Ööüli. Kool helistas üks noor daam ja rõõmus noore naise hääl rääkis mulle sellist juttu, et teate, ma ostan endale uue korteri. Ma läen sinna korterisse ja mul on kaasas papagoi, klaver ja koer. Aga ma väga tahaksin, et oma uute naabritega hästi läbi saada. Mis te arvate, kas selle korteri heliisolatsioon, mida ma nüüd ostan, et kas see on piisav? Koole. Akustik Linda madalik kõneleb teemal. Ruumide akustiline kujundamine. Loeng on salvestatud Eesti muusika päevadel Tallinnas kloostri aidas. Kui teie akustikuna lähete mõnda ruumi, mille puhul palutakse hinnata selle ruumi akustikat. Hetkel me oleme Tallinnas vanalinnas, kloostri aidas. Mis te selle ruumi kohta ütlete, kui te tulete uksest sisse, võtate kohane, mida te tunnete või võtate kohe püstoli välja või mis pidi see asi käib? Mul täna ei ole püstolit kaasas. Mina ei ole nii äkiline nagu Tõnu Kaljuste, sest Tõnu Kaljuste ütles enne jõhvi kontserdimajja tulles niimoodi, kui ta ei olnud seda veel näinud. Et kuna tulen ruumist sisse ja ma näen, et lagi on madal, ma lähen kohe välja, ma ei hakka üldse dirigeerima. Ma tulin ka siia täna siis ma näen, et lagi on madal, aga ma tagasi pööran. Ma ütleks, et Ta on nagu kompromiss selle poolest, et lagi on madal nagu kõneruum, aga minu arvates saatsin ka muusikat mängida ei ole hullu. Aga tulistama ei hakka, ärge kartke. Miks on vaja akustikul pauku teha? No see on väga lihtne, see on impulss ja kui kiiresti see impulssruumis sumbub, see siis annabki informatsiooni sellest, missugune on selle ruumi kõlavus. Kui impus kõlab kaua kõlavam ruum ja selle impulsi kaudu tänu arvutiprogrammidele saab siis mõndagi infot, et selle ruumi kohta minust meedia kahjuks ikka näitab mind püstoliga, justkui tahaks nõust püstolikangelast teha. Aga uskuge, mind ma üldse meelsasti ei tulista, sest minu arvates room on nii rahulik omaette ja see on nii solvav ruumile, kui keegi siis tulistab, et ruum väga valuliselt reageerib minu arvates sellele. See on niisugune paratamatu protseduur, aga ma ei tahaks tulistada ruumides parema meelega näiteks võtaks viiuli ja kuulaks, kuidas ta kõlab, aga ma olen nii alla käinud, et ma elan, viiulite mängis, siis ma pean tulistama. Kuidas teie sattusite akustikuks? See oli puhas juhus, akustika on praktilised, füüsika ja füüsikat ma üldse koolis ei armastanud. Oli minus kõige jubedam maine peaaegu. Ja ma kasvasin üles võrdlemisi metsikult, keegi mind ei suunanud kusagile, aga siis korraga tuli üks mees Siberist tagasi üks muusik ja ütles mulle, tüdruk, sina pead viiulit hakkama mängima. Ja siis ma hakkasingi riiulit õppima. Olin juba küllalt suur ja katsusin ikka koolis nii õppida, et ühe aastaga kaks aastat nagu teha. Ja lõpuks ma mängisin oma parema käe üle ei saanud enam viiulit mängida, õpinguid jätkata, Kim, ja üks dirigent ütles mulle, et tead, et mine sinna Leningradi, et seal pidi olema üks kool, kus õpitakse helirežissööriks, et väga tore amet, et oled nagu dirigent, et istud seal puldi taga ja muudkui teed muusikat. Ja ma olin väga rumal, polnud kellelegi, kas küsida ka, ma läksingi sinna Leningradi. Mõtlesin seal siis ka nagu muusikat õpetatakse, aga seal olid kujutatki tere ja füüsika ja füüsika ja teoreetiline mehaanika ja nii edasi. Sellised õudsed alad. Kuna ma juba seal olin, siis pääsu ei olnud, lõpetasin selle kooli ära. Elu läks nii, et ma sattusin projekteerijaks ja nagu ise siis veel õppisin juurde ja siis minust sai akustik nagu vahest minu käest küsitakse, et et mis sulle siis selles akustikas üldse meeldib. Siis ma vastan alati. Tegelikult mulle meeldivad inimesed akustikas kõige rohkem. Et just need inimesed, kellega ma kokkupuute tund ja töötan ja minu meelest arhitektid on väga tore ja intelligentne seltskond, nii et mõnes suhtes võib-olla vedas. Sattusin akustikas, kuigi muusikas on samuti väga toredad inimesed, aga minu elu läks lihtsalt nii. Ma tahtsin rääkida kolmest asjast mürast, eli isolatsioonist ruumi akustikast ja need on kõik nagu