Raadio kahe nädala plaat on ansambli Supernova debüütalbum, mille nimi on samuti Supernova Supernova laulja, laulukirjutaja ja kitarrist Rainer Michelson on stuudios, tere, tere. Tee. Tulite minu jaoks äkki eikuskilt nii nagu supernoova, ehk siis heledalt süttiv kiiresti taevasse ilmuv taeva kehagi. Räägi palun Rainer alustuseks. Kuidas supernoova sündis, kuskohas sündis, mismoodi bänd kokkusaia? Me oleme tegelikult teinud päris pikka aega sellise nime all nagu spekuleeritud rock n roll, bänd nagu sellist rock n rolli rida ajanud. Ja samal ajal tegelikult oleme kogu aeg nagu enda lugusid kirjutanud ja, ja mingi hetk nende enda lugusid sattus lihtsalt nii palju olema. Et me pakkusime Need lood välja siis plaadi produtsendile Hendrik Sal-Saller ile. Tundsite Sallerit juba spekulantide aegadest. Ta tegelikult ei tundnud, vaid meie bändiga lähedal seotud olev isik Urmas arman on, mängis, mängib praegugi Sis Mallory basskitarri. Et tema kaudu võimeliseks, et sõprus nagu spekuleeriti rock n rolli pandi ma mäletan juba üheksakümnendatel, kui mitte isegi varem 90 Tartus oli selline loor, kollektiivmehed ülikondades, viksid ja mängisite peamiselt rock n roll'i standardeid, et jah, me tegime need omamoodi, milleks need kontserdid alati käest ära laamendasin. Üks kortse, klaver on see, et näitasite seda rock n rolli kunsti, nii nagu vanasti oli jah, mitte niimoodi nagu siin teised tegid, et ma ei hakka nimesid nimetama, aga teevad üks-ühele tegeleda rock n roll oli selline nagu sihuke möllata niimoodi, et pilpad taga, sest me sõime põhiliselt esinemiskeeldu igal pool, lõpuks asi kui show'd ei teinud soojus asja ära, et noh, ei olnud mõtet nii teha. Ja seetõttu formeerisitagi sama bänni uue nime all ja tegelikult ka sellepärast, et need enda lood ei ole, ei ole teps mitte nüüd rock n standardeid. Ta ei olnud mõtet sama nimega teha, et mõtlesin, et teeme nagu puhta lehena. Te kõik olete tartlased? Kõik ei ole, et trummar on Tallinnast, Karmin, lillepea kas tema on kuulsa Ervin Lillepea poeg ja ma näen siin plaadi vahelehe peal, kus on koosseis kirjas? Et veel üks tuttav nimi kuidagi eesti roki kroonikatest basskitarrist on teil mattis et ja, ja tema on kuulsa Fixi kuulsa liikme, selle bändi ühe vahva maa laulu tekstikirjutaja Juhan sütti poeg, jah. Nii räägitakse, kas Juhani ja Ervini vaim mingil moel ka teie bändis ringi hõljub või, või, või isegi segab. Seega ma arvan, et nende poiste peas hõljub see vaim ringi küll, et aga vot, ma ei oska, ma ei tunne neid isaseid, et ma ei oska nii võrreldana. Noh, eks siis siis võib-olla kui oleksid tundnud, siis jah, võib-olla teaksid mõne mõne mõned fiksid või mõned muud sellised. Sellised kergemad viisid tulevad läbi teie muusikast me räägime veel kohe küll, aga kes on need kaks ülejäänud liiget, kes veel lisaks karbi lille peale mati süttile ja sinule, Rainer Michelson siin mängivad? Meier, kes meil on soolokitarrist ja ega ma ei oskagi öelda, ta on noh, ta on ise õppinud ja, ja praegu on ta juba nii kõva mees, et annab siin kitarritunde kõvasti päris nõutud selles vallas. Ja Priit Sootla klahvpillide peal