Tere tulemast kuulama järjekordne saade sarjast Helinälg. Ka tänane külaline, pan tuntud eesti muusik, kes mängib mitut pilli. Taan, kaab helilooja, kelle sulest kui nii võib öelda, pärineb mitmeid populaarseid laule. Ka see. See lugu kõlas ansamblit Mahavok ja on läinud aastaid ja aastaid on tõepoolest läinud üsna palju. Loo autor Meeli Vaikmaa, tere. Tere. Rõõm sind näha siin stuudios saatesarjas Helinälg. Hakkame siis uurima neid sinu lapsepõlve ja nooruspõlve tempe ja tegemisi kõigepealt, kui korraks veel tulla selle laulu juurde tagasi on läinud aastat, mäletad sa ise selle laulu sünniprotsessi või tekkeprotsessi? Jah, et üldiselt need laulud tulid noorest peast vähemalt üsna lihtsalt lihtsamalt kui praegused. No kindlasti jah, mägede hääl ja kõik nad klaveri taga sündisid mõned asjad muidugi kidraga, aga valdavalt ikkagi klaveri taga. Lubasin eelpool nimetasin sind heliloojaks, kuidas iseennast tituleeriksid, kas helilooja laulude autor, laulukirjutaja või kuidas? No ma arvan, et võib-olla pisut rohkem kui laulude autor küll, sest et ma olen palju instrumentaalmuusikat. Rokkooper hing ja iha, heliloojaks võib sind nimetada küll täiesti vabalt Hitele jah, maine filmidele, asjadele kirjutad. Nonii hakkame siis lähevad siit uurivad, kuidas sa jõudsid sinna, kus sa praegu oled. Su sünniaasta 1958 ja sünnikohta, ehk siis lapsepõlve veetsid sa Padisel, kus saab praegugi, muuseas oled. No nüüd ma olen nagu Padisele tagasi jõudnud koju tagasi, et jah, üks väikekuusse sinna püsti pandud. No kuidas, nagu sa nüüd vaatad seda praeguse aja Padised, et 62 aastat hiljem ja tol ajal siis no 58 vaevalt seda aastat mäletan, aga, aga ikkagi 60.-te alguses, kui sa hakkasid esimesi mälestusi, hakkas tekkima, kuidas sa mäletad seda, Padiselt oli ta palju erinev sellest, kui ta praegu on. Loomulikult ma mäletan kõigepealt Padise kloostrit, mis on koduvahetus läheduses. Seda ka praegu. Ja sellel ajalgi lapsena ja sõpradega veetsime väga palju aega just seal kloostris, turnides mööda neid müüre. Ja hiljem seal võib-olla natuke napsu võttes ja nii edasi. Ja noh, nüüd on hea meel tõdeda, et, et see klooster on uuesti renoveeritud ja täiesti jätab uskumatu, vapustava mulje see töö, mis on seal ära tehtud ja asjana just kontserdid ka selja tagant seal kloostris. Nii et igati kodulehe kohta sinu jaoks. Kui sa lapsepõlve meenutad, palju sul mingi selline varajane lapsepõlve mälestus seoses muusikaga? Jah, et ega kui ma mingit muusikainstrumenti või pilli nägin, aga siis ma ikka vägisi sinna taha kippusin minema ei suutnud, käsi eemal oli, no esimene kord ongi nii, et ei mäleta, kas emal või isal kumbal oli juubel, palju rahvast koos ja siis oli selle kolhoosiaeg aeg ja suurakordena oli kaasas seal ühel mehel, kes kandis siis seal lauldi ja tantsiti ja see oli 120 bassiga akordion. Mina vaatasin rahulikult, kui kõik magama läksid, pidu ära lõppes. Aga see akordion jäeti Igaljuhul ööseks meile koju sinna. Ja siis ma otsingu kõik magama jäid vaikselt ja võtsin selle akordioni salaja. Ja mäletan, et ma ei, ma ei näinud selle tagant välja, igal juhul ma olin täna seal, olid noh, see oli esimestes klassides. No igal juhul jah, akordioni tagant välja paistnud, aga käed sinna ümber ulatusid. Ja siis mängisin nii kaua, et kõht oli paistes. Valutas lihaseid, ilmselt venitasin ära, aga igal juhul hommikul tulid juba koos kahe käega koos saatega, nii et koos akordidega tulid lihtsamad lood. Igasugust õllepruulija, mis sellel ajal lauldi, mängiti, et