Tere, mina olen Andres Oja ja eetris on teine saade üheksa osalisest sarjast, mille nimeks Helinälg tänab. Võtan siis luubi alla taas ühe tuntud Eesti muusiku nina, tema lapse- ja nooruspõlve, mida me siin vaatame ja uurime, mida hapnase ütleme, kohe meesterahvas teinud on ja kuidas siis kujunes üks Eesti tippmuusikuid selleks kesta praegu on olgu öeldud, et ta mängib pilli, millena keeled igal juhul neid keeli rohkem kui üks. Kui palju seda saame varsti teada ja ka seda, et teda on tunnustatud valgetähe viienda klassi teenetemärgiga. Kuulame ühte laulu oppa kõigepealt ühelt ansamblilt, kus ta mängib ja seejärel hakkame juttu rääkima. Hetkel tundub Ta tuules tõmblev Muhu väina. Ansambel Ultima Thule ja lugu kassida ja kuna siin oli ka sellist basskitarri väikesed soolojupid ja need mängis ei keegi muu kui ta saatekülaline Raul Vaigla, tere. Tere. Rõõm sind näha siin ja ta alustab päris kaugetest aegadest. Ultima Thule alustas ka juba iseenesest on juba 33 aastat tänase päeva seisuga sellest möödas, et kas see sinu jaoks seal kauge aeg või on see lähedane aeg. Selle ajaga ongi umbes niimoodi, et nagu oleks kauge, aga samas oleks ju äsja olnud, ma mõtlen seda esinemist esimest esinemist ja ja kui mõelda, et seda, see oli juba 33 aastat tagasi, siis on. Isegi natuke ehmatav, et eks see aeg läheb tõesti nii ruttu, aga samas on selle 30 kolmeaastase sissegi kuidagi mahtunud. Et las see siis aeg läheb nii nagu ta läheb. Jah, aeg on suhteline, tase on juba ammugi selgeks tehtud. Sa oled sündinud aastal 1962 ja Jõgeval, Jõgeval ja räägi natukene ka, pidine, see sinu lapsepõlv seal Jõgeval oli, et milline jääb Jõgeva oli selle lapsepõlves, et kuidas sa seda mäletad? No ma, noh, ma hakkan nüüd mõtlema, eks ma mäletan teda kuskilt sellest perioodist, kui ma hakkasin lasteaias käima. Et ma olen siis Jõgeva lasteaias käinud seal, kui nüüd hakata Nüüd mõtlema, noh, kõik muusika ja, ja mis on olnud siis ikkagi need esimesed sammud on olnud seal lasteaias, kui mind pandi mingit laulu laulma kuskil mingil mingitel esinemistel ja mingid tantse tantsima, kui oli vaja. Ühesõnaga sellistele üritustele. Ma pidin, oleme aktsioonis, nagu öeldakse, et see on mul meeles ja ja samas on mul lapsepõlves nagu hästi meeles minu maal käimised vanaisa vanaema juures, et need olid äraütlemata toredad asjad. Mäletad sa, millal see muusika siin oli, selles mõttes tõsisemalt jõudis need kui seal laste lasteaias loomulikult seal kõik ikka laulsid ja aga selline, et muusika huvigi sinus tekkis selline tunne, et nüüd ei ole enam pääsu, nüüd on minek? Ei, see, see minek hakkas tegelikult täiesti mulle kuskilt ootamatult. Et ühel päeval ema ja siis teine vana ütlesid, et. Kutsute mind sealt vanaema juurest ära, et on vaja minna muusikakooli, seal hakkavad katsed. Ma ei saanud üldse aru, mis muusikakooli ja miks ja ja, ja siis siis, siis ma läksingi. Jõgeva laste muusikakooli nagu eelklassi, sest ma ei käinud veel koolis, ma käisin lasteaias ja ja üks asi, mis mul on kindlalt meeles, et noh, ma olen seda varem ka ikka alati rääkinud, et et minu käest küsiti juba siis, et mis pill ma tahaksin nagu õppida ja siis ma kujutlesin kitarri, et kuskil alateadvuses mul oli see juba see kitarr, judo jäi siis mulle kogu aeg sinna niimoodi sinna kuskile kuklasse kummitama. Ma usun, et koolieelikud veel muusikakoolis ikkagi laste muusikakoolis kitarri õppida ei lastele, et sa pidid pilli. Kunagi ei olnudki kitarr selles mõttes, kui üldse, see pidi