Tere tulemast kuulama uut muusikasaadet, õigemini sõnalist muusikalist põimikust. Saade kannab nime Helinälg, üheks osa saab seda suve jooksul kokku olema ja igas saates on külaline. Esimese saate külaline on üks tuntud Eesti muusik. Kui te nüüd olete muidugi meie kodulehte piilunud, siis te ilmselt teate, kellega tegemist on, kui mitte, siis jäägu see teile väikeseks üllatuseks. Aga kindlasti räägib tema eest väga palju tema enda muusikat, mida ta on aastate täpsemalt öeldes aastakümnete jooksul jõudnud väga-väga palju teha. Ja ma usun, et ka esimene lugu räägib tema kohta üsna palju. Kuulame selle ära ja siis hakkame vaikselt juttu rääkima. Midagi. Häda pole kena pahale. Tossav rannas. Laul kandis nime, jänese puugi laulu pautoriks ja muusikuks või üheks muusikuks, kes mängib loomulikult Margus Kappel, tere tulemast redele. Rõõm sind näha, kuulda siin saates õigemini kuulda, sest näha saab televiisoris ta selles televiisoris oled sa jõudnud ka aegade jooksul ikka päris palju kordi olla, aga jätame selle televiisori praegu kõrvale ja läheb päris kaugetesse aegadesse. Seitsmes september 1956. Oli, oli, oli, see oli see kuupäev, kui sündis poisslaps, kes sai nimeks Margus. Sina oled elupõline tallinlane, jah, tuli küll välja, nii, ja siin ta rahumäe ja Nõmme kanti. Sinu lapsepõlv jääb? Muidugi lapsed tavaliselt hakkavad, mis vanusest? Umbes tavakolme nelja, viie aastaselt kusagil niimoodi see oli, ma võin öelda küll. Et see oli jälle seitsmes jaanuar 1906. Et see oli talv ja 25 kraadi oli külma vaid ma olin kolmandas, aga seda juba mäletad, jah, no ma mäletan, ma nii huvitav oli, vaatasin aknast alla, vanaisa, rookisin lund. Vot sellised talved olid, no need olid sellised talved, kus seal ikka Blundoni ja kus oli ka, mida pida rookida oli, oli kahtlemata need kuuekümnendat aastat kuuekümnete alguses oli hoopis hoopis teistsugune, kui see aeg on praegu. Ütleme nii, et, et siis kummal bändi juba ise hakkasin tegema, et siis see oli ikka tunduvalt hiljem, aga kõrvad mul olid peas ja raadiost kuulasin igast asju, mis sealt tuli. Mäletan skuma. Tahad ma sinna kõige kõige juurde jõuame, no sina oled klaverit õppinud, kui vanalt sa hakkasid klaverit õppima? Easton pandi viieaastane ja ma olen seda mõelnud, et no praegu saab, pole juba tublisti üle 60 täpset vanust ei hakka ütlema, igaüks võib siit välja arvutada selle sünniaasta järgi. Kas ei ole mõeldud, et see muusiku, eriti just klaveri viiulimängija, kes peavad väga noorelt alustava seda, et see ameti õppimine? Ma ei tea ühtegi teist sellist ametit, kus peaks nii kaua õppima nii kaua valmistuma selleks et lõpuks siis saada ja ikka veel veel padjad ilmselt praegugi harjutajatel pilli. No see oli üldiselt väga vihastav protsess. Sihukene teistele ülikoolis pidu ei mina klaveritunnis. Muudkui aga trumpi Sid ringina hiljem tegin muidugi tagasi. Aga ega ta kerge ei olnud. No see on selge, et viie aastaselt seal kohe kindlasti ise ei võtnud otsust vastu, et ma tahan minna klaverit õppima. Seega vanemlik nõukogule lajatas mulle selle otsusega niimoodi, et nüüd tuleb minna ja siis oli seal üks tutvuses hoolitseda, panen kool ilmselt nii, isegi selles mõttes on nagu öeldud, siis lisaks viiulile, mida hakataksegi üsna varakult õppima, no selge see, et mingil ajal tekib vastumeelsus selle vastu, see on, need peab sundima või kuidas sulle? Sa oled ise praegu ka muusikapedagoog, õpetad teistel klaverimängu, et ma mäletan, sa kunagi ütlesid, et ma ei taha kooli ja siis ta ütles, et mitte midagi rääkida, õpetajad olid täielikud fašistid ei no seal seal huumorimeel, aga kas terroristid või niimoodi, aga tänu sellele, et ma ise olin nagu viimane viis, eks ju minuga viilida nagu ei õnnestu. Ma näen läbi, harjutamine teeb meistriks, et lõppude lõpuks ikkagi ette näpupeab lahti saama kõik need harjutused