Ööülikool pahemalahinnatakse, et maailma sahmi keegi räägib ühistegevusest, eriti Eestis, ärimehed räägivad, et see on mingisugune kommunismiihaluse, ma ei tea midagi veel. Et saage sellest ometi lahti, kapitalism, vot see on ainuõige kasumiahnus. Raha võim on see, mis põhjustab väga palju pahandust üldse. Ei koole. Eesti maaülikooli dotsent Jaan Leetsaar kõneleb ühistegemise rollist ühiskonnas. Saade on salvestatud Kehtna valla külaülikoolis. Ma olen jaganud selle Juttu nagu mitmeks väikeseks osaks Võibolla esimese osana põrkuksime väga kaugesse minevikku, siis kui inimesed ei osanud veel lugeda ei kirjutada, ei osanud nad arvata toda. Ja nad olid tõelised looduslikud subjektid looduses samaväärselt nii linnu või parvega või siis kalaparvega või siis loomakarjaga. Pigem olid siis inimesed sellised loomakarjad, kes hoidsid kokku Puhja, nende eesmärk oli ellu jääda selles karmis looduses metsas, kiskjate keskel või tundras või kuskil kõrbes kus iganes. Ja selline elutahe ja elusoov. See on geneetiliselt inimesele kaasa antud. Et sa pead ellu jääma ja iga liik võitleb oma olemasolu eest kuni võimalik. Ja loomulikult väga paljud liigid, kes olid siis koostööaltimad on seljad kokku pannud ja selles eluvõitluses pidama jäänud ja meie aegadeni välja tulnud ja üheks selliseks eriliseks liigiks ongi inimene. Ja kui me vaatamegi, millised on siis inimeste poolt looduslikult kujunenud ühendused, siis esimene ühendus, mis looduses on, see on kindlasti perekond selle all ma ei mõista sellist perekonda, mis pannakse paari kuskil per büroos või midagi muud, vaid perekond sellest mõttes on samasugune nagu luiged loovad perekonna või pardiperel on oma perekond või siis on ka huntidel oma perekond lõvidele praidid, kus nad koos elavad. See on üks selline mitme sugupõlve võib mitmete inimeste selline kooselu vorm ja see perekond koosnes siis tavaliselt kas siis olid vanavanemad, vanemad siis lapsed veel ja kõik nad olid ühe katuse all ja nende üks ja tuline soov oli tagada kõikidele pereliikmetele vajalik elu ja kõik need vajadused, mida siis perekond anda suutis või pidas vajalikuks seda teha. No perekond oli ka selline, kus siis sünniti seal tegelikult õpiti, see oli ka omaette kooli eest kas siis matkimise teel või siis vanemate õpetuse järgi, kuidas asi toimub, ikka see toimub looduses ka praegu näiteks oled võib-olla näinud, kuidas ema, kas näiteks õpetab poegi korralikult olema ja käituma ja nii et tegelikult loodusesse vaadates me näeme väga palju ka iseennast. Ja kuidas me käitume selles, noh, perekonnad olid siis sellised meeste naisteühendused ja järglased olid samuti nende juures ja tasapisi arenes sellest perekondadest välja selline liit, kus oli palju perekondi koos, kus koonduti näiteks ühte külasse juba seda, et me saame nimetada kogukonnaks, millel olid juba ühised huvid ja koos siis tehti Ale põldu või käidi jahil või kalal või kus iganes, raskemaid tööd tehti juba kogukonna inimeste liidus ja see tagas veelgi suurema võimaluse jääda elama. Noh, hõimud on siis sellised looduslikud nähtused, kus on siis sugulusaste oluline see hõimude kokkutulekut käivad siiamaale Eestis sageli ja seda korraldavad just need hõimlased ja üks aste veel hõimlasest, edasi tulebki siis rahvus, millel on siis ühine kultuuritaust, võib olla keeleline taust, ühed kombed, normid, mis on ühiskonnas olnud ja need on siis läbi aegade kujunenud siis erinevate keelte piirimail, üheks selliseks rahvuseks, milleks näiteks meil on eestlased ühes riigis võivad muidugi teised kaelada. Aga enamusel Euroopa riikidel on rahvusriigi tunnuseks nimes juba väljendatud. Ja kui me vaatame nüüd moodustatud ühistulise ühendusi, siis need on moodustatud selles mõttes, et ühel hetkel inimene hakkas karjas olles ja karjas tegutsedes mõtlema ka, et kuidas oma elu paremini korraldada. Ja tegelikult moodustatud ühistulised ühendused on juba mõttetöö vili ja et nad on moodustatud kindlatel eesmärkidel kindlate piiridega. Sisuliselt on nad ka poliitilise ühisolemise vormid. Kõige algsem, mis oli perekonnale vaja, on tegelikult talu või talunud Eestis ja talunud oli see majanduslik sotsiaalne keskus. Nagu ma ütlesin, kus siis oli loodud majanduslikud sotsiaalsed tingimused