Tere tulemast kuulama vikerraadio stuudios on saatejuht Andrei Oja ja tänane külaline, kes on tänase saate peategelane. Tema ei ole kaugeltki mitte ainult tuntud eesti muusik, seda on ta muidugi ka. Aga kõigest sellest oma tegevusest nii varasematel aastatel kui ka hilisematel aastatel räägib ta õige pea ise kõigepealt aga muusika. Valed. Läinud. Tõuseb tõuseb. Vanale. Tõuseb. Ja tõuseb. Tellimusel. Jaamatavuse. Ansambel kosmikud ja vast üks näiteid, tuntumaid lugusid, pulmad ja matused ja trummidel Kristo Rajasaare, kes on tänane saatekülaline, tere tulemast. Tervist. Rõõm sind näha silla ja sina oled muuseas selle saatesarja pesamuna võiks öelda. Kõige noorem rõõm kuulda, sedda eelmine trummar, Kerstin oli Jaan Kirss, tema on sündinud aastal 1952, sina 20 aastat hiljem, aastal 1972 ja 21. oktoober on sul sünnipäev ja Järvakandi on see koht, kus sündinud ja üles kasvanud oled väga täpsed andmed. Tore. Me hakkame rääkima silop lapsepõlvest ja milline see Järvakandi oli, räägi natukene sellest kosmikute loost, sellel on kindlasti ka mingisugune stoori taga. Oh mis, mis storid sealt, see oli päris ka juba ammu, 2006 sai pulmade matused album salvestatud. Kes rohkem muusikaga kursis, teab muidugi, et see, selle loo refrään on ju juudi rahvaviisist virutatud, et pool pool au tuleb anda ikka juudi rahvale selle hiti eest, aga mingis mõttes kosmikute läbilöögihitiks tookord sai, et et läks hästi, oli. Kosmikuteni läks veel kaua aega aastast 1972. Päriselt seal pilli näeb? No see minu lapsepõlvekandi oli kindlasti hoopis teistsugune, kui ta praegu on. Ta oli tol ajal ikkagi suur tööstusolev Järvakandi klaasitehas, mis on tänaseni püsti, aga seal enam ei tehta küll aknaklaasi, vaid toodetakse taarat. Kes hoidiseid ostab või, või õlut joob või see tõenäoliselt komistab Järvakandis toodetud klaastaara otsa oli väga palju migrante. Ja tänu sellele tehasele jah, just nimelt ja vene sõjaväelased olid seal ka siis teenisid aega, et väga palju nägi mundrites noori no mitte ainult vene mehi, vaid üldse üle kogu Nõukogude Liidu, siis erinevate rahvuste esindajaid Poes poes seismas tekitas mingisuguseid probleeme ja mingisuguseid sekeldusi ka. Kokkuvõttes vist mitte väga, et Järvakandis oli ka kakskeelne kool, et olid ka vene klassid. Ja oli palju vene õpetajaid. Ja Mul mõlemad vanemad töötasid koolis, et ma ei mäleta küll midagi sellist, et oleks mingeid rahvus rahvustepõhiselt mingeid hõõrumisi olnud koolis, et see kollektiiv hoidis küll kuidagi väga ühte minu mäletamist mööda. Aga noh, eks ma olin muidugi laps, et ega, ega ma kõike ka muidugi ei adunud. Kuidas sa muusika juurde jõudsid, oli sul muusikaline kodu kuulata seal muusikat palju? Ei, ei saa öeldagi, et oli muusikalinna selles mõttes, et ei olnud kumbki ei ema ega isa melomaanid, et oli küll. No ma arvan, et tolle aja plaadikogud Eestis kattusid perekonniti, ma arvan, 90 protsendi ulatuses, et kõigil oli see kukerpillide seitsmetolline, siis oli see Ruja seitsmetolline Magnetic, Bändi seitsmetolline, siis tulid edasi need pikad plaadid, Fix, Ruja kraps ja nii edasi on apelsin ja nii et ja