müraga ja meie elukeskkonnaga seotud asjad. Aga kõigepealt müra mõistest üldse. Me räägime nagu kord helist ja kord mürast, aga heli on laiem mõiste ja müra on see osa helist, mis on häiriv. Tervist kahjustada võib. Aga ÜRO juures on huvitav see. Võib ühel ja samal ajal ühe jaoks olla meeldiv heli, teise jaoks müra. Näiteks minule meeldib kuulata sümfoonilise muusikat kodus. Kui ma seda siis tahan kuulata, siis näiteks lapselapse jaoks on see müra, eks ole, ta ei kannata seda. Kui jälle lapselaps paneb tümpsu peale tümpsu kuulata, siis on see minu jaoks müra ja siis on kogu aeg meie vahel konflikt, eks ole, aga nii või teisiti, kui meil on tegemist mingi masinate või seadmete müraga, siis on päris kindel, et see neid kõiki häirib, alati häiriv ja seda müra tuleks siis ohjata. Ja selleks meil ongi nagu müranormid välja töötatud. See müra mõõtmine on selline keeruline protsess, et me võime saada väga erinevaid tulemusi. Sest juba see, kuidas inimene kuuleb, on väga keeruline. Alustame sellest, et missugune on meie kuulmise dünaamika, et kõige vaiksem neli, mis me kuuleme, see on 20 mikroPascalit Pascali, don füüsikaline ühik helirõhu jaoks ja seda me nimetame kuuldele, aegs. Aga kui siis helivaljus suureneb, lõpuks hakkab kõrvadel valus, see on siis valulävi. Kui me seda mõõdame, Pascalite, siis on 20 paska lipp, nii et see on tohutu suur vahearvuliselt 20 mikroPascalite, 20 kilo paska lit. See vahe on nii suur, et meil on väga raske arveldada suurte numbritega, see vahe on üks piljon koguni 10 üheksandas astmes ja sellepärast on toodud akustikas detsibelli mõiste. Kõik olete nendest pillidest kuulnud. Detsibell on üks pseudoühik ja kokkuleppeliselt siis kogu see ala on, siis me kuuleme siis mahub piirkonda null detsibelli, mis on siis kuuldelävi kuni 120 detsibelli, mis on siis valulävi. Ja kui me nüüd räägime sellest, et mis on näiteks detsibelli ka tähistusega mürad, et kuidas neid iseloomustada, siis näiteks 20 detsibelli on täielik vaikus ja ruumis. Ma olen mõõtnud sellise vaikuse ainult ühes kohas. See oli sauna tänavas korteris, seal olid väga paksud paekivist müürid. Kui me veel edasi räägime, näiteks mõned numbrid on oluliselt näiteks 55 detsibelli, see on nüüd müratase, mis on lubatud uute elamute territooriumil ja see on ka selle poolest huvitav, et kui müratase on 55 detsibelli, me saame omavahel rääkida nii, et me pealt tõstma. Kui müratase on suuren juba, siis me peame nagu üle karjuma, mis on väga väsitav. 55 detsibelli on ka tavaline müratase avatud büroodes. Inimesed ei ole sellega sugugi rahul ja keegi taha haavatut büroodes töötada. Meil võib rääkida suuruses 75 detsibelli, mis on üks suure liiklusega magistraal. 85 detsibelli on tööstuses niisugune müra, et tuleb juba kõrvaklappe kasutada kinodes, praegu mängitakse heli 100 detsibelli ja üle selle. See on ka üks põhjusi, miks ma lihtsalt kinos ei käi. Liiga suur helivaljus. Ja mina ise olen mõõtnud kõige tugevama müra Estonia teatri orkestris orkestri sees olles vaskpillide lähedal, see oli 130 detsibelli. Tegelikult orkestrandid peaksid vähemalt proovide ajal kandma spetsiaalseid kõrvakaitseid. Nad tavaliselt saavadki pika elu jooksul kuulmiskahjustuse. Aga ma räägiks veel ühest loost rest null detsibelli loost, et mis asi on null detsibell. See oli selline tore lugu, mis juhtus Pädaste mõisa renoveerimisel. Kui Pädaste Mõis renoveeris tihti hotelliks siis kutsus mind sinna B-üks mõisa omanikest Hollandi päritolu Martin Prayer. Ja tema nõudis projekteerijatelt kategooriliselt, et mõisa territooriumil tohib olla ainult null detsibelli. Aga seal olid. Seal olid ventilatsiooni projekteerijad, kes tahtsid panna ventilaatorid sinna selle hoone peale. Muidugi müratase oli suur ja oli väga suur konflikt. Ja siis ma rääkisin mõisahärrale, et teate, et see null detsibelli tegelikult, et see võib teile saada saatuslikuks, et kui te kehtestategi siin nüüd null detsibelli ja saavutate selle, siis lihtsalt teie kliendid