Tere tulemast kuulama iga kolmapäevast tehnoloogia saadet, digitaalne tund, minu nimi on Meelis Piller. Minut tänaseks külaliseks on Viasati müügijuht Jüri Meeksa ning Me räägime digitaaltelevisiooni arengust ja võib-olla põhjalikumalt, mis asi see digitaaltelevisiooni üldse on? Et nagu me teame, vist hakkavad vaikselt kõike tavalised antennid, millega vanasti telesaateid vastu võeti, katustelt ära kaduma ja need asenduvad siis kas satelliit taldrikutega või mingite kaablitega kusagilt seinast või telefonivõrgust. Ja need edastavad siis mingisugust pilti digitaalsel kujul. Aga see, see turg ja see tehnoloogia on alles võrdlemisi noor ja lapsekingades. Mida see digitelevisioon kui selline endast ütleme niimoodi lihtsustatult kujutab? No digi, televisioon iseenesest on suhteliselt uus nähtus. Vaata nuuskasid on uus, nagu kogu maailmas, nende uus nagu meigile, ütleme nii, et laialt algas selle levik nagu Eestis. Ütleme nii, mõned aastad tagasi ja esimese pioneerina tegelikult digi-TV turul oligi satelliittelevisioon kes esimesena läks siis üle digiedastusele. Aga jah, kogu maailmas on ta ikkagi aastaid olnud, aga eks nagu iga tehnoloogia puhul on see massidesse jõudmine võtab natuke aega. Aga mis siis vahet on, et tegelikult võrreldes analoogiga, siis edastatakse digitelevisioonis pilti ja heli digitaalselt pakitud kujul, mis siis hiljem deklareeritakse. Ja digi-TV erineb siis analoogtelevisioonist selle poolest, et digisignaal on palju vastupidavam segajatele. Ehk siis jah, saab rohkem edastada informatsiooni selle kaudu praktiliselt see pilte, mis kusagilt jaamast välja saadetakse, see jõuab siis vaatajani kadudeta ja loomulikult ka digi puhul on võimalik ka häireid ja asju, nojah, aeg-ajalt läbi niinimetatud pildi hanguma pildi hangumisi ja ütleme, nii-öelda lumesadu ja sahinaid ja mürinaid neid nagu ei ole, et kui ikkagi signaal on olemas, siis, siis on ta hea. Aga kas ma õigesti aru saanud, et, et näiteks Eesti telekanalid iseenesest signaali veel päris selliselt puhtalt digikujule edastad, nende stuudiotehnika on ju veel selline, mida on aastaid. Teatud jah, nii ta on, nii on tegelikult paljude programmi tootjatega maailmas, aga eks nad järk-järgult tahavad kõik digipeale üle, aga vanemad satuvad kõik analoogis. Aga tähtis on just see signaali edastamise tehnoloogia iseenesest. Ehk kuidas see signaal stuudiost jõuab siis vaataja teleekraanile näiteks selle kvaliteet on oluliselt parem. Aga kuskohas see pilt siis ära digitaliseerida, eks, et kas juba selles saatejaamas või on mingi eraldi digitaliseerimise keskus kuskil, kuhu kõikide jaamade signaalid? Kui jooksevad ikkagi programmi valda nagu väljastab digitaalsel kujul ja meie jaoks on, siis joovad kõik signaalid meie lahenduse puhul siis juba siiruse satelliidile, kust ta siis vastavalt digitaalsel kujul jakkudeeritult saadetakse meie vaatajateni. Mis variandid või võimalused üldse digitelevisioonisignaali edastamiseks olemas on? Praegu? No tegelikult on nagu ma ütlesin, esimene ja digitelevisiooni nagu pakkuja oli siis satelliittelevisioon, aga teised edastamise viisid on järjest juurde tulnud. Ja põhiliselt on välja tuua siis kaabeltelevisiooni, kes ka järk-järgult läheb siis digipeale. Ja on ka tulemas Eestisse ka maapealne digi, televisioon ja erinevates nüüd selle poolest, et satelliittelevisioon kasutab mis signaali vastuvõtuks satele antenn ehk siis maakeeli nagu panni siis kaabeltelevisiooni puhul tuuakse kogu see info siis antenni kaablile vaatajani ja maapealne digi-TV siis selleni õhu kaudu ja kasutab tavalist reeglina tavalist eetriantenni, nagu me oleme vanast ajast harjunud. Aga sealt edasi läheb asi suhteliselt sarnaseks. Et meil kõigil on järel üks digiboks, mis muudab siis selle digitaalse signaali, siis telerile arusaadavaks söödavaks. Aga kas see põhimõtteliselt tähendab siis seda, et kui, kui meile nüüd saabub millalgi see maapealne digisaad, teame, et siis inimesed vana uuesti endale antennid. Katusele. Nii ta võib olla, et eetri digi puhul on see kindlasti paar varianti, üks on see, et kasutab olemasolevat antenni mis ilmselt