kohustuslikud peab ikkagi ära tegema, et ega sellest pääsu ei ole. Ma tean, iseõppijaid ka, kes on suurepärased pianistid. Aga noh, ütleme nii, et eks sa pead leidma, mind kiskus ikka sinna jätsu, roki abiili poole ikka kohe alguses peale, noh, sa pead leidma selle, mis sulle sobib. Aga mingi mingi kool peab ja võiks olla. Kas mõnda muud pilli ei õppinud lihtsalt klaverit? Ainult mängiti sealjuures ei ole seal muud asjad veel ka loomulikult igast nooditundmise literatuurist solfedžo, et kõik need isa oli organist. Orel sai ka nagu natuke, et muusika oli juba perekonnas täiesti, ole hea, kus sa pääsed ja jänesepuugi oli esimene lugu, mida me kuulasime ja räägiks natukene sellest ka, et vot see on minu meelest see on minu arvamus, üks lugu selline, kus tekst on kohe selline, et see paneb kuulama Te, mäletate, Priit Aimla tehtud. Ja siin on minu meelest see muusika meeleolu ja see tekstimelu klapivad täiesti ideaalselt omavahel kokku, see oli tegelikult siis me olime kõik hästi noored, suhteliselt noored, see on rock Hoteli aeg ja siis siis lugu kippusid nii kiireks. Lõpuks enam järgi. Aga sa mäletad, kuidas Priit Aimla selle teksti tegi, oli seal mingisugust sinu nõuandeid ka või ta lihtsalt võttis, ei, see on puhtalt tema oma pea, ma lihtsalt ütlesin, et kuuleksin puugilugu, ega ma täpselt ei mäleta. Aga siis ta mõtles, et mis, mis, mis see võis olla mingi jänes ja sõidab ringi? Seal ma pean ütlema, on täiesti geniaalne Senile sõnademäng on seal väga-väga-väga vahvasti tehtud ja see oli veel tol ajal ka, et ega nõukogude liidus suurt välja ei saanud. 80.-te alguses oli see jah jah, ja siis muidugi on selliseid lugusid on ennegi tehtud, see, kus mängitakse nende linnade nimedega ja meil on Aarne Oidi lon see. Kuid ainult üks Tallinn on need, kus seal Varssavis turisti ees peatum voorimees Moskva Lenini mäed ja, ja. Et see on niisugune, ongi selline lõbusavõitu tapp Nasa valisite selleks looks, mis ma palusin sul öelda mingi laulu või muusika palate, mis sind nooruspõlves on mõjutanud. Sa valisid Johnny Winteri loo rokini beibi, mida me kohakkame, Kula, miks just see lugu, neid lugusid oli ju enne ka ikka jah, aga, aga noh, see on lihtsalt nii äge variant, et mul jäi suu lahti, kui ma seda kuulasin, ma olen juba vana piididel. See oli midagi ikka siiamaani kuulama Chani veteri kohta, alati ma tahan kohe saada lugu rääkida ka seda, kuidas bluusilegend madivootters kuulis, ta ei teadnud, milline oli Witter, välja näeb ta albiino lähese balla ja madiooders, nagu teada mustanahaline mees ja ja kuulis, tema muusikatoasoojuse, on geniaalne bluusmuusik ja kutsus endaga kosi jämmimajakesi Kaagose uksest mustanahaliste klõbistada. Tol ajal olid need asjaolud valgem, valgemast valgem, langenud ingel. Ehmatus oli Ehvatusele igal juhul päris suur, aga kuulame siis seda Rockmi beebit. Johnny Winter ja tema kuulus Hugo brokkimi beibi, jätkame siit juttu tänase saatekülalise Margus Kappeniga. No seda rokini beibi sa kuulasid, no praegusel ajal võtad lihtsalt internetist ja kuulata, aga kui sa omal ajal seda kuulasite, siis internetist mehi teadetel mitte midagi, mitte halli ka õnneks. See ole jah, aga Eino, eks tol ajal käis see, et kui keegi sai mingi plaadi kätte siis käis igalt poolt läbi, kus vähegi oli tuttavaid ja siis kõik muud kuutsid maki peale, eks. Eks ta vist nii tuli. Siis olid need niinimetatud lintmagnetofoni, need olid, need olid tõsised relvad, sellepärast ma mäletan, meie verre, osteti magnet toola raadio koos magnetofoniga Leedu toodang, nii, ja siis ma isegi mäletan seda passi. Selle raadio passisid aastal 1967 enne juba grammofonid ja asjad teeks nendega plaadi vahetamise värk on selle plaadi vahetamisega ja selle plaadivärgiga oli hea olla nii-öelda kusagil kusagil seal lähedane tõttab mõne mehe plaate, sest neid oli