Ööülikool. Joogas räägitakse nii palju keskendumisest. Keskendu oma hingamisele keskenduma liikumisele, keskendu oma kehale. Kõik see võimaldab tuua tähelepanu tagasi iseenda juurde ja koos tähelepanuga tuleb tagasi ka sinu elujõud. Koole. Joogaõpetaja Andres Adamson kõneleb teemal joogateraapia. Minu nimi on Andres Adamson. Tegelen päris paljude asjadega, aga viimasel ajal kõige rohkem joogaga ja see huvi on alanud päris ammu. Üpris lapsepõlves veel enne keskkooli iga kuigi siis ei olnud sellest eriti midagi teada. Ja võib-olla just see vähene teadmine ja, ja müstilisuse vari, mis tol ajal nende väheste teadmiste ümber olid, tekitasid selle huvi. Pikka aega oli see huvi juhuslik, aga ta oli kogu aeg olemas. Leidsin siit ja sealt raamatuid või inimesi, kes tegelesid terakene siit rakene sealt ja siis mõtled asjade üle ja tol ajal tundus, et jooga on suures osas füüsiline võimlemine ja eks neid põnevamaid asju siis sai ka aeg-ajalt proovitud, kuidas keha väändub või ei, väljendu parasjagu. Ja nii see läks, kuni lõpuks hakkasid ka õpetajad tulema. Joogas maksab tegelikult ainult kogemus ja see, kuidas saadud teadmisi praktikas rakendatakse. Tuleme siis otsesemalt selle jooga või selle teema juurde ja ma alustaksin hea meelega kuskilt natukene kaugemalt, mitte otseselt teraapiast. Esimesed kirjalikud märkmed, mis on teada jooga kohta, pärinevad kuskilt 2000 aastat tagasi. Arheoloogilised allikad viitavad vanusele veel kaugemale kuskil 4000 umbes aasta tagasi. Tõenäoliselt on see kunst veelgi vanem, sest need 4000 aastat vanad arheoloogilised andmed on sellised pitsatit, mida kuskile löödi peale ja pitsati peale on kujutatud küllaltki raskes joogaasendis inimfiguur. Et kui sel ajal juba oli see nii tähtis, et seda panti pitsati peale ja oli see teadmine olemas, siis järelikult see pidi juba tükk aega, traditsioon või teadmine joogast sellisest olemas olema. Läänemaailmas mainitakse sõna jooga esmakordselt aastal 1785, kui esimest korda tõlgiti pagavat kiita. Ja siis sellest ajast kuni varajaste 20.-teni võis sõna- jooga inimeste kujutluspildis käivitada pilt askeetidest eksootilistest askeetidest, kes väänavad ennast üle mõistuse käivatesse, asenditesse ja mõnede allikate vältel isegi on võimelised kontrollima aega, ruumi ainet, võib-olla isegi surm. Selline müstiline oreool oli kogu selle asja ümber. 1900 kolmekümnendatel aastatel leidis aga aset väga oluline muudatus selles, kuidas joogat teadvustati. Ja see võib olla ka teetähiseks inimese teadvuse arengus üleüldse, kuivõrd jooga tegeleb teadvusega. Mitmed andekad ja veenvad India õpetajad rändasid neil aastatel mujale maailma demonstreerides jooga tehnikaid, keha liikumisi, kontrollitud hingamist, keskendumisvõimet ja need ei olnud mingit üleinimlike võimete demonstratsioonid vaid midagi, mida sai vahetult praktikas rakendada. Mida sa õppida? Jooga oli vahend keha tervise parandamiseks vahend tervenemisprotsessis ja mõistuse loovate ja vaimsete võimete suurendaja ehk siis väga positiivne harjutussüsteem. Ja nende kõige silmapaistvamad õpetajate hulgas, kes läänes tuntuks said, olid terve rida selliseid, kes olid üheainsa india mehe õpilased. Ja see üks India mees oli Tirumaalaicrysnamotšaria, tema poja Tigaaviit. Esikatšary sõnul uskus tema isa Chrysnamotšaria siis et jooga on India suurim kink maailmale. Ja tänapäevaks on mitmete õpetajate põlvkondade terved põlvkonnad. Õpetajad on pingutanud ja selle tulemusel ei ole jooga enam mingi idamaade esoteeriline õpetus vaid on väga praktilisel kujul miljonite inimeste igapäevaelu osa, mis aitab neil oma argipäeva paremini korraldada, olla tervemad, selgema mõistusega, vaimselt täiuslikumad, võib-olla joogat õpetatakse ülikoolides, kogukonnakeskustes, gümnaasiumides, tervisekeskustes, spordiklubides, haiglates, loomulikult spetsiaalsetes joogastuudiotes või koolides. Joogatehnikad on kaasatud teraapiatesse, mis leevendavad hingamiselundkonna häireid. Migreen kroonilisi seljavalusid, samuti jooga abil aidatakse kaasa taastumisele vigastustest või infarkti test või insultidest. Jooga meditatiivsed, praktikad aitavad inimesel jõuda teisele poole tavapärast mõtlemist ja, ja võib-olla olla ka vabam materiaalse maailma pingetest on ju kõigest sellest, mis meil igapäevaselt selga tuleb. Üks jooga sõna jooga tähenduse