hotellis võivad ära joosta, et ma ei ole ise null detsibelli kuulnud, aga ma arvan, et see võib olla väga kohutav kogemus selles suhtes, et see on niisugune hauavaikus, et võib tekkida selline tunne, et kõik elavad olendid on jalga lasknud, et kohe juhtub midagi jubedat, näiteks saabub maailmalõpp. Ja siis Martin küsis, et aga missuguse müra me siis peaksime siin tekib tema, et minu kliendid ära ei jookseks. Ja siis me leppisime kokku, et noh, seal Muhus võiks lubada kuskil 35 detsibelli, et see on niisugune paras, et keegi ei hakka hirmu tundma, et maailma lõpp tuleb. Ja tegelikult ma pean väga lugu Martin Brierist, sellepärast et tema on olnud minu praktikas ainukene inimene, kes on muret tundnud. Et säilitada Eestis vaiksed alad. Mitte ükski arhitekt pole kunagi selle vastu huvi tundnud. Muide, Euroopa Liidu Müradirektiivis soovitatakse, et iga liikmesriik peaks kehtestama oma riigis omal valikul vaikse ala kriteeriumi. Et mis on siis tema meelest vaikne ala ja eesmärk on selles, et me peaksime võimalikult palju säilitama vaikseid alasid. Kuna sellest rääkinud keskkonnaministeeriumis ja korduvalt, siis mitte keegi selle vastu huvi tundnud ei ole. Nii et ainukene, kes võitles Eestis vaikselt aladest, on seesama tubli, Pädaste mõisahärra. Nüüd tahaksin rääkida sellest, et kuidas siis juhtub niimoodi, et müra saab hinnata kas inimese kahjuks või inimese kasuks. Ja siin on nüüd mitmeid põhjusi, näiteks kume, müra mõõdame siis müramõõdik, fikseerib hetkelise ehk efektiivse helirõhu ja ta võtab selles teatud ajavahemiku jooksul mingi keskmise ja müra mõõdikus on kaks ajakarakteristikut, üks on väga kiire reageering Faost ja kui müramõõdik seda kasutab, siis tehakse see keskmistamine 250 millisekundi jooksul. Ja teine ajakarakteristik on aeglane siis loo ja see teeb siis mürasündmuse keskmistamise kahe sekundi jooksul ja kuiva üliõpilastele müra kursust loen, siis ma ikka küsin nende käest, et mis te arvate, et kui kaua inimesel kulub aega, et ta saab aru, kui tugev see heli on? No nad arvavad ikka, et no nagu me, eestlased ka juba niisugused aeglased oleme, et küllap ikka üks, kaks sekundit läheb aega, et kui me aru saame, et kas enneraanid on tugev ja kui tugev ta on. Aga tegelikult see nii ei ole. Et kui me nii aeglaselt reageeriks, siis me täna siin koos ei istuks siis meie eellased oleks ammu juba ära söödud kiskjate poolt. Sellepärast, et inimene peab väga kiiresti reageerima mürale ja inimene reageeribki mürale just 250 millisekundi jooksul. Väga kiire reageering, muidu ta jääks ellu. Ja nüüd mina müra, määruses, mille ma olen koostanud, ma olen sinna kirjutanud, et müra hindamisel me peame kasutama mõõtmistel aja karakteristikud faast, sest kui me mõõdame selle kiire reageeringuga müra, siis tuleb müratase suurem. Aga kui me mõõdame aeglasema reageeringuga, siis tuleb see müratase madalam. Lihtsalt müramõõtja ei reageerinud kiiresti sellele tugevale helile ja keskmistab aeglaselt ja müratase tuleb madalam. Aga kui me loeme, Neid müra mõõtmise protokoll, siis mitte keegi ei märgi seal, kuidas ta mõõtis, nii et väga kergesti võib juhtuda nii, et et müra on mõõdetud ja hinnatud. Selle aeglase ajakarakteristik uga ja paberil mõõdetud müra on madalam kui see, mida teie tegelikult kuulsite ja mis teid häiris. See on näiteks müra hindamine, inimesed kahjuks. Ja veel üks asi, kus müra mõõdetakse ja hinnatakse nüüd inimese kahjuks. Nimelt meie kõrv ei kuule üldse lineaarselt. Meie kõrva tundlikkus on kõige suurem sagedustel 2000 kuni 5000 hertsi aga madalatel sagedustel kõrva tundlikus langeb. Ja kui me müra mõõdame, siis müra mõõdikus, seda arvestatakse ja Pramaatikus on sees selline A filter mis imiteerib inimese kõrvakuulmist. Aga see aa filter, see iseloomustab kõrvakuulmise sageduskarakteristikut ainult suhteliselt vaikse müra korral, kus müratase on kuskil 35 kuni 40 detsibelli. Aga kui müra tugevus tõuseb, siis see kõrva tundlikkus muutub ja madalatel sagedustel. Me kuuleme