meil plussis taustalaul. Viis liiget täidab täitsa lava ära ja rohkem ikka ei ole vist mõtet ka eriti palju. Kuidas te moodi te oma Supernova sound'i olete välja mõelnud, võttise paljuhi? Supernoova soundi asi, seda jah, ega saundeni nii-öelda päris saundi vedada ei ole, aga aga seda sai päris kõvasti seal keerata. Ja noh, kitarre oli meil seal ka ikka sellise tõesti sellised kitarrid, mis on nagu hästi isikupärased näiteks mingi Gretz Ricenbekerja selliseid asja kasutada, et nad juba nii isikupärase saundiga, et noh, Eestis neid eriti palju ei kasutata, neid ei olegi. Kuidas te oma pille valite, kas need on eestist ostetud? Need on kõik Eestis, kõik pillid on päris meie omad ka, et suisa laenatud ka, et et just nende suundade pärast, et tuua natuke sellist 60.-te kiiksu sinna sisse. Kuuekümnendate kiisust sellest muusikast, mis on supernoova mõjutanud ja mida Super Nova kavatseb tulevikus teha, sest plaat on neil väljas kuulata homme täpselt samal ajal intervjuu Supernova laulja Raineriga. Supernoova laulja Rainer Michelson on meil endiselt nädala plaadi stuudiosse. Rainer, kas teie muusika, kus on väga äratuntavad retromõjude retroroki poproki kõlada, kui te ometi kõlab ta värskelt ja tänapäevaselt on teil välja arendatud sihiteadlikku ja teadusliku mõttetegevuse tulemusena ja seda on päris 60.-te asja, ei ole mõtet praegu tehasest, ükski raadio seda ei mängi või noh, ütleme siis päris mainstream raadiot ei mängiks seda asja. Et piisab, kui panna sinna lihtsalt mingi mingi väike šnit kuskilt sealsetest aegadest, et siis annab juba piisavalt palju värvi sellele sellele saundile nagu, nagu juurde. Et noh, ta on ikka suht tänapäeva värk, aga seal on lihtsalt väike kiiks juures. See kiiks tundub teil kõigil viiel mehel supernoova olevat küljes ka juba spekulaytiv rock n rolli bändi aegadest. Rainer, ütle miks just kuuekümnendad, sa ei ole ju ise 60.-te poiss, vaid sündinud seitsmekümnendatel? Nojah, eks asi selles, et seda muusikat sellest ajast on hästi palju kuulatud, eks sellepärast on ka külge jäänud, tegelikult kuigi ma ütlen, et ega, ega ma ei kuulanud sedasi läinud, et aga noh, ma arvan, et sealt on nagu põhimõjutused. See algas koolipõlves pihta, kas need olid mingid sinu isa, David ei olnud kuidagi iseenesest tuli, noh see tundsid huvi just 60.-te, kes olid seal eeskujud, kes on su eeskujud siiamaani mul otseselt nii väga, eks ole, aga noh, kõige rohkem kuulatud siin ikkagi tiitleid Rollingud, et ikka need kaks Rolling Stones ja igasuguseid muid väiksemaid tegelasi ka, keda, keda tänapäeval keegi ei teagi enam. Mille poolest 60.-te muusika on parem erilisem kui hilisemate dekaadidel pop suunanud. No see on nüüd jälle isiklikes suhtumine, aga näiteks kui võtta siin noh, ükskõik, mingi 90.