paljudes olukordades ei pruugi sobida, sest need antennid on ajast ja arust ja samad samuti ka kaabeldus, eks ju. Et võib-olla tuleb vahetada välja antenn, kus on parem levi, seal võib-olla piisab ka mingist tuhandennist. Aga tegelikult igasugune kvaliteetne signaal eeldab kvaliteetset antenni. Siiski. See televisioon, mida näiteks Elion edastab sellest internetivõrgust, kas liigitub kaabeltelevisiooni alla või siis on veel mingi. Eraldi versioon, selle asja nimeks on tegelikult IP televisioon ehk siis Interneti protokolli kaudu siis edastatav. Et läheb ta samamoodi digitaaltelevisiooni alla meie jaoks võib-olla natuke siis kaablikategooriasse, aga lihtsalt ei kasutanud. Spetsiaalselt eraldi kaablit nagu oli, nagu just nimelt niinimetatud kaabeltelevisiooni hulka. Kas on näiteks ette näha mingit tulevikutrend, et milline edastamise viis kõige populaarsemaks saab, või jäävad kõik paralleelselt eksisteerima? No ütleme nii, et satelliittelevisioon on, võiks öelda traditsiooniline, ehk väga laialt levinud. Ja sellel on ka omad põhjused, millest me oleme võib-olla rääkida natuke hiljem. Kaabeltelevisioon on lahendusena isast on ka päris pikaajaline ja see on reeglina levinud siis kortermajades ehk seal, kus on nagu tiheasustus ja kaablite vedamise kulud on suhteliselt väiksed oponendi kohta. Maapealne digi televisioon on ju tegelikult väga värske nähtus, et selle nagu levikut on suhteliselt raske hetkel prognoosida. Ja IP televisioon, mis kössis kaabli kaudu, levib angaar uue, eks see on tulnud ka rohkem siis selle arenguga. Digi televisioon on vistite tänu teenuste pakkujate heale promo tööle Eestis päris populaarseks saanud, et kas on mingid protsendid varud öelda, palju Eesti elanikkonnas ootab digitelevisiooni ja palju veel seda vanamoodsat meetodit. Pildi kättesaamiseks kasutab. No väga hinnanguliselt öeldakse, et Eestis vaatab digitelevisiooni juba kuni 75000 kodumajapidamist peaaegu peaaegu kõik siis ei, nii ta päris ei ole, et Eestis on ikkagi üle 500 kodumajapidamise, nii et arenguruumi kindlasti on. Samas eks see digitelevisioon on ka natuke kõige kallim ja samas ta eeldab ka teatavat tehnilist baasi, et mõnes kohas on see väga kallis alustamine, ütleme nii, et siis kaabeloperaatorite puhul eeldab see täiesti uute jaamade ehitamist ja tihtipeale pole kaabelduse vahetamist. Nii kiiresti ei ole levinud jah, kallim selles mõttes, et vanasti inimesed olid harjunud, telepilt tuli tasuta koju ja nüüd nüüd tuleb sellest korraga maksma hakata. Siin võib-olla võõras natuke, eks inimeste mõttemaailm on üldse muutunud, et alguses oli meie jaoks võõras ka raha eest helistamine, nüüd nagu keegi selle peale vist ei mõtle. Ja, ja samamoodi on ka pildiga, et on olemas enam-vähem tasuta kanaleid või ütleme siis näiteks riigitelevisioon, eks ju. Või siis telekanalid, kes elavad reklaamimüügist ja teine osa kanaleid on siis need, kes on kommertskanalid ja kelle põhitulu tulebki sellest, et nad müüvad oma õigusi klientidele, ehk klient vaatab Saadet, mida ta tahab, seda reeglina mingi temaatiline kanal ja seal ei ole sees reeglina reklaami. Aga nii, et Eesti Eesti turul siis arenguruumi veel digitelevisiooni osas on? Eestis kindlasti on, ma tean kusagil Ameerikas ja Lääne-Euroopas, osa on sellised võimalused. Traadiga majja saabuva televisiooni puhul, et et sa saad valida endale näiteks ühe, ühe filmi või telesaate, siis maksta selle eest eraldi ja seda vaadata ma ei tea, kas sellist sellist võimalust Eestis veel vist ei ole. Eestis üks teenusepakkuja on seda turule toomas, teda otseselt veel ei ole beibervjuuni just et eks ta on suhteliselt uus nähtus ja eks sellega on täpselt samamoodi, et inimesed on alati tahtnud, et uued lahendused tuleks, aga nad peavad harjuma ka selle nii-öelda finantspoolega, et sellised asjad ei ole kindlasti väga odavad. Aga selline, ütleme, see digitelevisioon iseenesest võimaldab selliseid uusi asju, et sa saad ja tükkhaaval seda televisiooni endale võtta, et ei pea ühte kanalit järjest vaatama. Jah, see on üks võimalus üldse, kui, kui võtta digitelevisiooni selliseid suuri eeliseid