need tulid koos passidega hommikul rahulikult. Akordionimängijat igal juhul teada on, sinust ei saanud, aga, aga oled sa praegu pärast hiljem ka akordionit, kätevõtteid ei mänginud väga harva, kui on ette tulnud. Nojah, hiljem tulid ju. Edasi juba kitarr ja klaver ja sinna veel jõuame, aga tõepoolest oligi niimoodi, et pähe oli puudu sellest, et oleks sinust trummar saanud, sest ta tegelikult nii-öelda bändi tegemist või seda alustasid tegelikult trummimängijana hoopistükkis? Jah, et meil oli. Mul vedas, et noh, Heinoritak hakkas mul klaverit õpetama, siis ma olin vist neljandas klassis kuskil, kus tehti muusikaklass paisele. Enne midagi sellist ei olnud ja kuskil peale viiendat kuuendas siis Heino poeg Riho, ripptäkk, kes praegu Ortuses on algasutaja liigeks ka Ortus muusikuses. Siis hakkasime temaga bändi tegema. Kas siis tema näitas mulle esimesed rütmid trummipulkadega etanud Talortuses ka löökpille mängida ja panime kohe bossanuvad bändiga. See on muuseas väga hea harjutus ja see on väga hea harjutus, aga see tuli ka kohe ära nagu ei olnud nagu probleemi. Aga siis natuke aega läks edasi ja soolokitarristi olnud. Mängisime siis pluusi ja Niukest, saime kuskilt USA noodid, et seal prantsus viitantrioosse igasugused sellised tuntud bändid, kelle rebisime, mängisime ja siis oli soolomeest vajaja. Riho sai vanemate käest raha ja mingil ajal igal juhul kaubamajja. Väga varakult oli vist järjekorda minna, Riho igal juhul kaubamajast mulle tõi esimese musiima ära sellise külakastiga ühe sarvega, aga noris ta üsna korralik häälestus ilusti ja ja siis ta pani selle kitarri, häälde, näitas paar tuuri ette, praktiliselt päevapealt pidin hakkama bändis mängima ja nonii, läks, ega algul oskasin ainult jämmida, eks. Ei teadnud midagi. Aga, aga see tuli õnneks küllalt ruttu. Oli sul ka mõni selline moment muusikas, et kui sa kuulasid, loomulikult sa kuulasid ka teiste muusikat ja võtsid sellest eeskuju ja ja šnitti, et mida kõike, et oli selline, et äkki mingisugune asi play sulle pähe ja ma ütlesin, et vot vot see on see, mida mina tahaks ka teha. Nojah, see tuli nüüd 70.-te alguses oli maha vist Norkastra, aga ennem loomulikult biitlid ja ma mängisin klaveriga järgi neid lugusid, mis kuulsin etet, et üks aasta oli Elvas, peoreerib pioneerilaagris. Kas seal oli ka nii, et ma olin lõpuks nende nende lipuheiskamist ja kõigist asjadest vabastatud, sest paskasin klaverit mängida, siis käisid Elva, see oli hipiaegu ja Elva karvaseid käisid ka kõik kuulamas, mind seal suures suures valikus söögisaal oli. Ja. Ja jah, ja nii edasi, jakku juba linna tulin seitsme 74, tulin Tallinnat, siis me saime. Urmas Allikalisin teatriga seotud tegelane, kes sai Soomest maha, vist on plaadi Birds Of aia. Ja see oli tõesti plaat, mida me kuulasime korduvalt, Maal oli vanematel juba korralik niuke Estonia stereosüsteem kus olid suhteliselt suured kastid ja tegid päris head häält. Nii et see mõjutas küll seda, et me alustasime bändiga rohkem instrumentaalidega. No loomulikult, septeek edasi, Santana ja ja aldi ei ole kõik need nimed. Aga need plaadid, mis tollal kätte saime, olid muidugi noh. Kõik ei olnud võimalik saada lihtsalt ja siis lindistasime ümber ja niimoodi lintide pealt põhiliselt kuulas. Aga kuulame, selliseid mahapiss, nõuab Bootkestrat ja Lailas Dance on see lugu, mille me siit vahele kuulame. MAHA Višnu pakestra ja nende legendaarne lugu Blaidas Dance, jätkame juttu. Muusik Heini Vaikmaaga loop esimesest helistan, juba rääkisime