noh, ja siis things laast ja ohtralt ja pool Moriaad ja Dennis Russell ostad, niimoodi see niimoodi see lapsepõlv, ma arvan, muusikaliselt enam-vähem välja nägi, isa küll oli ka salvestanud makilintide peale üht koma teist, et ma mõtlen neli nime, mis mul sealt lindikarpide pealt meelde on jäänud, on poniemm apa Suzi Quattro ja David Bowie. Aga mingit suurt muusikakogu kui sellist. Meil kodus ei olnud ja suguvõsas muusikuid üldse. Ma ei tea, et oleks olnud, kui, siis hästi kaugelt tema liini pidi. Theodor Altermann Estonia teatrist. Aga läheme edasi selle muusikaga, sa rääkisid makilintidest Tetra, tegelikult oma vanuse poolest olete pigem sellise kassetipõlvkonna poiss. No minu esimene makk oli ikkagi lintmakk, mis ma sünnipäevaks vanematelt sain komeeta, et siis läks põhiline lindistamine lahti ja noh, Järvakandis meil ei olnud selliseid kioski putkasid nagu, nagu Tallinnas, et sa lähed, annad oma tühja lindi ja siis valid gladest välja, kelle muusikat soovida, et sa ikka nägi välja. Nii nagu noh, ma arvan, üle Eesti väljaspool pealinna, siis et istud ikkagi raadio ääres või, või telekaga ühendanud selle maki ja ootad, kas tuleb, mõni normaalne lugu ei tule, et kas kas Tõnis Erilaid mängib midagi head ka või tuleb ainult mingit sotsmaade jampsi või, või kas soovi, kontserdid olid ka, et mõni kordselt võis tulla täiesti pärleid, aga teinekord ei tulnud mitte mitte midagi ja siis sa lihtsalt oli see maha kantud tund aega sinu õhtust ja keskeprogrammid muidugi, Helgi Erilaid olev err lihtsalt. Sealt sai ka kõvast lindistatud. Aga kuulasin ma ta seda Raido laksenbergi, aga see sahises või noh, teda segati nii või ta jõudnud kohale, teda kuulata kannatas, aga, aga lindistada mitte pärast uuesti kuulda. No ma olin seal mingisugune selline moment ka, et kui sa kuulasid mingit muusikat ja siis ma ütlesin, et vot see on see muusika, mida ma tahan väga kuulata, see on see muusika, mida ma tahan teha, see on see muusika, mis sunnib mind mingit pilli mängima ja harjutama. No ma arvan, ma naguniipidi ei osanud veel mõelda, aga mingi muusik ka vaimustus tekkis küll ma nüüd selle saate jooksul uurisin välja Merle Lilje käest. Et mis aasta see oli, kui ansambel Laine käis Järvakandi laululaval esinemas, oli üks suvi ja Tõnis Mägi oli veel nende ridades, nad tegid mingit mardisandi, mingit kava, Tõnis Mägi. Sest mööda lava ringi mingi mardimaskiga ja tuli välja, et see oli aasta 78 suvi, nii et ma pidin olema siis viieaastane ja see on minu kõige ehedam, esimene mälestus, mis mul siiani meeles on sellisest siis popmuusika kontserdist või noh, tegelikult estraadikontserdist. Ma veel väga joonistada ei osanud, aga pärast seda ma hakkasin Nende joonistasite joonistus plokkidesse sisse kandma bände niimoodi, et ma panin lihtsalt vastava arvu noodipulte joonistasin sinna. Et kui oli kuldne Trio, siis oli kolm noodipulti ja kui oli ansambli Laine, siis lihtsalt oli noodipuldid, meri. Kuulame nüüd vahepeal natukene muusikat ka. Siin küll, et see peaks olema lugu, mis on kellegi teise repertuaarist või sind väga mõjutanud, aga sa valisid unistuste bändi siis 2010. aastal, kus aga ise osalesid, aga lugu on päris vanast ajast 70.