nagu analoogiga võrreldes, siis alustame võib-olla sellisest põhilisest, mis on keelte valik ja subtiitrite valik. Ehk kui siiani me oleme harjunud sellega, et televisioonist sa vaatad saadet nii, nagu ta tuleb siis nüüd sa saad valida talle loomulikult kui programmina valda on selle võimaluse loonud. Minu meelest mõtlesin, et kanaleid tõlkes võrdlesime tõlkima neid eesti keel on just nimelt, et on kanaleid nagu, millel on kas audio või siis subtiitrite valik suhteliselt laiem. Kui näiteks tuua näiteks filmi rahaline käive 1000 kus sa saad valida siis kas venekeelse audio, inglisekeelse audio, seal on veel keeli ja näiteks subtiitrid, et kas sa tahad vaadata näiteks eesti subtiitritega et see on täiesti minu meelest üks tähtsamaid nagu lisavõimalusi, mis on ka praegu kõige laiemat kasutust leidnud. Kas mõni kanal nii kaugele jõuab, et eestikeelne audi peale aetakse, see on midagi, mis on suhteliselt tülikas? Kusjuures tegelikult ei ole väga väga vahet, kas teha nüüd audio või, või tehase tiiter, et pigem on kinnise, meie harjumustes eestlane harjunud nagu subtiitreid lugema. Vene pool kasutab rohkem näiteks peale lugemist, lätlased kasutad jällegi subtiitreid, nii et kuidas keegi harjunud on. Jah, selles mõttes, et me jah, vast kui vaata juhtunud vaatama näiteks kas või James Bondi saksa keeles, siis see mõjub tõesti veider. See on jällegi otse samad, suuremad rahvad on harjunud tegema oma filme, saateid omas keeles peale lugema, et me võiks ka seda teha, aga Eesti turg praegu tahab nagu subtiitrid rohkem? Jah, isegi jah, et kui on eestikeelne film siis ja juhuslikult mingeid subtiitrid alla jooksevad, siis ikkagi loed neid vaatama pigem küll jah, küll vaata ja siis lisavõimalustest veel, et näiteks elektroonilised telekavad, mis ka võib-olla esimese hooga, kui inimene saab omale koju mingi digitelevisiooni lahenduse, siis ta märkab nagu esimene asi on tegelikult seda, et pilt on oluliselt paremini, heli on parem. Ja et lisavõimuluse hakkab ta nagu avastame niimoodi järk-järgult. Ja ma usun, et järgmine asi, mille nad nagu avastavad telekavad ehk siis näha, mis sul praegu eetris jookseb, mis on, tulemus? On super, mugav. Ja kui neile jutu korraks, et et selle digipildi vahendab siis meie meie ekraanile, olgu see siis televiisor või prorektor või mis iganes digiboks siis sellistes võimsamatest digiboksides, onju. On ju sees ka kõvaketas, millele sa saad vastavalt programmeerida erinevad erinevate saadete ja filmide salvestamisel, sa tuled näiteks õhtul töölt koju ja sul on oma programm koostatud, mida vaadata. Täitsa uudiseid vaatamata või, või mis iganes, et on küll. Ja eks see annab päris palju sellist paindlikkust inimeste tänapäeva tiheda graafiku juures. Ja popimad digiboksid kõvaketastega, mis on varustatud siis lubavad seal samaaegselt ühte kanalit näiteks salvestada ja teist vaadata. Tihtipeale inimestel on see huvide konflikt nagu, et tahaks vaadata ühte ja teist, aga trepi ennast pooleks ekse. Vahepeal tekitas nendele telekanalitele muret see, et, et osa selliseid veelgi vingemaid seadmeid võimaldas reklaamid välja jätta filmide ja saadete vahelt. Aga et kuidas, kuidas see praegu need öeldi, et niisugune võimalus koristati ära, et, et nad ikkagi. Kui aus olla, siis päris viimase hetkeseis on nüüd ei tea, eks sellega on alati võideldud nagu ikka, et inimeste leidlikkus ei tunne piire. Et aga samas ongi nii, et kui võtta jälle nagu me rääkisime, et tasuline televisioon selle klassikalises tähenduses on, reeglina tähendabki ilma reklaamidest televisiooni siis ka vajadus selliste lahenduste järgi nagu natuke väheneb. On kolmapäev, te kuulate saadet digitaalne tund, minu nimi on Meelis Piller ja minu tänaseks külaliseks on Viasati müügi juhtige Jüri Meeksa ning Me räägime digitaaltelevisiooni arengust ja sellest, mis asi see digitaaltelevisioon üldse endast kujutab. Selline moodne tehnoloogia võimaldab, annab paremaid võimalusi ka sellise loomingulise või autorikaitse osas. Et näiteks mingid filmid, mis on ühes regioonis eetris ei ole, ei ole neid võimalik vaadata teises regioonis, enne kui nende