No hästi Nii cool. Tere. Mina olen Lauri ja mina olen taskus. Lorist. Ma olen ise selle sõna välja mõtelnud ja mina, mina sellele mõtlen, et on see, et ma töötan vana kultuuriga peale selle, et ma olen metsadel. Mind huvitavad kangesti kõik need asjad, kuidas inimesed siin elasid ja mida nad tegid kaua aega tagasi, siis kui inimesed veel väga palju linnades elanud, vaid elasid hoopis maal ja miks tasku folklorist on, sellepärast et ma töötan kõige sellega, mis ma olen omale taskusse kogunud, minu tasku on minu pea. Ja täna me räägime vanaaegsest laulust mida on siin Eestis väga pikka aega lauldud ja tänapäeval me nimetame neid laule regilauludest. Et mis asjad need regilaulud siis on ja kui vanad nad on, millised nad on ja, ja seda me siis püüamegi täna teada saada. Küsingi hoopis teie käest, mis asi on regilaul? Kuidas seda lauldakse või milline ta välja näeb? Üks laulab, et siis teised laulavad ärgi. Nojah, kõige rohkem teataksegi seda ja mul on väga hea meel, et ta väga hästi seda kõike teate jah, all kriim. Säh, söö see seasaba seal sooja sousti iga, et riim on sõnade alguses. Aga ometi on kasutatud algriimi päris palju, näiteks vanadel sakslastel, inglastel vanas Skandinaavias oli algriim selline täiesti tavaline asi. Näiteks muuseas, selline kirjanik kiin, kas te teate, kes see kirjanik on? Mis ta kirjutas? Kääbik, kääbik kirjutas ja Sõrmuste isanda, muuseas, isand Tolgiin kirjutas ka oma tegelaskujude suhu mitmed all kriimilised laulud, aga ometi Reed ei olnud regilaulud. No ja siis just nagu loov ütles, et väga tähtis on see, et üks laulab eest ja teine ja laulab järgi, et selline ongi regilaule, seda teatakse väga palju, aga ometi võib-olla hoopis täiesti teistmoodi. Näiteks on ju veel sellised laulud nagu unelaulud, mis võivad olla ka regilaulud. Ja kui te nüüd kujutate ette, näiteks kui öö hakkab pihta, siis ema visakatele laulma unelaulu. No näiteks sellist ühte vanaaegset unelaulu, mis on regilaulu näiteks Võrumaal lauldud, et. Pääl alla jou, jou, jou, jou tuule suusi, mõtsa sarve pääl jäänes mõõt saan jala all. Ei olnud üldse korrates laulu vaja laulda ja kui mõtlete sellele, et näiteks ema visakatele õhtul laulma ja siis tulevad sinna õed ja vennad veel, siis tuleb vanaisa ja vanaema ja kes-Karlssonis oli tädi Augusta tuleb ka veel ja tema laulab veel kõige kõvemini. No kas siis saab nõndamoodi magama jääda? No mitte kuidagimoodi ei saa magama jääda ja tulebki piss välja, et, et regilaulust idee regilaulu alati see, et seda lauldakse eest ja järel või et selle all kriim. Ja peale selle näiteks on veel ju selliseid vanu eesti üksinda laulmise laulad, kui karjale näeb näiteks karja laulab seal karjalaulu, ta on seal üksinda, keegi laula järgi või kunagi lauldi näiteks haua peal, üks inimene laulis mälestuslaulu sellele oma heale armsale inimesele, kes oli seal mulla all juba ja seal ei olnud ka kaasalauljaid ei olnud vaja neid sellepärast, et need, kes on mulla all, need ei laula enam kaasa ja teised ei jaga neid mälestusi, mida see inimene, kes seal laulis, võib olla. Ja mis siis teeb regilaulust regilaulu mida on vaja selleks, et oleks laul, mis te arvate? Läheks riimi väga ja mis veel on laulujaks vaja? Viisi jah, vajas õlu ja on vaja viisi, mida veel on vaja. Lauljat on ka vaja, sest ilma selleta ei saa mitte kuidagi mööda. Ja kui need kõik need toredad asjad on koos viis ja ja on sõnad ja, ja siis on laulja ka, mis siis veel on vaja kuulajaid. No ja ka kuulajad on vaja ja just on vaja seda kohta ja aega, kus lauldakse ja kui need kõik toredad asjad on koos, siis ongi laul olemas. Aga proovime need kõik asjad nüüd kenasti kokku panna ja proovida laulda ühte vana eesti regilaulu, olete te nõus? Ja ma luban, et ma väga pikalt ei tee? Kui mina hakkan laule, ma ei, kui mina hakkan laule mai laule, mai luule, mai laule, mai, mai siseküünla, kuula, May, siis küünla Mai küla, siis astu vaia pääle küünla, astub Pääle poisiidpuude riida pääle poisid puude pääle, enne lõpplaulu enne lauluga hoov käe hoogu, kuumiine ka käe kuumine kui õppelaulu, minul ta kui p laulu ta naat, selle poisi suus ta Naatsel suust a- viisi neidude Eva hel taanilisi neidu. Vot nõndaviisi, mis te tähele panite, selles laulus? Key hakkas laulma ja klient küla kuulas seda ja klient olits A ja peale ja hakkasid kuulama ja poisid muude riider