Kuulete teist saadet sarjast neli vaadet laulupeole. 150 aastat tagasi sündinud Juhan Liiv on kirjanik, kelle luuleloomingut on Eestis kõige enam viisistatud. Kirjandusteadlane, tõlkija ja luuletaja Jüri Talvet. Teemal Juhan Liivi uus tulemine. Just Liivi luuletus Ta lendab mesipuu poole. Oli üheks tõukeks, miks Jüri Talvet hakkas Liivi loomingut sügavamalt uurima. Luuletusi loeb linnateatri näitleja Indrek Ojari. Minut on tihtipeale küsitud, et miks vaika hakkasin Juhan Liivi loomingut uurima ja see küsimus on täiesti arusaadav, sest et tõepoolest Ja ka palju selliseid eesti kirjanik ei olegi, keda oleks juba varem nii palju uuritud. Tuglas avaldas kaks monograafiat. Aarne Vinkel, kes oli teine väga põhjalik liivi uurija kirjandusteadlasena võib-olla rohkem kui kirjanikuna. Tema avaldas samuti ühe monograafia ja lisaks peaaegu sama pika või vähemalt igal juhul väga põhjaliku saatekäsituse, kirjutas siis Juhan Liivi teoste väljaandele, mis ilmus pärast sõda 1954. Mind aga tõepoolest ei ole eesti kirjandusega seostatud, sest et ma olen tegelenud hispaania kirjandusega, olen õpetanud aastakümneid varem nimetati väliskirjanduseks, mis sisuliselt on lääne võrdlev kirjandusajalugu. Olen seda Tartu Ülikoolis õpetanud. Ise arvan praegu niimoodi, et võimalik, et ma varem ka lihtsalt ei olnud küps, ei oleks olnud küps Liivi juurde minna, sest et ega siis igal eluhetkel ei saa teha ühte ja sama ja ainult mõistusega. Kirjanduse ja vaimuloomingu uurimuse suurt midagi ei tee, siin ei ole ainult teadmised, ainult mõistus, vaid siin on ikkagi väga palju ka niisugust üldist elukogemust ja tunnetust, mis peab siin sellega koos olema. Ja teiselt poolt olen ta üsna veendunud, et kogemus võrdleva kirjandusuurijana on tulnud selle juures kasuks. Ja võrdlev kirjandus, uurimine, mille üle muidugi võib vaielda, igatpidi on erinevaid käsitlusi, minu arvates võrdlev kirjandus uurimine ei peaks tähendama, et lihtsalt ükskõik missuguseid nähtusi võrreldakse vaid peaks ikkagi olema seotud selle uurija nii-öelda emakultuuriga, oma eelse kultuuriga. Et kuigi ta läheb välja poole, kuigi ta haarab laiemaid konteksti. Samas. Ta võiks olla, see peaks olema seotud omakeelse kultuuriga ja sellepärast, et neid omakeelse kultuuri, selliseid uurijaid, kes oleksid võimeline ühte või teist tähtsust paigutama laiemasse maailmakirjanduse tausta ja konteksti, neid tegelikult on vähe. Ja väga kahju on, kui mõni väike kultuuriuurija tegeleb seal ainult seal eranditult Ameerika või seal prantsuse kirjandusega ja mitte midagi kuidagimoodi seda ei seosta omaga. Ma olen olnud seotud päris paljude katsetega eesti luulet inglise ja hispaania keelde tõlkida. Kui mu hispaania sõbral Albert Laasaluti nautil oli veel rohkem jõudu, siis kusagil 2004. aastal, umbes seal. Isegi varem me üritasime tõlkida ühe väikese valiku Ühele Aragoni ajakirjale hispaania keelde, mõte läks küll kaugemale, tegelikult tollal mõtlesime lausa eesti luulele suurem antoloogia peale. Aga ta sellest välja ei tulnud. Igal juhul jah, siis seal ajakirjas turja ilmus 2005. aastal väike valik eesti luulet, meie klassikuid seal Kreutzwaldi ja Koidula ja Juhan Liiv. Ja seal tegime nii et no kuna mu sõber eesti keelt ei tunne sel määral, et otse tõlkida ja selliseid inimesi peaaegu ei olegi, kes võiksid hispaania keelde otse tõlkida, sest ainult keele oskamine ka ei lahenda või küsimust siis mina tegin ikkagi reaalsed tõlked ja siis ei olnud isegi tähelepanu osutanud sellele, et missugune siis selle kuulsa luuletuse Ta lendab mesipuu poole, lõpp oli, oli selle tõlkinud ja nüüd, kui mu sõber see tagasi