tõlkimise võimalusi on jõudmine sinna, kus varem pole oldud. Selles tähenduses peitub nagu natuke võti selle jaoks, mis jooga abil teha saab, on õige, joogapraktika võtab su, kannab sind ja laseb lahti kuskil, kus sa ei ole varem olnud mingil uuel tasandil. Olgu see tasand siis kas kehalise jõu suurenemine või painduvuse suurenemine või stressi vähenemine, lihtsalt heaolutunde suurenemine, see on natukene teine koht kui see, kus alustad, kes osalevad joogatundides tavaliselt omavad seda kogemust on, et kui sa alustad, siis õpetajad tihti paluvad, et sa tunnetaksid ennast fikseeriksid, mis seisundisse hetkel oled ja sama palutakse teha lõpus võib olla, kuid mitte aeg-ajalt ka kogu selle praktika vältel, mida tehakse. Enamasti me tunneme harjutuste lõpus on ju, et oleme teistsugused millegi poolest. Keegi siin enne küsis mu käest, et kas jooga religioon, arvan, et seda on oluline märkida, et jooga ei ole religioon. Jooga vanad tekstid mainivad jumalat, aga nad mainivad teda kui ühte võimalikku vahendit enese muutmisel või arendamisel. Jooga ei ole ka hindu religiooni osa. Kui me räägime hinduismi, siis hinduism on suhteliselt noor nähtus. Hinduism on paarsada aastat vana. Ja kui ma õieti mäletan, siis tekkis ta vist mingi teatud reaktsioonina briti kolonisaatoritele midagi sellist. Joga on üks kuuest suurest india filosoofiavoolust. Need voolud pärinevad veedadest, mis on tuhandete aastate vanused tarkuseraamat. Raamatud on võib-olla see niukene tinglik sõnasest väga suurelt, osalt on neid edasi antud suuliselt lihtsalt pähe õpitud ja inimeselt inimesele üle kogu India edasi kantud. Kuna jooga on avatud ja vaba suhtumisega. Ta ei ole pragmaatiline filosoofia, siis saavad seda kasutada ka erinevate religioonide inimesed. Ma olen ise koostanud harjutuskavu näiteks katoliiklusele, kasutades katoliku palveid selles praktikas sees. Täpselt samamoodi saaks sobiva praktika tehaadeestile, võima, usulisele või kellele iganes, sest jooga on kohanemisvõimeline. Kui me kasutame joogaõpetust õieti, siis selles sisaldub asjaolu, et me peame arvestama inimesega, mitte suruma inimest jooga raamidesse. Et joogal ei ole selliseid raame niivõrd. Küsimus on lihtsalt selles, et milliseid joogavahendeid ja kuidas me kasutame siis konkreetse inimese puhul. Et sellega seoses meenub, et viimasel ajal minu tähelepanu välja vähemalt jõuavad järjest sagedamini teaduslikke uuringuid tutvustavad artiklid kus uurimisobjekt on just nimelt jooga mõju erinevatele terviseprobleemidele. Väga sageli tuleb ette selliseid uuringuid, mille tulemusel leitakse, et jooga tõepoolest vähendab stressi ja aitab lõdvestuda. Aga eelmisel nädalal jõudis minuni uuring või õigemini artikkel, mis kirjeldas uuringut jooga positiivsest mõjust mitmetele südamehaigustele. Artikkel ilmus Ameerika kardioloogid ajakirjas ja selle tulemusel leiti, et seal on tähelepanu väärne positiivne mõju rütmihäiretele ja veel mõnedele spetsiifilistele südamehäiretele. Tore on lugeda, et uuring kinnitab seda, mille kohta mul on ka üks kogemus olemas, et üks minu õpilastest ilmselt ta pöördubki jooga poole südameprobleemidega rütmihäiretega ja sügisel rääkisime viimati sellest, kuidas on mõjunud. Ja ta kinnitas, et, et esiteks on väga harvaks muutunud ja kui nad rütmihäire tulebki, on ju see hoog siis selle intensiivsus on tunduvalt väiksem, kui oli varem. Et on olemas selged, mõjuda. Nii liikudes edasi võime me natukene vaadata joogatarvitamise struktuuri just nimelt tarvitamise joogal on tavapäraselt kolm suurt kasutusvaldkonda. Üks kõige rohkem pühendumist nõudev eluaegne täiusale püüdlev on jooga kui vaimse enesetäiustumise tee või vahend. Selle puhul praktika joogapraktika on noh, sisuliselt elu eesmärk, kogu elu läbiv tegevus, pühendumine, püüdlemine. Teine oluline kasutusviis on jooga kasutamise igapäevaelu toetuseks. Et inimene teeb iga päev mingisugust väikest meditatsiooni või füüsilisi harjutusi hingamisharjutusi selleks, et ta tunneks ennast igapäevaselt hästi, oleks töövõimeline, terve ja nii edasi. Kolmas valdkond on see, millest me täna räägime. Mis on täna fookuses on jooga tervendamiseks ehk jooga tsi kitsa. Selle puhul kasutatakse joogat mingite konkreetsete kannatuste leevendamiseks või eemaldamiseks. Praktika ei ole eluaegne tõenäoliselt, vaid seda kasutatakse