No. Nii cool. Pere pererõõm teid näha, siin mina olen Anne Türnpu. Ja mina räägin teile täna müüdist ja muinasjutust. Kas on siin saalis inimesi, kes on midagi kuulnud müüdist? Väga hea mütoloogiast. Ja kas siin on inimesi, kes on midagi kuulnud muinasjutust? Väga tore. Niimoodi. Võib-olla on teil olnud juhust, et keegi teie jutu peale ütleb nii. Kuule, lõpeta ära, ära aja mulle siin muinasjuttu. Räägi mulle, kuidas asi tegelikult oli, võiet. Ega sa ometi seda ei usu, see on ju müüt. Selle järgi paistab nagu oleks müügil ja muinasjutul mitte oleks, vaid ongi argikeeles tähendus liialdus, vale. Mitte tõde, valetamine ja isegi mingisugune vandenõu. Kust see tuleb ja miks see nii on? Püüame sellest ka aru saada, kui me vaatame, mis need sõnad tegelikult tähendavad, näiteks sõna müüt tuleb kreeka keelest müütos ja seal ta tähendab lugu. Nii et kui tõlkida mütoloogia otse kreeka keelest ära, siis ta on ta lugu, lugu ei midagi muud, vale kohta pole seal sõnagi. Ja kui me võtame sõna muinasjutt, siis eesti keeles tähendab ta väga-väga vana lugu ajast, mil veel ütleme, ajalugu ei olnud või aastatel ei olnud numbreid, sest et ükski muinasjutte jalga niimoodi, et aastal 2014 läks, Juhan no eks ole, ei ole ilmse muinasjutte niimoodi, et nagu nende sõnade oma tähenduses seda, et nad oleksid vale või liialdus või vandenõu ei ole. Püüame aru saada, kust see tuleb ja kust müüdid üldse tulevad. Inimesel tekib elades küsimusi, küsimusi maailma kohta, küsimusi selle kohta, mis tema ümber on. Ma arvan, et teilgi on olnud küsimus, et kust ta saanud päike või kes tegi kuu või miks on olemas kosmos kes on inimesed, miks nad tehti, kuidas nad maailma said? Miks on mehed ja naised, kas loomad oskavad kõnelda, kas taimed oskavad kõnelda? Niisugustele küsimustele on väga keeruline vastata sellel lihtsal põhjusel, et need küsimused on nagu väljaspool meie igapäevast kogemust. Kui sa küsid näiteks oma isa käest, et aga kuidas meie maja ehitati eks siis ta võib sulle rääkida, sest ta mäletab seda, et see käis nii ja nii see mees tegi joonised ja siis tuli ehitust. Hirmu hakkas tegema. Aga kui küsitakse päikese kohta, siis ma ei usu, et isegi kui me leiame kõige vanema inimese maailmas, et ta mäletab, kuidas tehti päikene või kuidas tehti kuu või miks tehti inimene või miks on naised ja mehed. Niisiis inimesel tekivad küsimused ja nendele küsimustele ei saa vastata meie oma kogemuse pinnalt. Nii et see vastus tähendab seda, et me nagu vaatame asja väljastpoolt nagu keegi teine vaataks väljastpoolt inimeste inimese mälestusi, inimese mälu. Ja siis ta võib vastata. Ja enamasti müüdid ongi sedasorti vastused suurtele küsimustele, mis inimestel tekivad väga suurtele küsimustele. Ja kuidas need vastused on antud. Esiteks muidugi see, et see, kes vastuse annab, ütleb, et mina seda ei tea, aga mulle on seda räägitud või et ma olen selle vastuse saanud unenäos võiet. Keegi andis mulle selle või et ükskord, kui ma olin mitu päeva metsas ja näljas ja siis vastus mulle tuli. Et see vastus öeldakse ka nagu tulevad väljastpoolt inimest. Me räägime müüdist. Ja kui see vastus antakse, siis see pigem ei olegi nagu päris vastust ei ole niimoodi, et ühe lausega öelda ta on pigem niisugune vastus, mis aitab meil mõelda sellest küsimusest, sest muidu me ei oska sellest mõelda. Et me peame uskuma sellesse sellesse vastusesse. Näiteks üks siberi uurija, kes uuris Siberi rahvaid, luges raamatusse taha, üks pisikene rahvakild usub, et esimene lumi on väike tüdruk. Ja ta läks selle hõimu juurde, kellelt see oli üles kirjutatud, läks kõige vanema mehe juurde ja küsis, et kuule, et teie kohta kirjutatakse, et teie usute, et esimene lumi on väike tüdruk. Ja selle peale hakkas vanamees naerma. Ütles, mis sa arvad, et ma olen lollakas või ma tean väga hästi, mis on väike tüdruk ja mis asi on lumi, ma ei arva, et lumi on väike tüdruk, aga kui ma näen esimest lund sadamas taevast alla, siis ma ei jookse seda rookima. Ma ei taha sinna jälgi teha, ei hakka seal toimetama vaima, vaatan teda vaikselt. Kas nurga tagant või aknast, vaatan nagu väike tüdruk tantsiks, ma ei lähe teda segama. Ma lihtsalt imetlen. Ja vaat see sedasorti vastus, et see annab meile võimaluse mõelda esimesest lumest, vähe sellest, ta annab meile võimaluse suhtuda sellesse esimesse lumest, annab meile võimaluse