-te või mingi tippalbum näiteks kätte kuulata seda, mis tundub väga hea siis, kui panna sinna kõrvale peale mingi biitlite Pepperi plaat on mingi selline, siis noh, see on ikka üle enam midagi öelda, ta on üle lihtsalt noh. Ikka jõuame sinna välja, kuhu minagi olen aeg-ajalt sõpradega, kui oleme hilisõhtusel tunnil võtnud riiulist mõned biitli albumi stuudioalbumi ja välja jõudnud, et näete, ei ole midagi teha. Nädalas voor on ikka asja ära teinud ja ongi, ma arvan, see on teil masendav, et võiksime tulla midagi paremat. Nad rajasid ju vundamendi, nad ehitasid üles klassikalise, tänapäevase popmuusikaformaadi ja mida nüüd on aeg-ajalt lihtsalt muudetud ja mida ka teie muudate ja täiendate. Teile on siin albumil seal 12 pala, 12 suurepärastel lugu mis kõlavad kõik väga hästi, jättes minule isiklikult mulje, et olete väga hoolikalt nad siia valinud. Jah, me valisime kuskil 35 40 loosest välja 12 lugu. Ja noh, osad nendest lugudest, mis üle jäid, ma arvan, et, et on, on minemas ja võib-olla kui tuleb mingi uus paat sinna peale ajal. Ja osa lugusid, mis seal salata, kui need asjad hästi lähevad, lähevad mõnele teisele Eesti artistile lähiajal, et et aga noh, mõned on kindlasti ka prügikasti minema loodud. Rainer Michelson, Supernova vokalist, jätkab homme ning räägib muuhulgas sellest, kui hea kontsert Andon supernoova. Raadio kahe nädala plaat te ju teate küll, on ansambli Supernova üllatavalt hea debüütalbum nimega Supernova laulja Rainer Michelson, tere tulemast trell. Kui suur on teie lavakogemus? Ma tegelikult ei peakski seda küsima, spekulativ rock n roll bändiga teie eelmise ansambliga tantsite tohutult Bondi kontsert lõpuks ikka päris hullud panime. Kui palju tuli selle bändiga kontserte kokku 1000? Nii palju aastaid olnud 500 sinna sinna kanti, siis siin on olemas ju meeletu kogemus, see on selline tohutu pagas, millega saate lavale minna, ilma närvaldamata ei närvi selles mõttes ole. Millal oli esimene supernoova kontsert Pärnus? Juuli uus tänav sellel aastal tänavu jooni? Valmistasite hoolikalt ette? Ei ikka sai selles mõttes, et uued, uued asjad, aga eks me teeme nagu vanalisusega natuke juurde. Et ma arvan, kui päris terve kontserdi enda lugusid teha, noh, ikka mõned kaverid tuleb ka teha dist teistmoodi on inimestel ka kuulata, et. Kuidas on see rahvas siiamaani teid lavale? Ei, väga hästi. Kas on mõni laul, mida te nagu ise ei ole veel esialgu raadiohitiks mõelnud, ega kedagi äkki teie jaoks üllatuseks ka publiku pannud kuidagi eriliselt elama? Jah, siin on mõni lugu küll selline, mis on nagu algusest peale läinud peale suht hästi, et noh, pigem on mingid tempokas lugu, et ma võiksin tuua näitejuhtkäik on sees. Selline lugu. Rainer, mis on sinu jaoks raskem kasse laval inimeste ees, võõraste inimeste siis esinemine või stuudios pusimine. Ma arvan, et need on erinevad asjad, aga aga ei, kumbki ei ole raske, mõlemad on oma oma omamoodi huvitavat. Äi, mõlemad on lahedad, selles mõttes on, ma ei tea, ma ei põe kummagi asjast. Mis anne, siiani supernoova kõige kihvtim kontsert teie arvates olnud õnnestunum. Ma arvan, kusjuures, et kõige paremini on või, kõige eredamalt on meeles mingisugused suvepäevad kuskil suvel. Seal oli rahvast vähe ja väikelavaga kuidagi hästi kõva klapp tuli selle rahvaga just sellepärast, et oli vähe, aga nad olid kuidagi ühtsam ja ja, ja nii-öelda tekib nagu selline intiimne suhe jah, manu väike klubikontsert selline hästi hästi positiivne. Kas