madalaid sagedusi juba tugevamalt kui vaiksete helide kõrval. Ja vanasti oli müra mõõturites sees erinevad filtrid, A filter oli siis vaiksete helide jaoks siis tugevama heli jaoks oli teefilter ja kõige tugevama heli jaoks olin teestilter, mis imiteerib seda, kuidas me võtame vastu näiteks tugevat lennumüra aga siis leiti, et see on liiga keeruline ja visati need ülejäänud filtrid välja. Ja praegu hinnatakse siis müra A filtri järgi, see tähendab seda. Et kui te kuulate tugevat lennumüra, siis see, mis müramõõtja fikseerib, see ei vasta sellele, mida teie kuulete. Müramõõtja näitab seda müra vähem, kui tegelikult seda kuulete. Et see on jälle üks koht, kus hinnatakse müra, nüüd inimesed kahjuks. Sünnime siia maailma ja me hakkame kuulama helisid ja me elame 24 tundi ööpäevas oma kõrvadega. Mulle tundub, et Eestis küll ei ole väga palju tähelepanu pööratud sellele, et milline on meie akustiline keskkond, et sellest noh, kõik aga hoolitsevad maja, näeks ilus välja ja interjöörid oleksid ilusad, aga see, et ujulas on selle pärast paha olla, et seal on nagu kisa-kära ja ei ole ühtegi sellist helisummutavad plaati laes, kui palju meil üldse pööratakse tähelepanu sellele, et milline on see helimaailm ja helikeskkond meie ümber? Tegelikult meil on olemas normid, projekteerimise normid ja normides on kõik paika pandud, kuidas ruumid peaksid kõlama, millised tohivad olla ruumi proportsioonid ja nii edasi ja isegi kui arhitektid on väga teadlikud ja näiteks projekteerivad ruumid, nii nagu normid ette näevad siis jällegi ütleme, ehitaja või tellija jätab selle akustilise poole tegemata. Ja see on müra, mis on siis meil ruumides, seda nimetatakse Reberperatsiooni müraks. See termin tuleb sõnast Teder operatsioon ehk järelkõla. Seda müra tekitab ruumi liigne kõlavus. Ja sellega te olete kõik väga hästi kursis. Te ju teate küll, et väga kõlavas ruumis ei saa isegi rääkida, seal on müra väga suur. Ja meil on juba juttu olnud sellest, et meil on normid selle kohta, kui kõlavad, tohivad ruumid olla ruume, tuleb siis maha summutada tööruume, õppeasutusi, spordiasutusi ja nii edasi. Sageli osutub see küllalt kulukaks. Aga Krumm võib tulla ka päris kasutuskõlbmatu, kui üldse selle probleemiga ei tegeleta. Näiteks minu praktikas on olnud kõige kõlavamad kõige pikema järelkõlaga Mustjala võimla, kus mõõtsin järel kõlaks peaaegu 11 sekundit. See on nii nagu Haapsalu toomkirik isegi natuke pikem. Ja et seda siis maha summutada, et järelkõla kestus oleks 2,7 sekundit, mis on kuidagimoodi talutav. Selleks kulus 400 ruutmeetrit akustilist plaati. Nii et igale omavalitsusele ei pruugigi jõukohane olla. Alles hiljaaegu tuli mulle vastu üks arhitekte büroost ansambel ütles mulle, et mäletad, kuidas me tegime nii suure armastusega Kuressaares Ida-Niidu lasteaia akustikat seal et kõik omavalitsus viskas selle akustika osa projektist välja. Ja muidugi ei saa ju iga osa projektist välja visata näiteks. No kuidas sa jätad ära valgustuse või kütte- või ventilatsiooni. Aga mis on viga akustilist viimistlust välja visata. Ja väga kurb on, kui seda tehakse näiteks lasteaias. Sest mina olen kohanud IT-spetsialiste büroodes, kes ütlevad uhkesti, et kui te meie büroo akustikat korda ei tee, siis meie siin tööle ei hakka. Ma lihtsalt keeldun töötamast. Ja siis olemegi siis kõvasti seda keskkonda seal parandanud ja plaate pannud, et seal oleks piisavalt vaikne, et nad saaksid keskenduda. Aga lapsed ei saa ju kuidagi seista enese eest. Ja nii on ka näiteks koolides, koolides samuti sageli ei jätku raha akustika jaoks. Ja koolilapsed on ise omaalgatuslikult väga toredasti, eks ole üritanud selle probleemiga tegeleda, teinud isegi uuringuid, teinud müra, mõõtmisi, kui suur on mürakoridorides ja spordiruumides ja hiljuti ma käisin kuristiku gümnaasiumis siin Tallinnas kus ka üks õpilane tegi ühe sellise uurimist. Ja ta lasi siis mind mõõta järelkõla kestus, son kõlavust koridoris, kus nad siis vahetunni ajal peavad olema. See