Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari Sissejuhatuseks tuletaksin meelde Apollo 13 lennust inimeste mällu sööbinud lause. Juustan Uihede problem. Ehk kiustan, meil oli probleem. Selle tagasihoidliku mure väljenduse taga oli midagi enamat kui probleem. Kosmoses olid oma surma ootamas rännumeeste meeskond, kelle esialgne plaan kuud väisata katkes ootamatu tehnilise rikke tõttu. Kuidas see vaoshoitus, mida meeskonna komandör James Lowell selle sõnumiga edastas, võimaldas meeskonnal vikatimehed pimedusse tagasi saata? Noh ja usutavalt oli samas seen meeles palm Page'i posti nimelise ajalehekommentaator Peeellil. Kuidas sõnastas oma värske artikli pealkirja Nintendo Wii problane. Kui Houston NASA lennumasinate kodu, siis Nintendo on teatud marki mängukonsoolide kodu kõige värskem neist kannabki nime Vii Nintendo Wii püüab võistelda Microsofti aasta vanuse Xboxi ja äsjasündinud Sony Playstation kolmega. Vaatlejad on seda mängumasinat kõvasti kiitnud, erinevalt näiteks Sony omast. Üheks innovatiivsemaks uuenduseks on mängukonsooli juhtseade hüüdnimega piim. Õut. Piimahautise on lisaks tavalistele lülititele veel liikumisandur. Tänu liikumisandurile saab mängija juhtseadet käes hoides sooritada erinevaid vaba ruumi liigutusi, mis kanduvad mängupilti edasi. See omadus on oluline näide tärkamas trendist, millega tundide kaupa põrandal vedelevad või Sophasse uppuvaid mängu harrastajaid püütakse rohkem liikuma sundida. Näiteks saab Nintendo Wii abil mängida suhteliselt naturaalse liigutus pildiga tennist. Selleks on vaja teleka ekraani ees seistes virtuaalne pall televiisoris tagasi lüüa, aimates ära selle asukoha oma toas ja andes siis viima mõttelise reketiga korraliku vastu löödi analoogsed, saab toas golfi mängida ja teisi liikumisrõõmu pakkuvaid mänge tuleb kogu aeg tempokalt juurde. Tulles nüüd Apollo mõttesilla kaudu äsja kõlanud mure hoiatuseni on selgumas viimoutil on olemas probleem oma vaoshoitus ja see on ka see probleem osutamas ootamatult tõsiseks, et mitte öelda eluohtlikuks. Nimetan esimese mõne nädala jooksul pärast seda, kui Nintendo Wii poodidesse jõudis leidnud kodudes aset midagi polter kasti taolist. Selline mulje võib jääda lastevanematele, kes töölt koju tulles avastavad, et mingi pöörane jõud on pikali paisanud lampe ja vaase ära lõhkunud kapi aknaklaase ning viinud kodu kaitsvate seinte varju nautinud võsukesed ahastava nutu šokini. Kui sama lapsevanem esimesest ehmatusest üle saab terasema pilguga toas ringi, vaatab, avastata kõige sagedamini süüdlase, mis on kinni jäänud keset televiisori ekraani purunenud klaasi. Selleks on higiseks muutunud käest mürsulik kui lennuteed alustanud mängukonsooli juhtseade viim out. Piim outi saab rihmaga randme külge siduda, aga see annab mängijale vaid julgust vehkimiseks juurde. Olemas on esimesed juhtumid, kus nailonrihm tsentrifugaaljõudude käes lihtsalt rebeneb. Ning vastavalt Murphy seadusele leiab see lendav piim out üles kodu kõige väärtuslikumad asjad, kaasa arvatud verivärske plasmateleviisori. Kuid lisaks vallasvarale on kasvanud mängijate kaebused valutavate lihaste ja liigeste pärast. Viimane on aga mõistetav ja isegi kasulik. Viimouti lennukuse ja ohtlikkuse suhtes on väga paljud vaatlejad siiski skeptilised ja arvavad, et tegemist on pigem konkurentide provotseeritud halaga. Aga nagu öeldakse, vajab taolinegi hüpoteesi tõestamist ning usutavalt leiab jaanuarikuust alates aset hulganisti spontaanseid, eksperimente paljudes kodudes ja eks me siis ole juba targemad. Kuid lõpetuseks olgu siiski öeldud, et juust on andeid hoiatanud.