Moziima kõik need, et sotsialismimaadest toodetud instrumendid on sulle tuttavad ja nende nõukogudepillidega nendega ei tahtnud ikka mitte keegi mängida. Jah, minule ei sattunud igal juhul kätte, et edasi tuli ju igasugust Ivalanad ja ma arvan, et neid oli päris palju mudeleid, mis käis läbi hiljem mannat vist korraga kuskil odavarastantsin lihtsalt ära. Selle sõbrale on sul meeles ka pisimine pill, mille sa iseendale postid napp esimene pill on, see on ka väga naljakas, et on seotud vene sõjaväega pele kroonuga. Nagu ikka sellel ajal, ega pillime ei tahtnud ju väga sõjaväkke minna. Ma ka mitu võtmist, ma ei võtnud algul ennast sõjakomissariaati arvelegi. Et vist kolm nihukest raksu kevadel ja sügisel alati võeti sõjaväkke. Ja siis siis sain teada, et Riias on staabiorkester, kus saab ka kitarristi aega teenida suur kontsertorkester ja, ja siis siis juhtus jah, nii et seal komissariaadis sattusin õige inimese otsa, kes, kes, kes tundis ühte dirigenti Riias ja ta võttis ühendust, et millal kitarristide saab aeg täis teenimisaeg, et siis võetakse järgmine. Ja loomulikult ma pidin viljaka konkursil käima Riiast. Et pool aastat ennem käisin Riias ette mängimast, kui teenisid seal Läti TV raadio orkestri rütmigrupi mehed Morris priskand, kes praegugi on Nonern kindlasti tunneb seal kohalikke džäss, džässi asju, korraldab, nad panid mind jämmime kohe koos, mul oli oma paupedaal, oli üks isetehtud kaasas ja siis ei olnudki vaja palju mängida, et otsast ära, et see, mis tuleb ja sobib ja poole aasta pärast siis läksingi. Ja ma olin muidugi sealt juba ka Magnetic bändis. Magnetic Bandi juurde jõuame, aga, aga räägime siis selle nõukogude armee jutuga ära, et ja jah ja, ja kitarri juurde nüüd taga, just siis selgus, et sa sammas Riia ohvitseride majas, mis seal noh, Sutter kesklinnas. Et on üks poolt polkovnik, kellel on niuke Intaarsel puidutöökoda seal viimasel korrusel kuskil ajal. Ja seal juba enne vaatasin, et seal oli seal Fender jäts basse ja seal hellad mängisid ja pärast tuli välja, et oli kõik selle polkovniku tehtud suurte kuppudega mees ja need minut oli oma esimene Gibson, sealt siis niuke hästi ilus punasest puidust Intarsaga kahjuks jah, hiljem läks kaduma. Kuhu ta kadus, ma mäletan küll seda pilli ka see läks lihtsalt Tirutati ära mul. Et kaua seda jälitasime päris pikalt, et kuskil Venemaale ta läks, igal juhul püüdsime kätte saada, sest seal ja noh, sellise välimusega, ainuke lesboli koopiali tegelikult. Aga kõik helipead olid ise keritud ja asja tegi väga, korraliku suur ja lai. Vaat ma sinna kadus ja paraku ka muid siinsed testid, muusikat ja pille. Aga seda vist ei saa öelda, et siis nõukogude armee tuli sulle kasuks, et sa ei pidanud seal nii-öelda seda tava tavapäraste rividrilli tegema nagu teised kõik? Jah, selles mõttes küll, et seal ju Lembit Saarsalu olevat saanud seal just oma põhja ja kooli alla ja noh, Olav Ehala ja järjest seal kõik teenisid. Hiljem tuli ju Agu Tammeorg ja Karl Madis karavani vennad ja Karl Karl Madis, sest sai ka meie esimene solist. Et pool aastat hiljem tulid nemad sõjaväest, saab seal on palju põhimõtteliselt vaba aega ikkagi nii-öelda muu tsiviiltegevusest, see jääbki kõrvale. Ainult kaks paraadi perioodi oli võidupüha ja millal, millal siis puhkpilliorkester pidid seal marssima mängima paraadil, aga kitarrist oli ka sellest vabastatud, kodas kitarriga mänginud seal paraadil, tegelikult hiljem hakkasin tenorit mängima, sekundad põhilised jää baritoni järgedega tenor ja