on hästi kõrge, kõle ruum, seal oli järelkõla kestus viis sekundit, mis on sama pikk kui Kaarli kirikus ja kujutage ette, milline lärm seal siis on, kuna koolil raha ei ole akustikat parandada, sest nad küsisid minu käest, et kas on kuidagimoodi võimalik, et me ise teeme need helisummutavad plaadid ja siis ma seletasin, et tõesti, et seda on võimalik ka ise teha. Võib näiteks osta kõige odavamat põrandavilla ja teha siis ümberriidest katted, teha sellised paneelid ja neid paneele saab siis panna nii seintele kui lakke sarnaseid paneele. Me kavandasime pärimusmuusika keskuses Viljandis aidas, seal oli kohe eesmärk selline, me teeme kõik akustilist materjalid ise ja tehtigi vabast põrandavillast ja seal olid veel üliõpilased, kes siis tegid käsitööd, kavandasid tekstiile ja nad tegid siis väga ilusat rahvusmustritega tekstiilid peale salongi, selliseid omatehtud plaadid seintel ja minu meelest sellised ise kavandatud heli neelavad materjalid on üldse kõige toredamad asjad, et mul on need valmistooted, nii ei meeldigi. Ja viimati töö, mis ma tegin koos arhitektide Reet Sepa ja Priit Põldmäe ka Ülemiste keskuses, seal on ka kõik enamuses ise kavandanud. Seal on vägevad Eli neelavad torud lakke pandud, selline elavad nii, et selliseid tooteid saab ise disainida ja teha, küll saab teha kallimalt, saab teha odavamalt, põhimõtteliselt saab teha. Ma mäletan, viimane selline kohutavalt painajalik müra, kogemus oli mul. Rootsi laevas sõitis Tallinkiga Stockholmist tagasi Tallinnasse, oli meie kajut täpselt diskobaari all ja siis ma käisin nagu kuutõbine mööda seda laeva vihane nagu erilale ja õigel ajal ei suutnud kajutit ka ära vahetada. Aga mis mind kõige rohkem häiris, oligi noh, muusikamuusikaks, aga see madala sageduse ots Sappoffery passi tümakas. No mis oli täpselt see klopere sagedusega? Kohe jõuame selle teema juurde, et kõik ehituskonstruktsioonid isoleerivad just madalaid sagedusi, väga halvasti ja madalad sagedused tulevad konstruktsioonidest läbi ja nad on väga häirivad. Kui ma koostasin müra määruse sotsiaalministri büroo määruse, siis seal on päris eraldi peatükk, selle kohta on normitud, et kui palju tohib korterisse kosta niisugune madalsageduslik müra. Just see ka, et see tümps on nagu impulssmüra. Et kui müra on püsiv, siis on seda natukene kergem taluda kui see, kui on sellised müraimpulsid, et see on palju rängem veel taluda. Aga kuna tegemist oli laevaga, siis teil vedas pääsesite sealt tulema. Aga kui te elate korterelamus, kus kogu aeg läbi kostab, et see on ikka väga hull olukord, et mulle isegi helistas üks mees, mulle helistatakse palju. Ja ta rääkis seda, et ta ei suuda enam elada oma korteris. Et tal on nii kohutavalt, kostab läbi, et mis, ma arvan sellest, et kui ta ehitaks endale kipsplaadist niisugusse karbiku sinna oma korterisse, kus ta saaks ikkagi magada, noh, ruumi sisse ehitaks teise ruumi. Mõtlesin, et, et see on küll põhimõtteliselt võimalik, et aga kuidas õhku saate. Et siis jälle peab sinna ka ventilatsiooni tegemata? Üsna keeruline, aga kui arhitektid ja ehitajad peaksid kinni ehitusnormidest, siis asi nii hull ei oleks. Ja ma räägiks siis lühidalt müra edasi kantumisest, hoonetes, see on siis seotud heliisolatsiooniga ja see heliisolatsioon on tegelikult keeruline inseneriteadus, aga ma tahaks rääkida mõnest asjast, mis võib-olla võiks kõikidele huvi pakkuda. Ja heliisolatsioon on ka nii keeruline teema, et seal on selliseid paradoks, et millest loogilise mõistusega kuidagi aru ei saa, mul endal ka siiamaani raske aru saada. Ja kui me räägime siis mürast, mis levib ehitises, siis siin on nagu kahte liiki müraga tegemist, üks on siis õhumüra, mis levib õhu kaudu ja teine on siis löögimüra või sammumüra levib siis mööda ehituskonstruktsioone. Ja õhumüraisolatsioon iseloomustab siis seda, kui palju siis õhumüra väheneb ruumist ruumi. Mida rohkem ta väheneb, seda suurem on siis õhumüraisolatsioon. Aga löögimüra või sammumüra puhul hinnatakse seda