peale hakkasid, kuulasid ja siis lõppes igasugune. Jajah, suur ja pikk lugu ja muudkui räägib ühest sellest samast asjast muudkui sama pikad viisi osad kogu aeg ja see lugu seal ja salme nagu ei olnudki. Ja sõnajalad hakkasid ka muudkui kogu aeg samasuguste häälikutega, eks panite tähele, poisid puude riida peale, eks ju. Noh, täpselt seesama see seda seasaba, eks ju. Samamoodi see ongi algriim ja aga mis siin veel laulus olid kummalised Kaied ja Maied on kogu aeg nendes regilauludes. Me jõuamegi siin ühe väga-väga põneva asja juurde välja. Et selle laulu ree juurde, mis kusagilt kaugelt Eesti aegade sügavusest on peaaegu et tänapäevane siia välja purjetanud. Sest need Kaie ja Maie, nendes lauludes laule, May luule May ei ole mitte sellepärast seal, et nad oleksid mingisugused toredad naiste nimed, mingisuguseid neiud kuskil metsas vaid hoopis sellepärast, et nõnda niimoodi kunagi räägitegi. Sõnad muutuvad ajaloos kogu aeg aina lühemaks, et nii kaua, kuni keegi element pikemaks ei venita näiteks te teate ju kõik väga hästi, mis asi on kompvek? Kompecon, komm ja kunagi sadakond aastat tagasi ei teadnud keegi sellist sõna nagu komm, oli kompvek. Vana regilaulude keel, need Kaiaid ja Maied on nii vanad, et praegu on juba peaaegu üsna raske aru saada, mida nüüd regilauludes tegelikult õigupoolest räägitakse. Aga lauludes lauldi neid vanu, sõnasid muudkui edasi teistmoodi olnud, mitte kuidagimoodi võimalik, sest need laulud olid olemas ja ei saanud laulda näiteks selle asemel, et, et laulda, kui mina hakkan laule May laule, May luulemajja, seda laulu ei olnud võimalik laulda nii kui mina hakkan laulma, laulma ja luuletama. Et kuigi ka nii võiks, eks. Ja teadlased arvavad, et see regilaulude keel on juba nii vana, et me päris täpselt ei saagi nende laulude keelt või selle vanust mõõta. Kindlasti lauldi selliseid laule siin juba viikingiajal vähemalt 1000 aastat tagasi. Nii et viikingid vanades eesti külades näiteks Muhumaal võisid kunagi täiesti vabalt laulda, et üks külamees ütles teisele, et kas hakati juba tulemajja, lähme punaste merdaburjeta majja ja keegi teine kuulas seda ja tegi sellest kohe laulus. Kõlab ju täpselt nagu laul, onju. Ja siis tuli keegi teine mees, kes kuulas seda laulu, laulis seal edasi, siis tuli mõni külanaisterahvas, kes kuulas ka oh, äge laul, punaste merda purjeta majja ja läks selle lauluga kuskil hoopis teise Eesti otsa ja sealt teisest Eesti otsast, keegi kuulas ka, oh vägev laul, panin natuke enda keelt sinna juurde, viis selle kaugele Soome rannikul hoopis sealt, äkki tuli see paarisaja aasta pärast tagasi kuhugi näiteks Eesti põhjarannikule kuskile Tallinna lähedale madesti koos laulu kõikulist, oh uus laul, äge laul ja nõndamoodi sadu ja sadu aastaid. Need laulud võisid elada ühelt inimeselt teisele teiselt kolmandale jõuda nõndamoodi peaaegu et meie aega välja, kuni lõpuks ühel hetkel tulid tähtsad inimesed kuulasid kirjutasid selle laulu üles, salvestasid vana Edisoni vaharulli salvestajaga ja viisid Eesti kõige tähtsamas muuseumisse Eesti kirjandusmuuseumisse, Eesti rahvaluule arhiivi kõikide nende teiste, sadade tuhandete laulude kõrvale. Kõik võivad nüüd sinna minna ja uurida seda, mismoodi siin, meie Eestimaal kunagi kaugel viikingiajal ja võib-olla veel kaugemas ajaski. Neid laule laulsid. Kui keegi laul igav on, käike ütles, et see on põnev ja äge. Tead, mõned ütlesid seda ka, et see laul on maru igav ja kunagi olid ka need regilaulud väga-väga moodsad laulud kindla peale, mõned vanemad inimesed kuulasid need regilaule, kui need alles tekkisid siin 1000 või 2000 aastat tagasi. Vanad inimesed kuulasid nii lihtsalt see laul küll ei kõlba mitte kuskile, et vot meie ajal ikkagi olid ikkagi vägevad ägedad laulud. Ja see uus mood on küll selline natuke kentsakas ja naljakas, aga nii võib ikka juhtuda, et inimestele meeldib ka erinev muusika ju. Ja võib-olla teist ka mõni õpib mõne vana regilaulu ära ja saab siis ka pärast öelda, et mina istun ka siin lauluree peal, mille lükkasid teele need inimesed, kes elasid vanal viikingiajal siin eesti külades ja võib-olla veel palju varemgi. Pärimusmuusik Lauri õunapuu kõneles teemal laulu regi ja regilaulu aeg. Loeng on salvestatud Karula rahvuspargis kaikamäe seltsimajas. Saate panid kokku Külli tüli, Andres olema jälised tädilt. Laste ööülikool 2020.