Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari sisuks on võimalik konflikt poliitikute ja valijate vahel, kus poliitikud leiavad süüd internetist. Vähemalt umbes nii saab kokku võtta Suurbritannia peaministri Tony Blairi kõrgeima poliitilise nõuniku mätsinud Taylori arvamuse. Tegemist on suhteliselt värske seisukohaga nii oma sisult kui ka ajalt. Aja kohta olgu öeldud, et neid mõtteid avaldas Matthew Taylor seoses Tony Blairi hiljutise valijatega kohtumise suhtes mille vorm on meilegi tuttav ajalehtede internetiversioonidest ehk siis online-intervjuu korras. Tüüpilise inglise džentelmeni kiidab Mathieu Taylor sissejuhatuseks internetti kui fantastilist võimalust demokraatia edendamiseks. Ta toob demokraatia näiteks paljude sealsete, aga miks mitte ka siinsete poliitikute blogi pidamise harrastuse. Avaliku päeviku pidamine on kindlasti efektiivsem valijatega kohtumise keskkond võrreldes mõne rahvasaadikuvalikuga, millest saab aimu vaid siis, kui meediast nende restoraniarveid analüüsitakse. Aga see selleks tulgem tagasi Inglismaale, kust leiab teisegi huvitava sarnasuse meie demokraatia pürgimusega. Selleks on kodumaise täna otsustan mina kodanikuportaali analoog, mille kaudu saab Suurbritannia kodanikkond esimest korda 200 aastase ajaloo jooksul pöörduda oma palvetega otse peaministri koju. See tähendab, et kodanikel on virtuaalühendus 200 aastat peaministri residentsi kasutusel olnud Downing Street 10-ga. Kuhu, nagu öeldud, saavad nad jätta oma ettepanekuid peaministrile ja valitsusele. Ning loomulikult on uue demokraatia märgiks peaministri avalik online intervjuugi. Paraku näeb peaministri nõunik internetti demokraatias ka probleeme. Nimelt tänu kättesaadavusele kogub internetikanal endasse lugematute inimeste lugematuid probleeme ja soove. Neid kõiki kokkuvõttes ei kipu paraku aga keerukus vähenema. Ja see tähendab omakorda, et poliitikutel on laia spektriga ja mõnikord rahva vastuolulistest soovidest raske aru saada. Poliitikutel on raske taolised soove ka täita ja see omakorda mõjutab demokraatiat kahjustavalt ning rahva usaldust poliitikute suhtes murendavalt. Nii näiteks esitab rahvas soovi, et riik oleks jätkusuutlik ja samas nõutakse, et kütusehindasid ei tohi tõsta. Samas nõutakse näiteks veel lastega peredele uusi ja kaasaegset elamistingimusi, aga teisalt ei soovita, et oma kodukohta maju juurde ehitatakse. Natšo Taylor iseloomustab taolist tulemust teismeliste kapriisina, sest see elukogemuse puuduses sotsiaalne grupp esitab samuti võimatuid nõudmisi. Ainult teismeliste probleem on olnud alati peresisene asi, kuid nüüd, tänu internetile on täiskasvanute soovid kokku panduna sama kvaliteediga ja probleem seekord üldriiklik. Lisaks vaevab Suurbritannia peaministri nõuniku internetti põhjustatud pahade meeleolude võimendumine. Selle tulemusel omakorda võimendab rahva hulgas kritiseerib ja poliitikute suhtes viriseb hoiak. Meedia virisemine pole kellelegi uudis. Mathieu Taylor loodised, internet toob kitsakirjutajate baasiga meedia asemele laiade masside objektiivsuse kuid juhtus vastupidi. Lootuses kujundada poliitikute ja valijate vahel rikkalikumat dialoogi, on see muutunud vastupidises suunas ja seda olukorda peab peaministri nõunik kriisiolukorraks ning osaliselt on selles kriisis süüdi tema arvates internet. Halb ei ole mitte internet ise, vaid see avalikus hääletorus võimendub halb ja mitte hea.