niikaua, kuni eesmärk on saavutatud. See on tihtipeale. Ma ei julge öelda, et alati, aga enamasti väga lihtne ja ta peab arvestama inimese hetkeseisu, vajadusi. Haige inimene tõenäoliselt ei ole väga suurte võimetega, on ju nii, et ka harjutus muutub nagu väga lihtsaks, tihti võib-olla isegi lapsikult lihtsaks. Aga just niimoodi see toimib. Jooga tsikk kitsa joogateraapia, me enne rääkisime sellest suurest õpetajast Chrysnamotšariast, kes oli suurimaid jooga, populariseerijad ja, ja õpetajaid siis tema noorusaegadel oli Indias tänu inglise kolonisatsioonile. Traditsioonilised tervendamiskunstid nagu jooga ja ajurveeda olid peaaegu välja suremas. Seda peaaegu ei olnud. Inglased tõid moodsa lääne meditsiini, mis toimis hästi kiiresti, oli efektiivne, kuid rõhutas abi otsimist väljastpoolt. See on nagu niisugune allhange, on ju, et me laseme kellelgi teisel ennast terveks teha. Et traditsioonilised ravikunstid rõhutasid pigem abi otsimist enda seest, enese väestamist oma tervise taastamiseks. Inimesed, kes olid harjunud endast abi otsima enda sisemistest jõududest, sattusid süsteemi, kus abi tuli otsida väljast ja see tekitab õpitud abituse. Inimesed muutusid mõnevõrra laisaks. Ja kui inimene on haige, siis ta nõrk ja mugavam lasta ennast terveks teha kellelgi teisel. Muistsed joogid seevastu leidsid oma tugevused üles ka siis, kui nad olid haiged. Lääne meditsiini kiirel toimel. Kahtlemata on omad positiivsed küljed, et kui on haigused, mis väga kiiresti arenevad, siis ma usun, et me kõik tahame minna haiglasse ja lasta seda ravida. Et siin ei ole nagu küsimust. Kui on vähk või kooma või Needsamad kiiresti kulgevad haigused, siis jooga ei ole võimeline mingit operatiivset abi pakkuma. Jooga toimib teraapiana hästi siis, kui, kui inimesel on aega selle teraapiaga tegeleda. Tavaliselt on mingid kroonilised haigused, kroonilised probleemid, kannatused. Kui me räägime kogu aeg haigusest, siis mis asi on tervis? Tervis on jooga seisukohalt seisund, kus meie kõik võimed saavad avalduda parimal võimalikul viisil. Kujuta ette, milleks sa võimeline oled või mida sa oled kogu aeg tahtnud teha, kas sinu keha lubab seda teha, kas sinu meel lubab seda teha? Kas sinu võimet saavad täielikult avalduda, kas üldse tead, mis võimed sul on? Praktikas võime püüda saavutada olukorda jooga abil, kus kõik kehaosad ja 11 meelt toimivad perfektselt. See on nagu üks lähenemine, kuidas me võime püüda tervist saavutada. Aga inimeste puhul, kes mitmetel põhjustel ei saa olla perfektsed on joogapraktikal ülal hoidev, toetav ja hooldav tähtsus. Joogapraktika peab arvestama vanust ja ja muid tegureid, mis inimesega kaasnevad. Öeldakse ka, et ära võitle vanusega vaid muutu koos sellega. Tee tervise juurde peab arvestama seda, mis seisus sa hetkel oled ja milleks sa oled hetkel võimeline. Lähtekoht, millest saab startida edasi. Suur viga oleks pidada joogat ainult füüsiliseks distsipliiniks. Meil läänemaailmas öeldakse jooga, kõik mõtlevad kohe, et mingeid siukseid, harjutusi tuleb teha, jalg kaela taha või seisad ühe jala peale või seisad pea peal seal pisut ekslik. Füüsilised harjutused on vaid üks väike ja suhteliselt vähem tähtis osa joogast. Jooga kui praktika hõlmab tegelikult kogu meie olemust. Me võime kasutada füüsilisi harjutusi, keha lõdvestamiseks, pingutamiseks, hingamisharjutusi, keha energeetiliste protsesside juhtimiseks võime kasutada keskendumist, häält ja palju muud, millel on mitmekesine psühhofüüsiline mõjur mõjub psüühikale kui kehale. Ja mis koostoimes ulatuvad meie olemuse või psüühika kui soovita väga sügavate kihtidena. Joogateraapia ja ideaalis üldse jooga õpetus on individuaalne üks-ühele protsess. Õpetaja ja õpilane. Traditsiooniliselt selliseid rühmatunde, mis tänapäeval hästi levinud ja populaarsed, tehti vist ainult lastele. Lapsed olid gruppides. Täiskasvanutega töötati alati õpetaja, õpilane üks-ühele olukordades. Rühmatreeningul võivad tänapäeval mingid teatud eelised olla. On inimesi, kes ei saa oma kitsas perekonda täis kodus praktikat teha, nii nagu oleks vaja, neil on hea tulla kuskile mujale. Mõnedele meeldib seltskonnas teha, see käivitab neid paremini. Võib-olla aga me kõik, igaüks meist, igaüks teist on ainulaadsed olendid, igaüks on täiesti kordumatult isepärane planeedil maa ei ole kaht täiesti