Tere eetris on portaal tehnolooga. Kommentaar esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari jaoks pidin meenutama ühte aasta tagust kommentaari. Mäletan, et esitasime raadiokuulajale küsimuse. Kelle või mille sünnipäevast võiks jutt käia, kui kolme punkti vihjeks on vähemalt enamus arvutikasutajate jaoks vaadata tähelepanelikult oma arvutiekraani ja seejärel endalt küsida. Mida te seal näete? Kahe punkti vihjeks oli, et Linuxi ja Maci kasutajad seda ei näe. Ühe punkti vihje on oma odavuses nii häiriv, et on raske uskuda, et nähtusega seoses on Bill Gates siis saanud maailma rikkaim inimene. Jutt käis loomulikult armastatud viha objektist Windowsis, mis erinevalt aasta tagusest juubelist sai seekord 21 aastaseks. Inimmaailmatavade järgi võib Windows nüüd endale poest ise alkoholi osta. Mis aga ei tähenda, nagu akende programm poleks juba varajasest lapsepõlvest saati oma ootamatute ja ebaadekvaatsed sammude näol andnud välja märke kroonilisest joobest. Ebaadekvaatsusega on seotud teinegi huvi vääriv asjaolu. Nimelt peavad mõned Windowsi sünnipäevaks kahekümnendat novembrit aastal 1985 kui anti välja esimene versioon järjenumbriga 1,0. Teisalt on olemas andmeid, mis paigutavad sünnipäeva nädal paremasse aega. Kui 15. novembril presenteeriti Las Vegases Komdexi arvutimessil uut graafilise tarbijaliidesega operatsioonisüsteemi, mis kandis juba siis järjekorra numbri sees ära kaetamise märki. Esimese ametliku realisi numbriks ei olnud mitte 1,0, vaid 1,01 sest välja oli jõutud anda juba esimene vigade parandus. Windows esialgseks nimeks pakkus Bill Gates Suht krüptilise interface mänedžer, sest toonased arvutikasutajad olid peamiselt programmeerijad või selles valdkonnas ja keelekasutuses hästi orienteeruvad inimesed. Ning lõpuks tasub Windowsi sünnipäevaga seoses teadvustada, kui ekslik võib-olla inimene, kaasa arvatud edukalt firmat juhtides maailma rikkaimaks meheks saanud Bill Gates. Kuna Windowsi väljatöötamisele alates Microsofti loomisest kulus 10 aastat, tõdes Pill toona, et tarkvara kirjutamisega ei saa kunagi rikkaks. Üllatavalt ei läinud see vigane hinnang talle kalliks maksma, vaid pigem vastupidi. Soovime seega Windosale, nagu seda tihti sõbralikult kutsutakse, sobime Win toosale palju õnne ja siirdugen hetkeks veel ühe populaarse vääraru saama juurde. Sellele palub tähelepanu osutada otsingukeskkonna Google'i peadirektor Erik Schmidt, kes kirjutas värskes majandusajakirjas Economist, et interneti vastu ei tasub punnitada. Peadirektor saab aru nendest ettevõtetest investoritest, keda on ära hirmutanud sajandivahetuse internetiärimulli lõhkemine. Järele. Mõteldes oli toonaseks valearvestuseks palju erinevaid põhjuseid milledest paljude ühisnimetajat. Eks oli kogemuste puudumine. Lisaks nähti tihti internetis liiga sagedasti paid tehnoloogiat, mitte seda mõju, millega Interneti inimeste elu saab ümber korraldada. Tänaseks on aga ajad muutunud. Tänaseks on meil olemas juba mingisugune kogemus ja üha enam inimesi ei tea internetitehnoloogia poole pealt mitte midagi vaid nad realiseerivad selle rolli oma funktsionaalse võimekuse vahendajana, tõdeb Google'i peadirektor. Ja seetõttu paneb teda hämmastama, kui palju on täna ikka veel ettevõtteid, kes püüavad võidelda interneti vastu? Küll on selleks Internetitorusid juriidikaga ummistada püüdvad vanaaegses ärimudelis kinni olevat meediaettevõtted, aga ka kaasaegse tehnoloogia omanikest telefoniside pakkujad ja näiteid on teisigi. Erik Schmidt hoiatab, et kas neile ettevõtetel tasub võidelda Interneti vastu, kui nad vaid teadvustaksid, et nad võitlevad inimliku leidlikkuse ja loomingulisuse ka. Ning ta vastab, et ega ikka ei tasu. Internet on parim, mis üle ja inimestel on pakutud. Selle tõenduseks olgu loomingulisuse ning sisu tarbimise ja kommunikatsiooni plahvatuslik kasv vaid mõne aasta jooksul ning see jätkub eksponentsiaalselt. Internet aitab rahuldada inimese põhivajadusi. See on soov teada saada, olla ühenduses ja kuuluda kellelegi hulka. Nende soovide realiseerumise teele lihtsalt ei tasub põiki seisma jääda. Joostakse üle.