vähe, kellel oli ja siis jälle hea olla nii-öelda kuskil esimene käsitsi ei pidanud seal lindi peal tihtipeale võtma, sest iga salvestus korraga ja see kvaliteet langes lõpuks muutus üpris arusaamatuks ja siis veel kui raadiost näiteks Ameerika järjest kuulasid mingilt, et luua üks tuttav pärast kurtilised kojad läksid lahedamaks ja ta sai seda lugu nagu originaalis kuulata, mitte läbisegajat. Tead, mis need kogu aeg olid, nentis. Pandi peale ütlesid mulle see lugu, enam ei meeldi, ilma müra, eks raadiot sa kindlasti kuulasid tol ajal sinu lapsepõlves, kuuekümnendatel aastatel, ütleme, seal oli raadio tunduvalt olulisem ikkagi kui televiisorist, televiisorist ei olnud suurt mitte midagi, aga vaadake tulnud midagi, aga aga siis noh kesklaine peal sai ka raadio Luksemburgi ja siis nutikamad ehitasid selle ultralühilainel bloki Soome peale ümber seal kõvad niukesed, piidi, popi rokisaated ja sealt siis tuli kõvelamad. Esimest bändis hakkasid tegema, kui vana solites. Noh, see võis olla mingi aastal 1070 60 ka ikka selline teistmoodi. Me hakkasime peale seal laagri sovhoosi klubis ja seal mängis kadunud Mati põld mängis. Ja siis oli Elmo võrk tuli hiljem sinna ja siis ma mäletan, kui me saime esimese ühenduse võimenduse. Pääsküla jõgi oli jääs, ma ei viitsi tassida mulle üksinda aga mööda jõge kruubi oh seda lõputad transa tegemist põlve natuke läheb muskleid kasvatada oleva ja sina kui klahvpillimängijat klahvi live klahvpillidega oli üks igavene häda ja viletsus selles mõttes, et kitarrist ikka mingisuguse pilli sai enne Tšehhi ja Ida-Saksa omad ikka enam-vähem juba olid need trummid kraad. Aga võtete klahvpillidega oli see, et oli klaver ja siis oli orel Juunost või RET akord. Aga see on üks asi nõukogude korrale, mitte kunagi ei andesta, üks asi nende paljude loomulikult on see, et nad suutsid kaarini saata kosmosesse, aga ei suutnud ehitada korraliku Leesi poksi oreli jaoks. Spetsiaalne võimus põelukat käib hämmanud oreli juurde kohustuslikus korras, et nad ei suutnud kuidagi midagi sellist normaalset teha. Noh, ja siis oligi, eks nende siis sai, siis tulid lõpuks juba need Ida-Saksa oreli ja siis need olid juba nii enam-vähem jah, sellega sai või midagi ja siis me igast iseehitatud Soundi kohendajad, susher, vussareid, kuigi need olid tõelised meistrimehed, kes seal olid, ime Mcaiveride võiks, võiks öelda. Ansambel Ruja oli see, kuskohast Ta ta nii-öelda esile kerkisid, et ta tegelikult see oleks siis selle Ruiasse hoopis nii-öelda muusikute keeli kehaks ehk Rein Rannapi asendajaks see oligi nii, et tuli see etendus Ei ole, aga ma tean, et on sest ühel mu tuttaval on seal kodu ja siis oli seal, noh, seal oli siis hakkas nagu asi minema niimoodi omasoodu. Huvitav on Ruja puhul see, et neid Ruja erinevaid koosseise ppis tegelikult oja võib jagada neljaks erinevaks perioodiks isenesest ja kõiki neid millegipärast jaotatakse, klahvpillimängija järgi on Rannapi periood, on Kappeli periood, on jääde teine Rannapi periood, Jan Karzneki periood, no üldiselt on see, kas siis olid, no Rannap on selge see tema, aga eks jõuab igaüks ikkagi jälle mingisuguse oma oma asja sinna juurde, eks. Eks sina samamoodi ikka midagi. Periperiood oli, et helistage kahe peale ikka, kirjutasime selle materjali. Aga see on kõikide selliste pikaealiste bändide viga. Et see pole mitte ainult Rujas, ütleme apelsin on ükskõik ta hea näide, et sealt on käinud läbi umbes niisuguse keskmise nõu suvel suvilakooperatiiv 20 tükki miini. Et eks see, eks, et kõik nagu tähendab mingeid muutusi, no ei saa. No kahtlemata on, isiksused on, on ka ja ja me hakkame siit kohe kuulama ühte past, sinu kõige tuntumat lugu Ruja Jon ei mullast ja esimesel esimestel Tartu muusikapäevadel aastal 1979 valiti see ka nende muusikapäevade kõige paremaks tooks või kuidas seda nimetada, see, see