olema nagu klassikaline kitarr, tõenäoliselt seda ei olnud Jõgeva lasteaias koolis ja siis siis pandi klaverit. No kaua sa klaverit õppisid, lõpetasid selle laste muusikakooli, ikka venitasin seda kummi? Ikka venitasin veel katki? Ei läinud, nii et lõpetasin, jah. No selge see, et lapsed, neid peab sundima vahepeal ja see on mingi teismelisena mingil perioodil tekib selline mulje, et teised või tunned, teised mängivad õues, mina pean siin piljardit oma, ma ei taha, ma tahan ka teistega väljas mängida. No täpselt nii ongi, et olles ise ise lapsevanem ja, ja olles ise olnud pinud seal lasteaias, koolis mul on nagu hästi meeles see, kuidas minu ema ütles, et peab mängima, pead arutama. Ta pani mulle niimoodi viis tiku klaveri ääre peale, et nägid ära need viis korda iga kord, kui ühe korra tiku ära. Et siis saad õue ja siis siis oli see just, et Ta ütles mulle, poiss, pea meeles, ühel päevasel ajal ütles mulle aitäh. Ja ja ühel päeval ütlesingi talle aitäh, nii et, et vanemad tihtipeale on ikkagi targemad kui nende lapsed. Need, kuldsed sõnad, Raul öeldud, aga kui sa hakkasid juba kuulama nii-öelda popmuusikat ja, ja selliseid asju, et mis sind mäletad seal pissinud, mõjutas, et mis pani sind haarama ikka seal päris kitarri ja seda nii-öelda bändi tegema? Ma mäletan, väga hästi mäletan. Horoskoop Mul on meeles, kuidas ma olen ikka täiesti Uno Loobi fänn ja Helgi Sallo oli minu ikka naislaulja ja ja siis kuidagi hiljem on mul meeles nagu Tõnis Mägi, tema tema nagu vanajõgi, et mul on veel see, et poisike kuskil siis ma kuskilt aidaa, laulsin ma jõgi kuidagi kuidagi sealt läks ja siis siis siis hakkasid need kõik need muud muud ansamblit tulema kuidagi vaikselt ka see siis välismaa muusika. Aga sellest Raisma muusikast õige pea ka, ma räägime, et kuidas sinuni jõudis, kuna vahepeal sünoopa sooloplaati ühte ühte lugu sellelt. Ja pärast seda jätkame siis jutuga. Stalin, Swooge võis kandis laul nime ja Vaigla viimase plaadi pealt võib nii öelda haigla siis kolmanda sooloplaadiga chat kolm sooloplaati teinud ja see on väärikas, seal see on kuidagi läinud. Ma isegi ei tea, mismoodi, aga kunagi oli mul muidugi esimest plaati, siis ma mõtlesin, et ma olen kuidagi endale võlgu, et ma olen nii palju mänginud ja tihtipeale olen ka mänginud võib-olla neid asju, mis mul ei ole väga meeldinud, et siis ma maksin endale võla, tegin esimese sooloplaadi ja siis kuidagi teisega läks, nii et aga siis oli juba päris mitu aastat oli vahele ja teine plaat siis mõtlesin, kuidas üks ikka üksi on riiuli peal, et võiks olla teine juures ja siis teine ja kolmas tuli kuidagi et ühel hetkel sai mingi selline materjal kokku, mis andis sellise pildi minu jaoks, et see võiks olla ka helikandja peal, nii et nii ta on läinud. Nii, ta on läinud, aga me läheme tagasi veel kaugematesse aegadesse ja no sellest ma juba mingil määral rääkisime, et mis muusikat seal kuulasid, teadlane vaatasite? Sama horoskoop tuli televiisorist ja kus sa seda muusikat üldse, ma mõtlen pärast juba hiljem, kui sa hakkasid seal mingeid pop- ja rokkmuusikat kuulavad Jõgeval Soome televisiooni, näinud siin Tallinna annad seda, vaatasid, aga ikka mingeid makilindid, plaadid, asjad ikkagi liikusid ja kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis väga hästi liikus, liikus meil oli nagu mis oli, ma võtan siis vähe hiljem, kui ma olin umbes mingi seitsmes, kaheksas klass, et meil Jõgeval oli juba päris mitu sellist niinimetatud ansamblit, kas siis