käituda esimese lume suhtes nii, nagu õigeks peetakse. Et siis sellesse vastusesse tuleb uskuda. Uskumine müüdi puhul kõige tähtsam uskumine teebki müüdist müüdi. Et siis müüt on vastus suurtele küsimustele, millele ei ole võimalik inimese kogemuse põhjal vastata. Müüt on asi, mida inimesed usuvad. Et see on üks inimseltskond, kes usub, et see lugu lugu on tõsi ja see teebki tema müüdiks mis sealt müüdist välja kasvab, kui inimesed usuvad tema sisse. Kui usutakse, siis järelikult usundid. Kristlus islam, olete kuuluv, budism, hinduism, taoism, lamaism, shintoism, Tratata, papa šamanism, animism, eks ole, judaism õige, kõik usundid algavad lugudest algavad müütidest, mida kõik selle kogukonna inimesed usuvad. Ajad mööduvad, Ajad muutuvad, inimestel tekivad uued küsimused, inimesed saavad uued vastused. Mis saab vanadest lugudest, mis saab vanadest müütidest, kui nendesse enam ei usuta, kui kõik enam nendesse ei usu vaat siis saab nendest muinasjutt muistend. Kui me vaatame korraks müüti, siis müüdis on nii, et see, et need tegelased, kes seal on, ei ole tavalised inimesed, nad ei ole üldse enamasti inimesed, see on kas kuu või päike või tuul või jumal või kurat mitte naabri Juku. Kui me vaatame muinasjutte, siis seal võivad olla juba argised tegelased ka muidugi seal võib olla loomad, kes kõnelevad juttu ja seal võib-olla kuu ja päike ja tähed, aga seal on kindlasti ka keegi, näiteks ma ei tea Masha või Peeter või Paul. Et kõigepealt on juba tegelased muutunud argisteks. Ja kui me vaatame loo aega müüdis, siis see on väljaspoolajalugu, see on väljaspool meie teadmist. Aga muinasjutt enamasti algab peale väga argisest ajast. Näiteks jõuluõhtul läks üks mees kodust välja. Ja kui me vaatame seda kohta, kus see tegevus toimub, siis müüdis? No seda on küll keeruline öelda, kui on näiteks niisugune müüt, et kuuleks päikesele külla kus see tegevus toimub, eks, aga muinasjutt algab peale, et väikesest arekeses elasid eite-taati. Nii et kõik muutub muinasjutus palju argisemaks. Nii, nüüd mina räägin teile ühe loo ja teie püüate ära arvata, kas see on muinasjutt või see on müüt. Elas kord üks vanaemade-vanaema ja tal oli lapselaps ja suure mäe peale nad tegid väikese peenskse, istutasid sinna ühe kõrvitsaseemne panid kõrvitsaseemne maha, kastsid teda, kobestasid mulda, võtsid sealt teised taimed ümbert ära, et nad ei segaks seda kõrvitsat. Ja kõrvits kasvas rõõmsasti ajas ühe lehe välja, ajas teise lähe välja, ajas väädid välje, ajas õie välja ja õie peale tuli vili, vili hakkas kasvama ja kasvas ja kasvas ja kasvas ja kasvas, kasvas nii suureks nagu lapselaps, aga ega ta ei jätnud kasvamist järgi kasvas nii suureks nagu vanaemade-vanaema. Ja lõpuks ta oli nii tohutult suur et vanaemal ja lapselapsel hakkas hirm, kuidas nad selle kõrvitsa koju saavad. Vihja. Ja vanaemal tuli mõte, kui kõrvits oli valmis. Teeme nii, et lükkame ta kõikuma ja siis ta veereb mäest alla ja meie kodu on seal mäe jalamil siis ta veeremile ise koju ja hakkasid kõigutama, õukasid ja lükkasid ja tirisid ja tõmbasid, kõrvits nihkus natukene. Jälle tõmbasid ja tõukasid ja lükkasid ja. Kõrvitsa hakkaski kõikuma käest käest käest andsite natuke hoogu juurde, kõrvits kõikus veel rohkem käest, käest käest käest ja siis kaotas kõrvits tasakaalu ja v riskimäest alla. Onu ema jooksis kõrvitsa järgi, lapselaps jooksis kaarides kõrvitsa järgi, kõrvits versus. Üha kiiremini ja kiiremini ja kiiremini. Aga seal oli üks puu ees ja kõrvits veeres selle puu poole ja veel rohkem selle puu poole ja siis läks põmm mingi vastu puud. Ja pooleks. Ja sealt kõrvitsast tuli välja kogu see maailm mida meie praegu tunneme. Koolimajad ja kodud, riimid ja metsad, assidia, oravad, inimesed, linnud, kalad ja mered. Lugu läbi. Kas see on muinasjutt või see on müüt? Sa ei usu sellesse sellepärasteks, Jesaja väga õige, sinu jaoks on muinasjutt karmiks suureks kasvada. Nii et mees, kes ei usu, ütleb, et see on muinasjutt ja tal on õigus. Need, kes usuvad, ütlevad, et see on müüt ja neil on õigus. Mis lõi müütide müüdi? Ma arvan, et ikkagi inimene, inimese küsimus. Aga miks seesama sina võid olla ka müttide müüdi tegija oma maailmas vabalt. Ja ilmselt oledki. Näitleja ja lavastaja Anne Türnpu kõneles teemal müüt ja muinasjutt. Saate panid kokku Külli tüli jälizette velt laste ööülikool 2020.