muusikas nii-öelda, et on parem kaugusel, põhjus on selge, et siin midagi rääkida, mõõdulindi ja sellepärast ma selle parema juurde kokutama jäigi. See lugu endiselt sattus õigel ajal õigesse kohta. Seal Hando Runneli suurepärane tekst jälle. Kas, kuidas nad ei saanud, võtsid selle teksti ja tegid sinna peale selle muusika, mismoodi, mismoodi see lugu sündis. Lood sünnivad ikka teksti põhjal. Mida valutumalt nad tulevad, et sa ei hakka punnitama ja milliseid nippe välja mõtlema see, kui nad ei hakka jooksma? Mitte ree pealt maha pudeneda. Lugu valmis, et see tuli suht ruttu. Minu meelest on ka selles osas jälle jälle see nagu selle jänese puugi pool mändist, ütlesin ka, et, et see, see muusikalise tekst suladavad väga ilusti üheks tervikuks, vahest läheb õnneks. Mõni juurest vahest läheb õnneks, aga, aga kuulame siis selle õnneks läinud loo ka Ruja mullast. Ruja laule ei mullast ja laulu autor Margus Kappel stuudiokülaline täpne veel endiselt ja jätkame siit juttu siis ka veel Ruja aegadest. Prooviruumid olid tol ajal, praegusel ajal võtate üürid kusagilt selle prooviruumi ja teed seal, aga tol ajal pidid kõik ansamblid ei pidanud vaid, vaid lihtsalt see oli seetõttu Ta paparatuurid ja muid asjad pidid sul olema ja see, kui sa neid tahtsid, siis pidid mingisuguse asutuse all olema, mis asutuse all Ruja tol ajal oli, meie olime Nõmme kultuurimaja. Ja see on siis nagu hakkasimegi proovi tegema. Siis saal, eks remonti tol ajal seal töötas kangiga põlu all olev Joel Steinberg väga meeldis Ahja maha lõhkuda. Et kuidagi nii nööri, et siis me pidime seal kolima kusagile mustamäele ABC number viis või kuskil seal ja siis üks õhtu proovisid hirmsa lärmiga, siis marssis siis nokastanud miilits, marssis sisse. Kõrvalmajas elab suur kunstnik ja tuntud Peeter Saul, et ei lase magada. Ja ja siis lõpuks imbus, mina sain mõjunud, nokastunud võmme eriti ei mõjunud, siis ilmus kohale vanahärra ise küsis kuus, Rannap on, seal annab, ei ole. Noote all, viskasin sellele mingid partituurid rahule ja siis me läksime edasi sinna kadaka teel, seal oli vist Tõgistu isa, töötas mingi mööbliladu või kus, kus me tegime proovi ja jagasime prooviruumi näiteks inspega. No näed, prooviruumid, seal sai proovida ta teha, aga esinemised muidugi ka üks legendaarsemaid, kus mina nägin seda sinuaegset Ruja, see oli 78. aasta suvel oli Tallinnas Harju hääl. Sa oled seda meenutanud seda, et seal käis ettevalmistus väga-väga põhjalik ja, ja väga selline iseäralik, ei, seal oli veel see asi, et siis toodi klaver või see, mis seal mingisugune kastis talvelugudega seisnud, tehti lahti ja siis selgus, et selle klaverila ja orelile samamoodi ei lähe absoluutselt kokku. Ja siis ma olin nii loll. Kuulvergiga kahekesi möllasime, seal oligi kang, millega sai oreli eriklareni. Sai tõmmata terve oktavi võrra alla, siis lasime natuke tagasi, panime traadiga kinni, selle niimoodi muidugi tämbrid kadusid ära. Aga selle asemel vaadata, et seal oli üksainukene kruvi, mille keeramisega oleks saanud korda, sest et vanemate orelitega oli iga noodi kohta oma kruvi ja see oli uus põlvkond ja mina tean, mida me siis kasutasime, kirvemeetodit. Külamehed said pilliget liiva, tihe leiutamine seal käis ja see on täiesti uskumatu maadi, seda tehti esinemisi Polased Rujal Ruja ei teinud tantsumuusikat, mida tol ajal palju tehti või tegite? Ei mäleta, me tegime ikka. No need olid mööda Eestit põhjas, töökas Rujaga tulenes sus esimest korda välismaal ka käia, Poolas ja sotsialism meeldis mulle väga. Midagi niisugust näinud, et inimestel on erapoed. Ja kadunud Andrus vahtiga, käisin Krakowi Jets klubis esinema. Vead Jämimas hämmingus. Et kuidas Eesti muusikuid siis vastu võeti, seal väga hästi, mulle kingiti puder Storkat tagasiteel. Aga ei noh, see, see võttis ikka katuse, täitsa jooks, see oli