-te algusest, ansambel virmalised, miks just see lugu? Lugu sai lihtsalt valitud, kui üks hästi hea ja klassikaline Eesti popmuusikalugu, kui see unistuste bänd siis raadio kahe poolt kuulajad iga aasta kokku panid. Aga lihtsalt see oli minu üks selles mõttes lahedaid momente, et Rein Rannap, et ma lapsena kohutavalt fänna siin ja ma käisin tema 30. juubelikontserdil Tallinna linnahallis see pidi olema siis aastal 83 kus esinesid hõim, tehti kantaat, ilus maa ja oli ka Ruja, nii et ma olen selle Ruja klassikalise koosseisu ka oma silmaga ära näinud. Ja siis sattusin sinna unistuste bändi koos temaga mängima, et selles mõttes oli see noh, ütleme selline mingi mingi ringi sulgumine. Kuulame ära selle unistuste bändi virmaliste lugu, Suve hääl, autoriks on loomulikult Toivo Erinevus. Suve- hääl Me ju Jaa. Sedamoodi kalas virmaliste lugu suvehääl 2010. aasta unistuste bändi esituses ja trummidel Kristo Rajasaare, kes on tänase saate külaline. Kui me hakkame rääkima nüüd esimesest bändist, millal sa seda tegema hakkasid? See oli lausa lasteaias ja ma arvan, et selline bänditegemise kihk tuli ikkagi tänu sellele, et Järvakandis oli väga tugev klaasitehase bänd, sigana see liitium, kaltsium, naatrium, ehkki siis klaasi koostisosadest oli selle bändi nimi kokku pandud. Ja see oli ikkagi päris bänd, seal oli torude sektsioon, seal oli back'i lauljad, mitu solisti. Ja nende kontserditel sai ikka koos vanematega käidud ja siis ja hakkas kiskuma sinna kuidagi sinna trummide poole ja siis ma panin lasteaias kokku, siis meil oli suurepärane muusika line kasvataja music ka õpetame, kuidas nüüd siis öeldakse Saima Medell tema abikaasa Hannes modellijus tegigi seda Sikkannat ja, ja siis minu rühmakaaslastest sai kokku pandud ansamblilt tihane mis vist küll nägi, ma kujutan ette peamiselt välja selline, et laulsime mingeid. Äkki siis laulsime mingit estraadilauljat, kasvataja saatis klaveril, aga, aga põhimõtteliselt ikkagi postrid olid tehtud, et esineb ansambel tihane ja ja ma arvan, et teoorias oli see ikkagi esimene bänd. Aga aga Järvakandi koolis on olnud läbi aegade kooli bänd, mis on kandnud nüüdseks juba läheb 56. aasta ühte sama nime velled WK. Ja see on siis niimoodi, et koolibänd, üks, üks lõpetab, teine alustab, mõnikord on mitu koosseisu paralleelselt need, kes kooli lõpetavad, need lähevad siis nii-öelda bändist ära. Ja ma arvan, et on olnud aegu, kui Velledel on olnud kolm koosseisu. Ja mina olen olnud ka nii vanades väljades kui noortes Velledes. Ja need olid ikka kõvad peod, kui koolis mängisid välja, et no kes seal Velledes mänginud Riho Sibul, Ardo Juhkov, laulnud Tauno Vahter, muusikaõpetaja, kes pikki aastaid ka seda koolibändi asju seal ajas, juhatas. Muusikuid on seal tänaseks päevaks noh, mitukümmend mitukümmend, mitu põlvkonda ja iga viie aasta tagant käib see bänd siiani kooli kokkutuleku ajal koos ja tehakse suur galakontsert ja ja mullu ka just oli, nii et paljud küll jah, on tänaseks päevaks juba mängivad nii-öelda taevastes bändides, aga siis ma olen ta