inimese eluks sünnist kuni hauani ja see on selline vorm veel, kus peab olema peremees, perenaine ja seesama omaniku staatus talus ongi üks olulisemaid erisusi, võib-olla palgatööst ja palgatööjõutegemisest, et omanik vastutab tegelikult ise, kuidas tema selle talus hakkama saab, kuidas tema perekond hakkama saab. Küla koosneb siis paljudest taludest juba, millel on samuti kindlad piirid, nii nagu taludelgi on kindlad piirid ja piiride pärast on ju siin piike ja mõõku murtud ja tülli mindud ja lepitud ja kõiki asju tehtud. Ja see piir on üks väga tähtis asi ka looduslikust keskkonnast. Me teame, et ju väga paljud kiskjaid märgivad oma areaali ja piiri pannakse kindlalt paika ja kui keegi võõras tuleb tema piiridesse sisse, siis läheb tüliks ehk sõjaks. Vald on järgmine aste, vald on juba külade ühendus ja noh, me siin praegu vaidleme, kas teha suuremad vallad või väiksemad vallad ja kuidas selle võimekuse järgi, kuidas see teenuste osutamise kvaliteedist tuleneb, nii et. Ta on muutuva suurusega, sellepärast ongi-k moodustatud. Me saame moodustada valla kindlates piirides või ümber moodustada või teha väiksemaks või suuremaks, kuidas vaja on. No linn on veel eriline ühiselamise objekt, kus sisuliselt, et väga palju erinevust just maaeluga. Kui maal baseerub kogu elu loodusel looduslikul, põllumaal, metsamaal, kalavetel, siis linnas on see asi kõik tehislik, aga linnas elatakse ka koos ja seal on ka kindlad reeglid linnas elamiseks, kuidas siis tuleb teha ja selleks on ka linnavalitsused ja linnaomavalitsused moodustatud vallad, linnad põhimõtteliselt moodustavad ka edasi riigi, nagu ma rääkisin, et riigipiirideks on sageli olnud just nimelt rahvusliku areaali territooriumid või lähedased endale territooriumitele. No liitriik me, see viitab juba selleni, et on tekkinud riikide ühendused, sageli on nad vägivaldselt tekkinud okupatsioonide tagajärjel või siis mingite muudel põhjustel ja vaba liitumist me näeme seda, kui raske see toimub Euroopas praegu või raskelt ta toimub üldse ja hiljaaegu me tegime ühe uurimistöö tudengitega, kus siis tudengitele anti teema, millised on Euroopa liidus separatismi ilmingud ja tuleb välja see kaart on kohutavalt kirju ja väga palju just nimelt see separatism baseerub rahvustel. Rahvused hoiavad kokku näiteks Põhjala riikides, Soomes, Norras, Rootsis ihkavad võib-olla oma riiki saamid. Ja seal on veel mitmeid teisi rahvuseid ja nad hoitakse võib-olla isegi pooleldi majanduslike abinõudega veel nende riikide koosseisus. Võib-olla, kui ta muidu võimalus oleks, võib-olla nad isegi taotleks iseseisvust, seesama Euroopa Liidu süda, Belgia, kus on Brüssel ja muud, see tikub jagunema kolmeks, koguni. Kuigi sõna belglased nagu polegi olemas, on see valloonid ja teised seal mitme keelega omavahel sõdivad kogu aeg ja hakkavad juba referendumi korraldama ja nii edasi, samuti on plaanis referendumeid korraldada ka Hispaanias, mis Hispaania nüüd puhast hispaanlast nagu ei ole samuti olemas, ongi teised rahvused seal Galiitsia või Kaledoonia või siis Baskimaa samuti rahvuslikul pinnal on ju väga suured lahkhelid Suurbritannias, kus siis osa Šotimaast tahab iseseisvuda. Võlts on selline kahtlane, jällegi rahvuslik eraldi tükk selle riigi küljes. Ja kui me vaatama siis siia ida poole, siis samuti on Tseetseetseenits tahtnud väga kõvasti saada iseseisvat riiki ja terve Ida-Venemaa osa, mis on praegu Venemaa koosseisus, need on ju erinevaid rahvuseid täis. Ja meie, eestlased, oleme ikka väga õnnelikud inimesed, meil on praegu siiski Meie enda rahvuse nime kandev Eesti vabariik olemas, me peame seda kuidagi hoidma ja sellest kuidagi puhtalt välja tulema. Nii et põhimõtteliselt on siis ka ühiskonnakordade üle väga palju vaieldud, väga palju on ajaloos toimunud vaidlusi, et kuidas siis rahvad ja talud või siis perekonnad saaksid paremini ära elada ja siis on mõeldud juba inimese poolt ühiskonnakorra erinevatel vormidel, et milliseid meil need kasutada oleks. Me oleme huvitaval kombel täna jõudnud täpselt samasse ajajärku, kui oli 19. sajandil filosoofid, arutasid omavahel vaieldi ja võib-olla esile tõusid siis toona filosoofid, kapitalistid ja nende eesmärk oli anda kapitalismile inimkeskne ja demokraatlik nägu. Et