikka selle peale tulla, et see kopikas tegelikult odakest tähendab. Jah, nagu sunnik. See on eestööline, see pole suitsupask. Amine, arvasin pool õlut, sunnikond, pask. Aga tegelikult sunnikun eestööline mõisas Sundja, Sundja sunnik nii. Ja lõpetuseks ma räägiks nagu admirali tunnist, mida mulle õpetas fon mass, minu vanaonu Baltimaade härra on mass, keda omakorda õpetas tema isa Leonid Pharmol, tsaariarmee staabikapten, admirali tundi tähistamine, mis asi? Blondiine, et iga päev kell 12, aga miks, aga sellepärast, et Peterburis kell 12 tsaariajal lõi admiraliteedi hoones kell ja kõik merega ohvitserid võtsid napsu admirali tund ja me austame mere laevastiku aluspanijad Peeter, suurte admiraliteedi ja siis üsna pea reviski armee ohvitseridest jalaväelastele ratsaväelaste ja kõik tähistasid admirali tundi. Admirali tund tähendab seda, et sa ükskõik, mida sa idee, sa katkestad oma tegevuse isegi suuride juurde muidugi ja võtad 100 krahviks, son, admirali tunni tähistamine ja mulle meeldib see tava, sellepärast et see näitab, et ei ole mõtet kiirustada ja, ja see on see hetk, kus sa võtad ja maha, eks ju, istud ja mõtled elu üle järele ja viina asemel kalja või Coca-Colat või vahet ei ole, aga nad on niivõrd armsad minu jaoks, armsad detailikesed ja niivõrd armsad nüanssikesed sellest kadunud maailmast, kus ma elan palju rohkem kui tänapäevas. Et kui ma loen vanu päevikuid ja, ja kui ma loen neid vanu märkmeid ja ülestähendusi mõttes räägin siiamaani juristina Tverskajal. Ja see kadunud maailm, jah, kadunud maailm. Ühest küljest on minu hapnik ja teisest küljest minu valu. Viimased aastad ma kuunevad seda vene arhailist traditsionaal, folki, mis on jälle au sees, nagu Eestis, tehakse ju ka seal untsakad, teevad neid leegionäride laule ja võtvat 10.-sse sajandisse. Need on tõsised uurimused ja kuulad neid, flööt, Kirbeid, sõjakirveid, millega sõdalane mängis ja kandleid ja, ja nutan. Kui aga tõsi liiga kurvaks läheks, küsin midagi naljakat. Jüri, mina küsin sellist asja, et kerge on seda kurioossumist defineerida, kui sa vaatad minevikku, aga on mingi ettekujutus, mis võiks olla kurioosum tulevikus, vaadates tagasi tänasesse. Nojah, kuidas inimesed kasutavad näiteks lauaarvuteid tulevikuinimesele tunduda, et nagu telefon, millega pähkleid lõhutakse, ma arvan, sest, et kui inimene kasutab oma ajust potentsiaalist, mis oli 10 protsenti või kohutavalt vähe, siis mis ta veel arvutiga kõike teha ei oska ka mina minu jaoks on arvuti türgimasinana isegi mitte kirja saatmise vahend või trükimasinad. Ja segu Depart kunagi mingis reklaamis, kus ta saatis helisõnumi või tähendab lõhna sõnumi, mäletad, see oli aastat seitse tagasi lõhnaõli ja nagu noh, annab selle lõhna kuvarile või display-le ja naine siis tuhandete kilomeetrite kauguselt ütleb ja ajas elu sobib, eks ju. Nagu siis meie tundume inimestele seal sajand hiljem või umbes sarnaste metslast sõna, ma kujutan ette, et noh, vot kõik see toitumine, see läheb tabletikeskseks ja toiduainekeemia ja, ja üleüldse paljud toimingud muutuvad tuleviku inimese jaoks defineeritavus kui kompleks, mõttetuid häälitsusi ja kehaliigutusi. Ma kujutan ette Ma arvan, et võib-olla selle aja peale keegi ei mäleta, miks olid mehed ja naised, sest neid enam ei ole, aga et mis seal siis nagu oli, mis Selti meenutatakse, aga ilmselt midagi praktiseeritakse ka kuidagi nagu ei ei seostu enam. Et see on tõesti kurioosum, et mõeldes sinu lapsepõlve ja juurte suhtes, et sa räägid siin praegu eesti keeles, sa kirjutad. Eesti keeles ja täpselt nii, kusjuures ma mõtlen vene keeles kogu