ühesuguse ülesehitusega inimest ja selle ülesehitus all ei mõtle mitte ainult seda, et noh, meil on kõigil kaks kätt, enamasti kaks jalga ja pea ja organid enam-vähem samad. Aga kui me läheme natukene sügavamale oma isiksus oma psüühika sisse, siis see, kuidas see kujuneb teostamisest alates, see on igalühel absoluutselt kordumatu kombinatsioon. Ja kordumatu kombinatsioon, mõjutab kõike, mis me oleme ja kuidas me toimime. Kui nüüd selles ainulaadses süsteemis on mingisugused tasakaalutlused või toimimise häired, siis seda uuesti tasakaalu saamiseks ei pruugi aidata. Ühesugused vahendid kõigile ei ole siukest ühte imepillijoogas. Meie kannatused, mida me tunneme, võivad olla põhjustatud väga erinevatest teguritest isegi siis, kui nende tulemus on väliselt ühesugune. Näiteks kurdab inimene ülekaalu ja siis on teine inimene, kellel on ka ülekaal. Meil on üks ja sama, ütleme et diagnoos või üks ja sama probleemer. Selle tekkepõhjused võivad olla täiesti erinevad. Ühele võib ülekaal tekkida ainevahetushäiretest. Teise probleemi põhjus võib olla stress. Ja siis vahendid, millega me püüame seda tasakaalu taastada, on täiesti erinevad. Selliste sügavate probleemide uurimine ei ole grupis kunagi nagu võimalik. Esiteks sellepärast, et tihti on põhjused üpris intiimsed, mida inimesed ei taha grupis nagu jagada kõigile tõuga. Terapeut alustab igasuguste küsimuste küsimisest. Kui keegi tuleb, soovib seda terapeutilise kava saada praktikat. Ja praktika, mida inimene peaks tegema, on samuti tihtipeale täiesti erinev, isegi kui see väline olukord diagnoos on sarnane. Samuti joogat, Pole võimalik õppida raamatu järgi veel enam joogateraapiat, mis nagu läheb veel konkreetsemaks ja selle põhjused on samad nagu enne mainitud, et me oleme kõik väga erinevad ja selleks, et jooga saaks sulle parimat võimalikku toimet avaldada see praktika olema individuaalne Raamat ei näe sinu erinevusi ja raamat ei saa sulle individuaalset lähenemist pakkudele. Üldülevaadet kindlasti. Joogateraapia on veel eripärane, sellepärast et joogateraapias õpilane või siis abivajaja tuleb õpetaja juurde. Ta peab alati esimese sammu tegema ise. Õpetaja või joogaterapeut ei lähe kunagi kuskile pakkuma, et ma, ma teen su terveks. Alati peab tulema esimene impulsse soov inimeselt, kes vajab. Ja see on juba esimene aste oma jõu leidmisel. Kui sul on see jõud olemas, et küsida abi, siis sellele saab ehitada järgnevaid astmeid. Õpilane ütleb, mida ta vajab. Mitte õpetaja ei paku, et teeme seda või teist asja ja seda, kes abi ei soovi saada ei saa aidata. Abivajaja peab ise võtma vastutuse oma tervenemise eest. Joogateraapias ei saa olla passiivne passiivne saab olla massaažis, lähed heitad lauale ja keegi masseerib sind ja see on nii mõnus ja sellel on kindlasti positiivne toime. Aga kui sa tahad ennast väestada ja ise vastutada oma tervise ja paranemise eest, siis on joogateraapia see asi. Joogateraapia on ka aeganõudev, see ei ole kiire lahendus. Seda võiks võrrelda seemneistutamisega. Kui sa istutad seemne, siis sa ei saa tahta, et homme on apelsinipuu, saab sealt kohe seemnest, taime kasvamine võtab aega. Nõuab hoolitsust. Sa ei saa kuidagi vägisi kiirendada seda protsessi. Samuti nagu lapse kasv tähendab üheksa kuud aegasid kuidagi muutusega kiiremaks keerata ja samade põhimõtetega arvestab ka joogateraapia. See on hästi loomulik protsess ja kui tekib tahtmine seda kiirendada mingit moodi, siis see võib anda soovitule vastupidiseid tulemusi. Selle üks näide, võib-olla see näiteks, et kui joogaharjutusi mõned inimesed hakkavad tegema lähtudes spordi seisukohtadelt ja üritavad jõuga teha tugevamini ja kiiremini, et äkki saavutab paremad ja kiiremad tulemused siis paraku inimene võib hoopis katki minna selle ülepingutuse tulemusena endale uusi probleeme juurde tekitada. Joogateraapia ei saa aidata ka kõikidel juhtudel. Tänapäeval on see eelkõige täiendvahend, kus eelisjärjekorras kasutatakse keha omi vahendeid kui haiguse iseloom. Selleks aega annab esimene joogavahend, mida kasutada on puhkus kõigil olemas, kus sa tunned, et sa oled haige ja kurnatud ja enam ei jaksa ja siis puhkad. Esimene asi, mida sa saad teha nii palju, kui minu kogemus näitab, on inimestel seda väga raske teha. Jätkab Andres Adamson. Kes on joogaterapeut Chrysnamotšaria traditsioonis