jaoks on muide vastavalt luba ostetud või midagi. Nüüd eelmises saates oli juttu ühest seadmest, mis võimaldab oma kodust telekanalit vaadata ükskõik kus kohas maailmas viibides ja ma saan aru, et see, see on suhteliselt juba levima, hakkab seadeldised. Jah, kui te eelmises saates rääkisite soni seadmast, siis Viasat on põhimõtteliselt võtmas kasutusele niinimetatud sling boksi, mis on, kui võrrelda võib-olla sellega ja põhimõte on tal siis sarnane, et sinu digi televisioon on sinuga igal pool kaasas. Ja interneti vahendusel siis. Samas ma ütleks niimoodi, et see ei ole nagu seade, mis võimaldaks otseselt nüüd vältida need regiooni ja neid probleeme ma just mõtlesin, pigem see ju tegelikult kaotab neid piire. Ühest küljest küll, teisest küljest see seade on mõeldud siiski selleks, et sa saaksid sõna otseses mõttes oma digi-TV signaali vastu võtta seal, kus oled, ehk selles Linzbox meie olukorrast siis selle paned sa endale koju ülesse ühendad siis sõna otseses mõttes digitüüneri ja teleka vahele. Ja striimitakse signaal siis interneti, kus siis kui näiteks laptopi on siis see vastav tarkvara installeeritud siis teie arvutist läheb siis link, pleier läheb ise oma seadmesse, just see, mis teil kodus on oma salasõnadega läheb sinna sisse ja näeb neidsamu programme. Et keegi teine selt vahele tungida ei saa, keegi teine sinna vahele ei saa, et ta ei ole nagu selles mõttes massidele jagamise projekt, vaid sõna otses mõttes inimesele, kes tahab enda nagu saateid, siis näha kuskil mujal olles ka olla siis komandeeringus või, või tööl, mõni võib-olla piilub seal silmanurgast või kus iganes, kas või aias kiigel kiikuda seks. Aga samas just mõni aeg tagasi oli, olid veel sellised ka interneti vahendusel levivad telekanalid või sellised beibervjuu projektid, mis osa osa filme näiteks ei saanudki Eestis vaadata, sest et isegi maksmis võimalus nagu oli, aga öeldi, et selles regioonis seda vaadata ei tohi. See on tegelikult siiamaani sama teema et ütleme nii, et sisuvaldajad või ütleme siis content provider'id nagu inglise keeles. Et nendel on alati õigus, et mingit saadet filmiprogrammi edastada teatud regioonis ja sellest nagu ei saa tegelikult üle ega ümber, et ka meiega tihtipeale küsitud niimoodi, et me tahaks näha mis iganes mingit shoudu, mingit kindlat spordiüritust kuskil ma ei tea Ameerika korvpalli, eks, et tooge kohe siia. Et isegi kui inimene ütleb, et mul on pappi nii palju kui tahan ainult andke, siis lihtsalt seda teha ei saa just nende samade õiguste pärast. Et jah, see on nagu kahjuks selles mõttes nagu natuke piirab meie võimalusi. Aga ütleme siis, kui keegi keegi tahab kõiki telekanaleid näha, mis talle parajasti meeldivasse peaks, lihtsalt igal maal endale selle. Kui väga-väga teoreetiliselt küll jah, ja peale selle ta peab igal maalsele boksi ostma, ta peab selle igal maalinstalleerima tema maksma iga teenusepakkuja arveid, et tegelikult see lõbu läheb röögatult kalliks. Aga mitte mitte ainult selline kaabeltehnoloogia ei võimalda piirata telepildi levikut, vaid ka satelliittehnoloogia läheb aina spetsiifilisemaks. Isegi ma olen kuulnud isegi selliseid variante, et tulevikus muutub ka see satelliidi poolt edastatav telesignaal kuidagi privaatseks, et see läheb laserkiirega konkreetse vastuvõtja, nii et et, et enam ei ole selline suur laineala, mida kõik saavad seal, kes sinna alasse satuvad, endale kuidagi püüda, vaid, et on ainult üks kiir, mis mis seda pilti edasi juhib, ainult sellele, kes selle tellis. Ma nii nii täpselt kiirt, ma ei tea veel, kas päris tehtud on. Aga, aga eks ta ole, et selles mõttes nii-öelda piraatlus ja ja programmide nagu nii-öelda varastamine, tasuta vaatamine on läbi aastate suur probleem olnud tegelikult programmi tootjatele, sest programmi tootja teeb kulud ostab õigused kana poolt nende tehniliste ülekannete kõige eest. Samas keegi seda vaatab. Viiesalt läks kaks aastat tagasi seda teed, et muutsime päris oluliselt oma kodeerimissüsteemi, läksime ülesandes videokaart kodeeringule mis tegelikult meie jaoks tagabki selle, et et autoriseerimata ligipääsu sellele