seal esimene kord täna välismaal käia. See oli jah, seesama protsessi teha, see oli just nimelt sellega seal sellega käidi nende esinemiste pealt mingit rahad ikka saite, seal on sul meeles mingisugused rahanumbrid, et mis seal, kuidas või kuidas üldse keisse raha. See, see oli ikkagi ametlik asi, tähendab, selle teatriga. Nõukogude ajal olid need punktid nagu esinejatel sakas, kõige madalam oli mingi B-kategooria tantsuansambel, see oli kolm rublaamidega. Nii, mina jõudsin sinna päris tippu välja. Mul oli mingi 18 rumaalbuks, et aga sulle võidiga maksta, noh, mitu punkti korraga, nii et siis nagu ikkagi sai tasustatud küll, kui vaja. Ma vaatasin kunagi seda ka seda, Urmas Alenderi Ruja päevikut oli seal talle kirjutanud Ruja kontsertidega. Ta ikka päris selliseid kopsakaid summasid olid tavaliselt aga sealt tohutult käiku Stahli seal mingis kohas kirjutanud 700 rubla, teises kohas me ei saanud mitte midagi ja mingisugune see minu mäletamist mööda oli küll nii et ega teeninud midagi, ostsime ka kogu selle raha eest võime, Pille investeerisid, ta võiks öelda jah, ostsin õhust koligok. Stabellid olid ikka tohutult kallid ja ega, ega selle, selle bändiga nagu mingit rahateenimismomenti mul küll meeles ei ole, võib-olla midagi kunagi põhimõtteliselt läks, kõik tehnika peale. Toob on sul meeles, et millal siis esimese sellise nii-öelda päris pilli endale sait äkki süntesaatori, mis seal pisut Vaksid ikka nisukest rahad, et seda praegusel ajal see mina olin üks viimaseid mul oli üldse tehnikaga mul ju hästi, mul oli üks viimaseid mobiiltelefoni looma tutvusringkonnas, kui ma sain selle, siis me olime rock hotelliga, mängin juba. No ma ütlen, 10 aastat või siis me käisime Soomes mängimas, siis ma siis ma sain endale lubada esimese, eks, Rolandi süntesaator väga ja klaverisaun oreli klaviatuur oli väga vilets, pidin seda kogu aeg parandama, noh, noormees jõudnud. Sa oled ise rääkinud seda, et et kuidasmoodi saab Eesti raadio kuulsas Soovid soovid soovitaja saates, mida Tõnis Erilaid tegi täpselt kolm aastat järjest said seal parima muusiku tiitli ja see, see on väga tore, sellepärast et ega mind kontserditel kuulda ei olnud, sest et mul oli ainult pianiino. Kidramehed ja trummid andsid tull ja siis ma nagu järeldusi. Mulle anti, grimassid. Oskad sa ka tegelikult päris hästi teha hädaga teed kui vaadata seda toredat rock Hoteli esimest televisiooni esinemist muinaslood muusikas. No see oli nii üle võlli, aga ma ma otsustasin, teiega ma siin risti ette ei löö, ega seal eriti midagi välja ei tulnud, sest aga ma ütlesin, panna juua, et aeg saab, vist oligi ette nähtud justkui sellise Rockeraali paroodia pigem kui, kui või jah, ta sellepärast, et mul oli juba poegi poisile väike, olin televisioonis ja siis keegi pani selle saate jälle käima seal kuskil sisetelevisioonist tulija. Läheme ära. Raha teenimisest rääkisime lokkis neid rublasid, rublasid ja neid ikka sealt sai ja, ja rock hotelliaeg hakkas juba ikka päris korralikult seda raha tulema. Rubla rubla, kõige lõbusam asi oli see siis, kui rumba hakkas juba ära kaduma. Ta ei maksnud enam õieti midagi. Ja siis ma mängisin restoranis Carina, praegune Tuljak ja endine Tuljak klaverit ja siis hommikuti toodi sinna sihukene kahtlases seisundis laeva pealt otse armsaid põhjanaabreid. Ja siis sinna klaveri peale ikka pandi ilusaid asju. Mul isegi sukk lõksegi. Pastakaid Antiga, nojah, soomlaste solvasid arvasid, et sukkpüksid on väga kõva, mulle vaade klaveri all nühid jälle ära iga pöörlev kaks poega. Soomlastega seoses tuli ka meelde, et esimest korda nii-öelda päris välismaadel käisid sa ka rock hotelliga, see oli Soomes ja see oli küll selline väga müstiline käikus, pool bändi praktiliselt võeti maha, seal elimineeriti Mirka ja Põldro elimineeriti kohe ära, põldu võeti veel isegi sadamasse. Mirka