te olete ka päris pirakatel laval juba jõudnud esineda? Ma ei tea, mis siin Eestis pirakad õnnet. Jah, mõned välilauad on suht suured anded seal vahet, eriti milline on teie kontserdigraafik lähemas tulevikus noh, siin mõned kruvida pubid, põhiliselt klubidest ikkagi. Ja siis siis nagu erapeod siin tegelikult need on detsember on selline jõulukuuet, kõik loosivad nänni saavad nänn ja siis on aeg bändiga taha mängima. Tööd jätkub. Kas te kuidagi ka lisate või Apgreidide seda saundi, mida plaadi pealt kuuleme, lavale kõlaks teistmoodi, ta kõlab niikuinii teistmoodi ja ega ma ei üritagi päris sellist sellist asja, noh plaadi peal on, mõned asjad on ikka natukene sellised, ütleme vaiksemalt või laabial ikka läheb asi nagu rohkem rokiks. Peabki minema. Kes on supernoova fännid? Sellest homme täpselt samal ajal? Supernoova ja ka plaadi nimi on supernoova R2 nädala album, iga päev kuulete, kuidas kõla supernoova oma fantastiliselt tibüüdil ja iga päev räägib teile supernoova vokalist Rainer Michelson bändist ja ka muust näiteks Sännidest. Kas teil on oma lühikese supernoova ana särava eksisteerimise aja jooksul aastake tõi umbes koos olete olnud selle nime all tekkinud ka juba tõsised fännid? Jah, mõnes kohas on küll, et, et on ühed ja samad näod, et et käivad kaasas, aga noh, praegu vastu on veel vara natukene, et eks need tuleb, ma arvan, ma loodan, kindlasti tuleb, te tunnete teineteist nii palju juba nii kaua, sest Emil eelmine bänd oli spekulatiivne rock n roll, bänd on olnud ka nii häid kui halbu aegu. Kõigil meil on ja kas teie läbisaamine on alati olnud hea või on ka vahepeal olnud selliseid momente, perioode, et kõik meie bändi saatus on kaalul ja võimalik, et ülehomme mediaan pole Pärnu aga päris nii olnud, et noh, siin on lihtsalt nii vähe, nii vähe aega tegutsetud, aga, aga eelmise bändiga oli muidugi, et eks ikka keegi keerab ära. Speka leidev rock n roll vända omal ajal Tartus oli teatud mainega ansambel. Te saite esinemiskeeldusid ja päris kõvasti. Kas vana paha veri, rock n rolli hing on nüüd kuidagi ära taltsutatud? Ta ei, ma ei usu, et on taltsutatud. Noh, ta on pigem nagu läinud sinna muusikasse, kuidagi rohkem seal lihtsalt rokkida, karjuda ja röökida. Aga sellist poistel on uued pillid, võimud, vaata, keegi ei taha enam mingeid lollusi, et ei, no kui raha rohkem sisse tulevad, Vituna igast lollusi jällegi on. Tänapäeval on asi karmim ka muidugi natukene. Ja teil on karm mänedžer ka? Ei, ta ei ole karm. Me räägime Aarne valmis, sest ja tema plaadifirmast me teeme juttu pikemalt homme. Kuid praegu Rainer, ole nii hea ja kirjelda enda ning oma kamraade instrumente peale sinu pandis veel vil Homeer kitarrid, Priit Sootla klahv pillid, mati sütt, Fixi laulja Fixi liikme väga pikaajalise liikme Juhan sütti poeg basskitarril ja Ervin Lillepea, mida tunneb iga pensionärist eestlane samuti poeg löökriistadel, mis aparatuur sulle endale? Ega ma oskagi ainult enda kohta rääkida. Sellepärast et ega siin teised vennad vahetavad nii hullud neid asju. Aga ma eriti ei ole minu arust korraliku asja selles mõttes, et mul on plaadi