Nädalavahetusel arutasid Tallinn Music Weeki konverentsil nii Eesti kui ka välismaa eksperdid kultuurisektori käekäiku kriisi ajal. Viisik Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa kiitis 2,2 miljonist toetust muusikutele, kellel varem Kultuuriministeeriumiga sidet ei olnud. Sillamaa sõnul on kiire muutlikkus, püsige kultuuripoliitika loomisel, tuleb sellega arvestada. Esiteks, me peame tulevikus kultuuripoliitika kujundamisel võtma keskmesse looja, mitte niivõrd, võib-olla loomingu selle jaoks, et valdkonnas säiliks sisu ja jõud, et loojaid tuleb kaitsta, eks me räägime isikust, suurtest ja vabakutselistest ja sellistest toimetajad ja samas äärmiselt oluline on muusikavaldkonna enda võimekus organiseeruda, kollektiivselt asju ajada, ideid välja käia, kuidas oleks kõige parem näiteks ka on siis kriisiabipoliitikat korraldada või lihtsalt kultuuripoliitikat korraldada. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp loodab, et edaspidi on ulatuslikke piiranguid võimalik vältida. Kuigi pikaajalisemad abimeetmed on veel väljatöötamisel, on raudseppa silmis ministeerium suutnud kaardistada olulised infoaugud. Meil ei ole väga detailset ülevaadet osade sektorite majanduslikest käivetest ka inimhulkadest, millega nad tegelevad, noh, ei peagi olema ilmtingimata tavaolukorras, aga kriisiolukorras selleks, et noh, just nagu seda meedet disainida, aidata mingisuguseid konkreetseid, hätta jäänud mingit tüüpi ettevõtteid, siis peab sellest hektarist paremini või võimalikult hästi arusaamad valdkonniti võttes, et kus on rohkem andmeid, on näiteks teatrivaldkond, kus on vähem andmeid, meil on siis näiteks muusika, kujutava kunstivaldkond, et kultuurivaldkonnad ongi erinevad. Konverentsil osalenud president Kersti Kaljulaid rõhutas, et ka kriisis on oluline sektoreid võrdselt kohelda. Kaljulaid lisas, et kultuuril on raskel ajal oluline roll. Kui me mõtleme selle peale, et paljud maailma riigid on kurtnud, et näiteks koduvägivalda ilmselt on suurenenud sellel perioodil siis Maria Fausti Maarja missa kanti esimest korda Eestis, et Jaani kirikus eelmisel laupäeval. See ongi sõnum lootusest, sõnum sellest, et me ei ole vait nendes küsimustes, et me räägime ka neist asjadest, kui paljud Eesti inimesed, muuhulgas ka kultuuriinimesed on hakanud rääkima oma depressioonist kütustest just sellel perioodil näitabki, et inimesed, kes tunnevad ilmselt julgust omaenda sellest kultuuritaustast, teadlased neile ka kultuuriinimestel on lubatud olla tundlik natuur. Et nad räägivad nendest asjadest, mis on neile olulised, et Ma arvan, et see ongi väga tähtis, et kultuur kajab vastu neid tundeid, mida tavaline inimene võib olla läbi sügispimedusele vastu riskide rühkimise ei julge öelda. Kultuur julgeb öelda ja see ongi väga-väga tähtis.