Möödunud õppeaasta lõpul korraldas Tallinna muusikakeskkool koolisisese õpilasloominguga kursi mille lõppkontsert toimus teatri- ja muusikamuuseumis. Piiranguid ei olnud ei žanriliselt ega ka teoste pikkuse osas. Kokku laekus üheksalt autorilt 13 pala, millest žürii eesotsas mati kuulbergiga valis välja paremad hindamine toimus vanuseastmete järgi. Järgnevalt kuulake palun 11. klassi õpilase Kaia Jekorova triot kahele viiulile ja klaverile. Töö sai vanemas vanuseastmes teise preemia. Teie Matti kuulberg olete, et mitu aastat juba toimetanud muusikakeskkoolis loomingut õpilastele Öelge, palun, kas ikka see muusika, mida kirjutavad õpilased, on alati uus ja kas võib-olla ei tule ette niimoodi, et ühes koolis õpivad ja ühtemoodi kirjutavad? Niisugust asja ei ole, kuna antud antud tänane kontsert näitas ka väga selgelt et iga õpilane on väga eriilmeline. Meie ülesanne kooli ülesanne, õpetajate ülesanne on see, et kasvatada inimestes armastust muusika vastu. Olgugi, et seal on oma piirid alates sellest, et kõigepealt tuleb õppida selgeks vorm siis polüfoonia, armoonia iga õpilane on ikkagi hästi isesuguse iseloomuga ja isesuguse ilmega. Ja alati peab iga õpetaja Säilitama õpilase omapära, mitte teda muutma. Nüüd esitab Olari Elts oma klaveripala. Kell tööd hinnati nooremate hulgas kolmanda koha vääriliseks. Nimi on kraana nänni. Kuuendas klassis. Kompositsiooni õpetajale kujunes sinu eriala, nagu ma aru saan, ei ole muusikateooriaga kompositsioonis. No tegelikult intervjueerijale jäädi eri kõnelete vahend ja nende mõlema eriala kõrvalt, siis on veel aega tegeleda loominguga. Ikka leidub. Siis tõstab klaverimängija või oboemängija või saab koguni helilooja. Kõige enne siin siiski seal Merila, Rauno Remme kolm klaveripala vana laul, mõtisklus ja rahvalauluseade lõppe, lõppe, põllukene. Öelge palun oma nimi ja kelle juures õpid loomingut eri räimi ära, mina õpin häält objekti juures. Mispärast sa üldse kirjutasin, toredad lood, mis siin äsja kõlanud, ise grafungee ära kartuli peale. Aga kas tuju on siis nii, et ainult mõnikord tuleb või on alati niimoodi, et mingid mõtted on nagu varuks? Iga kord ei tule? Jüri Reinvere teisest klassist, kes nooremas vanuseastmes oli parim mängib oma palad metroorong, jaanuar. Ütle palun sina oma nimi, Ago Palm. Eriala on Liiulega, õpin Mati Kuulber juures kolmandat aastat. Sina pikal viiulite silla juurde kompositsiooni ja kas see, et sa nüüd viiulit õppis Lorca loomingus erilise sellise armastuse just viiulimuusika vastu või ikka on teised instrumendid selle au sees nendele teha? Põhilised on jah, ikka tahan viiuline kirjutada eriala Pillet, hästi tunne, et kaduda ta võimalusena muidugi klaverile ja siis pildi vähem. Huvitav, ütle, kuidas sa suhtud sellesse näiteks? Väga palju on alati kuulda õppejõudude hulgas juttu, et ei ole nooremale interpreetide põlvkonnale, kes õpivad veel alles mängima, neil ei ole repertuaari, kas sina oma loominguga tahaksid ka seda lünka täita või sinu lood, kõik mõeldud sellisele küpsemale interpreedid? Ei, mitte alati, ma nüüd see lugu, mis ma siin kõlas, see on esimene üldse lugu sooloviiulile kirjutatud, muidu ma olen kirjutanud duo kahele viiulile. Aga noh, põhiliselt ma arvan, et siiski ikka sellisel linde predile, kes on juba õppinud seda pilli teab tema võimalusi ja muidugi võiks kirjutada ka nooremale vanuseastmele. Agub allum 11.-st klassist ja esikoht vanemate hulgas. Fantaasia sooloviiulile. Õpetaja, Tiia Järg, mis mulje jäi teile tänasest kontserdist, mis jätab hea mulje jätnud üldse muusikakeskkooliõpilaste kompositsioone kuulates hea mulje, see, et tegemist on siiski sõltumata vanusest, alati professionaalse muusikaga. Tänast muusikat siin kuulates ei tekkinud küll ühegi loo puhul tunne, et noh, hea küll, et seal on veel väga väike autor, anname talle andeks, sest andeks anda ei olnud midagi vaja. Kõik oli oma koha peal, kõik oli hästi läbi mõeldud, kõik oli põhjendatud ja ja kõik oli siiski täiesti oma pilguga, lähtub maailm. Ilus muusika. Erik semblek kuuendast klassist, kes saavutas koos Rauno Remmega esikoha keskastmes, mängib nüüd oma aruna. Õpetaja Maire Toom Minu meelest taoline konkurss on just eriti tänuväärne neile õpilastele, kes õpivad fakultatiivselt loomingut, kuna nemad tavaliselt kirjutavad ikka ainult oma eriala õpetajale kuulamiseks ja kuuleb ka väike kitsas ringkond koduseid, võib-olla ka nende teosed jäävad laiemale ringile kuulmata ja nagu te täna isegi kuulsite, siin oli väga toredaid palu just nende sulest kirjutatud, et me loodame seda traditsiooni nüüd ikkagi jätkata ja võib-olla siis ka edaspidi natuke piiritletud žanriga vahepeal sekka vähemalt mõned taolised konkursid välja kuulutada kas vokaalmuusikale ainult või teatud sündmuse puhuks. Ja loodame siis rohkem osavõtjaid, julgemad pealehakkamist. Esimene pääsukene oli natukene arglik, aga, aga ilmselt annab ta julgust praegu neile ka, kes jäid täna kõrvale, kes on küll kirjutanud, aga võib-olla lihtsalt ei julenud välja tuua massi. Andrus Rang neljandast klassist ja teine koht nooremate seas. Klaveripala kevad.