majandus oleks eraomandis ja siis kapitalistlik süsteem või liberaalne turumajandus, kuidas me täna nimetame seda pidi välja vahetama feodaal suhetega ühiskonnakorralduse, kus olid siis mõned üksikud aadliperekondadest pärit inimesed, kelle omanduses oli kogu maa kogu ressurss ja talunikud või talupojad olid siis metsades pidevalt sellises surutud seisundis, et nendel ei olnud väga palju eriti seal majanduses kaasa rääkida. Noh, me teame väga hästi, et siin 13. sajandi paiku tulid saksa noh, kuidas ma ütlen, saksa biodaalid tulid siia Eestimaale, hakkasid seda mõisasüsteemi üles ehitama. Ja millele me siis ühel hetkel 1919 vastu hakkasime. No see selleks, aga tegelikult vaidlused selle Eesti vabariigi teke eelperioodil olid väga suured, eriti just Lääne-Euroopas. Ja teise suunana kerkis Saksamaal ja Inglismaal üles siis filosoofid, kommunistid. Nende eesmärk oli siis asendada monarhia üldrahva rikku riigi kontrolli all oleva majanduskorraldusega, kus siis majandus oleks ühiskonna omandis ja kõik oleksid võrdsed. Selline nõndanimetatud kommunismi suundumus selline. Ja tegelikult märkamatult umbes samal ajal tulid ka ühiskonnas esile sellised filosoofid, demokraadid tahaksin, need olid sellised mehed, kes vaatasid, et see klapp Vitalism ei ole hea, see väga kiiresti tekitas ühiskonnas ülemäärase ebavõrdsuse ja hakkasid tekkima jälle väga kiiresti lahkhelid, kus siis rikkus koondus mõnede väikeste grupikeste kätte aitäh ja suur rahva enamus oli siis vaesuses. Teine asi, see filosoofid, kommunistid, need olid jällegi probleemi ees, et rahvas ei tahtnud kuidagi võrdselt ja ausalt kõiki asju jagada ja olla nii noh, hea ühiskondlik tegelane, nagu nad ette kujutasid ja sealt tuli välja, et see eraomanduslik alge Kadikus ära kaduma juba ja et selles motiveeriv mõju oli ka väga väikene. Nagu me enne toonitasin, on tegelikult peretalul terves Euroopas väga oluline roll. Tähendab peretalu ei ole mitte ainult tootmise jaoks, tema on vastupidi inimeste elamise koht ja pere jaoks eriti tähtis ja tegelikult peretalu kannab endas just nimelt peremehe rolle, perenaise rollid tulevad sealt esile ja see kandub taludest ka ühiskonda. Kas ühiskonnal on peremees, kes vastutab või ei ole Mõisa moonakas, ei ole iialgi vastutanud mitte millegi eest. Ja ka talu peremees on seda teinud läbi aegade alati ja ta ei ole saanud sellest vastutusest mingil moel priiks. Sellepärast tal on kohustus oma perekonna ees. Ja nüüd filosoofid, demokraadid olid siis sellised, kes arvasid, et on võimalik kehtestada ühiskonnas selline ühiskonnavorm, kus peretalud jäävad alles, aga tegelikult väga suur osa sellisest koostööst ja majandusest läheks nende peretalude ühises omandis olevatele ettevõtetele. Seega ühistegevus on selline asi, mis baseerub eraomanduselt ühelt poolt, kuid endas kätkeb ka teatud ühisomandivorme, me võime isegi vaadata seda niimoodi, et ühistegevus asub põhimõtteliselt kapitalistliku ja kommunistliku süsteemi vahepeal keskel. No kui me vaatame nüüd tagasi, et kes siis millise tee nendest eelpool nimetatud kolmest teest valis siis võib öelda, et Nõukogude Liit, Hiina, Kuuba ja mõned riigid veel on siis valinud selle kommunismi, tee siuke äärmuslikku ühiskonnastatuse tee. Lääne-Euroopa USA ja väga paljud teisedki riigid on valinud kapitalismi tee. Seda võime nimetada ka turumajanduseks või liberalismiks ja nii edasi, kus on siis tooniandvat just nimelt raha võimul baseeruvad majandussuhted. Aga Eesti vabariik, nii huvitav kui see ka ei ole, valis omal ajal juba 1000 900 kolmekümnendatel aastatel siin kesktee kapitalismi ja sotsialismi vahel seda nimetatud tagantjärgi juhitavaks demokraatiaks. Ja tegelikult siin oli riigi käsi oli mängus, kui tema lõi ühistegelikud organisatsioonid tuli välja, et see tee, mida siis eesti riik lõi ja mis likvideeris väga kiiresti ära igasuguse noh, ebaausa vahendustegevuse ja liigkasuvõtmise ja viis Eesti riigi ja majanduse väga kiiresti ühistulise arengu teele. See oli majanduslikult väga efektiivne. Talumehed tulid kokku, ehitasid seltsimaju. Vot see oligi see periood, kui ühistute kaudu tuli maale ekspordipõllumajandussaaduste ekspordi kaudu väga palju raha. Ja see raha jõudis otsapidi ka nendesse seltsimajadesse. Ja