õppinud või õppivaid joogaterapeut on Eestis praegu eri nurkades, on Hiiumaal ja Võrus ja Tartus ja Tallinnas ja mina olen pärnus kuskil Kesk-Eestis ja Virumaal on ka. Ja meid on kokku kuskil 12 13. Ja kõikide nende õpingute aluseks on 1200 tunnine õppekava mida saab ette võtta alles peale 500 tunnise joogaõpetaja koolituse läbimist selles traditsioonis. Õppekava osa on ka vaatluspraktika Indias Chennays asuvas ilmselt maailma kõige kogemuste rikkamas joogateraapiakliinikus Chrysnamotšaria joogamandi Ram, kus aasta jooksul on tuhandeid inimesi, käib läbi ja neil on ka seal väga tihe koostöö arstidega Chennays vastastikku saadetakse patsiente üksteise juurde. Joogateraapias tegeletakse inimesega, mitte haigusega. See on mitmesuunaline protsess, mis hõlmab inimese olemuse eri tahke. Esimene aste on alati probleemi sümptomite rahustamine. Seejärel püüame me probleemi või selle põhjuseid eemaldada, kui see võimalik on. See protsess on alati inimesekeskne, arvestab konkreetse abivajaja võimeid, vajadusi, võimalusi, elukutset, aasta aega, elutingimusi. See on ka arenev protsess, mitte niisugune. Ühe korra teeme mingi harjutuse ja mina. Et sedamööda, kuidas inimene praktika käigus muutub, peaks ka praktika muutuma. Mis tähendab seda, et see on selline jätkuv kontakt õpetaja ja õpilase või, või siis joogaterapeudi ja abivajaja vahel. Oluline oleks teadvustada ka erinevusi ravimises tervendamises. Minu õpetajad on tihti kasutanud inglisekeelset, nagu nad on sõnu kiuuring ja hiiling. Kui me räägime ravimisest, siis see tähendab haigus eemaldamist. Kuid samas ei pruugi taastuda ühendus inimese mina, aga kui me räägime tervendamisest, siis on jutt sellest, et inimesel on kontakt iseendaga olemas. Joogateraapia jooga üldiselt näeb kannatuste inimese kannatuste ühe põhilise põhjusena sellega, et me oleme iseendast kuidagi ära lõigatud või, või lahutatud tihti kasutanud sõna kannatus mis mulle meeldib. Joogaõpetuse juures on see, et ta kasutab hästi palju üldistusine. Üldistus annab nagu võimaluse kuskilt kõrgemalt vaadata suuremale territooriumile korraga. Sa ei lähe mitte ühe väikse detaili peale, vaid sa näed nagu suuremat üldpilti. Ja kui me räägime kannatusest, siis haigus on ka kannatusi, ükskõik milline haigus meil on, aga kannatus on ka see, kui me oleme rahulolematud. Midagi oleks nagu elust puudu, et midagi nagu tahaks veel täpselt ei tea, mis see on, aga aga vahel on nagu natukene kitsas olla ja kuskil südames natukene ahistab. Jooga nii-öelda emakeeles sanskriti keeles aneks sõna Tugham, tuhkam kasutatakse kannatuse tähenduses, aga sõna-sõnalt tähendabki kitsast ruumi, see tähendab, et sul on sees kitsas pigistab. Kujuta ette, et sa oled enda sees loomulikult, onju, aga sul pole seal ruumi ümber pöörata. Sa oled ahistatud ja surutud igalt poolt. Et see on kannatuse, see põhimääratlus, joogaõpetuses sul ei ole ruumi. Stress, ängistus on võib-olla mingisugusest, sellest sisemisest ruumipuudusest juba mitu sammu edasi, see on siis juba veel eriti tugevaks läheb. See võib olla niisugune väikene tunne, kui palju teil on sellist tunnet, kas teil on kitsas või on teil palju ruumi sees? Mõelge selle peale või tunnetage ennast, kas te tunnete niimoodi, et teil on palju ruumi? Teie sees on ruumi lennata või on teil niisugune tunne nagu ahistab ja kitsas ja ei saa olla? Või kas sinnapoole või natuke teisele poole, et kuhupoole kaldub, seisab? Mul on tunne, et tänapäeval on kõikidel seda ruumi natukene vähe. Kui me vaatame siit natukene edasi konkreetsemalt, et see natuke poeetiline lähenemine, mis siiski kirjeldab minu arust olukorda suhteliselt täpselt, siis seda ruumipuudust Me võime märgata ka nende konkreetsete probleemide puhul. Vaatame näiteks seal on põlveprobleem, meniski on katki, ära lõigatud ja siis hakkavad sul luupinnad käima üksteise vastu ja see tähendab, et seal ei ole enam seda vajalikku ruumi põlve sees muutub kitsaks. Või teine väga levinud probleem on diski prolaps, selgroolülidevahelised diskid on, see võib vaheliselt välja sobistuda ja närvi peale vajutada, mis põhjustab suuremaid või väiksemaid valusid, siis inimestel jälle ruum kaob ära, sest miski asi tuleb sealt välja, segab seda ruumi ja surub kuskile peale. Jälle ruum on kadunud. Siis võib meil esineda, ma loodan, et mitte meil kellelgi ja üldse