Nüüd on jõudnud meile külla ka Rein Kilk. Tere, Rein. Tere, Merle. Sind tuntakse eelkõige ikkagi kui kõva ärimeest. Aga seda, et hingelt oled mesinik, seda teevad võib-olla mitte nii paljad, vastab see tõele? Ma arvan, et lööki. Ka inimesed vähemalt minu enda tutvusringkond ikka teab mind küll, et ma olen mesinik, aga kes on eksikombel või saatuse tahtel sattunud ajutiselt tööle muudesse valdkondadesse, aga ma kavatsen ikka mesinikuna jätkata. Kunagi. Aga see ei ole, kui spekuleerida, siis ennem vaatasime Eesti Päevalehes ära trükitud võimalike Eesti nokkijate rida ja meil ei tundnud nagu ükski sedavõrd Impressiivne seda oleks tõeliselt julenud Eesti Nokia alla kirjutada. Kas mesi võiks olla Eesti Nokia? No ma arvan, et kindlasti mitte, et kui on Eesti Nokia-st rääkida, siis Eesti Nokia midagi uudset, mingi väljamõeldis, aga, aga mesindusega on Eestis tegeletud, et niikaua kuni on meil kirjalikke ülestähendusi Compton, siis Läti Henriku kroonika vist oli 900 aastat tagasi see kirja pandud mesinduse kirjeldus ja kindlasti tegeleti muinasajal ja kindlasti tegeleti esindusega teatud viisil ka juba ürgajal lihtsalt korjata. Nii et see on niivõrd vana asi, et siin nüüd mingit uudsuse võlu või, või sellist asja vist ei ole, ei ole võimalik. Muuhulgas Nokia peab just olema Eesti Nokia, mõtlen, peab olema midagi uudset, võib-olla see võib olla midagi rahvuslikku, mingi selline väga iseäralik asi, aga mesindus on samas igal pool mujal maailmas ka levinud. Küll silme etteheide just, aga, aga mesinduse võlu ongi see traditsioonilisest Me teame, et kui meie maal on sellega tegeletud, kui palju, siis neid tegevusvaldkondi on, sellepärast küll mesindus väga eriline. Et kas te oskate veel mõnda tegevusvaldkonda öelda, millega inimesed on tegelenud mitu 1000 aastat järjest ja, ja ausalt öeldes mesinduse võtted ka tõsi küll, 100 aastat tagasi nad muutusid selliselt, et kui varem kasutati metsa esindust ehk mindi metsa mee järele kasutati tarupuid, siis 100 aastat tagasi inimesed siis need tarud endale koduaeda ja hakkasid kodus pidama, aga muidu mesilasevõtted on ju kõik samad mitu 1000 aastat, nii et selles mõttes on ta küll omamoodi selline väga traditsiooniline ja, ja tegevus, millele on raske võrdset leida. Eestis. Seal ütleme natukene, ütleme, see on, see on jutt, eks ju, mida oskab rääkida iga natukenegi mesilas juba kokku puutunud inimene, ma kujuta, ütleme, kuulad, huvitav, et kui palju Rein Kilk siis tegelikult nagu mesilasest teab, et kui võetakse väljavurrid võtnud minu ütleme juba selline sõnavara nagu saab siinkohal otsa, eks, et kui kaugele, kui kaugele tegelikult siis nagu mesindusega tegeleda tuleb või kuhugi kaugele te tegelete konkreetselt? No ma ütleks seda, et muidugi mesindus on huvitav inimtegevuse valdkond, et kui kellelgi on huvi mesilastega tegeleda ja ma kindlasti soovitan ja ka selle tänase hommikumõte on, et see huvi võiks inimestel rohkem märgata ja tärgata, aga tegelikult mesinduses, kui võtame võrdleme mõne muu valdkonna muusikaga, siis siis esimesed sammud on jube rasked ja inimene esimese aasta jooksul, kui ta hakkab muusikaga tegelema või nende hiina keelt õppima, siis esimese aasta jooksul omandab küllaltki