kuna esimene eelmine kitarrist oli ka masinakirjutaja, aga mina vene keeles vene keeles ei teadnud suurt midagi, ei tahtnudki teada. Et lõpuks mul oli ju reede, laupäev, pühapäev mängisime tantsuks erariides, muuseas, juuksed ei tohtinud maha jääda ja nii edasi. Ja siis vaadata küll jah, et ma olen esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev jalad seinal, loen ainult raamatuid. Et mingit tegevust ja jah, ma hakkasin tenorit mängima puhkpill. No kuulame siia vahele, pühe loob jälle ansamblit Mahavok ka see on logunivega Blootest. Mahavok sündis põhimõtteliselt pärast seda natukene pärast hiljem, kui seal sõjaväest tuli tagasi need 80 82 tulime mahavoki nime all välja. Et mina tulin aasta varem sõjaväest, Karl tuli siis sügisel ja päris 82. aasta alguses tuli Mahavok ja siis lootust oli juba jah, seal 80.-te keskel, kui meiega liitus Kare Kauks. Ja lugu on muuseas fosforiidi kaevandamise vastu, kui see oli suur fosforiidisõda siin, et kui veel keegi mäletab, seda kindlasti mäletatakse ikka selle tekstiga on teinud sellele laulule Oskar Ove ikka. Ehk siis Olav, Olav Osolin ja nii ta on, kuulame. Ansambel Mahavok ja lugu nimega lootus Heili Vaikmaa on stuudios ja me räägime edasi näite noorpõlve ja no nüüd me oleme jõudnud ikka otsapidi juba noorpõlve Magnetic bänd oli selline ansambel, kust võiks öelda, et ta esimene selline tuntud ansambel, kus sa mängisid jah, et seitsme 77. aastal liitusin Magnetic bändiga, aga tegelikult 74., kui ma tulin linna, tiriti mind ikkagi filharmooniasse juba tiit juurikaansambel oli siis mina olen näiteks Artur Rinnega isegi kahel suvel tuuritanud. Et see tundub praegu täiesti nagu mitu sajandit tagasi. Et ja teised filharmoonia solistid, kes olid, Me olime ain Vartsiga, siis Ain oli veel minust aasta noorem, kaks alaealist kitarristi, bändi kaks kidra kidrameest vaid kaks täis nalja kitarristid Artur Rinne saatebändis. See on ikka väga naljakas praegu tagantjärgi kõlab päris huvitavalt. Igatahes, aga Gunnar Grapsiga ma sain jah tuttavaks niiet 74 nagu ütlesin, kui linna tulin, et Raul harrasega Kaleva aasaga ja hakkasin juba bändi tegema. Mängisime algul loomulikult tantsi instrumentaalmuusikat ei huvitab meid laulud ja siis mõtlesin ühel päeval, et meil on trummarit vaja. Mõtlesime, kes meil siin on. Gunnar Graps kuulsam ja rahva hea oli veel julged mehed, saime ta telefoni, helistasime kunnile ja Gunnar tuligi kohale kuulama, et mis mehed need on, sellised tema muidugi ei teadnud mitte midagi anda ennem midagi, ma tean, et minul oli, kui ma linna tulin, juba mingit makilindid rändasid, et ringi, kus ma üksi lihtsalt Jämbiseni improviseerid. Aga, aga krapsile igal juhul ma jään meelde. Ja see oli siis seal magneetiku teine koosseis, et Riho Sibul mängis enne mind just mäletan, käisin proovis, nendel esindas ta siis kunn helistaski, et et nüüd on sinu kord, et tema kutsub mind, nüüd jäi see julge poiss jäi meelde, et talle jäi meelde ja ja siis kuni Läksin Riiga sõjaväkke, eks, kuni seniajani mängisin, lootsin külvelt mind järsku Caro päästab veel sõjaväest. Aga noh, kuna kuna see staabi orkestrikoht oli soolased ja vabanes, et siis ma mõtlesin, et okei bänd tegi ka oma esimesed Venemaakontserdid, kus ta pärast ei olnud päris palju, käis sel ajal, justkui sina seal olid, see oli täpselt see aeg. Isegi mäletan seda agenti, kes meil siin Eestis kontserdil käis üks niuke hästi kräsupea ja kes kes, kes meil esimesed kontserdid Moskvas korraldas, need olid esialgu kinodes ja