mitte kellelegi kunagi, aga seda esineb hüübinud vere väike tükikene liigub mööda veresooni kuskile ja lõpuks ummistab mingi kapillaarid näiteks ajus või südames ära millele järgneb siis infarkt või insult. Ja seal on jälle küsimus selles, et see vaba ruum saab takistatud, ummistatud ruumi ei ole. Kõik viitavad sellele, kuidas ruumipuudus viib kannatuseni. Aga kannatu seal on võib-olla veel sügavamaid põhjusi. Ja jooga selles alusfilosoofias, ütleme, kui nüüd tänapäeva keeles räägime, siis vist otsapidi läheb psühholoogia valdkonda natukene, aga Indias mõeldi midagi sellist välja juba aastatuhandeid tagasi. Ehk siis kannatuse põhiliste põhjustena nähakse viite asjaolu. Ja need viis asjaolude võite ette kujutada on nagu suure tüvega puu, millel on neli oksa ja selle puutüve selle kõige jämedama ja suurema osa kõige olulisema osa moodustab mitteteadmine. Sa ei tea, kuidas oleks õieti, sa ei tea, mis peaks olema. Ja tänu sellele sa teed asju kogu aeg, nii et need viivad kannatusena. Sellest mitteteadmisest arenevad välja siis need neli oksa, millest üks on vale samastumine või ego. Mina olen, mina olen see, minul on õigus. Mina ei eksi. Kui nad on väga fikseeritud sellised ego tunded, siis see varem või hiljem tekitab kannatusi. Ta ei lase meil näha tegelikkust sellisena, nagu tegelikult tegelikult on, vaid see annab värvingu. Mingisuguse. Mina tean, teie diamidagi. Proovige kujutleda sellist seisundit, kus arvad, et ainult sinul on õigus. Kui ainult sinul on õigus, siis rohkem tõdesid ei ole, rohkem kellelgi õigus ei ole. Aga kui see juhtumisi see sinu tõde ikkagi ei olnud nii tõde, siis sa kannatad. Kui sa jätkad niimodi uskumist. Samastumisegajasele egoga seonduvad veel igasugused toredad asjad on ju, Me samastame, samastame hästi palju oma eludes. Me samastame oma sooga, mees, naised mõtlevad, et naine väga kindlalt olema paigas nendes raamides. Siis me vähemalt osad messil oleme eestlased. Kuidas teisiti, eriti jalgpallivõistluste ajal, kui meie meeskond mängib siis mõnedes olukordades, Me oleme valged mitte mustad või kollased. Aga me oleme ka emad või isad. Me oleme oma elukutse esindajad. Aga mõelge korraks, kes siin on emad. Tõstke käsi ja teil on väiksed lapsed, kolm, neli, viis, kuus, natuke vanemad. Ja te hoolitsete nende eest ja olete väga tublid emad, nutate ja teete süüa ja loete unejuttu ja kõik ja siis saab laps 25. Te teete ikka veel seda edasi. Sest te olete nii samastunud selle emarolliga. Aga siis see pole enam tore, on ju siis see põhjustab kannatusi. Mida ma tahan rääkida, need see, kui me samastume, mitte õiges kohas? Mitte õieti siis see põhjustab kannatusi õiges kohas. See toob kasu, kui sa töötad suure ettevõtte direktorina ja oled direktor, sa pead samastuma selle rolliga, sa pead täitma neid rolli, eeskirjasid ja nõudeid. Kui sa lähed koju ja direktor edasi oma perele siis ilmselt ei too häid tulemusi. Järgmine oluline oks, sellel kannatuste põhjuste puul on himu. Nad on nõudmised, soovid, me tahame seda, mis meile eile meeldis, mitte seda, mis meile täna vaja on. Me igatseme igasuguseid asju, igatseme seda, mis me arvame, mis meile naudingut pakub, mis meile heaolu pakub. Mul on selline kahtlus, et kogu tänapäeva ühiskond on üles ehitatud selliselt, et neid kannatusi järjest juurde tekitada, sest eriti himustamise seisukohalt neid köetakse igalt poolt. Teed ajalehe lahti, reklaamid ajakirja rahti, ajaleht, ajakiri tänavate ääres kaubakeskustes igalt poolt köetakse sinu himusid millegi järele. Suuremat džiipi tahad aga uut maja. Aga uut meest või naist? Järgmine oluline, kolmas oksis on eitamine, eitamine või asjade äratõukamine isegi viha millegi vastu. Ja see tuleb negatiivsetest kogemustest, mis meil on olnud ja me ei taha, et need korduksid. Mingite negatiivsete asjade eitamine võib olla väga positiivne. Kellele ei meeldi suitsetamine ja see eitab seda. Tõenäoliselt on see positiivne kaitsereaktsioon. Kui aga meil on olnud negatiivne kogemus eelmisel aastal ühe kellelegi punapäise tüübiga ja me peale seda hakkame kõikidesse punase peaga inimestesse väga eitavalt negatiivselt suhtuma, siis ilmselt ei ole adekvaatne. Ja see põhjustab neile kannatusi või mingi muu analoogne situatsioon. Ja üks kõige tugevamaid kannatusi, põhjustavaid asju meie selles teadmatuses või mitteteadmises