saatis, siis äkitselt, et ma sain aru, et selles luules midagi valesti, et alguses juttu mesilasest ja mesilinnust ja ongi ikkagi sellele üles ehitatud ja samas viimases reas tuleb sissekotkas kui kotkas tõuseta poole kui kotkas tõusete poole kaks lindu ja see kotkas on noh, küllaltki niisukene, trafaretne. Ja siis mulle tundus jah, et ma kuidagi sain aru, et see ei saanud Liivil ikkagi niimoodi olla. Ja muidugi, mis siis selgus, et mina olin aluseks võtnud vinkeli väljaanded ja Aarne Vinkel tõesti väga truult ja ka visalt igal pool avaldas siis selle variandi, kus lõpus on kui kotkas tõusete poole, no siis võtsin seejärel lahti väikese luuleraamatu, mille August Sang andis välja 1900 kuuekümnendatel aastatel. Ja seal oli viimane rida ja lendad Isamaa poole. Siis vaatasin Karl Muru koostatud antoloogias sõnarine selle esimest köidet ja seal on samuti küll ja asemel ning aga ikkagi ning lendad Isamaa poole. Nonii. Niisiis sain aru, et selles luuletuses on väga kuulsas luuletuses on põhimõtteline erinevus. Hakkasin uurima seda, et kusagilt saaks selgitust aga paraku ei saanud seda selgitust ei elavatelt ega surnutelt selle kohta ja keegi ei teadnud sellest midagi. Ja siis ma hakkasingi aimama, et tegelikult ikkagi ei ole piisavalt uuritud, Juhan Liiv. Väga uduselt võiks sealt selle värsirea alt käsikirjas tõesti midagi niisugust leida, sellest kotkast. Aga no parandus on selge. Ja 1905. aastal kui liivale sakas just ilmuma uuesti avalikkusesse ajakiri Linda avaldas oma esileheküljel tavalises suuremas trükis selle luuletuse, kus on selgesti ja lendad Isamaa poole. Ta on see lõpurida ja ei ole kuulda olnud, et selle vastu oleksime siis kuidagimoodi protestinud. Ja sellest võib küll aru saada, et et see on ikkagi see tekst, mis on see õigem antud juhul muidugi on selge, et liinid on palju küsitavusi tervikuna, sest Liivil on paljudest luuletustest on erinevaid variante ja seal on on pikemaid ja lühemaid ja samuti tegi ta mõnigi kord ka teatavates hingeseisunditest üritas ümber teha oma luuletuse, ka sellesamase luuletuse pikema variandi tegelikult soovis avaldada 1910. aastal, mis noor eesti koostas 1909. aasta selle juba meile nüüd tuntud variandi asemel, kuid see pikem variant nii nagu Liivil enamasti olid need pikemad pikendused ja laiendused ei ole õige õnnestunud, nii et ikkagi on selge minu jaoks vähemalt, et see õige ja kõige Liivilikum esinduslikum tekst on see, mis ilmus 1905. aasta Lindast. Ta lendab lillest lillesse ja lenn Kui kõuepilv tõuseb ülesse, Ta lendab mesipuu poole ja langevad teele tuhanded Neist koju jõuavad tuhanded. Ja viivad vaeva ja hoole. Ja lendavad mesipuu poole. Nii, hing, oh hing, sa raskel ajal, kui sihcadza Isamaa poole, kas kodusa? Kas võõral maal? Kui ihkad sa Isamaa poole? Ja puhu, kui sulle säält surma tuul ja lennakuvas Surmakuul sa unustad surma ja hoole ja tõttad Isamaa poole. Ja nii siis happasin tegelema Juhan Liiviga. Tõin ringluses selle termini olemasolu luule vastena, eksitentsialistlikule, luulele, liivi annab seostada eksistentsi turismiga sotsialistliku maailmakäsitlusega selles. Mul ei ole vähimatki kahtlust. Liivile ei ole nii lihtne leida võrdlusaluseid eesti kirjanduses. Et liivan pigem käsitletav ikkagi, ütleme laiemas Euroopa ja, ja maailma luule kontekstis. Ja nüüd, kui mulle tekkis esmakordselt siis mingisugune aeg, kus ma sain seda teha siis läksin nüüd kirjandusmuuseumisse ja hakkasin uurima neid Liivi luule käsikirju. Alguses ehmatasin ikkagi küllaltki ära, sest et väga raske oli sealt midagi eriti aru saada. Juhan Liivil ei olnud kirjutusmasinat ja ta mitte midagi