Tere eetris anportaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Jõulud on lähenemas ja arvake ära, mille järgi seda võiks lisaks paljudele ilmsetele märkidele veel ära tunda. Teadmatuses ekslevatele finantsistide le strateegidele antakse nimelt igal võimalusel vihjeid, kuidas nad oma raha paigutades saaksid kõige suuremat kasu. Kasutan siin metafoor ja otseselt pankade finantsdivisjoni töötajaid puudutab käesolev jutt vaid kaudsemalt. Pean siin silmas lapsevanemaid, kes sarnaselt pigem haigekassale peavad mõtlema, kuidas piiratud ressurssi nii ümber jagada, et kõige rohkem kaebuseid saaks kõige odavamalt kontrolli alla. Isade ja emadega jõulude ajal erilisi probleeme ei ole. Neile lähevad endiselt peale lipsud, lõhnaõlid, kampsunid ja muud teada-tuntud asjad mida pärast jõuluperioodi laviinina iibe täika kaudu rahaks tagasi püütakse konverteerida. Peamised jõuluhaiged on lapsed, kellele vale kingiarstina andmine võib tähendada jõulumeeleolu rikuvad. Kõnelemata kuude pikkusest murdeealise viimast, kui kingikotis oli vale brändi MP3-mängija või liiga tavaline mobiil või mõni muu mõttetu asi, nagu näiteks nõndanimetatud hariv arvutimäng. Uuringud on näidanud, et lapsevanemad tunnevad kaasaegset meediatehnoloogiaid halvemini kui nende lapsed. Seega ei jää muud üle kui tehnoloogiaostuga kaasneva lolli olukorra tekkimise süüd tunnistada. Kuid arvutimängudega seoses on lastevanematel võimalus siiski rohkem kaasa rääkida. See jutt ei käiks küll teemadel, milline on uusim mängu versioon või milliseid salakoode kasutades saab juurde lisaelu. Lapsevanemate ainukeseks jututeemaks on aastaid olnud vaid vaidlus, kas vägivaldsed arvutimängud mõjutavad lapsi vägivallale või mitte. Sellega seoses ja arusaadavalt jõulueelsesse perioodi paigutatud, avaldas Ameerika radioloogia ühing oma vaatevägivaldsete arvutimängudele. Raadioloogide vaatega tasub arvestada, sest nemad näevad noh, alla ja aju sisse. Uuringusse kaasati 44 13 kuni seitsmeteistaastast teismelist, kes pidid mängima kord pool tundi vägivaldset ja teinekord pool tundi mitte vägivaldsete arvutimängu. Vahetult pärast mängusessiooni paluti neil sooritada rida teste, ülesandeid ja samal ajal hinnati magnetresonantstomograafi abil laste ajutegevust. Uuringust selgus, et vägivaldse mängu käigus aktiveeruvad inimese emotsioone kontrollivad ajustruktuurid. Vägivaldsed mängud muudavad lapsed emotsionaalsemaks, mitte vägivaldsed mängud, jätsid emotsioone, kontrollivad keskused rahule ja suurendasid ainevahetust. Keskendumisvõimet määravatest. Aju regioonides. Uuringu läbi viinud teadlased järeldasid, et kaks mängužanri jätavad vähemalt lühiajaliselt erinevad jäljed laste ajutegevusele. Kas sellest uuringust saab järeldada, et vägivaldsed arvutimängud on kahjulikud? Seda see uuring paraku vastata ei suuda. Küll aga annab uuring ainest oma tõe kuulutamiseks nii vägivaldsete mängude vastalistele kui ka nende pooldajatele või ütleme, et siis mitte kellustajatele. Ühed saavad öelda, et rahulik laps muudetakse liiga emotsionaalseks selliseks, kes võib pelgalt emotsionaalsust tingituna midagi halba korda saata. Ehk tema vajaks rohkem kontrolli ja teised omakorda võivad öelda, et emotsionaalsus on hea, viidates viimase aja moe fenomenile emotsionaalsele intelligentsus ele. Ning siit jõuame alguse juurde tagasi. Kuna raha on lapsevanema käes, on tema käes ka otsus, kas soovite suurendada oma kodus emotsionaalsust või kontrolli. Kuna tasakaalustatud arenguks on mõlemat vaja, on lõpuks parim strateegia osta kaks arvutimängu. Ja pange tähele, see meeldiks ka lastele rohkem ja jõulud oleksid päästetud.