programmile ei ole. Meie olukorras, siis on konkreetselt see vaatajakaart, mis siis käib digiboksi ja digiboks ise omavahel meie arvutisüsteemis, nagu siis Paari pandud ja ainult selle kaardi, nagu siis kasutaja saab seda programmi vaadata, teised seda teha ei saa. Või õieti, mis selle, selle autorikaitse, see loogika on, et isegi kui ma, kui ma tahan siin osta seda mingit pilti, et mis seal vahet on, kus kohas ma olen, kui ma maksan selle eest, et miks näiteks siin euroopas ühte asja saab vaadata. Aga teist asja ei saa, et mis loogika seal taga peitub? Eks erinevates valdkondades on erinevalt, et kui võtame näiteks filmimaailma, siis seal on omad kindlad reeglid, kuidas ilm liigub alates stuudiost siis ta lastakse välja näiteks kinodesse, siis ta läheb laenutusse, õigemini Beikanalid ehk siis laenutus ja siis ta läheb tal nagu päris mass müüki. Et kas igal pool on nagu omad omad kirjutatud ja kirjutamata reeglid. Ja teine asi on see, et kui me tahame seda filmi kuskil piirkonnas vastu võtta nagu meie Eestis tahame näha mingit Hollywoodi filmi siis selle filmitootja tahab tegelikult selle filmi pealt teatavat raha saada. No aga, kui ma kellelegi maksan selle eest vaatamine vot just nimelt, et kellelgi tuleb maksta, et siin võib tekkida paar variante, näiteks on et ei ole olemas esindajat selles piirkonnas, kes seda vastavat programmi siis võiksin esindada. Või siis teine variant on see, et ta ei ole ostnud. Kui ta ei jõua, võib lasta need esindaja õigusi, sest tegelikult kanalid programmid maksavad siis tegelikult päris palju. Aga noh, samas ühe vaatajapõhine, et internet võimaldab meile tuua kõiki koju kätte, ei ole ju oluline, kas sellel on konkreetne esindaja siin olemas, võib-olla nii ta on, aga, aga ikkagi jääb ikkagi täpselt see regioonide taha, et kõigi programmide ostmisel peab tegelikult ära määratlema, mis piirkonnas, mis aja jooksul. Ja noh, näiteks filmide puhul võib öelda, kui mitu, mis arv kordi seda võib näidata, et see on väga täpselt paika pandud. Ja kuigi jah, tundub nii, et võiks nagu sõrmanipsutades internetis klikates võiks seda filmi nagu tõmmata, siis seda kahjuks ikkagi tehta. Ja üks põhjus seal taga on siiski, et siiamaani suhtutakse piraatluses nagu väga suure tõsidusega, et kõik, mis puudutab internetis kuskil jagamisse, on, võib alati olla selline turvariskiga seotud. Pigem kiputakse hoidma sellist traditsiooni, laeb endale alla, et siis on see ka tegelema, siis on ta läinud ekse. Kui meil oli enne juttu korraks digitelevisiooni edastusviisidest milleks siis nagu laias laastus ma saan aru, on kaks versiooni, kas, kas satelliidi vahendusel või siis mingi antenni vahendusel, kui kuskil on maapealne digitelevisiooni saatejaam või siis kaabliga kas on protsentuaalselt teada, palju maailmas kasutatakse kaabeltelevisiooni ja palju sellist palju sellist satelliittelevisiooni, sest et satelliiti pääseb rohkem keerulisemates paremini keerulisemates kohtadesse ligi kui kaabel, et kaablit päris metsa põõsa alla ei vea, aga aga satelliitsignaali või kasvõi kuskilt keset keset Laant Põhimõtted vastavad elekter olemas, kus iganes, et eks see elekter ongi, et kui sul on elektrit, millega televiisor käima pannes saad ka sati vaadata. Et tegelikult sellist protsentuaalselt numbrilist ülemaailmset andmeid nagu päris võtta ei ole. Aga tegelikult võibki niimoodi öelda, et kaabeltelevisioon levib kortermajades ja tihedalt asustatud piirkondades. Uued lahendused nagu IPTV siis eetri digi. Need on natuke uuemad, aga samuti, et eetri digieeldab suhteliselt head kaetust ehk signaali olemasolu ikkagi eeldab päris tihedalt saatjaid. Ja IPTV puhul on siis kiire internetiühendus, mis ka siiski ju iga majapidamisena. Et kui võtta nüüd nagu satelliit tehnoloogilisid, siis Eesti puhul rääkides siis ongi väga lihtne öelda, et me katame Eestit 100 protsenti ehk kus iganes sa oled. Pildi saad ikka kätte, vahest võib-olla lihtsalt see, et mõni kõrgem puunendaks osa p-s, siis tuleb natuke kas masti ehitada, et see antenn natuke kõrgemale viia. Aga põhimõtteliselt satelliitantenn lõuna poole suunata ja pilt tuleb. Aga