seal mitmes koosseisus pidanud, nüüd ka siis olnud olnud ka asendustrummar, et kas siis keegi on reisil või on meie seast lahkunud, et nüüd ma olen juba mitmes aastal mänginud koos Riho Sibula ja Anscatcossildiga seal, kes on, olid selleks ajaks juba ammu kooli lõpetanud, viljadest lahkunud, kui mina polnud kooli läinudki veel? No ma mäletan sellist juttu, et ma ise küll ei käinud seal Järvakandi jaanitulel, aga igal juhul seal mängis ansambel velled, kus just nimelt solistiks kitarristiks oli Riho Sibul ja ja siis pool muigamisega aeg oli selline, kus Riho Sibul siis laulis ansambli friilugu Boraid naud, mängiti seda järgmiseks Kukerpillide lugu ja siis Liivati, need vaheldusid. Meloodia Kukerpillid. Aga see on selle ajastu, läheb ääretult omane, see oli kusagil 70.-te keskpaik, ma arvan, 70 kolm-neli-viis, umbes niimoodi ta võis olla. Et see just oli niimoodi, need asjad käisid tol ajal, et seal midagi imestada ega naerda. Jah, kui meie hakkasime siis oma Vellesid tegema Taavi Petriks, Reinine puu ja, ja Kõmmari, siis meie repertuaar koosnes põhiliselt eesti pumpendide klaveritest, et me tegime propelleri lugusid ja tegime generaator, Emmy lugusid, aga mängisime ka jaanitulel. Ja siis peale meid mängis kohalik süldibänd, et et sellised need Järvakandi jaanituled olid. No nagu rääkida nendest trummidest, millega sa alguses mängisid, no siis ilmselt oled saaga läbi käinud, kõik need toredad Riia trummikomplekti Trova või mis ta juba sel ajal oli hammati, kõik need, no just täpselt selles järjekorras läkski. Et koolis olid Riia trummid, kui klubi sai endale paremat trumbetses, andis vanad traktorid koolile, siis mängisin traktoritega kui klubi sõjamatid. Ja siis kui ja siis lõpuks, kui ise sai klubi bändi mindud, siis sai hakata mattidega mängima, nii et see tavapärane rida Riia täkton ja jah, see on enne seda nimetati prouaks, ma ei tea, mille pärast ta ümber nimetati, Ida-Saksa toodang, seda igal juhul oli. Jaa, no igal juhul taliplikaaste ülespoole triaaliseline kehvemat sorti siis tuli juba traktor või sama, mis ta oli, see natuke parema, Mati oli juba juba selline selline. Kas need professionaal, aga vähemalt poolprofessionaalne, millega sa ikka enam-vähem mängida, tol ajal oli ikkagi see Remmati trummid, mis mingi hetk Eestisse saabusid ja neid tuli mingil imekombel jube palju. Igas teises maakultuurimajas olid nad järsku, et see taseme poolest ikkagi öö ja päev võrreldes nende Riia või siis taktoneid Rooma trummidel. No eriti oli, sest ma mäletan trummitaldrikut, seal oli oluline vahe, sest nendel samadel Riia trummidel oli ma ei tea, kust tont teab millises ämbritehases valmistatud taldrikut. Ma mäletan seda, et kui vitamiiniaeg ühe korra transamehed, unustasid televaia trummitaldrikud maha ja me jõudsime-Venemaale kuskile trummitaldrikud ei olnud, need olid Tallinnas, ei jäänud midagi muud üle, kui minna kohalikku kaubamajja ja osta sealt aga seal muud osta, kui needsamad samad Leningradi vihmaveetorutehases valmistatud ja ja esimese looga läksid nad täiesti lootusetult mõlkineda, jäeti taldrikud ja teinud mitte mingit