on hirm. See on hirm kas või näiteks selle ees, et mis nad minust arvavad. Kas ma võin need asjad selga panna omale, mida must arvavad KuMul seal seljas on või üleüldse, et ma ei julge rääkida seda joogateraapiast? Nad arvavad mustekki, et ma olen niisugune selline või teistsugune. Ja siis me kardame vananemist. Ja siis me kardame surma. Minu arvates on surmahirm kõikide meie hirmude alus sest ka siis, kui me kardame, et mis nad küll minust arvavad, kardame, et äkki meid tõugatakse ära. Äkki pagendatakse meid metsa ja seal mul ei ole kodu ja süüa midagi. Ma surener, natukene lapsik mõttekäik. Aga see on väga sügaval sügaval meie sees kõik need asjad, mis meile kannatusi põhjustavad. On kannatusi põhjustavad juhul, kui nad esinevad vales kohas vales koguses. Hirm võib olla täiesti nagu meie enesesäilitamise seisukohalt täiesti normaalne mingis kohas segab või takistab sind näiteks 10.-lt korruselt alla hüppamast. Lihtsalt proovimaksed, kuidas on lennata. Hirm hoiab sind tagasi, aga hirm võib sulle luuaga pettekujutlusi. Võib-olla teate kõik seda klassikalist näidet, lähed pimedasse metsa, näed maa sussi ehmatad ära poolsurnuks ennast ain pärast tuleb välja, et see oli hoopis köiejupp maas. Aga lihtsalt sinu hirm loob sulle illusioonid. Kui meie seisan hirmud suhtlemises teiste inimestega, siis loob meile samasuguseid illusioone, ei saa inimesest õieti aru, sest hirm tekitab meile natukene teistsugused ettekujutused sellest, mida öeldi. Või kuidas vaadati või mis iganes. Need teadmatuse, neli oksa või neli külge, kas siis ükshaaval või kõik koos, varjutavad Meie igapäevast taju. Need on aktiivsed meie alateadvuses ja selle tulemusena me oleme kogu aeg rahulolematud. Võrdleme ennast teistega, see tekitab rahulolematust, aga võib-olla vahel hoopis toidab üleolekutunde tekkimist. Ja siis tekib meil niisugune illusoorne rahulolu. Oh, ma olen paremini kui nemad, ma joogatunnis näiteks pain tun paremini kui seal kõrvalmati peal harjutajani. Et küll ma olen nüüd edasijõudnud või midagi sellist, onju, aga kõik sellised asjad on illusoorseid. Mõlemal ei ole midagi tegemist, selguse ja mõistmisega ei rahulolematuse tundele ka üleolekutunde tekkimisel. Praegu rääkisime sellest kitsast ruumist ja selle põhjustest, et mis põhjustavad meil seda, et avarust ei ole. Selle vastand tuhkami kannatuse vastand on sukaõnn. Sõna-sõnalt see sõna sukka tähendab avarat ruumi. Sanskriti keeles on need sõnad juba kokku pandud kunagi nendest tüvedest, mis viitavad ruumile mõlemad. Kui üldistada, siis põhiline, millega jooga tegeleb joogateraapia, sealhulgas on inimese viimine ahenenud ehk sellest kitsa ruumi seisundist avardunud seisundisse, kus sul on kerge olla palju ruumi aga ka haigusest, stabiilsusesse ja tasakaalu. Ja haigus defineeritakse kui keha erinevate struktuursete koostisosade tasakaalutust tasa kaalutusest tasakaalu poole, liikumine, lootusetusest, selle puudumise poole. Lootusetus on selline huvitav asi, et kui jooga vanades käsikirjades nagu defineeritakse neid asju, siis lootusetust tähistatakse sõnaga mille tähendus on miski, mis viib valgusest pimedusse lootusetus, miski, mis viib sind pimedusse ja sellega kirjeldatakse midagi meie sees, meie sihukest hingelist psüühilist seisundit. Et sa oled haigeks jäänud, lootus kaob sinu sisse, tekib pimedus. Ja joogateraapia ülesanne on viia selle seisundi puudumise poole või siis valguse poole tagasi. Häiritud meelest kindla meelesuunas. Häiritud meel on meel, mis on pidevalt suvaliselt muutuvate tunneta ripats. Sa mitte sinu meelemõistus ja arukus ei ole töövõimeline, vaid kogu aeg liigub kuskile vihastamise poole ja siis suure õnne seisundisse ja ja siis meeleheitesse ja siis veel kuskile ja siis ta ihaldab midagi ja kogu aeg hüppab, nemad samuti häiritud keha võib meil olla häiritud, keha võib toimida lahus mõistusest. Näiteks nagu kuutõbised. Meel magab, aga keha liigub või natukene väiksemal viisil, võib-olla on paljud teist kogenud, hakkab silm tõmblema, kui väsinud oled või mingis olukorras hakkavad käed värisema või midagi sellist on ju, et sa ei taha seda, aga keha lihtsalt teeb seda. Joogateraapia eesmärk on siis häiritud keha viia rahulikku ja tasakaalus harmooniliselt toimiva keha poole. Joogateooria mitmed põhimudelid on üles ehitatud sellistele sümboolsetele