Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari sisuks on puhtjuhuslikult juhuslikkus. Juhuslikkus tähendab, et korduva protsessi tulemus ei järgi ühtegi reeglipärasust ja tekib varasemast sõltumatult kiuslikkusele suurt tarbimisväärtus. Näiteks ei soovi loterii ostja või kasiinos hasartmängijat mingi vääramatu jõud või karvane käsi määrab mängija võiduvõimaluse või ütleme siis, et põhjustab mittevõitmist. Lisaks lotomängijatele on juhusliku seal väga tähtis koht teaduses ja filosoofias. Nii on näiteks oluline, et inimene ei vajuks passiivsesse fatalismi, milles kõikide algosakeste käitumine on kusagil kellegi poolt determineeritud ja indiviidi enda tegutsemisel pole mitte mingit osa tema tuleviku kujundamises. Pigem otse vastupidi. Indiviidi käituminegi on juba ammu ette ära määratud. Juhuslikkusele on oma oluline roll kommunikatsioonitehnoloogias, bioloogias, krüptograafias, matemaatikas ja inimeste õiglustundes. Lisaks on juhusele oma oluline osa tõenäosusteoorias. Ausalt öeldes asuvad ka tõenäosus teooria juured hasartmängudes. See oli kusagil seitsmeteistkümnenda sajandi esimeses pooles, kui täringu veeretamise sisse võetud Chevalier demeer tahtis teada, kumb on tõenäolisem, kas neli korda sama täringut veeretades saada üks kord kuus, on suurema tõenäosusega kui veeretada kahte täringut korraga 24 korda ja saada üks paaris kuuene tulemus. Tema probleemiks oli see, et hoolimata mõlema variandi matemaatilises sarnasusest kaotab ta rohkem raha, kui veab kihla teise variandi peale. Timer saatis küsimuse oma sõbrale, pleespaskaalile. Ja kuigi üliandekas Pascal oli loobunud matemaatikaga tegelemast, sest see tähendavad talle sama, mis seksuaalne rahuldamine ja liiderlikkus võttis ta nimetatud ülesande lahendada ja sellest tühisest episoodist sündiski tõenäosus teooria ning tõenäosus teoorias on juhusliku seal oma väga oluline roll. Kuid selle koha peal on targem keeruline jutt katkestada ja tõdeda ühte reklaami parafraseerides veelkord, et kassid ostaksid tõelist juhuslikkust. Kuid juhuslikkuse probleemiks on, et, et kui keegi pakub teile midagi juhuslikku, ei saada kindel olla, kas tegemist on puhta kaubaga. Isegi kui juhusliku aru tekitamiseks on igas arvutis olemas oma spetsiaalne funktsioon, ei ole seegi tulemus sugugi tõeliselt juhuslik. Ning nüüd jõuame tänase kommentaari sisu juurde ja seda enam mitte juhuslikult, vaid põhjusel, et aeg hakkab lihtsalt otsa saama. Nimelt käis minu peast läbi küsimus, miks ei ole puhtjuhuslikult järgmine äride Ühegi eestimaalased pead puudutanud. Ilmselt on meid liiga vähe ja asume juhuslikkuse jaotamis kõverad pimedas nurgas. Kuid just äsja teatas Suurbritannias startup ettevõtet, nemad hakkavad kogu planeedile maa pakkuma tõeliselt juhuslike protsesside jaoks etalon juhuslikkust. Ettevõtte nimi on Jozovs ja ka see nimetus tekkis tänu juhuslikule nime generaatorile. Lühidalt kavatsevad britid korjata juhuslikust kosmosest. Esialgne beeta-testsait avatakse internetis koduste lotte riide ja muude juhuste tarbijate jaoks. Lähinädalatel. See reliis hakkab pakkuma juhuslikke numbreid, mida korjatakse tundlatega Päikesetuultest. Umbes kuu aja pärast aga hakatakse pakkuma täisteenust, kasutades kosmilist müra igasuguste kasutajate rõõmuks, aga ka meelekindluseks, sest nende signaalide puhul on riiklik või kasuahne vahelesekkumine juhuslikkusesse totaalselt välistatud. Või ütleme siis, et kui mõne välised tsivilisatsiooni naljatuju välja arvata