häält. Noh, hea, et neidki oli, sest aga kui sa Tallinna kaubamajja läksid, ega sa seal mingi vitriinis trummikomplekti ei näinud? Jah, paraku nii oli sedamoodi. Aga mäletad saatma selline esimene mingid trummid, veel mingid trummiasjad, mida sa ise pidid endale ostma mingisuguseid juba välismaa omad, mis kusagilt olid sahkerdatud, toodud, et ilmselt kasutatud kellelegi poolt. No kõige esimene asi oli üldse ikkagi ksülofon, et mu vanavanatädi pärandas, mulle vist oli äkki 1000 rubla, ta ise elas veel, aga kuna siis rubla kurss juba hakkas langema, siis ta ei jäänud surm ahutava sest siis ei oleks sellest rahast midagi järgi olnud ja siis selle eest ostsin ksülofoni. Ja vist mis maksis, ma arvan, 150 rubla ja siis klaveri noh, selle Riga pealt pianiino, mis siis maksis vist kuskil 800 rubla natuke rohkem. Et need olid minu kaks päris kaks päris enda esimest pilli ksülofoni, klaver Nonii ksülofoni ja klaveri, kuulame nüüd vahepeal natukene muusikat ja Metro Luminal, kus sa oled ka mänginud, aga sellest kandist. Me räägime kohe pärast seda, kui me oleme ära kuulanud loo. Ansambel Metro Luminal regus trummariks oli Kristo Rajasaare tänane saatekülaline ja enne seda lugu me rääkisime siis ksülofon, mis oli üks esimesi pille, mille Kristo endale ise oma raha eest või saadud raha eest ostis, miks just nimelt ksülofoni, siis? No selleks ajaks ma õppisin juba Rapla laste muusikakoolis, et kõigepealt ma käisin aastakese Järvakandis virve sooliste juures õppisin klaverit, aga klaveri klaveriõpingud mulle ikka väga vaevaliselt, klaver mul mitte kuidagi kohe istunud ja lõpuks ma kuma otsa kooli lõpetasin, ma olin ka jõudnud ka vist üldklaverist kuhugi laste muusikakooli, kolmanda klassi tasemel, nii et praegu mu kaheksaaastane poeg mängib kindlasti paremini klaverit kui mina eales olen mänginud. Aga siis õnneks selgus selline asi plas, mis on siis 27 kilomeetrit Järvakandis, Rapla laste muusikakoolis õpetatakse löökpille ja kolmandas klassis, siis ma hakkasin käima Rapla vahet sõitsin kolm korda nädalas maaliinibussiga, üks ots oli 45 minutit. Ma kunagi arvutasin välja, et ma olen oma elust umbes kuu aega istunud järjest maaliinibussides ja pärast teile kuu veel linnaliinibussides kuma otsa, koolis käisin iga nädal sõitsin, kaks tundi oli see Järvakandi otsas, mida muidu autoga sõidab tund aega. Ja alguses mul oli, siis anti sealt Rapla laste muusikakoolist, kus mul oli suurepärane eriala õpetaja Raimo Tappo üldse seal oli väga-väga head õpetajad, Margit Sarri andis solfedžo Tiiu Lääneliteratuuri. Siis anti mulle seal üks koolipill kodus harjutamiseks. Ja kui rääkida tuuritavatest artistidest, ma olin nii väike poiss, ma jaksan seda tassida, aga tol ajal, kui ikkagi mingi koolikontsert oli, siis kõik, kes õppisid kuskil laste muusikakoolis viiulit või akordionit või mina siis ksülofoni nad pidid esinema ka ja siis tuli kodus tassida pill kooli, aga ma jaksan seda tassida. Kuigi ma elasin 100 meetrit koolist kohe kooli kõrval elasime, siis tulid abitooriumi tüdrukud ja tassisid mu pilli kooli saali, nii et mul oli ikkagi juba lapsena oli, ütleme siis, mitte