isolatsiooni. Selliselt mõõdetakse siis näiteks vahelae all mõõdetakse mürataset, mis tekib üleval kõndimisel ja mida madalam sisse mõõdetud müratase on seda suurem, seda parem on siis löögimüraisolatsioon. Meil on praegu oma rahvuslikud normid heliisolatsiooni kohta. Õhumüraisolatsioon ruumide vahel peab siis eluruumides olema mitte väiksem kui 55 detsibelli ja löögimüratase ei tohi olla suurem kui 53 detsibelli. Kui me vaatame praegusi elamuid, uusi elamuid siis neid projekte kontrollita ei kontrollita ka valmis ehitiste heliisolatsiooni ja paradoks. Uutes majades võib juhtuda nii, et heliisolatsioon on veel halvem kui vene ajal ehitatud elumajades. Vene ajal olid normid nõrgemad. Nüüd on normikul tugevamad, aga mingit kontrolli ei ole. Ja eriline probleem on Kaiustusele vanades majades sammu müraga tekkinud. Need paneelmajad ehitati niimoodi, et paneeli peale pandi kaks või kolm kihti pehmet puitkiudplaati ja sellele põrandakate. Nüüd Aja jooksul need puitkiudplaadid on läinud mädanema. Uus omanik kisub põranda lahti, viskab need elastsed, puit kiudplaadid välja ja paneb põrandakate otse paneelile. Siis on väga tugev sammumüra alumises korteris ja kõige hullem on see, et see alumise korteri omanik ei saa seda parandada. Ta võib olla üritab vooderdad altpoolt, seda lage või ehitada isegi ripplae. Kuid see ei anna tulemust sellepärast et kui ülemises korteris põrand on jäigalt seotud seintega sisse sammumüra tuleb alla mööda seinu ja parandada. Seda saab ainult ülemine elanik. Aga tema ei ole huvitatud, miks tema peaks hakkama jälle põrandat lahti kiskuma. Ja on üks selline arvamus, et soojustusmaterjal on ühtlasi ka hea heliisolatsioonimaterjal, kuid see ei pruugi nii olla. Heliisolatsioonimaterjal, mida õhuvahesse pannakse, mis summutab heli, see peab olema tingimata last nii avatud pooridega. Kui te panete näiteks vooderduse õhuvahesse suletud pooridega Penupulust rooli siis saategi niisuguse Boderduse, mis isegi vähendab põhiseina isolatsiooni, tekib küsimus, et kuidas see võimalik on. Sul on võimalik resonants, nähtustatud heliisolatsioon, see ongi selline valdkond, kus on väga palju igasuguseid resonantse, kus heliisolatsioon totaalset langeb. Muusikaakadeemias olid kavandatud ujuvat põrandat ikkagi villa plaadil. Ja Ma olin siis väga usin, käisin kogu aeg järelevalvet tegema siis, kui ma ühel õhtul läksin sinna ehitusplatsile, siis ma nägin sellist toredat pilti. Terve muusikakooli esine plats oli täis valgeid firmasid, oli peno pluss türool, plaadid ja punastes hürpides mehikesed jooksid sisse välja sisse, välja, tassisid need plaati sisse ja siis ma mõtlesin, et mis toimub. Et ma ei ole ju projektis lubanud ta penoplast rooli üldse kasutada, see on jäik materjal ja see hoopis halvendab heliisolatsiooni õhumüra isolatsiooni. Ja siis järel pärides ma kuulsin, et Ta projektijuht oli lubanud ehitajal kogu vill välja vahetada peno kolesterooli vastu, seda tehakse ka praegu pidevalt ja siis mul ei jäänud muud üle, ma helistasin siis linnapoolsele järelvalvele, kes siis kohe selle protsessi katkestas ja siis needsamad keset punastas, ürpides pidid kõik tassima tagasi selle genobuliste roolimajas, sest juba segumasin juba oli, seal ootas juba kolesterooliga kõik laotatud juba põrandatele ja kohe-kohe hakati sinna betooni peale kallama. Siis nad tassisid selle kõik tagasi, seal oli väga suur masin, ma mäletan. Kui see kõik oli siis tagasi pandud, siis masin liiva sisse kinni. Aga ära ta sealt ikkagi tassiti. Tahtsin veel vahele öelda, kõikide legendaarsete inimestega käivad kaasas ka suured lood, müüdid ja legendid. Mina olen kuulnud lugu sellest, et kui Estonia kontserdisaali siis renoveeriti või tehti seal akustilisi parandusi. Et siis kas seal all olevat olnud mitu tonni mingisugust sellist täitematerjali, mingid kivid või klaasikillud. Ja siis ehitusmehed olid selle viinud ära prügimäele noh, tonnide viisi. Ja siis olevat Linda madalik tunud kohale, öelnud, et ja nüüd