ei kirjutanud masinal vaid kõik on käsitsi ja nüüd seal on suur erinevus, on osa, jah, mis ta on, võib-olla ise ikkagi mõtles avaldamiseks siis olidki avaldamiseks. Need on korralikumas kirjas ja selgemini loetav, vastavad aga väga suur hulk ka on, võib öelda, lausa soditud igasugustele lehtedele lehekülgedele. Nii et jah, kummardan sügavalt eelkäijate Tuglase ja vinkeli ees, sest et nemad nende sodide alt, et tõid välja ikkagi palju selliseid luuletusi, mida suurima tõenäosusega mina ei oleks suutnud sealt välja lugeda. Aga samas jah, hoolimata sellest, et Aarne Vinkel oli ülimalt põhjalike Vinkel siiski tunnistas seal sinuga ja sinuta see tema suurim luulevalimik liivist seal ta tunnistab selles saatekäsitluses ette. Talle jäi leidmata Liivi luuletus tule öö, pimedus on ka kuulus luuletus, lühikene, kuulus luuletus väga olemas, oluline palve õieti ja et ta seda ei leidnud, et võib-olla oli Tuglase veel mingeid käsikirju, mis ei ole kirjandusmuuseumisse jõudnud. Aga nüüd võin öelda, et mina siiski leidsin kirjandusmuuseumis selle ja see oli ühe märkmiku niisuguse väiksemas formaadis märkmik kokku seal kusagil tagapool igasugust sodide ja kritselduste all, nii et seda välja lugeda oli ja on raske, aga noh, päris võimatu ei ole, need tuuled on sealt ikkagi võtnud selle, mis vähegi niimoodi mingit selgust ikkagi oli, selle on ta kuidagimoodi välja võtnud ja kokkuvõttes on jah, see on siis muidugi vapustavalt sügav luuletus. Jätkab Jüri Talvet. Nüüd nende käsikirjade ka tutvumise järel ma kõigepealt avaldasin 2010. aastal eraldi raamatuna Liivi mõtterõhulised luuletused ja killud, killud on sellised, Epigrammilikud luuletused väga lühikesed ja siin ka, ega siis liiv küll kasutas seda sõnakillud tõepoolest, ja kusagil on ka enam-vähem näha teatav niisugune ühtne väiksel tsükkel, aga kokkuvõttes ikkagi põhiliselt on isegi suurem osa neid kilde on juba Tuglas siis noppis välja erinevatest käsikirjadest ja mitte ainult nendest nii-öelda ei leidunud neid seal valmis olevatena, vaid Tuglasel oli ka ju selline komme, et pikematest luuletustest, mis talle tundusid nõrgad, võttis välja põne väikese osakese ja niimoodi on kujunenud siis need ma ei ütleks ka, võib-olla väga paljud, igatahes liivikildudest siiski ja mitmedki on niimoodi tulnud valgele ja tekkinud. No ma ei mõistaks seda nii-öelda absoluutselt hukka, sest et Liivil on tõesti ju ääretult palju seda, mida nimetatakse ebaõhtuseks, on, sest Liivil olid kõikuvad meeleolud, kord oli ta rohkem oma haigushoogude küüsis ja on ka näha muidugi veed, kus ta otse siis on niisugune see tagakiusamismaania mõtted jälitamisest. Need luuletused ei ole õnnestunud või kui ta läheb väga, väga vihaseks seal kadakluse peale ja ja siis ka, kui ta juba hakkab vihaga kirjutama, siis need ka muidugi ei ole kuigi palju välja tulnud. Nii et selles mõttes Tuglast muidugi mõistan, aga Tuglas läks samas sellega ikkagi liiale, ta läks juba liiga julgeks ja, ja noh jah, ma olen isegi kuulnud seda raadiointervjuud, mis tõenäoliselt lindistati, aga ei ole avalikkuses võib-olla isegi üldse jõudnud, kus Tuglas räägib sellest, mida ta tegi ja seade ütleb selgesti, et Ta lühendas luuletusi, aga ta ei kunagi ei muutut luuletusi saada. Aga samas on luuletuse lühendamine on ka selle. Nii et selles mõttes jah ja siis pealkirjad ka on. Tihtipeale on Tuglase antud kui Liivil endal ei ole Pealkiri Tuglas luuletuse esimese rea tegi pealkirjaks seda on kohe väga sageli, Tuglase oli see põhimõte, et peaks pealkiri olema ja Tuglas kirjutas, et tema arvates kokku on seal kusagil 1000 luuletuse ligi ja need, mis on