vähe mesinduses. Võib-olla saab just selle esimese suvega, kui kellelgi on huvi mesinduse vastu, saab võib-olla kolmandiku või ka poole kõigist vajaminevatest teadmistest kohe kätte ja edaspidi muidugi saab õppida õppida, aga ma ise olen, ma kujutan ette, niiet. Ma ise olen mõelnud, et kui ma mõnda asja elus oskan siin öelda, et see ei tähenda muidugi mesilasest kõike tean ja kaugeltki mitte kõike. Aga et juba mõnda asja oskan, siis on just see mesilaste pidamine, mida, millega ma olen 20 aastat oma elust tegelenud ja ma arvan, ma tunnen seda praegu. Mul tuleb meelde, et ma olen ju isegi andnud välja mesindusajakirju 80.-te aastate lõpus koos tekkinud, panin ta lehte koos Merike vinniga ja siis andsime mõned numbri, proovisime taastuda, siis Eesti mesindusajakirja. Nõukogude ajal katkenud käekäiku ja 80.-te lõpus tegin isegi mesindusajakirja mõned mõnedki numbrid. Nii et miks jäi lühikeseks? Tulid lihtsalt kahjuks tõesti kahju, ma isegi mõtlen, et võib-olla minu elu oleks olnud märgatavalt sisukam, kui ma oleks jäänud oma liistude ehk mesinduse juurde, kahtlemata oli, oli see, on see mesiniku elu väärt seda, et seda elada ja ja see linnamehe elu ma ei, ma ei ole kindel, et kas ma, kas ma õieti talitasin, et ma selle selle juurest ära tulin ja lõpetasime esindatud või peatasin mesilastega tegelemise mõneks ajaks. Tagasihoidlikkus teeb siinkohal ausalt, et mul tuleb meelde, kuidas Oliver Kruuda vist mõned päevad tagasi ütles, et Eesti ja teiste erastamisspetsialisti parlamendilt No ma arvan, et minu mesindusteadlane Need on suuremad, väga kena, kui populaarne mesilas üldse Eestis on, mul tuleb kohe meelde mõni teinegi selline nii-öelda staar mesinik Eestis Aivar Pohlak armastab väga öelda, näiteks et tema on nagu mesinike peab, peab mesilasi. Kas see, kas see on nagu teatud sellises teatud ringkonnas nagu populaarne ajaveetmise vormi või eelkõige seda, et seda ei tehta äripärasteks? Kui Eesti-ma, Ma arvan, et ma tean ka numbreid, olen silmanurgast ikka vesi mesinduse käekäiku järginud. Eestiski praegu toodetakse 600 tonni mett, kusagil korrutan päevist 100-ga 100 krooni on müügikinni, et 60 miljoni krooni eest ta ikka tal on, isegi, võib öelda, et isegi majanduslik, selline küllaltki tugev taust. Mina ise kui poolakate mesinikku ei tea, küll aga Eestis võib-olla tuntud inimestest, kes on tõeliselt professionaalne mesinik ja ma arvan, et tema mesindusalane siis kvalifikatsioon on vähemalt sama kõrge kui, kui, kui, siis kust ja Raul Meel, see on tõesti suurepärane ja väga tugev mesinik, kes kelle saagid on kindlasti kõrgemad kui keskmisel eesti professionaalsel mesinikul, aga kahjuks Eestis mesinikke, ma arvan, et võib lugeda, kes tegelevad sellega siis nii-öelda elukutsena umbes 200 ringis, mitte rohkem, aga hobimesinike kindlasti on palju ja näiteks märgatavalt rohkem olla, sellepärast et juba mesinik tegelemine ise annab inimesele väga palju ja see on tõesti huvitav hobi. Praegu inimestele on järjest rohkem ja rohkem aega hobide jaoks enam ei ole vaja siis tegeleda terve päev otsa selleks, et leiba lauale saada. Ja ja mesindus on selline asi, mis, mis nii-öelda võiks siis leivakõrvast ehk mett anda samal ajal inimene ja