see näitas seda, et toona peeti lugu koostööst seltsi tegevusest, asutati väga palju laulukoore ja kõiki muid ja see on olnud inimeste jaoks vajalik sotsiaalse suhtluse koht. Ilma selleta nagu ei saagi inimesed elatud, meil peab olema mingisugune kogukonnal kokkukäimise koht ja praktiliselt Eesti riik on ju täis neid külaseltse praegu kõik võimalik ja on väga hea tõdeda, et need külaseltsid arendavad praegu üsna intensiivselt võib-olla tänu siis Euroopa Liidu toetustele veel ja nii edasi. No eesti ajal asutati riiklikul või riigi poolt ühistegevuskoda ja see ühistegevuskoda oli huvitav nähtus selles mõttes, et temasse kuulus viis sektsiooni. Ja need viis sektsiooni olid siis ühispanganduse sektsioon, kuhu siis kuulusid rahvapank ja põllumeeste keskpank. Kokku oli Eestis 173 ühis Panka, toona lisaks veel Hoiu-Laenukassasid 42 ja liikmeid kokku oli 82800. Teine sektsioon oli ühiskindlustus, mis olid siis kindlustusseltsid? Kindlustusühingud ei olnud sellist olukorda, et nagu praegu Meile tohivad kindlustusteenust osutada ainult välismaised kindlustusfirmad. Eestis on oma ühistulist kindlustusfirmade asutamine seadusega tõkestatud ja see on meie arvates akadeemiline ühistegevusselts, samuti arvaksin väga ebaõiglane ja vastuolus isegi Euroopa Liidu põhiseaduste põhimõtetega. Kolmas sektsioon oli ühiskaubandus, siin olid tarbijate ühistud tooniandvad ja tarbijate ühistute ajalugu läheb juba praegu ka rohkem kui 100 aastat vanaks. Tarbijate ühistud olid need ühistud, mida siis needsamad peremehed talunikud, taluperemehed, perenaised asutasid iseenda varustamiseks. Neljas sektsioon oli ühistööstus, vaat see oli selline sektsioon, kus said alguse piimaühistud suured meiereid, suured tapamajad. Neli eksport-tapamaja oli Eestis kunagi missis viisid sealiha ja peekon Inglismaale Saksamaale välja. Nii edasi ja muid kartuliühistud ja igasuguseid. Selliseid organisatsioon oli küll ja küll siin veel ja viies sektsioon oli ühiskasutus, siin olid esimesed energiaühistud, rajati hüdrojõujaamu ja selliseid turba ühistuid, missis varustasid energiaga ja turbaga talunikke ja nii edasi, nii et tegelikult ehitusühistut siis olid tudengite ühistud ja kõikvõimalikud sellised ühiskasutused, teenuseid osutavad ühistud veeühistud veel siia juurde ja nende ajalugu on väga suur ja pikk ja kokku, kui ma nimetasin algulat Ühis panganduses oli 82000 liiget, siis tegelikult ühistegevuse organisatsioonis ühistegevusekojas oli 1939. aasta lõpus kuskil 284000 eestlast liikmeteks. See tähendab seda, et kui meil oli toona 140000 talu, siis juba toona oli keskeltläbi iga talunik kahe ühistu liige. Ja tänapäeval arvatakse ka, et üks aktiivne tegus talupidaja ei saa olla vähem kui viie-kuue või isegi kuni 10 ühistulise ühenduse liige. Kui ta nende liige siis tama selle kaudu jõuab, tema oli maksimaalselt siis ka tulu. Noh, teise maailmasõja järel tekkisid jällegi meil täiesti uus olukord, kus meie see nõndanimetatud juhitav demokraatia purustati. Nii et tegelikult Eesti jäi jah, kahjuks selle kommunismi arengu tee peale pärast sõda ja me tänu sellele võib-olla olen väga hästi kursis sellega, mis siis see kommunism kujutas endast, mis asjad need kolhoosid ja sovhoosid olid ja mis asjad on ka nüüd moodsas keeles Cap Whoosid, noh, Gorbatšovi glasnost ja perestroika lõid siis eeldused uute ühiskondlike suhete kujunemiseks sellise kommunistliku reziimi asemel. Ja meil siis süsteem asendusväga kiiresti meeletu äritegevusega, väga suured jaekaubanduse üle investeeringud toimusid, käis üks osta, osta, osta reklaamikampaaniat ja tegelikult kapitalismil on üldse omane, et ühe võit on teise surm. Ja ühistegevusele on vastupidi, et me koostöös võidame kõik olema võib-olla kõik natukene vaesemad kui see tippkapitalist kuid praegu on kõik üles ehitatud rahale ja kasumi teenimisele. Ja tegelikult me olemegi läinud nagu telje teise tippu välja. No fakt on ka see, et meediavahendite k ilustataks olukorda või ei räägita sageli elust enesest ja püütakse sellega varjutada nagu rahva meeli ja ütelda, et mis sa veel tahad, sul on ju, kuidas öeldakse Lõbu praegu laialt ja saad poes käia ja osta nii palju, kui tahad, näed, poeletid on kõik täis. Viga on, sa pead sellega kõigega