peal seesama asi, mis siin plaadi peal on, see on Ricken Baker ja see on nüüd küll väärt nimega riistu ja seda ikka tavaliselt ütleme nii, et iga eestimatšil just ei ole, ma arvan, seda on väga vähe. Ahah, oli sa teda raskes, oli küll, jah, see on nii noh, ütleme nii, et seda oli kuidagi isegi tellida ei saanud seda, sest keegi viitsinud saatus, mis tal siis on, kõla on selline eriline, tal on jah, ikka päris spetsiifiline asi ja siis kuidagi on kui raske häälestada. Hästi kerge, aga selles mõttes on kõik tavaline, aga välimus ja, ja noh kõik kasutavad seda loomulikult videotes, pahasid MTV lahti lüüa. Uiatsioon, iga vend on selle sellise pilliga, aga noh, see on rohkem nagu selline dekoratiivasi. Aga teised poisid, jah, nad on ikka siin vahetud Pille ja blokke värke, mina ei tea, mis seal iga kord on mingi erinev värke. See on raske teema. Pillibeda ei ole, peaasi, et hästi kõlab ja näeb hea välja. Ja on toimib, et ega muud ei olegi vaja enam, kes teiste viiest seal bändis on nagu see kõige kõvem saudi friik, saundi kontroll või lausa kontroll, friik soolokitarrist loomulikult aha. Kas temal on nagu paljudel soolokitarristi talle ka see probleem, et ta tahaks nagu rohkem oma soolosid? Vot ongi ainukene äi, mis ainuke paar tükki on meil Eestis. Ta on üks väheseid soolokitarrist, kes oskab mõelda, kes mängib vähe. Sest et hea soolokitarristi on see, kes mängib võimalikult vähe ja võimalikult maitsekalt ja õigel ajal õiges kohas. Ludin sisse, kohutav, kõik eesti omad soleerivad ja kogu aeg, et seal on täitsa masendav. Iseloomustab alune ka teisi meie vendi, mis on just nende head omadused pillimeestena Priit Sootla klahvpillimängija. No temal on see hea omadus, et, et et kui teda natukene sundida tagant ma ütleks, otseselt otseselt peksta, aga niimoodi moraalselt sundida, siis siis ta on väga hea. Ja ta on päris hea laulja, on selles mõttes, et me isegi kasutame teda mõnikord soolosoololauljana täitsa laulab nagu lugu. Ja kolmandaks on see, et ta teeb hästi, jäid seadeid näiteks mingit viiuleid või mida iganes, mis plaadi pealt on ka kuulda. Tema tehtud. Mati on pullimees bändistubki, selline vend olemas rahvale hästi peale. Ja trummar on loomulikult klassikaline, selline vaikne vend, väga hea, kusjuures ma arvan, et ta on Eestis selles mõttes nagu tõsine tulevikulootus, et nelja-viie aasta pärast on ta, ma arvan, tipp bassimees on pullimees. Tema näitab ilmselt rahvale keelt vähemalt viis korda. Aga trummar Carolina võib äkki olla selline suhteliselt vaikne, võib-olla ka selline vaikne, hull heas mõttes, et et mingil hetkel üllatada või juba ongi üllatanud. Ei, ta ikka on rohkem vaikne, ainult üllatab sellega, et ta vaikne. Seda vend on võimatu närvi ajada. Raineriga jätkame vestlust supernoovadest homme, täpselt samal ajal. Supernoova nädala plaadi autorikitarrist ja laulja Rainer Michelson on stuudios, tere, tere. Ja tõstame näppu. Tõsta mõne puu. Kuidas see laul sündis? Oi ei mäleta, see on väga vana lugu, tegelikult üks esimesi teie seda ei ole tehtud või juba spekulantide aegades tantslikuleiti vägede lugu jah. Ja ta oli selline, et tal oli nagu hästi Rolling Stonesi liikus võtmes selline kuuekümnete lõpu 70.