tihti siis, kui kinos andsid, lõppesid öösel, siis tuli kontsert. Ja noh, edasi tulid juba muud suuremad lavad, need olid kinodes, need olid mingisuguseid selliseid poolpõrandaalused, need olid täiesti pool mustad põrandaalused. Aga edasi juba Moskva lähistel on solkova, kus olid kuulsad rokkfestivalid ja siis meid kutsuti sinna. Ja see oli seekord, kui ma esimest korda sain Hampek usa võimuga mängida, välismaa võimelda see oli jah, see kuidagi igal juhul andis sellise poweri, et ma sain sealt kitarristi eripreemia, Makarevid sai ka kahekesi kitarristi preemiad, et Mashina Vremeni oli seal, tutvusime nendega, olime koos hotellis ja Soulski oli N Liidu heliloojate liidu esimehe allkirja kalise. See aukiri, need, et see žürii oli, oli tegelikult väga kõva, seal väisasid mööda minna kuidagimoodi FL mahavoki eelkäijast ka ikkagi instrumentaalansambel oli spiraal ja seitsmekümnendatel, kui mina olin kamagneetikus ja siis poisid said ka ilma minuta hakkama, kui ma olin sõjaväes, et spiraal oli ka kogu aeg olemas ja hiljem, siis eks oleks, Mahavok ütles, et poisid kaks aastat tegid ilma minuta ja nad olid ka Padisel ikkagi põhiliselt proovi asju tegid spiraali püks selliseid suuri tegusid, kaks takti ette, mis oli püksi ainuke Mistandidele korraldati, oli selle kaks ansambli ansamblid oma võtmine, et seal oli selline algul saatesse läksime spiraalina ja kevadel vist, kui seal välja kuulutati, siis tuli maha. Niimoodi jah, jah, et see aeg, et see oli ainult saasta, kui bändide korraldati ja mul oli see täiesti meelest käinud ka. Aga see oli väga huvitav ja väga tänuväärne asi, sest seal ühelt poolt oli spiraal Mahavok, mis oli hoopis teist masti ansambel ja teiselt poolt oli siis Hendrik Sal-Sallerit punkansambel generaator M, kellega ta seal võistleb finaalis? Talleri bändiga. Aga meie tegime siis juba instrumentaal ikkagi. Karl Madis mängis saksofoni, ma mäletan, kas üldse mingit laulu tegime, aga üks oli igal juhul raudselt ühte instrumentaalpala, mäletan sellest ajast ja see on hea kuulata. Järjekordne lugu ansamblilt Mahavok, mis kannab nime 30 sekundit stardini. 30 sekundit stardini epigalas mahavoki plugub ja muusik ja selle loo autor Heini Vaikmaa stuudios jätkame, juttu. Saab sellist päris tööd ei ole üldse saanud oma elus tehagi oled põhiliselt ikka pilli mänginud ja sellega hakkama saanud ja elatist teeninud endale mul on selles suhtes, ma arvan, et vedanud seda, et praegu ma teen renoveerinud vanu müüre vana vanu Vino valku, võõret, mis on nagu teistmoodi töö ja meeldib kogule. Aga muidu jah, vot olen kuidagi saanud. Pillimänguga ja siis üheksakümnendatel tegin palju reklaamimuusikat ja niisugust ikkagi kogu aeg originaalloominguga põhiliselt tegelenud. Aga kui minna sinna lapsepõlve juurde, siis padi seal kolhoosis ikka käisid kapsaid kastmas või, või midagi sellist tööd? Ei, see oli elementaarne, et kolhoosis käisid rohimas, mina olin mesilastööl, mitu suve siis oli, veski, oli meil lähedal veskis käisin abi abiks tööle, et see oli vanasti täiesti nagu elementaarne, et noored tegid mingit mingit suvel mingeid tööda, hiljem tulid muidugi malevad ja asjad ka juba taskuraha ikka teeniti ja mäletad Saabissa oma palga eest ostsid midagi sellist suuremat? Ega ma väga mäletad, et mul on ka vanematega, ilmselt vedas, sest et minu noh, need esimesed kitarrid ja mille millest juttu oli. Et ma sain ikkagi vanematelt selle raha alati. Ja hiljem kaalat ikkagi läks juba tehnika päris kalliks ja pillid ja, ja, ja ikkagi