aeg, eks ju, ometigi kuidagimoodi mul on õnnestunud see, mis ma Eestis teen, absurd. Sellise asjaga tegeleks formine, juurt ajavad oma ajaloolise kodumaa Vene mass Eestis. Sõbran, kretiin täieliku, ma olen seda teinud, ma ei mõelnud selle peale, kuidas võetakse vastu, mida kostab selle peale. Pole tähtis, kes kaitsepolitsei välismiin siseminna, eks ju. Ja väga naljakas on see, et praegune siseminister sellise rumala raamatu suurust kude, juhatus ja omas kirjastus Kunst. Kirjuta mulle suurudest, mõtlesin, miks. Miks eestlastele kirjutab raamatu hirm mööblist kirjutasin ja ma olen uhke selle virtsa raamatu suur foorumist, aga see on absurd. Ministril Ta teab, et hirm müüb hästi. No ühesõnaga, tolal teadis temas sama palju sellest, et kunagi siis kui minister saab niisugune dialoogi, eks ju. Aga on olemas ka hullemaid variante. Eristatakse Moskvas Riia Ruust aastast 12. Mida te arvate, president Putin tahab jälle kasutuselevõtt Georgi ordenit, Georgi risti, eks? No ja siis ma räägin, mis asi see on, sisenemine Vene keisririigi juriidilisse ruumi, see ei ole niisamaaegsus, see on üks asi, teine asi arvaadile ja raamatud on niigi, müüakse mulaase 200 dollarit kuni 2000, kui ostate võltsitud tõendiga, siis 2000, kuidas te nagu selle asja ära reguleeritud, siis ma olin näinud ise, ma tean. Aga see on agentuur, mis on seotud meiega. Intervjuu, Žigulid, kremlist helistatakse pärast ilmub siis elektroonilises ruumis, kuna minu nimi sutust Putini nime kõrvale, eks miljonites. Nii. Ja veel üks väga huvitav kurioosum iso sõimult Putinilt tervitustelegrammi üheksandaks maiks, kui ta elas isand trump 2007 ja see oli niisugune ümbriksuuria, Moskva, Kremli presidendi kantselei, Vladimir Putin. Jon, kes saadava kellele saadab Vladimiri, viskus v minu papa asja mul Laidoneri muuseumis Muuseumis teadusdirektor Leho Lõhmus tulnud. Ja hakkan rinnataskust välja võtma ja kiri kukub lihtsalt tema lauale. Mis see on? Ma ütlesin, aeg. Kirjas putin pitsat ja kõik, kõik on õige suur ümbrikke. Mõtlesin vaja, kellele, mis on aeg? V jou, jou vee. Meil on Juri, Vladimir ja tema vaheti, teen sulle, mõtlesin ja mulle. Aga mis seal sees on, no ma mõtlesin ka, et Eesti joome teed ja ma käin külastal, tage mul tegemist oli tollase vene presidendiga. Nii ja mees vaatab ja usub oma silmi, sellepärast et nii ta oli lihtsalt see, jou, jou, eks. Nii kurioosum missugune ja mitte midagi, aga seal oli tervitusi veteranide üheksandaks maiks. Nagu Timorsi Fullen. Mõtlesime huli raekoja platsist seisab, seisab venelane, tatarlane, räägime, räägime omavahel. Eestitelevisioon, palun öelge meile nii, oi, jaht, ei, ei, andke andeks. Tulestikku eestlased. Me tahame mu Timuriga, naerame. Fullen ütles, tunneb, tatarlane, venelane seisavad, räägivad eesti keeles, muidugi ei kõlba. Tegelikult eestlased ei küsi, aga see oli meie rahvustepäev või no ühesõnaga. Juhtub. Need inimesed, kes minuga suhtlevad, peavad olema ettevaatlikud. Aga ma ihale seda, et on üks kuuendik planeeti jätma valitsev maailma, kus kindralitega ma olen seda matsivaba. Mis on alt ära võetud, nagu ma sündisin, seda sest mida ma vihkasin nõukogude bolševismi režiimis, kõige rohkem olid Matsus, kus inimene ei austa teist inimest. Kõige rohkem ahjude keisririigist, nutsin doga esimese klassi vagunijaama, Salunud, isegi mitte vagunit, vaid ootesalongi, nii kus ma ei pea aru andma igale tõprale. Kas mu vanapaberiplaani täidetud. Ajaloolane ja kirjanik Jüri gootsinev kõneles teemal kurioosumeid ajaloos kõlas Ain agana. Muusikasaate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2020.