inimese maailmapilt rikastub meeletult ta, ta saabki väga kiiresti osaluse loodusega kui, kui enne seda, kui ma mesindusega, ma ei kujutanud ette, kui üürike näiteks Eestimaa suvi on ja tundus, et kui võililled õitsevad, siis see kestab ju lõpmatuseni terve suvi otsa. Tegelikult on see üks nädalpäevad, eks ole, kui, kui võilill õitseb näiteks või mingi mingisugune muu taim õitseb, mesinik teab seda väga täpselt ja ja mitte see, et sa valmistad ette ka mesilaste kõrvalt see ilmamärkide tundma siinne ja looduse tundma, see tuleb täiesti ise. Mesilased õpetavad nii, et see ei ole nii, et, et sa pead kusagil kursustel käima siis nende nagu lendur, eks ole, et et kõigepealt teoreetiline ettepaberiga litsentse, paberid, eks ole, aga mesilased õpetavad inimest tegelikult väga kiiresti need algtõed ühe mesiniku kõrval käia ühe suvekese läbisel hästi hõlbus ja siis juba edasi õpetad mesilased ise inimest. Algtõdedest me räägime mõne hetke pärast raadio kahe hommiku proovin silmad lahti, on külas rendil. Raadio kahe hommikuprogrammi silmad lahti on külas Rein Kilk ja räägime mesindusest. Kas meil oli juttu tagasi sellest, et et, et mesilaste pidamise alustamine ei olegi nii väga keeruline, inimesel on olemas oma maja, on olemas väike kruntiskress ja aed on justkui tühi, saab sinna mesilastaru püsti panna. Päris kindlasti ja see ongi ju väga soovituslik, et et see annab, see annab inimesele sellise üks asi, nagu mõtlesime sellise põneva meelelahutustegevuse, aga teiseks mesindusega tegelema, aga on äärmiselt kasulik, et kui süvamesilas siis taruavad ja see proopalise lõhn, mis sealt vastu tuleb, seda soovitan sügavalt hingata sisse, sest et kohe tunnete, kuidas limaskestad nina, kurk aga meeldivalt pakitsema, sest sest, et tal on nii tugev ravitoime ja üldiselt mesinikud mäletamist oma mesinduse väes. Ta on väga terved inimesed, sest sest mitte ainult meel, mett ju kasutatakse ka siis nii profülaktikas kui ka lausa osa mesindussaadusi ravimina. Väga tahab tõesti väga palju inimesele jõudu näitest mesindussaadustega, mesindussaadused, mesi, seal taruvaik, see on õietolm, mesilasema toitepiim, mesilase mürk ja ka mesilase mürk. Ja muuseas, mina tulingi mesinduse juurde just siis, kui tulin sõjaväest, siis levis kuuldus, kuidas rikkaks saada ja ja teevad raha pärast paljusid asju siis Lõuna-Eestis oli selline, käis ringi mingi selline kuulujutt, et sellega saab kohutavalt rikkaks, kui hakata mesindus mesilasmürki korjama. Ja nii see ka tegelikult oli, seal olid siis Tõraveres astrofüüsika instituudis olid nupumehed, siis mõelnud välja seadme, kuidas siis kuidas mesilastelt, et välja meelitada ja see tõesti toimis ja tõesti oli võimalik rikkaks saada ja siis tookord just toodi selliseid põnevaid, põnevaid uudseid mesindussaaduste kogumise siis viise nii-öelda turule ja mesinikud kaunis sahtlirahvas. Seda kõike seletati õpetajat ja taustal sees ja majanduslikult kasulik, aga see on, see on ka selline hobi, millest enam lahti ei saanud, oli see ka sina esimesi selliseid ärivõita või? See oli kindlasti esimesi ärivõite ja, ja ma ütlen, mesinikud ei ela tookord kehvasti ja ma arvan, ka praegu tulevad mesinikud sisse, omadega toime. Kas ka