kui ma ise omadega välja ei tulnud, siis nad püüdsid mind toetada, et selles suhtes seal on vanematele väga tänulik. No siinkohal olekski väga paslik rääkida juba vanematest, ta rääkisid jämedalt raha saamisest sinule Kedaarleybanetsknegi tar, millega on mängitud vist valdav enamus mahavokilugusid, on sellel ka mingisugune lugu sellel pillil taga. See pilt oli Gunnar Grapsi kaudu mulle. Et ma ei mäleta nimega Peterburis, noh siis oli Leningrad sellel ajal keegi sealt üsna tuntud helilooja, muusik, kellele kitarr saali ja kunni kaudu ta tuli mulle siis, kui mul see esimene Gibsoni koopia ära varastati. Jah, sellega on kõik, kõik meie 80.-te asjad salvestatud ja seda muuseas laenasid ka teised bändid, teinekord. Et see sound meeldis, see film ka praegu alles on sul meeles, palju see maksis tol ajal rublade seal hiljemalt? Ma tõesti ei mäleta ikka palju tuhandete see oli jah, korralik originaali paness ikka ja loomulikult. Aga me läheme nii-öelda teiste muusika juurde, mida teised on teinud. Kuulad sa uuema aja muusikat ka, et paljud Nathan vanema põlve muusikud taga ei huvitu sellest, aga sina ilmselgelt ikkagi huvitud ja kuulad? Nojah, päris nüüd viimased asju, võib-olla mõminaräppi ja seda ma palju kuul, aga, aga loomulikult et nublu helendas suunaga kõrvust mööda, et tal on väga nutikad tekstid ja ja, aga noh, mul on rohkem, kes üheksakümnendatel kahe tuhandetal tulid peale. Eplik, Kasar järjest seal, nüüd hiljem juba miljardid ja. Jarek Kasar Kasari viimane plaat näiteks on väga huvitav ka malet. Alati liigutatud, kui palju analoogsüntesaatorid mängusse? Etti Arekul on seda. Ja siis? Ewerti draakonite viimane plaat on ka, mis mulle väga meeldib, mul ei ole veel endale vinüül ostetud, ma teen seda kindlasti ja ma ei tea, kas see oli vahepeal otsas. Nii mõnestki poest vaatasin, ei olnud ära. Aga võib-olla sealt võiks jah midagi kuulata, et aga kuulame, valisid too little lamm. See on just nimelt sellelt plaadilt, jah, seal on samaväärne ja igasuguseid head lood. Aga, aga see on nüüd natuke lühem jah, ja valime, valisime sel, kuulame ära. Ewert and the Two Dragons lamp kandis lugu nime Heini Vaikmaa, pan stuudios ja natukene läheb meil veel aega rääkides, saateaeg hakkab varsti otsa saama. Kui võtta kokku need aastad, mil sa oled muusikat teinud, seda on ju üle 50 aasta tegelikult kokku. No professionaalselt, aga ikkagi, et kui sa oled seda muusikat teinud ja selle vastu huvi tundvat ja seal ikkagi pool sajandit üle poole sajandi seal ikka tohutult pikk aeg. Seda küll jah, et terves selle ajal mul mingid lood, kogu aeg hommikust õhtuni peas käinud, teinekord hakkab tüütama. Oled sa ise nende kokku arvutanud, et kui palju sa neid laule on, mida seal kirjutanud olete? Ei ole. Ma arvan, fonoteegis, mida mängitakse võib-olla aeg-ajalt võib-olla 50 ligi, ma ei ole kunagi seadnud eesmärki, et kvantiteet selles mõttes sahtel on praegu lugusid täindi instrumentaal, kui laulan ja eks ma pean ikkagi ennast kokku võtma, et plaanis on ei instrumentaalide kui lauludega uus plaat välja anda, aga kogu aeg teen neid ümber. Ja praegu ka stuudiot, stuudio ilmselt viin maale üldse Padisel ära need, et järsku sügisel saan hakata nüüd miksima neid asju, oled sa väga enesekriitiline? No mida inimene vanemaks saab, ilmselt seda kiiremini ta tüütab igavest või algulale vaimustuses asjast nagu ikka ja siis paari päeva pärast tüütab see lugu ära ja siis vaatan, et ei olegi, võib-olla nii ja ka siis paned jälle mõne kuu pärast peale, vaata