miks, kui satelliite? No igale poole jõuab, miks on siis vaja veel hakata neid maapealset digijaamu ehitama ja siis omakorda mingid uusi antenni kuskile panema? No eks turule on alati konkurentsiisu, et lihtsalt keegi teine tahab ja on erinevaid teenusepakkujaid on erinevat sisu ja selles mõttes mõttes on ka erinevad tehnoloogilised lahendused omavad ilmselt. Häid ja halbu külgi. Soomes on vist need maapealset digijaamad juba päris levinud, et isegi mõne signaal ulatub lausa Eestisse välja. Eestis võetakse teda vastu. Et siin on lihtsalt see, et, Meie saame vastu võtta seda ainult, eks ju, siis Eesti põhjarannikul mõnes kohas, et noh, nagu vanasti Soomedele nagu vanastigi, võeti Nendest võib-olla natuke veel tundlikum. Aga saatja ongi lihtsalt see, et ta eeldab natuke täpsemat häälestust. Samasse on ühekordne toiming, kui see satelliitantenn on paigas ja häälestatud siis rohkem nagu sellega tegeleda ei tule. Satelliittehnoloogia uueneb või kui tihti seda uuendatakse põhiasi, millele vist niimoodi kõrvaltvaatajana tundub, et rõhku pannakse, on see, on see kodeering ja see, et seda ei saaks piraatlikul teel sellele signaalile ligi pääseda ka, mis, mis suunal veel selle tehnoloogia parendamisel on? Põhimõtteliselt võiks välja tuua nagu kaks suurt ostet, et alguses, kui tuli nagu satelliittelevisioon üleüldse tuli ta täpselt samamoodi siis analoogkujul, nagu me oleme praegu harjunud oma tavatelepilt ja siis vastu võtma. Ka antenni häälestamine käis niimoodi käsi käsitsi kobades natuke liigutati, vaadati, kus vähem lund nagu tuli, eks ekraanile siis oli pilt, võib-olla läks päris heaks. Et ehk siis suur samm oligi see, kui satelliittelevisioon läks digitaalse edastuse peale üle. See nagu kaotas ära siis need lumed ja eetrihäired. Ja jah, tegelikult kõige suurem ja selle võidujooks on alati nagu piraatlusega. Ehk siis erinevad teenusepakkujad kasutavad erinevad kodeeringuid erinevaid müügistrateegiaid, kuidas seda asja nagu klientideni saab viia. Aga ega siin muud väga nagu revolutsioonilist juurde tulnud ei ole, et tähtis on tagada lihtsalt tehniline stabiilsus ja lisateenuste areng ehk siis nagu me rääkisime eebeegee ehk siis elektrone programmi kava, tiitrid, keeled, lihtsalt neid võimalusi laiendatakse, eks sul on tulemuse eelmäng. Satelliidi puhul ei ole see, et seda probleemi, et näiteks ma ei tea, lainealale jääb liiga kitsaks, et liiga palju vaatajaid on enam kõik ei saagi. Signaali vastu võtta või midagi ei, see on, see on teine nagu satelliidi väga kõva erinevus võrreldes näiteks selle maapealse digitelevisiooniga, et kui maapealne digitelevisioon piiratud sagedusalas, siis meil seal konkreetne kanaleid ja et eks loomulikult satelliittehnoloogia puhul sõltub kaanetanud sponsorite arvust satelliidil, aga see on juba ütleme siis programmi Valde ja siis satelliidi omanik kokkulepe, et vaataja nagu sellest ei saa midagi aru, lihtsalt ta tunneb, et kanaleid tuleb pidevalt juurde ja tema elu läheb nagu paremaks. Aga miks ühele antennile saab ainult ühe selle aparaadi taha panna, mis signaali? Pean ainult, tegelikult saab ka rohkem, aga põhimõtteliselt on nüüd niimoodi, et digiajastus üldse ongi. Iga televiisor eeldab ühte digiboksi ja kui tuua siia nagu väga lihtne näide on see, et kui te kuulate raadiot siis saate kuulata ühte programmi korraga, kui te tahate kuulda kahest kõlarist kahte programmi, te panete kaks raadiot mängima. Et televisioonis on tegelikult täpselt sedasama, et vaadatakse ühte pilti, kui tahad näha kahte pilti, kasutame kohta digitüünerit, et meil näiteks viie saatis, on see võimalus täiesti olemas, et pannakse natuke teine antenni vastu võtab ja ehk kahe väljundiga. Ja viiakse siis kahe telerini näiteks kaks digiboksi ikka rohkem loomulikult, et selles mõttes seda piirangut ei ole. Ja miks ta tehnoloogiliselt niimoodi on, tegelikult see tüüner juhib seda digipead. Et mitte see, et kellelgi oleks kahju, et seda signaali nagu jagatakse, vaid lihtsalt ongi selles. Ta dünar annab peale teatavat käsklusi vahetada polaarsust. Ja kui me paneksime nüüd kaks tüünerit ühe pea ühe kaabli taha