-te alguses rollingi võtmes tehtud lugu ja siis me tegime seda natuke ümber, et ta ei oleks Rolling Stones. Ka ühtlasi justnagu selline saatuslike näppu näitamine, mis on väga oluliselt muutuda teie elu, sest see laul mängiti ülirajult kuumaks tänu ühe populaarse kommertstelekanali ülipopulaarsele uudistesaatele. Kuidas sa siis Rainer nüüd juhtus, et ühel õhtul äkki ja nii, nii, nii kuni lõpmatuseni ma ei tea, kui kaua välja tuleb seda laulu kaks korda või rohkemgi, isegi selles see asi võimalikuks sai. Ja tegelikult on lihtne, lihtsalt. Taheti saata üks lugu ja ma ei tea, mis, mis meie poole pöörduti ja me andsime lindistamisel oleva plaadi materjali. Oot, ka nende kanal2 pöördus ise vee poole. Noh, ütleme siis meie plaadiga lähedalt seotud inimeste poole. Kõigepealt huvi oli ikkagi nendepoolne, jah, Kanal2 põhimõtteliselt võttis ühendust siis meie plaadi produtsendiga. Hendrikuga Hendrik Sal-Saller, Hendrik Sal-Saller iga ja siis tema pakkus. Ta andis neile selle materjal, mis meil oli pooleli lindistatud. Telekanal valis ise välja isa isa väljavalik oli jah ja. See sobis ideaalselt meie jaoks ka sa ise seda reporteritega nüüd vaadata, saada. Ja ma saan küll vaadata, selles mõttes elab kuidagi kõrvust mööda, et ma ei pane seda tähele, et et ega seda asja ei kuule seal niimoodi, noh alguses oli lahe, aga noh, sarv ära. Hendrik Sal-Saller ansambli Smilers on tõesti teie plaadi produtsent, mida Saller Don teinud. Minu arvates on ta rokiprodutsent, noh, ütleme sellise muusika, produtsentide, mis meie teeme, on. Ma ei, ma ei kujuta ette kedagi teist Eestis produtsent veel varem. Sest et esiteks noh, mis on tema väga suur pluss on see, et ta teeb ise lugusid. Et ta saab aru, kui sa viid talle mingisuguse sellise loo põhja, mis on näiteks ühe mingi naturaalkitarri kuskilt kodus sisse plannitud, eks ju. Ja ta haarab nagu ta tunnetab selle meloodia nagu ära ja noh, selles mõttes pluss, et ta on ise lugusid teinud, ta, ta, ta jagab matsu. Lisaks tahan ise väga palju kuulanud ka muud muusikat teiste muusikate, kaasa arvatud ka seda muusikat, mille teie olete väga otseselt mõjutada ja temaga koostöö oli lihtne ja kerge oli kusjuures oli kas mingeid lahkarvamusi ei olnud, et noh, see ongi see teema, et et ta läks sellesse teemasse päris päris tugevalt sisse ja ega ta ise ka ju ei ajanud seal sellist Oma oma jonni ta, ma ei tea, kas tal üldse seda oli, eks ju, aga ta vähemalt ei ajanud seda kindlasti, et noh, tema pakkus oma ideid välja, mee panime oma ideid ja see oligi nii mõeldud, et saaksime mõlematest ideedest selle asja kokku, sest et noh, ma ütlesin, et võib-olla ma ei oleks seda plaati teinud liiga kuuekümnendatel saundiga võib-olla sinnakanti, see oleks jälle hea variant tekkinud, et, et ikkagi seda plaati ei ole mõtet teha kuhugi tutvusringkonnale, et noh, Eesti on ikkagi esimene, loetaks olema vähemalt laiema sellise kõlapinnaga. Et tema andis võib-olla sellist teistpoolt natuke juurde, et ikka oleks nagu raadiokõlbulik ja ja ei, väga-väga äge oli temaga koos teha. Ja Rainer, kõik on korras, sellel plaadil ongi lai kõlapilt ei ole ainult 60.