teadis valgustada. Ja siis läksime kolmekesti kõrvits linna ja mina siis olime, esinemine oli mingisuguses Kotka linna mingis raamatuga puhus ja sinna tuli veel mingi kohalik. Ka soomlastel oli selline asi nagu elada, musigin üüdistus, mingi niuke ja tuli veel sinna enne esinemistel noh, nagu ülbama ka, et ärge muretsege, ärge üldse mõelgegi, et meil on selline rockabilly linn, et tulete siia hakate müür, kotkas umbes nõnda edasi. No ma jätsin selle kõrval näha ja siis läksime sinna ruumi, siis jäin Göritasid Eveli trummidega seal midagi altpoolt. Ja siis mina mängisin klaverit ja linna laule koguse rockabilly, linn hakkas taar oma ühelt küljelt teisele Saaremaa valsitaktis, siis ma ütlesin kõva rockabilly. Igasuguseid tohmanid rahvlida, nelja kipub olema. Valisime siit välja ühe loo, mis ei ole rock hotelli repertuaarist rock hotelli Me juba kuulasime, et võimalikult sinu erinevaid tahke ja näidata, see on ansambel käia ja lugulinaga elevant. Kasekese, kas sa olid seal päris või sa olid seal nii-öelda külalismuusikuna? Mina olin oma arust, ma olen seal nagu. Ikkagi tehnika kõik ja Hämon tore, ega siis keegi ei osanud seda esialgu kasutada, kõik nupud, kellelt ikka pulti. Ja siis, et, et nemad hakkavad plaatidega. Kula propeller sai oma laksu ära, eks ju? Otsida Marko, ma arvan või keegi, et mõtlesid, et võtavad nii lolli nime, kui üldse saab olla, Tartus oli üks restoran, kaseke korraldati levipäevade bankette. Et see tundub nii tobe nimi selleks muidugi läbi ka kohe ikkagi kuskilt ei ole kinni hakata oksast kaseoksast kinni. Kaheki oli muidugi ka Tartu muusikapäevadel seal peleta tali seal radariga. Vastasseis oli selline, millest nüüd tekita, need on kõik niuksed, ajakirjanduslikud väljamõeldised, et mina ei ole kellegagi kusagil, vastas. Seal seal käisi ilmselt mäng selle järgi, kes saab ikka esikoha ja kes seal sõidad. Kohviku ükskõik mis asja, et, et see oli see, kas see polnudki ausalt öeldes tabet, ilmselt oli asi selles, et neid festivale korraldatigi sedamoodi pidi olema mingisuguseid auhinnad ja mingi komsomol seda korraldas ja ja tol ajal minu mäletasid festivalid, mis olid, olid mingisugust auhindadega mingite kohtade jagamisega ja rahvaste laulud ja nii edasi. Jah, jah, paraku see kipub ikka sellist takso verd mingil määral tellida. On kõik pinnavirvendus, aga korraldati väga hästi seda festivalil, nii et mitte midagi halba. Kas sa osalesid kõikidel Tartu muusikapäevadel või jäid mõned sul vahele lõbule jäid vahele, sest ma olin nagu Eestist ära. Ükskord ma mäletan, et ma olin Soomes pikalt ja, aga siin tuleb veel meelde tuletada seda, kus me Rujaga üldse esimest korda mina astusin ühessegi hoopis Viljandisse oli kaks aastat vist enne esimest Tartu, see oli 1976 ja legendaarne Viljandi festival. Jah, ja ja see oli ka suurepäraselt organiseeritud kohale tormanud hipid pandi kooli või. Mingeid sigadusi, aga Colema vahel muusikat, siis räägime natuke, tuletame seda Winadi festivaliga. Zahkna jääb meelde ja kollasesse kasekese elevandiluu ära, mille autoriks on loomulikult Margus Kappel. Ansambel kaseke ja instrumentaalpala nimega elevant, autoriks Margus Kappel, kes on endiselt veel tänane saatekülaline. Saate nimi on Helinälg, nimetagem seda sõnalist muusikaliseks põimikuks. Seda maadi tahab man muusikat, et jaa, sõnalist osa vaheldumisi vaata enne seda laulu ope rääkisime sellest Viljandi festivalis, seal toimis ka 1975 festival, aga see 1976. No esiteks on ta muidugi lukku jäänud sellega, et seda ilmselt sai seal eluaegse keelu või vähemalt väga pikaajalise. Aleksander Müller sai pikaajalise keelu ja ja tuli välja siis hoopis päris uue koosseisuga esimest korda meil mängis seal isegi trumme mängis Gunnar Graps. Ja siis oli veel see, et Alender pidi käima vahepeal linnas linnas Malia, vabandust Tallinnas või