siis pea lihtsalt ei saaks enam aru, mis ta tegema peab. Aga jah, meil on, selles mõttes oleks lahendus olemas. Nii et täiesti toimib. Ja saate lõpetuseks veel üks uudis, nimelt Apple'i partner IM arvutid avab varsti Tallinna kaubamajas oma uue salongi. Mul ongi veel külaliseks IM arvutite juht Sander Paas ja vanasti oli, minu meelest oli Apple selline arvuti, mida kasutasid põhiliselt disainerid ja ja kunstnikud ja siuksed, võib-olla vähemalt mäletan kunagi keegi sellise võrdlused, et need, kes kasutavad Peetsee, need käivad ülikonnaga ja sõidavad Mercedesega, need, kes kasutavad Apple'it, käivad pika kampsuniga, sõidad Porschega. Et tal oli nagu natukene alternatiivse, ma sellise maailmakäsitluse alla võib-olla kuulus, et kuidas siis tänapäeval nii, et juba Tallinnas juba teine salong avatakse, et kas see siis, kas siis tõesti see populaarsus on nagunii nii palju kasvanud? Tere kõigile minu poolt. Et jah, Apple'i populaarsus maailmas on tohutult tõusuteel ja see loomulikult kajastub ka Eestis. Ja jah, meil läheb hästi, Apple'i kasutajate hulk kasvab pidevalt ja, ja tõesti, me vajame nagu teist salongi, et teenindada oma kliente üha paremini ja paremini. Mis puutub nüüd sellesse alternatiivsus, eks, eks aga tal on ikkagi nagu suhteliselt väikese turuosaga võrreldes konkureeriva PC maailmaga. Aga kui vaadata nüüd rägu ringi, mis toimub siis üha rohkem ja rohkem arvutiostjaid vaatavad arvutihinna juures. Ei vaata enam mitte arvuti hindavad, vaatavad ka nagu arvuti muid väärtusi ja, ja olles käinud läbi PC maailma võib-olla proovinud ka Linuxi maailma, on paljud jõudnud nagu omadega ka Mäggi juurde. Ja seda enam, et sellest aastast kõikides Apple'i arvutites Inteli protsessorid ja Inteli protsessor võimaldab seda, et vajadusel korral on võimalik seal käivitada Windows kasutada programme. Etuaal puudi masinad on olemas. Kunagi aastaid tagasi oli Apple'i oli selline väga, veel nii eksklusiivne arvuti, et ma mäletan üks tuttav kuidagi salaja üle piiri teisele, sest meie piirkonnas ja praktiliselt keelatud see ma ei mäleta, mis arvutis olime teisel poolkõvaketas sees. Et tal oli jah, et operatsioonisüsteem, tule kõigepealt vist kuskilt flopi pealt laadida ja siis ja see oli väga ammu aga Nõukogude Liidu ajal või noh, siis sellel aegadel oli kindlasti Apple'i tehnoloogiaga nii edumeelne, et seda Nõukogude liitu ei lubatud tuua. Ja siis, kui power PC protsessor tuli, siis oli suht sama olukord, et ei tohtinud nagu alguses Ida-Euroopa riikidesse tuua. Tänaseks on olukord normaalsem, meie ainus häda on see, et, et me oleme nii väikesed ja me võib-olla sa kõik oma asju nii kiiresti kätte, kui me tahaksime ja ja, aga noh, see on kogu Eesti probleem, see ei ole ainult, aga enam selliseid keelatud arvuteid täna ei ole. Siiski helistati kunagi. Vahepeal tundus, kui pisi hakkas muutuma odavamaks ja, ja sülearvutid muutusid inimestele taskukohasemaks. Täppel hakkas vaikselt nagu, nagu eetrist või ekraanilt kaduma, aga pärast seda vist, kui see selle osutes Steve Jobsi tagasi läks, siis hakkas jälle kuidagi noh, peale seda ohutult tõusuteed ja tal on ikkagi nagu üha rohkem ja rohkem tulemas tagasi eriti just sedasama laptopid osas, et üleüldine trend maailmas on inimesed üha rohkem ja rohkem läptoppe ja, ja ka meie müügi seal laptopi tasemel, ta on ikkagi nagu märgatavalt suuri ja aga mis seal kasvab, aga ütleme, mis siis selline on seda kuidagi võimalik sõnadesse panna, seda, et mis siis, mis pliia pisi vahe on. Ja lihtsam hättel on viirusekindlam. Appel on apple, eluiga on pikem. Aga mis selle tingib, et lihtsalt üks mees mõtleb sellele, teeks nii miks siis PC niimoodi tee? Apple'i üks eelis on ka kindlasti see, et Apple'i kõrvaldamise riistvara ja teeb sina tarkvara. PC puhul on see, neil on nagu väga süsteeme süsteem, sellega saadakse, tagatakse töökindlus, turvalisus, stiisi puhul on see süsteem palju avatum, seal on miljoneid arendajad ja ja, ja siis üks suur tarkvara tootja. Okei, mõned veel. Ja, ja see muudab selle maailma palju ebastabiilsemaks või tänapäeval juba seda muret enam ei ole, et kuigi sa enne