kultuurimajas aeg-ajalt mängisid ja ja, ja oli selliseid vanemaid nendega poisid või noormehed, kelle kaudu ikkagi kuidagi liikus see see muusika Tallinnast ka meile Jõgevale. Ja üks asi, mis oli, kus sai nagu, et Alo-Alo Mattiisen, aga siis tegime koos ansamblite dema tädi, keegi sugulane elas Rootsis ja siis sealtkaudu tuli ka päris hästi neid, selliseid plaate, nii et et ikkagi, kui ma tulin Tallinnasse õppima otsa kooli ja kui ma ütlesin Heigo Mirka-le või ta küsis, et noh ütle bassimängijat, kes sulle meelde, et kui ma nimetasin talle nimelt Jacob Astor mulle. Kust Tsäkko pastori tead, no sihuke maapoiss tuleb, eks ole, kitarr võrgus. Et ma midagi, ma juba teadsin, kuigi ma haisen mitte midagi erumised Jako seal tegi, sest et teises plaat on kuulnud ja see oli see siis selle, sel ajal oli seal veel täiesti kosmos minu jaoks, aga see lummas sind, sellest hoolimata tekitas sinus huvi. Ja võib-olla isegi oli see veel natukese natukese palju minu jaoks, aga ma leidsin selle selle tee, tema on küll, et ma olin just enne seda, olin kuulateriste haad, roki ja progressiivset, rokki ja vaikselt hakkas selline džässrokihuvi huvi tekkima, ütles, et seal võsa repoot ja Korea ja ja siis tänu sellele mu minuni jõudsid, sellised. Näed nagu Sten Klaakvassine mängijatele Soomest Pekka Pohla. Mul oli tema plaat Jõgeval olemas. Kaheksandas klassis, nii et mängisin otsa kooli sisseastumisel ühtebekkab ohjale niimoodi väikest soolo jupina mängisin, üritasin mängida või noh, nii-aastaselt mängisin, ma ei tea. See tegelikult oli, aga midagi ikka teadsin seal Jõgeval. Ma mäletan oma lapsepõlvest ka, kui need esimesi bändi teha, et seal sai uskumatult keerulisi lugusid tagantjärele mõeldes ette võetud, et tohutult huvitav oleks kuulata, et kui keegi peaks need lindistanud võiks tohutult huvitav kuulata, et kuidas nad siis kõlasid, et nendel oli tohutu huvi ja entusiasm oli see, mis rohkemgi edasi viima. Tundus, et ikka kõik oli praktiliselt sama nagu originaalne. Räägime natuke su esimestest pillidest ka Lappusiima Yolana, mis sul seal tuttavat sa nendeta ei pääsegi? Ei jah, sest me olime Jõgeva kultuurimajas juba saime nagu öeldakse, turma tiiva alla, siis seal oli selle aja kohta oli tunda saanud meile küll, et oli seal väga ja nagu öeldakse, tehnika olemas. Ja basskitarr oligi. Mu Siima, las ma mõtlen nüüd Yolanalisel vabandust, ehmusin Laanali Laanose pass, üheksa, mis oli sinine, kolmnurkse kujuga vaiba klaperjaht on. Aga mul seal põhipill oli raha passoviis, et see oli niisugune noh, ta oli juba päris passi, basskitarri kujuga, aga tal oli selline nagu ikka väiksem pill. Et et sellega ma olen siin mõnda aega noh, ikka jah, need jalad ja need olid siis minu, need põhiinstrument kuni siis otsa kooli mingi kolmandal korrusel, kus ma siis sain oma nagu esimesel välismaa pildi juba päris pilli nii-öelda päriselus oli ka veel, see oli ka veel niisugune kolmveerand päris tilli, noh ütleme, et noh, ta ei olnud ikka see, aga ta oli juba midagi. No päris Billyle näit Me jõuame kohe, kuulame vahepeal natuke läheb muusikat, ansambel Radar nali, et just see kollektiiv, kust saab justkui avalikkuse ette, tulid suhteliselt tundmatu muusikuna. Aga kuulamise läheb radari ilu ära. Väike vaard, mida laulsid siis Ele ja Kaja Kõlar, see oli üks esimesi lugusid, mida sa radariga linti mängisid. Jaanus oligi tegelikult noh, sellisel esimesele stuudio, kas siis muide casting'u, kus mind kutsuti ja ele lugu siis. Kaja Kõlar ja Sergei