-te aastate fännidele, kui te, eks iga inimese kõrv kuuleb muuhulgas ka midagi sellist ainult enda asja välja. Kui Sal-Saller ja Smilers-i juht on teie plaadi produtseerinud, siis nagu Inese plaadi puhulgi on mõnedel tekkinud küsimusi, et supernoova kõlab nagu vaese mehe Smilers. Vabanda, ei taha sind solvata ja mina ise ei arvagi seda. Nii, ma pole selle peale ise tulnudki. Kuid kas on selline ka sinu kõrvu jõudnud? Jah, ma olen lugenud ja ei, on küll selle nutt kõrvu kõrvu jõudnud, aga ma tahtsin seda öelda, et inimesel oli see värk, et saller vist tegi ta olla ka ikkagi lood. Et meil, meil on ikkagi lood nagu enda tehtud sallerandent sõnad. Ja, ja noh, mina ei tea, noh, võtta kas või lugu kuu, eks ju. Kuid otsast on ta minu arust. Ma arvan, et mul on pigem nagu mingi rikka mehe taina mind aidata. Et no ei ole kuskilt otsast seda ja, ja kas see solvab teid väga, seda absoluutselt meelde? Absoluutselt minu meelest võibki nii olla lihtsalt noh, see arvamuse kuidagi lambis kellelgil kuskil tekkinud ja nüüd on liikvele läinud mingi pahatahtlikke lihtsalt haarata. Ega mõnel inimesel ikka ei meeldi, kui kellelgi hästi läheb. Jah, ja teiseks on see, et muidugi keegi tea, et siin oleks nagu Hendrik Sal-Saller, produtsente sõnade autoriga, siis sellist arvamust ei tekiks, eks jah, ja muidugi mitte. Aga hästi seal muidugi minema hakkab, plaat alles jõudis müügile ja ma olen kindel, et te müüte seda palju. Kas te olete mingisuguse prognoosiga pannud, et mitu 1000, umbes ära ostetakse? Ei ole? Tegelikult on see noh, selles mõttes on meil nagu meil ei ole mingit suveprojekt või selline, et me oleme arvestanud, et üles bändi nii-öelda ülestöötamine võtab aega mitu plaati. Et see esimene plaat on nagu selline tutvustav üldse. Aga noh, mingi jalgpartii võiks, võiks ju ära müüa, mingi selle oleks ikka ära müüa. Selle võiks ära müüa Aarne Valmis, Eesti rikkaima muusikaärimees, kelle plaadifirma tallis te olete, kuidas meeldib teile koostöö arega? Hästi, ta on proff, ei temaga asjad selles mõttes, et et kõiki igasuguseid mingid ideed või realiseerimis mingid plaadiesitlused ja sellised asjad, et ei ole probleemi, et kõik toimib. Vaja siis organiseeritus kõik see töö, see, mis on plaadifirmadega, seda teeb tõesti plaadifirma. Ja see, mis on teie tööd, muusikat mängida, te olete ilus auto, plaadikaane peale puhas väga lahedalt valitud ja kes selle plaadi ümbrise kujunduse üldse nüüd siin disaininud. Vilmoni omanson kujundust ahah, ahah, ma loen mitut varianti, ene nägite, ise valisite välja või tegi leib? Ei, ta tegi seal ise ära ja ausalt öeldes mul seda kujundust nägime siis, ega siin midagi muuta ongi siinjuures need kirjad, mis siin peal on, see on hea idee, on niimoodi lahtiselt nendes Teie mõttemaailmaga ilusasti kokku need, sellised, mitte nüüd 60.-te 70-lt, aga ütleme, selline retro ja tänapäevase ka ühendatud riietu ning auto, mis autos, Austin Morris, vahi Eestis kuskil selline on, ma isegi imestasin. Tahad endale tahaksime? Me isegi mõtlesime viiekesi särama.