mainisid, et uuele Apple'i arvutile saab panna nii nii Windowsi kui kui mäki operatsioonisüsteemil, siis samas ka tegelikult failid, mis on tehtud, olenemata sellest, kas piss siis või, või Appleised, need on mõlemat pidi avanevad, kui on vastav tarkvara olemas, ma ei tea, näiteks mingid helifailid ja, ja videofailid ja mingid en disainifailid, et kõik on nagu põhimõtteliselt toimivad üksnes hea sõnul ka nagu varem üha enam-vähem nii ja tänapäeval täiesti nagu 95, ma ei saa öelda 100 protsenti kõike, tarkvara ei ole mäki peal, mis on viisi peal ja võib-olla ka vastupidi. Aga, aga tavakasutaja jaoks ka professionaali jaoks kõik heli, kõik kujundusfailid nüüd avanevad, ehk seal ei ole probleem. Aga nii, et põhimõtteliselt võiks siis öelda, et Apple'il ei ole tänapäeval enam selline butiigi kaupa, ainult et, et on, on vaid, et ta on ka ikkagi juba mainstream, miks muutumas ei ole, kas neli protsenti turuosast maailmas on nagu mainstream, okei, ei ole. Okei, siin võib olla suurem kui BMW-le Mercedesel. Ei oska öelda, tähendab, see turuosa muidugi ei näita suurt midagi, aga Apple on populaarsust võitmas ja tore, just on selle juures see, et inimesed hakkavad nagu sellest arusaama ja hakkavad hindama nagu teisi väärtusi arvuti juures kui ainult Need hind ja, ja mis iganes muud asjad, mis neil üldjuhul Eestis olulised on ka mujal maailmas tegelikult Apple'i arvutid on ju alati olnud väga sellised. Ülidisainitud ja väga kaunid dekoratsioonielemendid ja noh, tegelikult see on ju üleüldiselt on näha, et inimesed hakkavad üha rohkem rohkem hindame disain ka muudes eluvaldkondades. Muidugi paljudes asjades on jälle niimoodi, et kui on väga hästi disainitud, siis sisu kipub nõrk olema. Sa mõtled veine või? Ei? Veinide puhul on ka jah, muidugi, kui on nagu liiga kaunis pudeleid. Aga, aga ma mõtlesin just mingi audio videotehnika puhul on küll kohati niimoodi, et seal, et on väga dekoratiivne, mingi asi tuppa panna ja see oht on kindlasti olemas, aga noh noh, tegelikult ma ei leia tse Apple'i puhul oht on, et tegemist ikkagi arvutiga, et seal on ikkagi traditsioonid ja lihtsalt see hea stiil ja see käib selle asja juurde. Kunagi, kui see, kui Bill Gates ja Steve Jobs nad alustasid koos mingit tegevust või päris ammu aegade alguses oma ei ole, ajaloos on tugev, aga, aga ma tean jah, et et esimene exceli kirjutas, kirjutati Mäggile Microsofti poolt ja jaa jaa. Karismaatilised inimesed, nad püüdsid nagu ilmselt mingeid ühiseid keeli leida, aga ega neil see hästi välja ei tulnud küll ja, ja seetõttu need teed läksid lahku, et huvitav, et see lahknevus on püsinud tänapäevani säilinud, siiski võrdlemisi stabiilselt tõstnud. Ah, ma ei oska seda kommenteerida, tähendab, kuivõrd stabiilne see, mis, mis, mis tegelikult see erinevus või, või kuivõrd palju nad räägivad omavahel võõrpalju arvestavat, läheks, Microsoftiga arvestab ja, ja ma arvan, et microsoft harrastab ka mingil määral Apple'iga, et vähemalt ei ole ta huvitatud, et ta säiliksid mõned, teised ka monopoli pärast kas või millega tal on nagunii üle moel seda aeg-ajalt probleeme. Ja appel alati ideaalseid ideid, genereerinud, midagi Microsoftil on, siis on nagu mingis mõttes trendiloojad nagu ta ees käia siis nii-öelda või trendi loeb trendilooja ja tegelikult võtnud ka palju kasutusele uusi tehnoloogiaid mida on nagu kõigepealt tulnud Appleile ja siis on alles teised, nagu klopi väljavõtet vajava kasutuse, USB. Ühesõnaga need asjad, kõvakettad. Kõvaketas ei võta sõna tegelikult, kas kes oli esimene, aga, aga, aga ühesõnaga hästi palju selliseid uuendusi toonud arvutitesse ja, ja pärast on siis muu maailm nagu järgi tulnud, sellele. On kolmapäev, te kuulate saadet digitaalne tund, minu nimi on Meelis Piller ja minu tänaseks saatekülaliseks oli Viasati müügijuht Jüri Meeksa, kellega me rääkisime, mis asi on digitelevisioon ja saate lõpus astus stuudiost läbi IM arvutite juht Sander Paas, kellega me vestlesime sellel teemal, et antakse uus Apple'i salong Tallinna kaubamajas, mida saab külastada juba alates sellest nädalavahetusest. Kuulake meid jälle järgmisel kolmapäeval.