Tere eetris portaal tehnolooga, Kommentaare esitab Kristjan Port. USA ja Austraalia territooriumil on teiste seas populaarne raadiojaamade võrgustik nimal National Public Radio network. Populaarsuse põhjuseid on mitmeid, kuid üheks on kindlasti saade nimega. Kõike arvesse võttes. Seda saadet edastab maailmas ligemale 600 raadiojaama ja kuulajaid on umbes tosin miljonit igal nädalal. Tegemist on uudiseid ja nähtuseid analüüsiva kommenteeriva saatega. Põhjus seda saadet siinses kommentaaris reklaamida pole mõtet, sest mis sa reklaamid, kuid kaupa ei ole. Seda enam on aga põhjust arutada teemat, mis ühes hiljutises saates esile kerkis. Ning selleks oli küsimus, mis algab saate nimetusega. Seega kui kõiki asjaolusid arvesse võtta, kas William Shakespeare oleks täna pigem kinnisvaraettevõtja? Kõik loomulikult teavad, et Shakespeare oli näitekirjanik edukas näitekirjanik, kellel on raske näha põhjust kinnisvara äriga tegelemiseks. Seda enam kui Shakespeari mõtelda tänasesse, suhteliselt ahneks, peetavasse autoriõiguste, rahalise kultuuri olukorda. Oleks loogiline, kui Shakespeari jätkaks kirjutamist. Seda ta ju oskab kõige paremini. Olgu taolise loogika kinnituseks esitatud veelgi vettpidavaid tõendeid. Kuigi täna on Shakespeare'i looming üldomandis, sest autor suri 23. aprillil 1616 ja kõige küünilisemad autorikaitse seadused ei annaks talle enam sentigi raha. Aga kui kõike arvesse võttes tuua pulliam tänapäeva, saaks ta iga nädal pelgalt oma näidendite esitamise pealt paraja honorari. Keskmise suurusega turul tähendaks see natukene peale 100000 krooni kuus, kui autori osaks oleks 10 protsenti etenduse piletituludest. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides on Shakespeare etendused laval sadades teatrites aastaringselt. Lisaks teatrites saadavale honorari le müüdi ainuüksi Ameerika turule eelmisel aastal 775000 William Shakespeare'i kirjutatud raamatut. Arvestades, et Shakespeare on tõlgitud vähemalt 100-sse keelde, tooks ainuüksi raamatute müügitulu talle siis oluliselt üle 100 miljoni krooni. Juurde. Edasi arutades on lihtne näha, et lisaks teatrile raamatutele leiaks Shakespeare ennast läbirääkimistel Hollywoodi filmitootjatega. Lisaks filmi tuludel oleks ta suure potentsiaaliga kandidaat Oscarile tõenäoliselt parima filmistsenaariumi eest. Ja selle koha peal on võib-olla mõne raadiokuulaja kiirem fantaasia ilmutanud pildi meie aja kultuuri Kreesusest. Seda osadele imetuseks ja mõnedele kadestamiseks. Aga paraku selle koha peal tänane kommentaar veel ei lõpe. Alles on jäänud vähemalt üks minut, mille jooksul on võimalik kõike arvesse võttes koguse ilu ära rikkuda. Nimelt nagu kinnitavad William Shakespeare'i uurijad, on olemas vaid kolm lugu, mille süžee on lõpuni originaalne, see tähendab, pärineb Williamilt eneselt. Omal ajal ei pannud seda keegi pahaks, pigem rõõmustati olemasolevaid ideid edasi arendati. Täna on olukord teine. Shakespeare'i teenitud raha meelitaks välja hulga autoreid, kes ründaksid teda plageerimise pärast praktiliselt sellepärast, et nad ise oma loo ideestiku ei suutnud nii atraktiivselt sõnadesse vormida. Ja nii ennustavad kõik arvesse võtva saate vaatlejad, et kui Shakespeare kirjutaks täna oma lugusid, oleks tal vaja palgal hoida juristide meeskonda võimalike kohtulugude haldamiseks. Ning tõenäoliselt voolaks oluline osa tema Honor Arist tänase päeva tõlgenduses õigetele autoritele. Ja siit jõuame alguse küsimuse juurde tagasi, järsku on tõenäolisem, et William oleks ikkagi täna harrastuskirjanik ja tema tegelik amet näiteks kinnisvaraäri nimetama päris eluajal 400 aastat tagasi oli Shakespeari kirjaniku tööst tuleb sissetulek küllaltki tühine. Keskmisest paremat elu võimaldava põhilise rikkuse allikaks oli ka siis kinnisvara, mida ta omas ning täna oleks sama kinnisvarajupp pööraselt tulusam ning samas tänust. Tänasele autorikaitsekultuurile kaotaksime tõenäoliselt ühe andeka kirjaniku. Kuid tänase kommentaari kurbloosus pole selles, et meil puudub võimalus seda hüpoteesi kontrollida, sest William seitspiranud surnud. Kurb on hoopis see, et ka täna sünnib andekaid inimesi.