rahul olema, aga tegelikult ühiskonna endasse ja ühiskonna sisse, et kuidas meie tulevikus elame ja kas see ühiskonnakord üldse elujõuline on. Sellele pööratakse nagu vähem tähelepanu. Jätkab Janne Saar. No maapiirkondades on samuti see kapitalistlik areng põhjustanud täiesti uue olukorra tekke kunagiste talude asemele ja talundite asemele, mida oli siis kunagi 140000, on tekkimas tegelikult sellised põllumajandusliku suurfirmad, mida võime nimetada Cap kolhoosideks. Kapitalist iidses asja istuva vene keeles kolhoosi vastanud. Ja küsimus ongi selles, et see samane suurettevõtte firma, temal on selline asi, et tema võtab ära talunikele võimaluse oma talu arendamiseks, kas ta võtab ära maa, ta võtab ära ressursi ja selle ressursi ja maa ja muud varad, mis tema kasutada on saadud või on haaratud tema võimkonda. Ta teeb meist kõigist potentsiaalsetest peremeestest palgatöölised. Juba räägitakse pärisorjadest isegi kuidas ostetakse näiteks Peipsi järvel kalapüügilubasid kokku ühe ainsa mehe poolt ja nii edasi ja kuidas siis ülejäänud kalurid on siis sisuliselt palgatöölised ehk piirkonnast pärisorjad nagu maaleht kirjutas. Nii et tegelikult on see väga suur probleem ja vahel on ka selline asi, et see suur kapitaliühingute mõju avaldub ka valdades. Väikevaldades on tuntav isegi selline asi mõnes piirkonnas, et mõned üksikud suurkapitalistid tegelikult dirigeerivad kogu kohalik rahvale olemise. Ja sageli on isegi niimoodi olnud, et mõned on ütelnud, et nad juhivad nii kohalikku majandust kui ka Hooldekogusid ja koole ja muid sotsiaalteenuseid, et kõik käib nende näpunäidete järgi. Vot see on selline olukord, mida ausalt öeldes küll näha ei taha ja taludeaegne Eesti ei oleks lubanud sellisele olukorrale üldse tekkidagi. No üks teine asi, mis veel kaasnes üleminekuga, siis uuele ühiskonnakorrale oli siis väliskapitali intensiivne sissetung Eestisse. Vahel on jäänud selline mulje, et on seda sissetungi püütud ilustada ja rääkida, et see on kohutavalt kasulik meile kõigile, näed, välismaalane, tuleb, paneb siia mingi ettevõtte püsti ja nii edasi. Ma olin Eestimaa Talupidajate keskliidus peadirektori ametis 1990 92, kui see protsess käis ja väga intensiivselt käis, kui nad tulid alles siia. Toona oli näha seda, et see ilus jutt oli ainult mingi taust, see oli, kuidas öeldakse. No ei räägitud nagu kõik ausalt ära. Ja kõige parem võib-olla seda iseloomustada on see, kui ma vaatama seda, et kuidas asutati Eestis toona näiteks bensiinijaamu. Neid kerkis iga nuka peale, aga kõik olid välisfirmad, ettevõtted bensiinijaamade asutamise algetapil oli kõik tegelikult väga ilus, meie rahvas sai tööd nende ehitamisel ja siis saadi sinna palgati veel seal bensiinijagajaid ja kassapidajaid ja veoautojuht ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd on bensiinijaamad kõik valmis saanud. Ja nüüd need bensiinijaamad tegutsevad paljalt raha pumpamisega, mad toovad bensiini siia või kütused müüvad meie maha, kasum viiakse kõik välja. Samal ajal tekib küsimus, et noh, et miks Eesti riik seda lubas, meil olid ju Eesti Kütus, oli omal ajal, oleks võinud oma bensiinijaamadega toimetada, aga ilmselt olid sellised poliitilised suundumused ja sellised natuke primitiivsevõitu ei suudetud võib-olla aru saada, et ka ühistegevuse korras on võimalik midagi ära teha. Ja nõnda ongi siis juhtunud, et meil on ka mitmed teisedki majandusharud täielikult väliskapitali kontrolli all. Noh, nagu rahandussüsteem, pangandus ja Me teame, et hoiu-laenuühistutel on mingisugune marginaalne roll praegu neid oma kümmekond tükki Eestis. Ja tuleb välja, et Me ei ole vaja suuri pangandussüsteem üldse. Kui me vaatame näiteks Soome hiljem vaatame seda, et siis näeme, et Soomes on väga palju pankasid väga paljudel juhtudel on välisettevõtete direktoriteks siis meie enda eestikeelsed mehed-naised kelle funktsioon on siis võta seda Eestimaalt 100 kasumit ja raha nii palju kui võimalik ja toimetada see üle piiri väliskapitalisti omanike taskusse või kontrolli alla. Neid võimalusi, kuidas nad seda teevad, on väga mitmeid ja tegelikult, ega neid ei avaldata, aga mõned väliskapitali poolt Eesti riigist väljaviidavad rahandusvõimalused on ka meil teada. Ja teps mitte siinjuures ei