toote kõik selle sealt prügimäelt kogu selle sodi tagasi, paneme sinna põranda alla. Seda ma mäletan küll, et ma olin väga pahane, et see materjal sealt ära tassiti, ilmaasjata tassiti aga, et oleks ma käskinud tagasi tuua. Tõenäolised inimesed, inimesed mõtlevad midagi juurde. Alati, mul on ikka telefon taskus, sest keegi ikka vajab abi kusagil ja kuidas sa siis ei aita ja isegi suvel ma mäletan, et kord ma korjasin kirsse vana kirsipuu otsas olin ja telefon oli taskus, kui helistati Viljandist ja Tonio Tamra oli telefoni otsas ja ütles, et oli pühapäevane päev, et ma pean homme hommikul esitama lähteülesande mingisugusele objektile akustika osas. Ja siis ma sain aru, et jutt tuleb pikk ja ühe käega hoidsin telefoni ja teise käega, siis jätkasin kirsside korjamist. Aga siis ma tegin nagu mingi järsu liigutuse ja oks murdus ja tooni ja ütles, et kas sul seal levi ei ole, midagi ragiseb, ma ütlesin talle parasjagu kukkun puu otsast alla. Et oota natuke, siis räägime edasi ja ja siis me rääkisimegi selle jutu ikka lõpuni. Ma olen sageli mõelnud, et kas see norm, mis praegu kehtib heliisolatsiooni normelamutes, see on samasugune nagu Põhjamaades, et kas see on piisav. Ja ma arvan, et sageli ta ei pruugi piisav olla, näiteks mul oli veel üks selline väga tore telefonikõne. Helistas üks noor daam ja rõõmus noore naise hääl rääkis mulle sellist juttu, et teate, ma ostan endale uue korteri. Et ma läen sinna korterisse ja mul on kaasas papa kui klaver ja koer. Et minu elu käib niimoodi nagu valgeks hakkab minema, papagoi hakkab Kriskama siis ma olen tõele koer on üksi kodus haugub, kui ma tulen õhtul koju, ma mängin klaverit. Aga ma väga tahaksin, et oma uute naabritega hästi läbi saada. Et mis te arvate, kas selle korteri heliisolatsioon, mida ma nüüd ostan, et kas see on piisav? Ma ütlesin, et no eks küsige kinnisvara maakleri käest, ei kinnisvaramaaklereid ja mitte midagi, eks ole. Ja ongi nii, Te, ostate korteri teed ja üldse, kuidas seeläbi kostab. Ja siin ei ole muud võimalust, miks inimesed võiks avaldada suuremat survet nendele kinnisvaramaakleritele, miks ei anta teavet selle kohta, missugune on korteri heliisolatsioon, see on mõõdetav suurus, maksab küll raha, aga see on teostatav ja kui inimene käib nii suure raha välja nagu korteri ostmisel siis on päris selge, et tal on õigus sellele teabele. Ja ma ei tea muidugi, mis sellest noorest daamist sai. Aga ma kardan küll, et ta pidi kas loobuma oma papagoisid või koerast või koguni klaverist. Et meie korterite heliisolatsioon ei ole nii hea, et läbi kostaks. Ma lihtsalt mõtlen, et kas meil jääb piisavalt aega ka rääkida nendest olulistest ruumidest, mis on teil akustilises mõttes eludel ette jäänud või ühest kindlasti meelitanud, et rääkima lihtsalt eelmisel suvel ööülikooliga olime naissaarel ja salvestasime Omari küünis mõned saated. Ja mina ei ole elus olnud nii mõnusas akustilises ruumis, et see tõesti seal ei olnud mingit võimendust vaja. Keegi ütles ilusasti, et see on terve see maja nagu instrument, et on viiulikast või et see kõik, see, mis seal toimub, nii sõnas kui muusikas, et seal täpselt resoneerivad need seinad nii mõnusalt. Teie rääkisite sellest ka, et eriti Arvo Pärdi muusika kostab seal hästi. See lugu oli nii, et Tõnu Kaljuste tegi konkurssi koguni tahtis sinna vägeva ooprimaja ehitada ja konkursi projekti hakkabki isegi paberile panema. Siis korraga Tõnu Kaljuste enam arhitektiga ei suhelnud. Selgus, et ta ei saanud finantseerimist ja siis lõpuks ta tõi sinna saarele selle Omari küüni, see pandi seal püsti. Milles peitub selle hea akustika saladus? Seal on palju asju, kõigepealt see ruum on parasjagu väike, sellepärast seal ei olegi vaja võimendust. Ta on puidust. Ta on väga hästi liigendatud ja heli on väga difuusne seal. Ja veel üks huvitav omadus on tal, millest ma alguses aru ei saanud. Et tavaliselt, kui me väikeses ruumis, kus seal esineb suur kollektiiv, orkester ja koor siis sellises kammersaalis on