siis need avaldamiskõlblikud, Need, ütleme, sellised pikemad, Eradi luuletustena võetavad, neid on kusagil 300 ringis ja lisaks veel seal siis need killud, lühipalad. Nii et jah, vinkelile on ka seal siis kusagil natukene üle 360 vinkelise, kõige suurem valimik ja ega minulgi palju rohkem ei ole, on seal küll 370, aga ma ei usu-s, sest üldiselt oleks suurem, sest Vinkel võttis sisse ka mõningaid selliseid pikemaid luuletusi, mida mina olen pidanud nõrgapoolset, eks, ja ei ole siiski võtnud, nii et selles mõttes ma olen pigem olnud Tuglase põhimate poolt, et iga hinna eest nii-öelda täieliku liivi välja anda ei ole mõtet, see rikuks mulje temast kui suurest luuletajast ja ma arvan, see, mis me oleme teinud, mis on tulnud ja trükki pääsenud, see peaks teda näitama igas mõttes, sellena minu jaoks Eesti suurima luuletajana ja arvatavasti ka ikkagi luuletajana, kelle võiks olla oma kohta maailmaluules. Nonii, liiv ei olnud mitte ainult erakordne luuletaja vaided Liivil oli oma filosoofia täiesti terviklik elukäsitlus mis muu filosoofia on terviklik elukäsitlus. Ja et see ongi tema suur erinevus võrreldes enamike näiteks sümbolistidest luuletajatega seal siis sajandivahetusel 20 sajandi alguses veel, sest Tuglas muidugi püüdis näha liivis eelkäijat omaenda põlvkonna Justiisugustele sümbolistlikele püüdlustele sümbolistliku kirjanduse püüdlustele liivaga teatavasti lükkas tagasi selle ettepaneku olla eelkäijaks ja eeskujuks. Ja see on nähtav ja siis pliivi kuulsetes luuletustes seal noreestile. Ärge küsige mult luuletusi nendes, mis puudutab Liivi filosoofia iseloomustamise, tõin juurde veel ühe termini, sest mulle tundus, et eksitentsialism siiski jää vähekene puudulikuks siin siis liivi iseloomustamise juures. Et kuigi on, on loomulikult kõik see alus on olemas inimese individuaalne eksistents ja selle kandmine v nende piiride kandmine ka siis rahvusele ja väikerahvale, seda enam väikerahvale ja see siis ahistus, ängistus, oma piiride tundmine ja eriti sellistes oludes, kus on siis kogu aeg on oht püsib selle rahvusega kadumiseks. Ja ta ei ole õieti veel ilmudagi saanud, siis jah, see on muidugi õige, aga samas teiselt poolt mulle tundus siiski liivis on midagi enamat, just see niisugune õrn side loodusega seda eksitlentsialism üksi ei, ei seleta ja siin siis mulle tundus sobivana ka moodne termin mõiste holism elu kui hingestatud terviku mõistmist. Ja vot see on küll liivi juures olemas, liiv loomulikult ei tundud, ei Esstjalismisega holismida ei saanudki neid tunda, sest need on alles hilisema 20 sajandi terminid. Kaua pärast Liivi lahkumist elust, kuid igal juhul on see on siin täiesti tajutav siis elu tervik, kus miski ei ole ilma hingeta, kus miski jale hingeta. No ja see on kõige julgema vastu antropotsentrismile inimese või isegi veel täpsemini mehekeskusele, mis tegelikult on valitsenud Lääne filosoofiat vanadest aegadest peale juba Aristotelisest plaatonist alates. Nii et see on jah, on see liin, mis on vähemusse jäänud mõtte ajaloos, aga mida väga tugevasti ja julgesti esindab ka just Michel demontell prantsuse mõtleja esseist, renessanss, siis 16. sajandi teisel poolel. Nii et suurimad lähedased on kindlasti Liivil ja Montennil. Liivil oli väga teadlik filosoofiline huvi selle mehe keskuse tõrjumine ja kriitika ja selle asemele selle kinnitus, et kõik loodu, kõik hingestatud lood on võrdne ja vajalike ja inimesel ei ole, sellel mehel ei ole mingit õigust oma seadusi peale panna sellel loodusele ja loodust ära kasutada, loodust hävitada, selleks et siis endale seda maist mugavust tagada. Lühidalt öeldes niimoodi