ole lahenduseks selle puhaskasumi maksustamine, mida väliskapital siin teenib, sellepärast et mida rohkem me räägime puhas kapitalimaksustamisest tulumaksuga, seda vähem seda puhas kapitali millegipärast tekib ja leitakse teised teed kas siis juhtimistasude või muude teenuste ülekandmise näol näiteks tütarfirmalt, emafirmale, Emafirma, juhuslikult, välismaale. Aga meil on neid tütreid palju. No välismaised firmad on meie turul üsna palju hõivanud juba juba üle 60 protsendi kogu Eesti riigi majandusest kuulub juba väliskapitalile või on selle kontrolli all noh, kontrolli all selles mõttes, et 51 protsenti aktsiaid peab olema nende käes, et juba siis on kontrollifunktsioon olemas, Eestist viiakse välja siis jah, puhtalt kuskil väga orienteeruvalt ütelda kaks kuni viis miljardit, mõnedel andmetel isegi kuni 10 miljardit eurot aastas. 30 protsenti põllumajandustootmisest circa 60 protsenti tööstusest kuulub samuti välismaalastele. Kui kunagi oli see ühistu vorm, see, mis tagas, et raha jõudis maale, mille baasil sai seltsimaju ehitada ja mõjude asja teha, talusid arendada siis praegu sellel teemal on väga raske majandada ennast üldse ilma Euroopa Liidu apitatule mitte kuidagi välja. Ja Eestist viiakse välja ka muu toorainemets, turvas kas siis juba lihtsalt metsana või on ka metsa väga palju maha müüdud juba. Ja eestlane on tegelikult jah, tõesti langenud praegu töölise pärisorja seisundisse ja terves maapiirkondades käib praegu meeletu vaesumise protsess, noored lähevad ära, vanad viiakse surnuaiale. Mina ise elan Valma külas, Võrtsjärve ääres. Seal on küla natuke paremas seisus kui võib-olla mujal tänu sellele, et meil on Võrtsjärv oma kala ka, mis annab 40-le kaluriperele toidu ja välismaal töötab juba ka erinevatel hinnang, hotell siin kuni 100 või 120000 inimest kokku juba meie Eesti rahvaarv, kui oli ta 1,54 miljonit oli kõige rohkem, siis ta praegu on kahanenud 1,2 peale kuskil. Nii et tegelikult see väljaränne on olnud palju suurem veel. Ma ei räägi siin sündimata lastest ja sellistest, mille kohta meditsiinidoktor Uibo on kirjutanud väga põhjalikke artikleid ja lausa appikarjeid nii peaministrile kui ka kõigile teistele, et rahvus on hävingu äärel, kui nii jätkub. Väga paljud on öelnud, et tuleb teha riigireform. Tuleb teha ühiskonna põhialuste reform, aga samal ajal keegi ei ole välja pakkunud, et mida siis teha. Kuidas see reform peaks välja nägema. Ja tänapäeva ühiskonnateadlased on täpselt samamoodi üle maailma on väga paljud väitnud, et kapitalism sellisel kujul ei ole jätkusuutlik. Tema on nii palju miinuseid, et ta pikemas perspektiivis ei pea vastu. Ja arvatakse isegi, et tänapäeval partiseeritav kapitalism on inimarenguhälve, millel pole tulevikku. Ja see inimarenguhälve seisneb selles, et pärast seda, kui leiutati raha, siis rahal on niisugune deemonlik omadused, et ta ikestab meid kõiki raha võim on see, mis põhjustab väga palju pahandust üldse. Selle raha, võimu ei tohi anda üksikute inimeste kätte või kontrolli alla, et raha koondub ainult ülirikaste kätte, nagu ta praegu on koondunud kogu maailmas. Ja selle kohta on täpselt samuti väga palju teaduslikke töid tehtud ja uuringuid, kus siis majandusteadlased, juhtivad majandusteadused maailmas ütlevad, et selle raha võimule tuleb leida mingi muu väljund. Vahel alahinnatakse, et maailma sahmi keegi räägib ühistegevusest, eriti Eestis, ärimehed räägivad, et see on mingisugune kommunismiihaluse, ma ei tea midagi veel. Et saage sellest ometi lahti, et kapitalism, vot see on ainuõige kasumiahnus. Tegelikult maailmas on üle miljardi inimese ühistute liikmed. Soomes on seitse miljonit ühistu liiget, elanikel viis miljonit, käive on 30 miljardit eurot. No arvata võib, et kogukonnad ühistud loovad tegelikult parema maailma ja seda ütles ka ÜRO oma ühistute aastat välja kuulutades. No tõenäoline on see, et Eesti ühiskond saaks ühistikus läbi ausamaks, sõbralikumaks, demokraatlikumaks, humaansemaks, eetilisemaks. Mina tahaks ütelda, et asjad mõnes mõttes liiguvad meil ühistegevuse poole, praegu aga väga aeglaselt, kahjuks meil koolides juhis tegevust ei õpetata üldse, me tegime spetsiaalse uurimise ja tuli välja niimoodi koolide majandusõpikutest on välditud või välja