nokitsed edasi ja tundub päris huvitav. Abab muusikutest ma ei mäleta kompressoriga sulgeusu, Anderson ütles seda, et kui õhtul tuleb mingisugune head meloodiat, näeb vähe ja, ja siis sa teda üles ei kirjuta. Kui sa hommikul ärgates on ta sul ikka veel meeles, siis on, siis on korras, siis on õige asi, kui ei ole, siis las ta olla siis on läinud? Jah, aga kindlasti on muidugi vahel on momente küll, mida, mis noh, mida ei ole saanud üles lindistada või kirjutada ja, ja läheb meelest ära ikkagi. Ja mõned sellised geniaalsed asjad on kaduma läinud, seda kindlasti. Jah, seda küll. Praegusel ajal on muidugi lihtsam mobiiltelefon võtad kohe salvestad ära selle hüvise, et kasvõi sisse selle jupi sinna ja. No seda küll jah, aga ma ei kasuta siiamaani nutitelefonini mitteni ja üldse hoian ennast ekraalidest eemale. Seal väga mõistlik. Kui sa saaks kõike otsast alustada, teeksid sa midagi teisiti või kusagil mingil momendil teeksid mingisuguseid teisi liigutusi või, või kuidagi midagi teisiti. Ma arvan, et väga ei teeks, sest 90. nad 80.-te lõpus tekkis niisugune soov, et ikkagi oma stuudio teha, et esimest korda, jah, kui vene aja lõpus Ameerikasse sattusin, New Yorki seal stuudiot külastasin, seal tuli kindel ideed tuleb hakata ise stuudiot tegema, siis. Ja edasi ongi see kogu kogu. Sisse tuleb põhiliselt läinud stuudio arendusse, nüüd juba 30 aastat ja sinna läheb ja läheb muudkui aga juurde. Ei, praegu on üsna korralik komplekt ikkagi koos, et sellega saab teha küll Eesti mõistes ikka väga korralik, niiet tuleb ennast kokku võtta. Kui veel korra ta lapsepõlve tagasi minna, kelleks sa tahtsid saada? Kui sa väike olid, ekad, mingid unistused olid, et tahaks saada selleks või teiseks? Ei, mul ei olnud kohe muusikuks saada. Ei, ma ei tea, kas ma tahtsin, aga vähemalt kui ma ütlen, kuskil oli klaver nurgas või kus sattusime vanematega, et siis ma olin seal pilli kallaliku kohe sul ei ole, hakkas kuulmise järgi mängima, seal ei olnud seda mingit kraanajuhi, vedurijuhi autojuhi, kiirabi igatahes absooli. Kui nüüd unistustest rääkida, kuidas sulle tundub, on see unistus, et millest sa kunagi mõtled, mõtteid mõlgutasid, täide läinud? No ma arvan, et selles mõttes küll, et ma saan ikkagi teha seda, mis mulle meeldib ja et ma olen suutnud endal stuudio luua ja ma ei ole, ei ole pidanud mingit muud tööd tegema, et ikkagi see töö ja hobi on nagu koos olnud, et peaksin ikka rahul olema küll võib öelda, et sa oled õnnelik inimene, seetõttu noh, ega kerge ei ole ja igast jamasid tuleb ikka vahel. Aga, aga, aga ma, ma peaks pigem rahul olema ikkagi oma eluga. Siiap lõpetuseks valisid saabloo galaktikat, see on sinu jaoks ka oluline lugu. Instrumentaalpala. No see on jah. 10 aastat tagasi oli natuke rohkem nüüd instrumentaalplaadi nimilugu. Et ma ei oleks iial arvanud, et teist plaati nii kaua oodata tuleb, sest materjali on juba mitme plaadi jagu olemas. Aga ongi see enesekriitika läheb kogu aeg suuremaks need. Nii et sellepärast on kogu aeg viibiltsi plaat. Päris kindlasti ei saa selle kohta öelda, et sa oled juba kõik tehtud ja, ja mitte midagi rohkem enam enam ei tule, tuleb ikka. No igal juhul need paremad ideed, mis sahtlis seisavad, tuleks ikka ära lindistada. No loodame, et nad saavad ka ära tehtud ja õige pea ilmuvad ka publiku ette. Loodame aitäh sulle, heli, need tulid tänasesse saatesse ja vikerraadiot. Kuidas valite muusik Heidi Vaikmaa, kelle muusikat me siin kuulasime ja saatejuht Andres Oja. Tänan kuulamast, kõike head.