Tere, rokkijad, täna rokime jälle teistmoodi. Meil on külas särav noor briti rokkiv grupp Tanšuain Andre ground, täpsemalt muidugi nende plaad, reiside alarm ja see ei ole rock n roll, aga samas jällegi on rock n roll praegu edasi targuta sellest kõigepealt kuulama loosseonsansaina groundi aktuaalne singel kommertsseal projekte. Anne Ground kogunes juba ammu põhimõtteliselt tüübid tunnevad varases teismeeas, aga bändina hakkasid tegutsema aastal 2004 bändi liiget on Craig Wellington, vokaal ja kitarr, Stewart Johnson, kitarr, Teelis midbass ja mässupõld trummid ehk siis tavalisest tavalisem Lineapaga, mida järjekordne kidrabänd suudab inglise rockis erilist teha, sellest kohe kolm tüüpi on 23 aastased patist leili 20 viiene, kõik pärit liitsi ümbrusest. Bändi aadress on liit nagu näiteks käisahhiftil kellegaansanšain andeka raundi ka päris palju võrreldud, et nagu indi ja tants ja 80.-te In fluent ja rokib ja bass kruvib ja kamoon, seda saab peaaegu iga bändi kohta öelda. Mitte päris igav. Mina neid ei võrdleks, Kaisahhilsson siiski peapump ja staadionipopp seejuures ja seejuures väga hea, aga teine teema samuti, ma ei topiks Shanghai andeka raundi Reio revolutsioni liikumisse paljalt sellepärast trummid teevad sünkoopia. Pass hakib, Kruuvia kitarrid rõhuvad rütmile. Et see kokku on järjekordne diskoroki. Jah, ta kruvib sama hästi nagu plokk farsi või esimene Hothodhiit. Agamise reiv siia puutub. Tõsi, Reever Evaluation, nagu ma ennegi siin rääkinud olen, ei olegi muusikastiil, vaid pigem ühine esteetika tänapäeva tantsulise teisiti mõtlevad popis, kus liituvad ja erinevad tantsumuusika elemendid üpris sarnane Sunshine Underground. Mitmes mõtlesite Räptšiiaga, aga oluline on, mille poolest joint andeka kõrva jääb, eristub, miks ka teda teiste sarnaste bändide kõrval kuulata? Kõigepealt muidugi lollikindel põhjus, lood on head, tõesti jäävad külge. Mida rohkem seda plaati kuulata. Nii et tekib hull nõiaring, saad küll rohkem, aga tahad rohkem. Ja teiseks see, et sõnarock, eriti Sanšuayne, underground puhul ei kasutata, mis tehtud kitarride, trummide rokk, aga minu jaoks on Sunshine Underground just puhas rokibänd 100 protsenti rock n roll ja mitte mingi kaheksakümnendad, vaid just 21. sajandi rock n roll koos kõigi mõjudega muidugi muudest kümnenditest ja vooludest, aga praeguses hetkes siiski dünaamiliselt ühe eesmärgi poole kiv masin, heas mõttes masin. Ja see eesmärk on Kruuv ja rütm ja kirglikud popmeloodiad selle kohal. Selline peabki rokkiv rokk praegu olema, õigemini, see on üks hea võimalus. See on nimilugu, plaadil raisse alarm ja bänd onsanšina underground. Ma siin rääkisin rokist, tead, Shanghai underground on minu arust hea rokibänd, kui me mõtleme rokk traditsioonilises mõttes, kui me räägime laiast rokist, mida esindavad täna bändid nagu jett, siis muidugi Chain Andre ground ei ole mingi rock ja ise nad rokist genedega väga ei lävi ega pea end nende osaks. Argumendid. Nende esimesed suuremad kontserdid olid LCD sounds islamisoojendaja, kuna nende nimi on kemikaal Brothersi loo järgi. Nende eeskujud on Discos, pank, Fonkis, elektroess muidugi Glasg kure ja need nende leebel on sitsi Rogers, mille rokkimise kontseptsioon on kogu aeg olnud moodne ja Stambi vaba. Sajandi alguses iti Rogersi elektroklassikogumikud, roosa ja roheline, Peaksid melogurmaanil riiulis olema elektroonilise diskoroki ja nagu siit ka Huno ja Felix tahaus kätt on muuhulgas Shanghai Andagroundil leibeli ja mõttekaaslased. Edasi. Miks kõlab plaat nii tantsuliselt ja Fungilt? Plaadi on produtseerinud, miksinud ja inseneerinud kamba peale kokku sellised mehed nagu näiteks Chemical Brothersi taustalt tuntud Steve tab siis 70.-te lõpus ja 80.-te alul punkrokistaabi regega seganud rapsimees seks, kes on produtseerinud ka plokk, Fardid ruutsema nuvad ning mainitud effica huna ehk tan kahuna teiste seas. Stuudios on väga palju tööd tehtud, selle albumiga mõnigi Taabe konkesse mõni kitarr keeratakse monotoonse rifi ketramise lõpus kosmiliseks ufosüntesaatoriks. Detaile, mis iga kuulamisega üha enam kohale jõuavad, enne seda aga alateadlikult üldise kruvikompoti nimel pumpavad, siin leidub. Seejuures ei ole tegu mingi stuudios vuntsitud bändiga, vaid bändiga, kes sai parima live bändi auhinnaliidri muusikaauhindade jagamisel ja võitis eelmise aasta bändide pärtli Fresh miit, mida koordineerivad vein looja BBC Radio One. See on Sanš Shanghai André Ground esimene singel, mis mulle meenub, tahab natuke Blairi lugu Music ilmaradar, mida ei ole ühelgi plööri albumil, on aga nende mõni aasta tagasi ilmunud kogumikul üritaksime plaadil mõne puudusega leida. Heade plaatidega ei tasu liiale minna, mingi hetk tekib küllastus, siin plaadil on neid hoo mahavõtmise lugusid ainult üks mida ma siin täna ei lase. Ilusaks mõeldud ballaad, sambadid olu in the way, mis samas aga mõjub üsna peru plaadi keskel pigem kainestavalt kui lummavalt lumm kaob. Craig Wellingtoni kime, hääl võib tõsiselt ajudele hakata, kitarri Kruuv võib väsitada ja tüüdata. See on siiski suht servapealne andmine kogu aeg. Aga see kõik on siiski meeleolu ja seerimise küsimus. Need on selle plaadi ohud, neid tasub arvestada, aga nendest ei tasu ära kohkuda. Kokkuvõttes siis meeletu tantsuenergiaga kitarribänd, mille juured ei ole rockis. Kokkuvõttes hästi. Mõelge selle üle. Lõpetuseks paanikaatakk.