jäetud sõna ühistu ja ühistegevus. Kas on juhus? Mina arvan, et ei ole juhus, see on sihikindel äriühingute surve, et vaata, meil on kapitalistlik süsteem ja meie otsustasime sellele üle minna ja ärme räägime mingisugusest kommunismi haledat siiniühistutest. See on Eesti seis võrreldes nüüd näiteks Soomega või Taaniga või Prantsusmaaga või Hollandiga. No need arvud vaikselt siin muutuvad. Ja kes on rääkinud, et USA on täielik kapitalistlik maa, mina käisin ise seal ja tegelikult minu imestus oli väga suur, et ainuüksi siin on muidugi põllumajanduslikud näitajad, samuti piimandussektoris on 86 protsenti ühistute kontrolli. Allmaapiirkonnas on hoiu-laenuühistute ühistupankade roll absoluutne USA-s kuni 80 protsenti samuti kindlustusettevõtted kuni 80 protsenti turust. Meie oleme siin arvanud ja mina ise ka, et raha võim mu leevendamiseks või nende halbade nähtuste leevendamiseks on viimane aeg Eestis riiklikult asutada võib-olla ühistulisi pank, kus raha võim ja see raha, kasumit ja kapitalilt, mis selle kaudu liiguvad, jääksid rahvakontrolli all. See on rahandussektoris üks asi plussis majandus samamoodi küsimus ka selles, et kapitalismi väärtusta loodusvarasid ja humaanset, sotsiaalseid ja kultuurilisi kooslusi, samuti rahvusriike sealhulgas. Nii et tegelikult kapitalism iseenesest on juba rahvusriikide vastase loomuga tegevus. Nemad kogu aeg räägivad globaliseeruvas kapitalismis globaliseeruvas maailmast. Noh, sellel ei ole samuti perspektiive hästi. Isegi meie Paavst Benedictus 16. on ütelnud omas ametisse astumisel omal ajal, et maailm vajab uut maailmakorda. Isegi sellise väljendusega on Rooma paavst esinenud, järelikult tajutakse seda, et midagi on vaja teha. Aga mida siis teha? Kerge küsida, aga väga raske vastata sellele asjale alati. Fakt on see, et jah, et Eestile ei sobi liberaalne kapitalism, eritise finantskapitalism Eestile sobiva sotsialism, kommunism, selle ma ka läbi käinud. Ja meie valik on ilmselt palju laiem kui ainult kapitalism või sotsialism. Aga samal ajal me olemegi harjunud maailma käsitlema selliste äärmustena. Kas oleme siis äärmuses Parempoolses selles puhtas kapitalismis või läheme kolksti vasakule, mis oleme siis äärmuslikus jälle ütleme, kommunism ei ole hea, tegelikult nii ta ongi, ei olegi hea. Aga tegelikult me unustame ära, et oleme olemas täitsa kesktee. Ja sellele vastab omandisuhe on siis ühisja eraomandi sümbioos. Nonii, kui tulundusühistute sky on, on olemas igaühel oma osamakse, seal see on, tema eraomand on olemas reservkapital, see on juba Ühiskapital. Mis on ühisomandis ja tegelikult kui laiemalt vaadata, kui on riik niimoodi üles ehitatud, siis võime seda käsitleda ühistegevusliku ehk operatsiooniriigina. See on niisugune kahe äärmuse vahepealne ja seda siis iseloomustati Eesti vabariigi ajal kunagi siis juhitava demokraatiale. Ja võib-olla ühistegevuses ongi see võti. Ühistuline ühiskonnakorraldus on alternatiivne sotsiaalmajanduslik ühiskonnamudel, kapitalismil, aga ka sotsialismile ja seda ei ütle teps mitte mina praegu siin teie, vaat seda ütles professor Jaan Tõnisson, kes oli eesti aeg väga kõva riigitegelane, riigijuht ja ühtlasi ka Tartu ülikooli esimene ühistegevuse professor. Ja tegelikult ühistegevust võib jämedalt jagada kolmeks. Üks on majanduslik ühistegevus, mille kaudu liigub siis kuidas öeldakse, kaubad ja rahad liiguvad kuni selle tootjani omanikuni välja kas siis välisturult või kust iganes või siseturul ja nii edasi. See tagab meile sellise majandusliku rikkuse ja rahulolu. Teine plokk, mida me saaksime nimetada, on siin sotsiaalne ühistegevus. Vaat see on selline seltsitegevus, kultuuriline tegevus. Siin kuuluvad väga palju selliseid muid tegevusalasid mille eesmärk on võib-olla inimeste psühholoogiline tasakaalustamine. Et meie vaim oleks hea, et meil oleks kõike parasjagu, et me ei mõtleks alati ainult selle raha ja majanduse peale, võib-olla vahel on vaja tantsida ja armastada ja ja selline sotsiaalne ühistegevus kuulub ka selle protsessi juurde. Ja ühistulise ühenduse, sealhulgas ka perekonna subjekti peaeesmärk on oma liikmetele elu ja hüvede tagamine selleks et liik inimene saaks elada ja paljuneda. 