Pedersen lugu vis täpsemalt, et väike baar, et see tekkis nagu seda hakkasime alles nagu siis seal stuudios nagu, nagu arendama aretama, mis on siis siis siis ma sain siis nagu panustada oma. Ma olen kuulnud, et 100 19 aastasega kõlab täitsa okei. No kuulame täitsa okei partiid. Ansambel Radar basskitarristiks noor üheksateistaastane Raul Vaigla, no põhja sina radarist, sind kutsuti sinna, eks ole, sa õppisid Tallinna või selles nimelises, Otsa nimelises muusikakoolis sel ajal. No mis tunne oli, Jaak Joala, kes oli ikkagi absoluutne number üks, sel ajal? Ikka ikka oli siin jah, et kui ma mõtlen tagasi jälle jälle seda aega ja kuidas ma sinna sattusin ja kes minu jaoks olid juba need need muusikud kui suured, nagu eeskujud ja ma ei tea, ma teadsin neid noh, mõtlen just instrumentaalsete Paapuja, Sergei ja et juba eelnevalt juba oli neil ja selline stiil mulle hästi meeldis. Ja noh, rääkimata loomulikult Jaak Joalast, et see oli suur au. Jaak Joala jõuab ise ka basskitarri mänginud, kas ta kippusid midagi sulle õpetust jagama basskitarri alal? Midagi sellist, mida sa juba teadsid või, või kuidas? Ei, ei tohi, ta oli väga viisakas, ta hästi kasvatatud talle tal oli, see probleem on, et mul oli ju seal radareid päevadel oli ilma Krihvitajate pass siis osta omale normaalne pill, üks kord. Et ta ei saanud seda mängida, noh, talle see ei meeldinud, ta tahtis sinu pilliga, mängis ju kontserdil vähemalt ühe loo mängis ta ikkagi, Gustav pani basskitarriga kaela, aga ta sai selle Fratlasega hakkama, niiet. Ja sa siin enne korra mainisid ka ansamblit sirged vaod, need Tartu muusikapäevade juurde läheme, mis sinu jaoks on kindlasti üks väga oluline sündmus olnud või isegi näitrisaatne pittu siis esimest korda sa käisid Tartu muusikapäevadel aastal 1980 ja ansambel sirged vaod, mida ausalt öeldes keegi väga väga ei tea, seda ta ei saagi teada. Ansambel pole enam nii avalikult rohkem esinenud ja see oligi. Me olime sel ajal käisime EPA klubi olnud nagu siis. Noh, meil oli kohtumisena, saime nagu proovi teha selle Tartusse, mina õppisin samal ajal veel Tallinnas, nii et tulin Tallinnast nädalavahetusel Jõgevale, siis käisin jagajatel, käisin veel Tartus ja seal tegime seda bändist, et teised bändiliikmed olid mul vanad bändikaaslased Jõgevalt need. Aga aga siis kuidagi siin Tartu oligi muusikapäevad ja ma ei tea, mismoodi me sinna saime järku siis ikkagi tänu sellele, et me olime, olime ka nagu ebaansambel või kuidagi nii. Ega ei teadnud enne mitte keegi neist, aga aga see läks, esinemine neil kuidagi hästi. Ja noh, me just ennem rääkisime, võtad noori, võtad selliseid lugusid ette poolhullude mängisimatest, ämbliklaagi lugu seal skool täis ja ja siis pärast mulle nagu hästi meeles, kuidas Valter Ojakäär nagu mainis seda ära, et noor patsiendile tabas hästi ära stendi Klaadi fiilingu. See võttis mul ikka, võttis mul ikka tundega mõnusaks. Nojah, kui sellised korüfeed ikkagi kiidavad sinu tegemisi, siis loomulikult on ta niimoodi, noh, kui hakata nüüd natukene rahast rääkima, esimesed päris pildistad, et need olid ikka juba radariajal või enne seda oli sul see pretles pass. See tuli rabarajal. Selle organiseerisid mulle, härrased, ansamblist. On sul meeles, kui palju see maksis ikka päris kopsaka summa, kui see noh see on jälle müstiline, kui ma, kui ma, kui, kui sa hakkad praegu mõtlema, mis kuidas arvestati Soome mark, eks ole, sellise mingi musta turuhinnaga ja ja näiteks, et kui mul oli minu mängudel