kirjeldustele mõneti poeetilises vormis ja ka üldistades räägitakse maailma ja inimese toimemehhanismidest ja need üldistused võimaldavad näha tervikut ning kirjeldavad maailma pisut teisiti. Mitte vanamoodsalt ega rumalalt või lapsikult, aga lihtsalt teisiti. Ja üks selliseid mõisteid, mis on joogas väga oluline. Omprana pranan eluenergia midagi väga fundamentaalset, tänu millele eksisteerib jalu. See on seotud hingamisega, aga selle all ei peaks ilmselt mitte mõistma vaid organismi hapniku ja süsihappegaasivahetust. Ma arvan, et parem oleks seda mõista. Parem oleks paranat mõista siis summana väga mitmetest energiavooludest kehas, nagu näiteks vereringe närvides liikuvad elektrokeemilised, impulsid lümfivool, soojustasakaal, ainevahetus, kõik see kokku on miski, mis hoiab meid elus, mis liigub meis kogu aeg. See kõik kokku hoiab meie eluavaldusi toimimas. Kui see kõik toimub nagu vaja sujuvalt ja takistusteta, siis me tunneme ennast hästi. Kui aga prana vool saab takistatud või muutub liiga kiireks, siis saab organismi talitlus häiritud. Jaa. Joogaõpetuses räägitakse, et eluenergia võib muutuda meile kättesaamatuks mingil viisil. Teine sümboolne kirjeldus räägib sõlmedest meie süsteemis, mis võivad tekkida. Kujuta ette, onju, et sõlm on miski, mis ütleme, kui sa vooliku tõmbad sõlmed, siis seal voolikuses hästi voola enam. Ja meie keha sees ka, kui tekib sõlm, siis ta takistab eluenergia vaba voolamist. Need sõlmed võivad olla täiesti füüsiliselt kombatavad. Tihti on nad kuskil alakõhus, aga võivad olla ka seljas. Kui te käite masseerija juures, on ju siis masseeri, kindlasti leiab teil seljast siukseid kõmukohti, mida ta tahab lahti hõõruda ja seal natukene valusad. Ja pärast pärast nende masseerimist on teil kergem olla, seljas tuleb tuttav ette. Aga selle kõrval, et nad võivad füüsiliselt kombatavad olla, võivad nad asudega psüühikas. Nad võivad takistada meil millegi mõistmist, näiteks millestki arusaamist. Nad võivad asuda meie tunnetes aine, takistades näiteks mõne emotsiooni väljendamist või muutes selle kuidagi valeks, mitte kohaseks. Ja öeldakse, et sellised sõlmed justkui suruksid prana meist kaugemale keha piiridest välja. Kui inimene on terve, siis öeldakse, et prana on meie keha piirides ja meile ilusti kättesaadav. Ja nagu öeldud, ta peakski Siska voolama sujuvalt. Aga kui meis tekib mingisuguseid häireid, need sõlmed tekivad, kusjuures näiteks psüühiliste üleelamiste käigus onju, või mingite ülepingutuste tagajärjel. Ja, ja nad suruvad eluenergia meist justkui kaugemale. Ma meenutan, et see on niisugune sümboolne kirjeldus. Veel üks põhjus, miks prana läheb Meie kasutusest välja või, või kehast välja, on asjaolu, et öeldakse, et meie eluenergial on omadus liikuda sinna, kuhu läheb tähelepanu. Ja kui meie tähelepanu pidevalt suunatud kuhugile mujale, mitte endale, siis meie eluenergia ongi seal kuskil mujal. Kogu meie ühiskond justkui paistab olevat üles ehitatud niimoodi, et meie elujõudu meist välja tõmmata, kui me räägime nüüd selle sümboolse mudeli raames. Aga see mainitud omadused prana läheb sinna, kus läheb tähelepanu, sisaldab endas ka head sõnumit. Kui sa suunab tähelepanu endasse, siis tuleb su elujõud sinu juurde tagasi. Just see on põhjus, miks joogas räägitakse nii palju keskendumisest. Keskendu oma hingamisele keskenduma liikumisele, keskendu oma kehale. Kõik see võimaldab tuua tähelepanu tagasi iseenda juurde ja koos tähelepanuga tuleb tagasi ka sinu elujõud. Võid kasutada meelerahunemise, võtan aga lihtsalt oma tavalise hingamise jälgimist. Kui sa tunned, et sa oled rahutu, võta, istu lõdvestu ja jälgi oma hingamist, mitte midagi ei ole vaja sellega teha, ind jälgi. Mõne minuti pärast sa märkad, et meel natukene muutub juba rahulikumaks. Nii et jooga abil mida me teeme, me loome tingimused, kus meie meel saab toimida parimal võimalikul viisil et meie elu ja tegevusi toetada. Aga see saab toimuda ainult järk-järgulise arenguna. Kui keegi räägib, et on mingi otsetee või kiire lahendus et enda meelt muuta kiiresti, siis tõenäoliselt müüakse sul illusioone. Joogaõpetaja Andres Adamson kõneles joogateraapiast. Muusika Sven Grünbergi-ilt plaadilt Mess küsi eneselt. Loeng on salvestatud Pärnus, Gruusia restoranis. Kolheti. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2015.