Tartus mingeid etendusi tegemas ja siis kaks korda laulis Peeter Volkonski ka. Et seal seal oli, jah, niimoodi oli veel, seal jagati aukirju. Valter Ojakäär oli žürii esimesel Aga kuna Ruja oli sealpool kahtlane et ikkagi, et siis mina sain hoopis aukirja vist selle eest, et mängisin orelit ansamblist terak, mis vastab ka tõele, nad olid ka seal. Ja siis ma nägin Essdeenfildi millerid. Seal oli, ma ei kujutanud ette, näiteks linnapilt oli midagi väga lõbusat, kui korraga tuleb sulle vastu täiesti süsimustaks värvitud külgkorviga mootorratas. Ta ütles ka, mis on sakslastele selle Pikkoopia või K või M seal kusagil seal külgkorvis istuv süsimustal saksa kiivriga tüüp. Keegi ei arreteerisid. Ma pean ikka küsima, et oled sa nii-öelda päris tööl ka oma elus käinud või oled sa pead sellist päris tööd tegema, aga need, paljud inimesed arvavad muusikutega seal mingisugune töö nüüd ei ole? Ei, ei, ma olen ikka töötanud pedagoogina töötanud televisioonis ja ja, ja nüüd ma olen seal Gustav Adolfi gümnaasiumis ja minu esimene sissekanne tööraamatusse oli Tallinna linna haljasalade trusti tööline lahkunud omal soovil. Ja see on väga õigeaegne küsimus, sest et ma nüüd iga päev peaks saama kätte oma esimese pensioni. Arvesse kõrgkoolis ja siis ma olin seal Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Seal tuli mingi 40 50 aastat tuli ja ma seda pedagoogitööd need ometigi ei jäta selle pärast täitsa pensionile jääd. Ei, mul üks õpilane küsisid. Kus sa lähed? Kusagile. Kuuled sa praeguse aja muusikat ka või on seal ka, et selline see, mis minu nooruses oli, tahes-tahtmata on, et, et see jääb loores aegne muusika, aga see praegusaegne sellega on nii et eks muidugi nagu kõvaketas hakkab täis saama, et just iga ummiku, nii kui autosse istud, kohe mad raadio mängima, seda ei ole juba ammu. Aga kui ikka midagi head, siis tahes-tahtmata jääb kõrv peale. On sul natukene, võtame siit näiteks Eesti muusikat, et jätame selle välismaa muusika praegu kõrvale, tantsul siit uuemast ajast midagi, midagi sellist kõrva jäänud, mis sul läheb, mis seal on meeldinud ka? Siin on üks häda meeletult palju, kuna kõik saavad netis näidata oma talenti, nii et sa üldse orienteeruda ei teageerid. On sümpaatsed ja meelde sellised kollektiivid või kui sa ei maininud, et siin tuletab nagu noorust meelde mikrofoni, soengud peas, teda nagu peab. Et üks hea lugu on ots, et see on niisugune, noh. Aga siin on väga palju, kindlasti on andekaid inimesi, no ei tule kõik meelde ja ega ega ma ei tahagi siin kedagi hakata. Nüüd esitõstma kangest, võtame karabel välismaalt, äkki seal tuleb midagi ka, et mis praegu uuemast ajast midagi huvitavat on? Tead, ega ei tule? Sa ei ole väga, ilmselt ei jälgi jälgi ka seda heidet levibki nii tohutult palju, et selles orienteeruda on väga keeruline ja ongi niimoodi, et mulle lihtsalt ei tule praegu meelde. Aga, aga ma olen aeg-ajalt näinud väga andekaid esinejaid. Aga tavaliselt mul on aega siis öösiti klappidega kuulama, ma kirjutan selle nime kuskile paberitüki peale ummikuid ei leia seda jälle üles. Et on olnud selliseid asju küll ja no kuidas saab Eurovisiooni lauluvõistlusesse suhted, jälgid sa seda? Ei, ei, mitte, et mul oleks niigi õudne viha ja kusagil karp dünamiiti. Ei, aga ma ütlen, ausalt öelda, mina ei ole nüüd see sihtgrupp, kuidas ta sõnniku nooremate asi. Et kui ma vahest satun peale, kui ma olen kodus siis ma olen vaadanud, aga no mis viimastest aastatest muidugi on mulle meelde jäänud, on see Ott Leplandi, kuula, et see nagu vana heas klassikalises vormis ballaad, siukseid, dramaturgia ka ja, ja seda tõesti jääd kuulama. Aga noh, noorematel teevad jälle omamoodi. Ikka teevad kuule ja sinu poolt välja valitud Sigi Valdja, ehtne, mis on ka tore ja väga elurõõmus ja särtsakas Laura Prits seal eesotsas ja lugu nimega vuhh. Valdja