oli, eks ole, meil oli Eestis Eesti NSV riikliku filharmoonia millel kindel punkt, me saime oma, saime punkti 20 rubla kontsert. Okei, meil oli neli, viis, kolm kontserti päevas mis oli kokkuvõttes väga hästi, aga kui sa mõtled, et välismaalt ostetud Pill või toodud Pill noh tänu kõik selle musta kursile ja et see läks mul sisuliselt maksma 200 kontserdi honorar. Et ja kui ma võtan praegu, et kui kui, kui sa peaks ostma mingi pillimis, maksab sinu 200 kontserdi honorar, noh ma, ma ei tea, mis, mis seal peaks kõik olemas asjad peal. Need asjad olid väga paigast ära, aga noh, sellepärast olid ka need abivahendid, et et kui te läksite ka Venemaale, siis oli seal kaasas ka midagi muud, mida sa said seal nõudeldakse maha müüa ja tegi selle asja lihtsamaks. Selline päri tega Nossavitavali Harrisevas tossavaid seal käis jah, tasite seal mingit särki ja ma ei tea, mis imeasja siin kõike tassiti sinna. Nõukogude armeed on sulle tuttav koht? Ei ole, pääsesid jah, just, ja see oligi just see, sel ajal ma lõpetasin otsa kooli. Et mul oli siis nagu nagu variandid, et ma olin juba ansambel Radar is ja juba hakati, hakkasid tulema kutsed, juba need sõjaväekomissariaati ilmuvad, aga aga siis noh nüüd sellest rääkida, et siis anti lihtsalt kellegile Praha. Mind tehti haigeks niimoodi, et ma olin nagu, nagu mittekõlblik rahuajal teenimast siis kuidagi sihuke. Punkt oli mul seal igatahes või valgepiletiga, kuidas koodin ekstravõistlus või wav preemia Vaidamisega. Aga kas seda ei olegi, et Jaak Joala oma suure mõjuvõimuga oleks läinud, kuskile sõjakomissariaati ei olnud, et seda poissi mitte puutuda või isegi ei olnud temal siin sellist võimu seal ei saanud, nii et kindlasti kui seal midagi räägiti, tehti, aga see käis ikkagi läbi noh, mitte niimoodi, et see on tore poistelt, seda küll, aga ärge võtke, et need asjad ei käinud kahjuks minu kahjuks. Tartu muusikapäevadel oleme veel korra sinna tagasi, sa oled seal osalenud küll erinevate koosseisudega, küll radariga, küll VSB projektiga, küll Ultima Thulega sirged vaod, nagu öeldud veel, et on sul meeles selline üks neist või mingisugune selline Tartu muusikapäevad peale ja ütleme, et selline, kus nüüd panime, ega see esimene võib-olla oli Vello kõige vähem. Ma sain korruse, mis toimub, mis ei toimu, aga aga samas mul on nagu meeles, et siis ma juba nägin tegelikult neid niinimetatud Tallinna Tallinna tegijaid. Aga, aga 81. Ma käisin lapsinopsisega siis neli number Igor Karsnek olin, olin seal. Ja aga, aga see, see Tartu muusikapäevad, see oli nagu noh, see oli nagu siuke suur sündmus, et selle peale hakati mõtlema juba talvel ja ja õnnelikud olid need, kes sinna pääsesid, nii et seal olid, olid kõik, olid nagu noh, iga kevad oli selline. Tähtis nagu selle muusikalisetest, see oli jah, tõepoolest, seal valmistati ette selleks täiesti erikavasid ja kusjuures ilma mingisugust tasu saamata mingit materiaalset, mingit raha sealt ei saanud saidilt toidutalonge ja ööbimine ja kõik, et selles mõttes oli täiesti täiesti selline fenomenaalne, üritas tänapäeval tahaks näha, kes mehed teeme, ühe festivali raha ei saa. Aga Eesti asi on järgmine lugu, mille sa välja valisid Paberi otsivat sule repertuaarist seal millegi poolest väga eriline lugu. Ei no ta on, ta on selles mõttes, et ei ole ka praktiliselt üldse kuuldude mängitud, aga, ja see on minu lugu. Aga miks ta on nagu on nagu minu meelest ta on lahe, et me tegime seda 88 89 salvestasime plaati siis nagu soomes andsime