tänapäeval saab seda mürki müüa kuskile või? Ma arvan, et Tallinna farmaatsia peaks kindlasti, kasutab mesilasmürki, aga aga selles mõttes on see, et kui suur on selle kui, kui ütleme, metsa tarvitada praktiliselt piiramatult, et 600 tonni mett, muuseas, see on ju kümmekond. Ma olen tõkkepuudega vaadanud raudteetsisternid ja peale on kirjutatud vagunite pea on kirjutanud 60 tonni, vist on jah, et seal 10 siis sellist siis raudteetsisternid, mett, mida Eesti mesilased suve jooksul kokku korjavad, päris suur, päris suur kogus, aga ma kujutan ette, et Eesti inimesed tarbitakse kindlasti kordades ja kordades rohkem. Ta ongi siin kohapeal tarvitamisel märgatavalt rohkem kui see, kui see 600 tonni aastas. No minu teadmised ütlevad, et seal on ühe mesilaspere juures on võtmetegelane emamesilane, kuskohast emamesilane endale saada, et hakata ühte ühte pesakonda üles ehitama. No kui mesinduse vastu on huvi, mina arvan seda, et kui tänapäeval neti kaudu kõik lukku lüüa sisse mesindus, siis kindlasti tuleb seal mesinike organisatsioon. Kindlasti on Eesti mesinike selts, kuhu ma ise olen kuulunud ka kindlasti saate seal on, ma olen täiesti veendunud, et seal on ka telefoninumbrit sees, kus kus siis saab mitte ainult siis mesilasema, vaid, vaid saab ka mõistlik on osta siis mesilasperest, ema üksi. Paraku ei midagi, ei tee veel midagi, kuidas mesilasema on selline huvitav mesilane, mida peres on ainult üks, nii, ja kes, kellel on ka nõel, aga nõela tarvitab, milleks mitte selleks et, et siis teisi mesilasi või inimest nõelata, mida ta, mida ta iial ei tee, vaid kui läheduses on mõni teine emamesilane, siis, siis siis kohtumisel lahkumi läheb ainult üks ja teine surnult maha mesilasema tarvitab enda siis mürgiaastat ainult teise emamesilase mõrvamiseks ja ja kui kaks meie emamesilased kohtuvad siis siis kunagisi kunagi siis ei lahku nad nii-öelda sõpradena. Siia juurde ma mainiksin, ma läksin kohe Google'isse, lõin mesindust sisse ja tuli koduleht mesi poee. Et kus, kus on näiteks ka koolituse mesinduskursuste sarja algetele Viljandimaal reklaam üleval, nii et tegelikult korraldaks, korraldatakse ka selliseid ülevaatlikke kursuseid. Aga mis on need asjad, millega peaks arvestama? May mesinikuga hakkamisel? Käsi on see minu teada on, paar protsenti inimestest on allergilised mesilasmürgi suhtes, üldiselt ei tasu karta mesilase nõelamist, sest dotsent Paul alles kunagi ütles, et 50 nõelaastaselt profülaktika mõttes on lihtsalt igal inimesel hädavajalik saada siis nõelu ja, ja mis üle selle, see läheb juba raviks, et kui teil on mingi haigus, siis te peate rohkem saama. Aga 50, nõel Aasson profülaktikaks vajalik ja ja kui esimese mesilase nõelamise puhul inimeste inimesel tekib kohutav hirmutunne, isegi nagu kerge halvatus, nähtus, eks ole sellega selle koha peal või inimene nagu kiirust tabav kerge vapustus siis see läheb väga kiiresti üle järgmised nõelale mesilase nõelamise juba inimene annab kergemalt üle ja ja pärast seal lihtsalt tekitab ainult kerget kihelust. Mesilas, muuseas, kui mesilane nõelab inimest, kui te jalutate aasa peal mesilane kunagi ei ründa, aga kui te astute talle peale või eksikombel mesilast kuidagi valesti, olete