nende vägev lugu Wochmiietlemine siis Margus Kappel tänane saatekülaline päris välja kui sellise kaasaegse muusikanäitaja, kuigi see, nende muusika on, ta tegelikult ei saaks öelda, see Brok, mida nad mängivad, on natukene, võib-olla selline, meenutab neid vanemaid aegu. No just sellepärast oleme meil hakkab saateaeg varsti otsa saama, meil veel mõned minutid. Tähendab, siin on. No kui sa vaatad tagasi kõigile nende aastakümnete pikkusele tegevusele muusikuna. Johnson mingisugune selline periood, mille üle sa oled ääretult õnnelik, et vot see oli see aeg, kus oli, Ma ei tea, see oli pilu parim periood või, või sul ei ole olnud sellist täitsa oskas välja tuua midagi eraldi, see elu areneb, võiks elu, areneb elu, läheb kogu aeg omasoodu, et ta siis on sellised perioodid, kus tõesti staadionikontserdid ja meeletu värk ja siis on, pärastpoole rahuneb asi maha. Ega keegi ei taha sellise tempoga ju terve elu elada ja hakkad nagu mõistlikumalt mängima ka Malone. Kahetseda pole ka suurt midagi, mida ja vett mitte nagu kes see vene kirjanikke oli, kes ütles, et kui mõelda selle peale, et kuidas olid uuesti elada oma elu, et siis elaks, saab täpselt samamoodi, et sureks ikka kommunistid? Jah, võib öelda küll, ma ei hakka küll tuhka pähe raputama, eks lollus on tehtud kõvasti seal sirge. Jah, aga paraku ei ole ka midagi muuta ei saa ja ja eks see on ennast just nimelt nakkuse aplase põles, olid, aga sa oled mingi unistus ka selles mõttes, et tahtsite näiteks kosmonaudiga või veoautojuhiks või. Ma nägin levist nõmme hiiupargis mingisugune jupp kinojupp oli mingisugune, mängis jalaga kraavet klaverit, aga see oli see kuulus propagandafilm. Et siis sulle mõjus ja täiesti vastu ja see on nagu tahan tuletõrjujaks, võtan selliseks. Mis mul oli, selge pilt seal. Kummaline jah, kuidas see nõukogude propaganda vahel võttis põhjusi ühest inimestele ja töötas korralikult, korralikult, täiesti täiesti vastupidise efektina sea lõpule tooks. Me võtsime sellise, kuna see ei ole mitte ainuüksi klaverimängija, sa oled või klahvimängija, sa oled fantastiline kitarristi ja, ja, ja Jimi Hendrixit, legendaarne lugu, mida sa mängisid, kus mängitud on, see on kontsertülesvõtte väga jultunud temp, sellepärast et ma mängisin seda Estonia teatri valges saalis. Kas kõik istuvad niimoodi viisakalt ja kõik on koos? Mängitakse klaverimuusikat, klassikaliselt jätsuja. Aga ma mõtlesin jääkülma, panin selle. Mul on üks igavene äge valge kitarr kangile. Panin ta siis lava peale seisma ja siis korraga ütlesin siis, et kui Pauku ka tegema, inimesed kannatasid selle välja, sest intelligentsed nyyd enamus küll pianistid lugu on nii vägev, et noh ma üritasin seda omamoodi mängida. Jimi Hendrix sinu jaoks, tähendab, no ikka, kui need esimesed plaadid tulid, mul oli suu lahti, kogu nooruses käibki suuga. Rumala mulje väisab, ta võtab paremini, vastab mina mäletan seda, et binatševi hälliks, sest alguses ei saanud aru, ma ei mõistnud seda kuidagi, see pluus. Ma olin liiga noor välja ja see ei jõudnud mulle kohale. Ei no eks ta siis, kui ta ju mängis aastaid lill visati bändist ja, ja nõnda edasi, need alga aegade asjad olid tal nagu ta oli ta kui see ekspireens tuli ja siis siis läks möll lahti, see oli midagi teistmoodi. Sest mul oli just see kitsam kui tehnika hullumeelne, võrkesed ta jah, kõigest 27 aastat ta elas ja neli aastat oli see periood, kus ta tegi kõik ära tuuskuvad no nagu teiselt planeedilt inimenele umbes et tema kohta on öeldud, et ju ta läks sinna kuskile tagasi sinna, teisele planeedile, et seal oli rohkem vaja, kui siin. Siin tegi kõik ära. Aga aitäh, Margus, et saite tulla tänasesse saatesse ja jagada oma mälestusi nendest aegadest ja kuulata seda muusikat ühes kohas. Suur tänu, aitäh sulle, ja kuulame siis lõpuks selle. Margus Kappeli mängitud muudu džauli.