1864, kui sakslane Otto Päär oma raamatust reht staat esmakordselt käsitas perekonda, kogukonda ja riiki ühistuna ja sellest tulenevalt riigi õigust ka juriidiliselt ühistu õiguse eriliigina. Nii et juba siis 1860 450 aastat tagasi tuldi selle peale, et on olemas riiklik süsteem, mis võib-olla ühistuline süsteem. Nii et seda ei ole siin ei Konstantin Päts ega keegi teine leiutanud, vaid see on juba üle-eelmisest sajandist. Nüüd põhjused ühistegevuslikele süsteemile üleminekuks Eesti riigis, mis võiks olla, miks me peaksime seda tegema? Tegelikult kasvab ühiskonna sidusus, me enam ei tülitse niivõrd palju omavahel. Me oleme mitmete ühistute liikmed samal ajal. Meie erinevad huvid viiakse tasakaaluühistutes ja me saame niimoodi lahti sellest kapitalistlikus mõttest, et ühe võitun teise surm siis arutatakse asja üheselt, leitakse lahendit. Tekib ühiskonna moraalne sidusus. Inimesed, kõik on tegelikult ühiskonna kaasomanikud. Erahuvid realiseeritakse ühishuvide kaudu ühistööd ja ühistegevust toimetades. Me saame ka igaüks personaalse kasu, nii nagu omal ajal tuldi kokku ja tehti Alepõldu. Perekonnad tulid küladest kokku, raadasid metsa, võsa, istutasid sinna viljad peale, koristasid ära ja pärast jagasid proportsionaalselt selle saagi, mis nad sealt korjasid. Iga pere sai oma osa vastavalt sellele, kui palju keegi Ale põllul tööd tegi. Samuti on ürgsetest aegadest jahisaagi jagamine praegu jahimeeste hulgas. Jah, kes laseb looma, see saab, kuidas öeldakse, need trofeed, sarved või kihvad või midagi taolist, või naha, millel ei ole toidusaamisel mingit väärtust. Aga see lihakere, kust saab toitu, see jagatakse võrdsete portsude kaupa kõigis jahis osalenute vahel. Vaata nii toimubki ühistegevuses ka hüvede jagamine, teenused rahvale, omahinnaga veeühistud energiaühistud on aktuaalsed, elektriühistutest räägitakse viimasel ajal üsna palju prügiveoühistuid, mis osutavad teenuseid oma hinnake ja mis ei ole orienteeritud kasumi tootmisele. See viiks meil alla energiahinnad, veehinnad, kanalisatsioonihinnad, kütuste hinnad, mis tahes teised teenused veel. Nüüd, põhiline on veel see, et kapital ja raha jääb Eestisse. See ei lähe enam piiri taha välja, kui meil on ühistud. Ühistute kaudu saavad väiksed ettevõtjad suurteks, kui ikka 1000 liiget on ühes ühistus juba, noh, see on juba majanduslik jõud. Ja Eesti kodanikest saab oma Isamaa patrioot. No siin võib näiteks tuua Soomet, kus on väga võimsalt arenenud ühistegevus ja just nimelt sellepärast. On see Soome hea näide tasub meie kõrval ja kui meie oleks saanud vabalt areneda, siis oleks võib-olla meie ühistus umbes samas seisus või meie ühiskond samamoodi paigas. Soomes näiteks tarbijate ühistuid umbes sama palju kui Eestis, need on seal 33, aga iseärasus on see, Soome tarbijate ühistute liikmeid on 2,2 miljonit inimest. Ja kui siia liita juurde, et Soomes eksisteerib 252 ühistupanka sisuliselt igas vallas oma pank siis nendesse kuulub 1,4 miljonit soomlast. Kindlustusühistuid on 64 ja nendesse kuulub 560000 soon. Ja kokku on teame Soome rahvaarv kuskil viie miljoni ringis ja ühistutesse kuulub kuskil 4,4 miljonit soomlast, sealhulgas lapsed, välja arvatud. Kui vaatame veel seda, kui suur on ühistute turuhõive siis me näeme seda, et näiteks piimandusühistutes on koguturust hõivatud 80 protsenti ainult ühistute poolt. Tähendab, kogu piimandustööstusse kuulub ainult Soome piimaühistutele, mille üldnimetus on vali. Kui te olete sõna- Valio kuulnud, siis ka näete meie Eesti-Soome Valio piima, sellepärast vaali otsustas asutada oma tütarettevõtted Eestisse üks laeva piimatööstuslinnapiimatooteid teeb. Seal on Võrus on juustutehased. Nii et tegelikult nemad tulid siia ei, mitte selleks, et meie rahvale teenuseid pakkuda, vaid selleks, et raha siit Soome viia. Soome ühistutele, Soome talunikele kellele siis kuulub Soome riik ja majandus. Soome riik ja Soome majandus kuulub soomlastele ja sellega tagavad soomlased oma riigi järjepidevus. Meie oleksime olnud ilmselt samal tasemel, võib-olla isegi paremini oma ühistulise tegevusega, kui meil ei oleks olnud seda Nõukogude viitkümmet aastat siin vahepeal. Eesti maaülikooli dotsent Jaan Leetsaar kõneles ühistegemise rollist ühiskonnas. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2014.