te pihku, siis te võite saada nõelata, soovitan selle nõela kohe välja tõmmata, sellepärast et mesilase nõel jääb inimese kida tõttu inimese nahka pidama ja ta umbes viie minuti vältel pumpab siis sellest mürgi paunast mürki veel edasi ka siis, kui juba mesilast enam käe peal näha ei ole, see pisikene nõelakene jätkab siis oma tööd. Nii et see on, seda tuleb silmas pidada ka nendel, kes ei ole mesinikud, aga kes saavad mesilasest nõelata, aga see on, see on ka tervisele kasulik. Ennem Urmas pool naljaga ütles, et, et kui on maja diskress, siis võib sinna ka taru püsti panna. Kuidas see tegelikult on, okei, mürk, kui seda vähesel määral saada. Läbi nõelamise on kasulik inimesele, aga ikkagi need naabrid on kohe kõrval. Mida nemad võivad asjast arvata, põhimõtteliselt kaasnev teatav risk sellega, kui sama mesipuu pane niimoodi üles. Ainult teatav sellepärast, et nagu ma ütlesin, mesilased ei ründa kunagi hüsteeriliselt põhjust väljard, kui inimene läheb ise siis taru juurde ja teeb midagi väga valesti, et kui ta läheb lennulava lennuava ette, siis mesilane vaatab, et siin tuli üks suurem koll siia vist ründama, et ja ei suuda alati ei tea, kas on karuinimene ja siis ta, ta võib tajuda ohtu ja, ja siis, kui ka siis ütleme siis ebasobival ajal näiteks seal vihmaperioodil või hakata taru hoolimatult käsitlema. Noh, siis võib inimene saada nõelata, aga see, et mesilane naabrile kallale läheks, selleks tal vähimatki põhjust küll, aga tõepoolest on see, et ütleme kui on Mesilased ei armasta teatud asju, näiteks kui on viinalõhnad kui naaber, armastan lapsi. Jah, aga, aga seda riskigruppe. Kui naaber on viina võtnud ja puterdab taru ümber ja tuleb sinna, vaatavad lihtsalt mesilased teevad, vot siis mesilased sellest karistavad, aga muuseas, siin on ka üks asi, mesilased armastavad väga õlle lõhna, nii et kui naabrimees on õlut võtnud, siis ta võib väga julgelt tulla seda taru juurde. Ja muuseas on ka selline asi, et mõned algajad mesinikud selleks, et mesilastele nii-öelda pugeda siis paar õlut ja sisse mehed teevad siis õllega kokku, et see, seda mesilased aktsepteerivad. Säravame oma meheks kutsunud ilusti ja täpselt. Just et siis on siis on, siis on sellega mesilased rahul, sellise sellise väikse õlleõllega. Ahah, aga nõukogude ajal peeti mesilasi lausa rõdul. Jahu, lina sellesse suhtun ma mõtlen, et kui inimene mõtleb, et miks mitte No see on siis peab olema lihtsalt isa rõdul pidada siin kesklinnas, kuna on koriat lihtsalt vähe, aga aedlinnades või, või kus on näiteks ka ridaelamud ja seal ei juhtu midagi hirmsat. Üldiselt naabrid ei pruugi seda üldse märgatagi, et et nad ei teagi sellest, et on mesilased naabri rõdul, sest et mesilased toimetavad oma asju, nad ju nendel on end asi, mida ajada, et ega nad inimeste tegevuse vastu suurt huvi ei tunne. Kiire küsimus veel Õismäe ja Mustamäe inimeste poolt, et kas saastakas, mis linnas on, kas see idee kuidagi seda mett mürgiseks, mida, mida mesilased kokku korjanud? Võib küll olla jah, et kui on suur autode liik ja, ja teede ümber, noh nagu ikka see on, see on kogu meie elu saastatusega, eks ta mõjub mesinduse ja mesilaste samamoodi, aga ka mitte ka rohkem kui ükskõik missugune