välja, plaadi nimi oli ka eesti asi, proo Estonia. Ja siis Paweł Maian oli nagu selle plaadi üks produtsent, Soome väga tuntud produtsent ja muusika siis tema selle laulupeol siis või on ka lõpus, siis tuli ka kaasa laulma seal, kes seal kõrge häälega laulad, sealses palve laienenud, seal toetab Riot. Et märgiline lugu selles mõttes Soome-Eesti ühis. Eesti asi natukene Soomet ka ja nii kuulame. Ultima Thule lugu nimega Eesti asi, laulu autoriks ja loomulikult ka basskitarristiks Raul Vaigla, kes ongi tänane saatekülaline tootma, sa oled jalu pilli mänginud, kas sellist jutumärkides nii-öelda päris tööd oleks ka pidanud tegema või oled ainult kogu aeg nii-öelda lusti? Jah, et jah oleks võinud, võiks olla küll teine elukutse ka, eks ole, praegu rasked ajad olid, eks ole, siis saadet ainult maasikaid korjama. Aga jah, ma olen, käin ainult kunagi, ma mäletan, noored, et ma käisin kolhoosis tööl kolm päeva ja sellega minu päris lõppes suhteliselt varakult. Me hakkasime seal Jõgeval bändi tegema ja seal ma teenisin ka, mäletan minu esimene honorar oli, mis me saime siis Jõgeval, seal kultuurimajas, tantsuõhtul mängisime veel 80 kopikat. Sellest, mitu jäätist. Seal põles 80 kopikat, oli päris päris suur raha juba saab, helista, rääkisid just selles saate alguses, et ema ütles sulle, et poiss, sa veel kunagi tänad mind selle eest, et ma siit muusikat õppima sundisin. Oma lapsed on ka mõlemad muusikad, oled sa pidanud neid ka samamoodi utsitama ja natukene tagant sundima? No tegelikult ei ole, sellepärast et võib-olla ühelt poolt ka see, et, et ma juba ise olen ees juba seda nagu teed pikalt käinud ja teadis, et, et see, et see ei ole nagunii kerge. Aga, aga loomulikult me nagu andsime nagu selle, nagu öeldakse, selle teeotsa kätte, et nii Robi kui Marie Marie rohkem Robi käis lasteaias koolis ja tema sai siis nagu kohe kitarri õppima, temal oli see nõudvakse vedas selles mõttes seal kitarri olemas. Aga Robi puhul oli see, et ta ei viitsinud lõpuni käia ja, ja mina muidugi siinkohal, eks ole, Marmagaks nagu ennast, nagu öeldakse süüdistama, et et ma lasin poisil pooleli mõeldes, et noh, muid väljendada ka praegu, nii paljud ei peagi olema, siis nyyd muusikat siin juba muusikuid. Aga Marie Marie käis laste muusikakoolis ja käis otsa koolis ja nüüd ta siis akadeemias muusikaakadeemias. Nii et tema on siis tundub, et ta läheb sinna väga-väga sügavalt sisse. No kui palju saab, nagu nad väikesed olid, suunasid neid selle muusika juurde või lasid, saab, nii et tehke ise, mis tahate, otsustage ise, mida ta oma eluga teede panevad, ühte? Ei, mitte mingil juhul, ma ei taha elus lapsest saaks ka muusik või minu lapsed saaks näitlejad, näitlejad ütlevad või, või, et, et ei taha elukutset järgiks. Ei ma, ma, ma arvan, ma ei ole nagu kunagi olnud selles selles mõttes mingi mingi suuna ja, või, või mingi ütleja, tehke nii. Sest nii Robi kui Marie nad hakkasid väga noorelt tegema juba bändi Robyn oli noort, neil oli see kurikuulus ansambel pinnal ja ja nad juba teadsid ise täpselt, mida nad tahavad teha, et loomulikult ma nagu võisin öelda noh, millele tähelepanu pöörata, aga mitte nagu sellist muusikalist maitset nagu mõjutada sama Mariega, neil oli ka oma ansambel juba ka mingi kuues, seitsmes klassi ja neil oli juba noh pigem sellistel puhkudel on alati head, et anda just noored tahavad, ise leiavad selle tee noh reeglina ongi. Kui sul on ikka ju praegu praktiliselt põlvkondade vahetusele, siis siis ongi, et siis on