Tere, lugupeetavad, järgmised 15 minutit on pühendatud Gwen Stefanile ja tema värskele teisele sooloalbumile ta sõid, kes käib nõude outi. Solist sai oma esimese soolokaga lav Eingel Music beebi suuremaks staariks, kui ta oli 1987.-st aastast tegutsenud pop Grupi nõude out solistina. Küsimus oli, kas järg sellele on sama vinge. Kohe analüüsime, aga kõigepealt Stefani uus suur hitt Hunditapp. Niivõrd nunnu joodeldamine ja on arutletud, et Elisevast muusikast võetud ja ümbertöödeldud meloodiakäik Richard Rosierdilt ja Oscar hämmertsainilt sobib ja kas mitte kitsiks ei lähe. Minu kindel veendumus on, ideid võib tänapäeva popmuusikas võtta kust iganes varamu on suur ja lai, kasvab iga päevaga ja asi ei olegi selles, nagu oleks tavapärane popfunk soul džässvaramu kuidagi ammendunud või sealt võetud ideed ja sämplid juba vananenud temaatika. Need valdkonnad on suht lõputud ja ka ooperites või muusikalidest võetud ideed ei ole tegelikult midagi uut. Küsimus on, kas komplekt töötab või ei ja kunstefani on nii meisterlik. Artist kasutab maailma huvitavamaid produtsente seejuures et tema puhul komplekt töötab jumala lõdvalt ja meisterlikult. Kliendid on ülimalt lõbus lugu julgelt realiseeritud mõttejama oleks siis, kui heliseva muusikakäik oleks ülepakutult poploosse topitud b kuidagi ebakindlalt poploosse topitud. Ja Me oleme sobimatuid näitlejaid kultuuriareaalide ristamisest popmuusikas kuulnud miljon korda. Võtame või Nygma. Lõppkokkuvõttes konflikti siinkohal ei olegi, ka helisev muusika on popmuusika tervikuna aga Guente phony album ei ole nii tugev kui esimene kaks aastat tagasi ilmunud lavengel Musica Bebe produtsendid on endiselt head Neptuns. Veel on produtseerinud viis pala, nende hulgas senine põhihitt hunditapp neli, Hubert kaks lugu Stefani bändi ja kunagine elukaaslane toni, kanal kolm lisaks aga on ühe ja ühe suid BC toodetud, nagu that you kaadrit, on ka üks Gwen Stefani uue albumi huvitavamaid radu ja seda kohe. Natuke räägin, kui Ethani eluloost sündis 1970 juba seitsmeteistaastaselt võttis tema vend skafen Eric Stefani Õe Guenny oma loodud bändi nõude out, mis algul oli tugevalt ja hiljem paiguti samuti ka hõnguline Eric Stefani jaga bändi ei jäänud, vaid läks pärast avaalbumit. Muide, Simpsonite animaatoriks ja 80.-te lõpus. Nõude outi veel edu ei saatnud, mängiti teisejärguliste klubides, tasapisi hakati tuntust koguma. Plaadilepinguni jõuti aga alles 1991, mil neid märkas intervjuus kaup. Järgmisel 92. aastal ilmus nõude auti debüütplaat omanimeline, aga see kukkus üldiselt läbi. 1995 aasta album seni bändi karjääri märkimisväärseim ka kohe läbi ei löönud. Läks, kuid aega kullisada saatis müügiedu. 1996 läks Bilbordi number üheksa kogus kaks Grammy nominatsiooni. Muidugi me teame sellelt plaadilt lugusid, Köl don't big ja nii edasi. Ja kolme aastat sai bänd selle albumi najal tuuritada ja edu nautida. Järgmine plaat, Rityonossatsioon oli suht suva, 2001 ja Roksteri on jälle päris võimas album, hulga tipp-produtsent aga ja tantsumuusika ja USA popi uuemaid trende järgides sillutas sisuliselt teed Couens Stefani soolokarjäärile. Kakstuhatkolm lõi Guent Stefani väidetavalt ajutiselt nõude autist lahku ja hakkas realiseerima ideid, mis tal bändiga teha ei õnnestunud. Need on siis ülepaisutatult edev ja muusikaliselt uudseid lahendusi pakku postaarenbiim Stefani kaubamärgiks said ääretult mängulised mitmekesiselt lavastatud ja täiesti hullumeelsed muusikavideod. Teda nimetati uueks paremaks Madonnaks. Harajuku õdede saatel esinedes tõusis Stefani kõige efektsemaks ekstravagantse maks ja Brabuurikamaks naisartistiks maakeral. Säilitanuna 30.-te keskpaigas loomuliku plikalikkuse nii välimuses kui käitumises on ta laval ja videotes väga šarmantne ja täiuslik popsümbol. Saanud vahepeal lapse poisi nimega Kingston James oli jutuks ka nõude outi. Uus plaat pärast seda. Ametlikult bänd laiali ei ole, aga ühinemisel nii läheb siiski veel aega, sest kui n otsustas nüüd teise sooloplaadi Kasuks ja minu arust õigesti tegi, sest sooloartistina on ta vabam ja parem kui nõudoudzi sees. Signaal kõlab Twister Doni kanali lugu ja products produktsioon, nüüd aga ütlen, miks Gwen Stefani uuel plaadil minu meelest ei sära, nii nagu ta tegi seda hiilgavalt popteosel oma esimesel sooloalbumil, Love Einsel Music päibi. Siin on palju, mitte midagi ütlevaid lugusid. Nelly Hupery Winter on rokset toni kanaliind. Four in the Morning on kõige tavalisem poplugu, mis üldse kirjutatud, ehk see on kõigi igavate raadio, poppide koondkuju, Neptun siiami On Nepsusi klišee. Viis aastat tagasi olnuks tooma minimalismi, passib rõmmimises huvitav. Selliseid tüütuid lugusid leiab veel, ehkki pooled lood on väga head. Album tervikuna. Nii säravat muljet ei jäta. Olles ka halvas mõttes eklektiline, tahetakse nagu meeldida igasuguse muusikamaitsega inimestele, aga album tervikuna sel moel kõigile meeldida ei saa ja pettuma peavad ka Gwen Stefani esimese albumi fännid. Mis on aga resümee? Resümee on see, et Gwen Stefani on nii võimas popmärk, et natuke lahjem album seda isegi ei riku. Flirgi jääb siiski vana pigmentide foniks ja Gwen Stefani on tugev artist, kes tegi pool hea albumi. Väga hea asemel. Clivetlevale leedile võib sele. Pooleldi andeks anda lõpetuseks 80.-te alguse uusromantiliste struktuurides, aga uute kõladega wonderful life kuulmiseni.