muusika väga vali, väga häiriv. Tüüpiline näide, mustapeade saal näiteks. Aga Omari saal on minu meelest väga intelligentne, seal saavad esineda suurepäraselt nii päikeselt ansamblit kui ka suured kollektiivid, ei teki sellist häirivat tohutut suurt eri valjust aga ruum on intelligentne selles mõistes, et tema lagi ja seinad on suht kerged ja õhukesed, et üleliigne, vali muusika lihtsalt sealt minema läbi seinte ja lae. Ja sellepärast ei teki niisugust hirmsat rõhuvat. Tugev Vot, heliruum nagu ise oskab reguleerida seda helitugevust aga seal on veel mingisugune omapärane aura minu meelest mille need inimesed annavad juurde, see on selline loominguline ja väga hea õhkkond, mis ka mõjutab seda, kuidas me muusikat vastu võtame, juba see koht, juba sinna minek, son, kõik nagu ettevalmistusmuusika kuulamiseks ei ole nii et tormad siit keset linna lähed uksest sisse. Kui sa sinna sõidad juba seal merel ja, ja see on looduses, siis nagu rahustab vaimu nii maha, et kui sa lähed, kuulad, siis muusikad, et siis mõju on ka ups parem. Niimoodi räägib füüsik reaalteadlane. Ma olen füüsikast küll hinge poolest väga kaugel. Kas ma ikkagi kiusan sellega, et aga mis asi selle Pärdi muusikaga oli, et millist muusikat, kus kohas mängitakse? Seal on ka suur vaikus ümberringi mis on ka Pärdi muusika üks nagu oluline osa, see vaikus ja see saal on kuidagi arhailine, vana, arhailine ja minu meelest Pärdi muusikat on just seal väga hea sellepärast kuulata. Ja kas see mõjutab väga, et Arvo Pärt on sageli seal kohal olnud ise kas see on nagu eriliselt mõjunud emotsionaalselt? Meie eestlased, oleme niisugune tore rahvas, et kui meil vähegi võimalust on, siis me muidugi kritiseerime ja teeme maha, aga kui mõni asi on hästi õnnestunud, siis me peame seda nagu enesestmõistetavaks. Ja sellest eriti palju ei räägi. Aga seda rõõmustavam on vahel saada tunnustust päris võõrastelt inimestelt, kel ei olegi mingit põhjust kiita. Mul oli üks selline tore juhus, kui ma kuulsin ühte arvamust Pärnu kontserdimaja suure saali kohta. Seal varsti pärast avamist oli Moskva patriarhaadi koori kontsert, ma väga armastan seda koori ja kui see kontsert lõppes, siis selle koori dirigent Anatoli Gredenko pöördus saali poole ja ütles, nii et mul on südamest hea meel. Ma õnnitlen teid selle väga hea akustikaga saali puhul. Teil, eestlastel on vedanud, Te, olete nii, väikerahvastel pole neid akustikuid, kes ruumid ära rikuvad, meil Moskvas on palju akustika, professoreid, sellepärast meil ükski saal, uus saal üldse ei kõla. Ja talle pärast siis küll öeldi. Olete natuke panite mööda, et meil siin üks akustika askeldas? Siis olen ma saanud ühe emaili ühelt tundmatult prantsuse heli režissöörilt kes kirjutas mulle niimoodi, et tema tuli Peterburist, kus ta tegi mingit tööd ja tuli sõitis läbi Narva ja siis sattus jõhvi ja korraga tema meelest sellises kohutavas perifeerias metsade keskel ta leidis kontserdimaja ja kui ta seda saali nägi, siis ta sai kohe aru, et keegi on siin, mingi akustika on siin tegutsenud ja siis küsis järele, sai minu meiliaadressi ja siis kirjutas, et tema arvates on see hästi õnnestunud saal, et see on Ida-Euroopas tema meelest üks paremaid saale. Väga Tore oli sellist emaili saada. Ja kui ma nüüd terve selle loengu kokku võtaks siis ma ütleks seda, et meie müra ja ehitusakustika normdokumendid vajaksid uuendamist ja täiendamist. Meil oleks vaja koolitada häid müra, spetsialiste, kasvõi mõned üksikud. Eesti on väike riik aga kuna mürasituatsiooni paranemine Eestis minu arvates võib võtta päris kaua aega, siis me peaksime olema üksteise suhtes hoolivamad vähem lärmama ja laskma oma naabritel vähemalt ööselgi magada. Akustik Linda madalik kõneles teemal ruumide akustiline kujundamine. Muusika Tõnu Kõrvits alt neli eesti vaimuliku rahvalaulukvartetile Tobiase keelpillikvarteti esituses. Raadio ööülikool tänab koostöö eest Eesti muusika päevi. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen raadioteater 2016.