juba käib asi teistmoodi natukese ja kuulatakse teist muusikat, kuigi meil on väga palju nagu selliseid ühiseid lemmikuid, keda me kuulame ja koos mängima aeg-ajalt ja nii et see ongi see, et selline, kui on noh see on nagu nagu vabadus ja et leida või oma oma oma muusikaliste maitsetega, et siis ma arvan ta palju paremini. No kui palju sa ise kuulad praegusel ajal sellist uuemat muusikat ja jälgid seda? Tänu lastele? Natuke on ikka natuke ikka, aga, aga, aga ma, ma, ma selles mõttes ma ikka nagu kuulan või noh, teadlikult ma ei kuule midagi uut, aga, aga midagi selles, seda muusikat nii palju ümberringi ja, ja kui midagi Mulle meeldib, siis paneme õigustesse trammi peale, et kes kes on ja ma olen päris mõnegi sellise enda jaoks nagu uute, avastavad seda uut muusikat ja muusikat tuleb praegusel ajal nii tohutult palju peale sellel arvutiajastul, et kui sa seal alustasid kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel siis oli kõik väga selge, et see on see, see on see see ja oligi kõik. Suurt rohkem midagi ei olnud. Nojah, praegu on, eks ole, ma olen ju õpetaja ka Georg Otsa muusikakoolis ja ja sama asi, et ma ütlen ka oma õpilastele, kui midagi on, et siis on kasvõi vähemalt on juutuuber, seal on materjali teie kolme elu jaoks vähemalt, et otsige sealt midagi, aga võib-olla see ongi häda selles, et et seda materjalide või seda kõike on nii palju ümber. Et siis nagu ei osata enam leida seda, et mis ma siis nüüd siis tegelikult tahaks. Tihtipeale mulle tundub see, et kui sul on nii palju asju valida, siis ei oska valida, kui sul on ainult üks paar saapaid, eks ole, olgu, need, kas mulle väiksed hakkavad nüüd jalga sammhaaval, noh, need hea võrdlus, kuuleme siit ühe loo, mille sa oled siis koos oma lastega teinud, see on Meibi jah, võib-olla selle, et see on meie siis nagu öeldakse esimesi koos, nagu öeldakse. Laval laval olemisi, kus me kõik kolmekesi koos olime, see oli siis Eesti laul 2013 ja me saime poolfinaalis on väga tore. Laanet, siis kuulame selle laulu ära. Perekond haigla kui nii võib öelda ja lugu nimega Meibi aastast 2013 ja jätkame pereisa Rauliga, siit jutusaate alguses sai öeldud, et pill, mille sa mängid, peab vähemalt üks keelaleva peale. Millised baskitarre sina eelistad, et on Bon neljakeelseid viie ja sealt edasi, millised sul põhiliselt on sul neid üsna mitu kokku mul on kõik olemas neljast kuni kuni kuueni, siis. Kuidagi ma vist ikka sellepärast ka, et kuna mulle nagu meeldib just muusikaliselt ka nagu mängida erinevaid muusikastiile, sellepärast et seda noh, tundub, et igast, nii nagu vajaks nagu oma oma pilli. Ja siis võib-olla on ka see, et, et siis kuigi sa mängid neid samu asju, noh, enam-vähem, aga kui pill on teine kõlavärv on erinev, et siis tundub, et ka need noodid on teised, mis, mis nad muidu ja, ja siis sa nagu ei tööta iseennast ära. See on, see on nagu see noh, alati mina mõtlen seda muusikas, tegemiste muusikas olemist, et et nii kaua, kuni sa võtad, ikka meeldib pilli kätte võtta ja seda harjutada, siis on kõik kõik hästi, et, et siis ma saan vähemalt valida, kui mul üks päev ei meeldi mul selle pilliga igavad seda teise mängib midagi muud, et proovin täna seda ja ja, ja ka minul need sooloplaadid on ka selle selles suunas on kõik tehtud, et ma olen nagu mänginud neid erinevalt Pille ja siis otsinud erinevaid kõlavärve mis tihtipeale võib-olla ei peakski kõlama nagu basskitarri taga. Tähendab, seal basskitarriga mängitud, nii et see on nagu