teine. Tundub, et kui sa seal juba elad ja hingad seda õhku sisse, et vaevalt et siis nüüd see, see mesinik mesindus midagi hullemat on kui, kui seal lihtsalt elu seal sellises saastatud keskkonnas see aasta tuleb hea saak. Sel aastal on väga hea saak olnud, et isegi nojah, võib-olla natuke kuiv, kindlasti on väga hea saak, kuna kuna suurem osa siis taimedest on saanud õitseda ikka kuival ajal, sest mesinik mesilased teatavasti vihmaga ei lendur. Kas erineval aastakäigul ühel ja samal nii-öelda tarul on erinevat maitset, mesi? Aga muidugi sellepärast, et see sõltub nendest taimedest kus korjatakse ja muidugi igal aastal on erinev see, et kuidas on vihmaperioodi ja kuiva perioodi vahel, mis parasjagu, millel loodus annab siis õitsemisperioodil kuivaega, et kui see on vihmane, siis mesilased lihtsalt ei saa sealt korjata, aga, aga need on tõesti väga erineva maitsega värvusega. Ja tegelikult see ongi põnev ka, et need inimesed, kes seal, kes on mesinik, ta võib ka spetsiaalselt orienteeruda, näiteks on ju selline asi, et võtad oma mesilastaru auto peale, viita näiteks kanarbiku, saad eriliselt sellist vänged pruuni, hästi meeldiva metsa lõhnaga, et see kanarbikumeepurgi teed kodus köögis lahti, siis ma arvan, et terve korter on sellist metsa kanarbikulõhna täis, et. Kas sa oled aru sinna ja jätate sinna, sa käid lihtsalt autoga või? Ei, see on ikka nii kolmeks nädalaks, umbes, mis siis saab, kui sa, kui sa paned nüüd selle taru tagasi auto peale ja hakkad sõitma, mis juhtub nende mesilastega, kes korjel parasjagu. Ei, seda tehakse öösel, seda see ongi, rändmesilased pannakse varajasel hommikutunnil või vihmase ilmaga, nii et ega loomulikult seda ei saa päise päeval, ei seal niimoodi, tead, kui mesilased on tõesti korjele, siis, siis tuleb lihtsalt siis tuleb tagasi taluga, kus ei ole mesilasi, aga on, on küll mesi või, või siis kärjed. Merle sa siis ei tea, ennem vaadatakse sisse ja küsitakse, kas kõik on kodus. Siis pannakse kaane peale. Aga mesilastel on range režiim selles mõttes, et kellaajaliselt sa võid öelda, et öösel on kõik kodust. Rein, võib-olla sa tooksid välja ühe põhilise asja, mida mesilased sulle õpetanud on? Selle põhilise asja, ma arvan, et ma tõin välja, nad on õpetanud mind loodust tundma ja, ja see on üllatav, kui vähe tänapäeva inimene loodusest tegelikult teab. Tema teadmised on väga pinnapealsed ja mesi, mesilased õpetavad seda, mis on, milline on aastaaeg, milline on ilm, sa õpid ilma märke tundma. Ta ei saa ja seda tõesti mesilased õpetavad, see on see väga inimene. Mesilased seovad inimest loodusega. Ma mõtlen selles mõttes, et kui, kui inimene üldse mesiniku ja viimane küsimus, millistel inimestel on mesindus rangelt soovitatav. Ja ma arvan, et mina soovitaksin inimestel, kes rangelt soovitan nendele, kes tunnevad, et mingil moel on põdurad või mingi selline ebamäärane terviserike. Ma olen täiesti veendunud, kui inimene hakkab tegelema mesindusega, siis tema tervis läheb paremaks, aga aga nagu ma ütlesin, need, kes kes otsivad endale lihtsalt head hobi, siis see on koht, kuhu, kuhu tuleks siis minu arvates pöördudes, et see tasub ennast kalata. Ja raadio kahe hommikuprogrammi külaline oli Rein Kilk.