ja teine, see teine kellestki palju moodsas skulptuuri filosoofias ja kultuuriteaduses räägitakse esse, teine, ükskõik kas seal on tegemist naisega või pärismaalastega ja kõige sellega, mis on siis loodusele lähem ja mis ei lähtu niivõrd siis sellest mehe mõistusest. See teine ei ole kuidagimoodi alama keha ja hing kuuluvad vahetult kokku. Et need tõdemused on liivis, läbivad tema loomingut luuleloomingut ja neid ei saa niimoodi kätte. Nüüd vaata et ilmus seal kunagi ja siis selle pealkirja all elu sügavusest ilmusid seal liivi niisugused ääremärkused valik, nendest, neid ei saa sealt kätte, vaid neid tuleb just otsida Liivi, eelkõige Liivi luulest. Liivi luule on see, kus on ka tema filosoofia kõige terviklikumalt. Seega jah siis võistlus ei ole ülemuslik meelte suhtes, inimene on tervik ja tunnetus algab meeltest, mitte mõistusest, nagu väitis kunagi Deckart. Ja muide, on tal olemas Liivil ka täiesti võib öelda võtmeline luuletus pealkirjaga meeled ja saan eksameetrites kirjutatud. Ja see on nii Tuglased kui vinkjalile, aga nad ei ole erilist tähelepanu sellele omistanud. Ja siis Tuglas ja Gaming, kellel on välja jäetud üks oluline rida sealt selle ma olen ennistanud ja see rida on vähemat nägijat, meeled, hüüumärk on seal taga, need sellest tegelikult ikkagi kõike algab. Mida me tahame olla? Sagedast pole mitte. Mida ei tahtnud. Seda kolime vahest. Mida jootnud? See juhtus tihtigi kätte. Mida me ette teadsime? Seda ei tulnud. Võisime, mida me ei arvanud võima. Võimatuks jäi, mis oli otsekui käes. Mida me tahame olla? Seda ei ole mitte. Oleme mida me sugugi olla ei tahtnud. Nõnda võiks öelda pea kuid võimata eluni oleks. Pooleti tõttu on ometi, sõnas meeled. Meid petavad õpetus ammune, juba kahju. Teejuhid, poolpimedaid ise pimedad. Või olnud hooletud, õpetamata. Kes teab? Aga Beta neilt saame ise, nad annavad üles. Nõnda siis lepi, määra. Andeksanne on aus petnud, nad on meid petnud aadamast pääle. Aadamast pääle segavad meil nad mõistust. Kes neid silmas peab? Umbusklik, nagu ta on. Ja samas ei võtnud liiva omaks ka isegi neid filosoof, kes temale eelnenud ajast 19. sajandil olid küll ka rohkem kaldunud selle inimese peoaluse ja tungide ja seksuaalsuse poole, need olid sakslased. Schopenovarianiche ja Schopenoori puhul küll tundub, et liiv ei võta omaks Schopenovery sellist bioloogilist determinism. Kusjuures jah, ei vinkellega Tuglas ole avaldanud Juhan Liivi luuletuste pealkirjaga Schopenhauar Juhan Liivil on eraldis luuletus Schopennovaria. Ja see mulle tundub, et ta seal polemiseeriv Schopennouriga ja näitab, et jah, see bioloogiline determinism, et see viib just siis selleni, et suurrahvad täielikult lämmatavad väikerahvad veoalus on nendele kõige suurem, tugevam ja väikestest siia, mitte midagi järele. Ja puhul täpselt sama samuti ka, mis on kokkuvõttes ikkagi atropo tsentristlik. Kuigi tema üliinimene ka ju siis seksuaalsest tungist ja bioloogilisest, kõigest sellest ja muidugi meeltest ja tunnetest ja kõigest sellest, aga siiski on see pigem kooskõlas suur rahvaste elu väljavaadetega ja sellele ei ole kuidagimoodi ei ole kohaldatav väikerahva traagilisele elutundele, siin on omakorda väga kindel lähedus. Juhan Liivil on Migelde una Monoga Hispaania kirjaniku filosoofiga 20. sajandi algusest Liivi täielik kaasaegne, mõlemat ühel samal aastal 1864 sündinud una monokeda, nüüd on üsna palju eesti keelde tõlgitud, tema peateos on essistlik, peateos on inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest, nii et seesama traagiline elutunne on vägagi on Juhan Liivi ja samamoodi on ta tundnud seda elu. Aga.