huvitav minu jaoks. Sa oled välja andnud ka sellise õpiku ja DVD 2012. aastal kuue kuuga bassimängijaks, kas seal on võimalik poole aastaga bassimängijaks saada? Noh, kuidas võtta, et ana vana nali on see, kuidas õpila tuleb tundi ja käib ühe tunni ära ja saab ühe keele selgeks, kumb see siis teised oli veel punkt teine ja siis rohkem pole näha, eks ole. Õpetaja, siis näeb poole aasta pärast, seal koolis ei käi, tööd on nii palju, et sulle pumpu, need see kuue kuuga tuli vist rohkem selleks, et kunagi sellest, et kunagi oli nõukogude ajal minu minu meelest oli niuke kuue kuuga trollijuhiks, sai üheksa kuuga emaks juurde. Umbes nii, et siis tuli ka see kuue kuuga bassimängijaks, aga, aga kõik on tahtmises kinni, et tegelikult. Eks see ongi see, et mis, mida ma muusikast tahan teha, sa saad tegelikult mängida, lihtsalt saad vähesega hakkama, saad mina saad, sa oled iseenda jaoks nagu saad selle rõõmutunde kätte. No see ongi täpselt, see on nii individuaalne. Ja kui erinevad on inimesed nii muusikaliselt kui üldse, eks ole, nii et basskitarri mängimisega paavst peale mul tuli meelde Led Zeppelini basskitarrist Don Johns, kes ütles ühes intervjuus seal küll palju hiljem pärast Led Zeppelini, aga ütles, et tema isa, kes oli kiriku orelimängija, ütles talle kuldsed sõnad, ütles, et John kui sa hakkad mõtlema, ka seda nooti mängida või mitte, siis äratada mängi. Ja kuidas, mis sa sellest arvad? Et täpsetajad pausega muusikaks ongi, aga ma, ma arvan, et see tuleb järsku jälle kuskil. Kui sa oled jälle vanemaks saanud, jälle tulevad noorusest, tahaksid arusaamist? Ei ole, jah, täpselt. Oota küll see kõik tuleb, ei pea jah, ühes loos ei pea kõik eramängima, mida ma oskan. Noh, kas see lugu tuleb, eks ole, mis sa saad muid asju mängida ja meie saateaeg hakkab vähehaaval läbi saama kui vaadata tagasi sellel aastakümnete pikkusele tegevusele, et mida sa selle kohta oskaksid öelda või et on sul mingisuguseid selliseid eriti helgeid momente ja võib-olla natuke kehvemaid momente ka olnud või, või ei ole? Eks ikka peab mõtlema ikka helgete momentide peale, ma arvan, et et ja isegi kui on mingid siin raskemad ajad, kas või siin see kevadeks, Ale kui lihtsalt lõigati niimoodi vopsti, saba raiuti nagu ühe hoobiga ära ja, ja seal oli, noh, ütleme, et seal oli raske kõikidele meile, muusikutele ma arvan selle aga, aga, aga see muusika tegemine seal on nii palju seda positiivset emotsiooni, et, et tegelikult tegelikult see korvab kõik. Et kui sa saad mängida, langellele mängida, kui sa saad oma muusikat teha, sisenema kõik hästi, siis ongi tõepoolest kõik hästi. Kas lapsepõlve unistused, mis sul olid mingid täitur, need on praeguseks nagu ma nii mõtlen, et et kui ma olin kuue, seitsme aastane, Ma fännasin ikka õuna loopini kõvasti ja ma sain temaga koos mängida. On täitunud, siis on täitsa aitäh sulle, Raul ja huvitav oli sinuga vestelda. Lõpetuseks savalisid loo Yeste videoga, mis on samuti soolaplaadis. Jah, kogu see, see on minu teiselt plaadilt siis Haitsed, see on siis kõrgused, et see on siis minu nagu, nagu alt üles vaatamine, minu muusikali muusika kallistele, iidolite, kes on mind mõjutanud ja ja üks kindlasti on olnud selline Lazarev Boot, et noh, mingid muudatused seal mingeid, mõtlesin, et mujalt, aga, aga siis mõtlesingi eestlastes võsale, et võiks olla. Aga aitäh sulle, Raul, et tulid ja rääkisid oma lugusid, aitäh kutsumast. Stuudios olid Raul Vaigla ja saatejuht Andres Oja. Tänan kuulamast. Kõike head.