transamehed, vaid transa tüdrukud olid, et ma ei kujuta ette, kui, kui ilus elu. Jah, nii ta on, aga räägime natuke sellest osa koolist ka, see oli see nii-öelda nagu teda praegu tanud rütmimuusikaosakond, estraadiosakond, popdžässiosakonda, mis ta päris mitu korda nime vahetanud. Ja minu unistus oli muidugi sinna sisse saada, jah, minna estraadiosakonda. Jah, ma võtsin veel Rapla laste muusikakool kestis viis aastat ja siis ma sain veel seal kuidagi lisa-aasta võtta, et mul jääks vahet sisse, kindel soov oli otsa kooli sisse saada ja et ei tekiks sellist auku. Siis käisin veel lisa-aasta Rapla laste mossis. Ja siis läksin sisseastumiskatsetele. Andrus Vaht, kes oli tol ajal estraadiosakonna Õpetaja siis tema ütles, et, et siin on see konkurss nii suur ja sinust oluliselt vanemaid mehi on nii palju, et pole kindel, et sa sisse saad. Et seal olid sõjaväest tulnud poisid juba minust, ma tean, kuus seitse, üheksa aastat, mõned vanemad. Aga et kui sa tuled klassikalisse, et siis sa oled raudselt kõige parem, sa saad kindlasti sisse ja siis ma mõtlesin, et ma ei hakka riskima ja läksingi klassikalisse osakonda, sain sinna sisse. Just tänu oma sellele tugevale ksülofoni koolile Raplast. Ja ma jäingi sinna lõpetangi klassikuna otse vool. No aga sellest hoolimata ilusti ei saanud ksülofonimängijat ja ma küll ei tea, et, et seal oleks kusagil Estonia kontserdisaalis mänginud või oled. Olen jah, aga seda küll veel laste kooliajal, et kui ma jõudsin vist mingi vabariikliku konkursi, siis lõppkontserdile, siis ma esinesin Estonia kontserdisaalis, Eesti raadios, pärast seda salvestust mängiti väga uhke värk. Ja üldse laste kooliajal ma olin ka vabariiklikus noorte puhkpilliorkestris, no see oli ilus aed. Järvakandist maapoisina saab tulla veetma nädal aega Tallinnas ja siis neid maha poisse majutati tihti hotellides. Kujuta ette, ma elasin. Kas ma olin 12 kolmeteistaastane olümpia hotellis, mis oli just valminud kuskil eelviimasel korrusel, palassis elasid kõik Tallinna hotellid olid tuttavad. Kui vedas, mõnikord majutati kuhugi Hertzeni tänavale, kuhugi Koplisse, mingisse kohutavasse urka, kas aga, aga see selleks? Aga jah, ma hakkasin ikkagi sinna estraadiosakonda, võetigi üks, üks poiss, tegelikult oli juba mees sõjaväest tulnud minu hilisem väga hea sõber. Karol Mets vastu, ma hakkasin tema kõrvalt siis vaatama, mis talle siis õppida antakse alguses Andrus Vaht, temal tegelikult iga poole astunud õpetajad, vahetusid. 100 õpetajat olid ju selle, aga siis neid tema trummi estraaditrumminoote sain ka siis mina õppimises kasutada ja ja siis mingi hetk seal vist otsa kooli, teine aasta, kui ma sattusin Metro luminali, millele lugu just kuulasin, mägi. Ja see just praegu, kui me kosmikud järgmist albumit hetkel salvestame linnahallis, siis taipasin, et 30 aastat on sellest möödas, et 1990 koos Elmu värgiga, seda salvestasime need Elmu värgiga, meil on kerge tööjuubelit. Metro Luminal oli ka esimene tuntud ansambel, kus sa mängisid. No see oli esimene päris bänd nii-öelda jah, aga noh, ma ei tea, kas ta üldse kunagi tuntuks sai. Et ta oli mingites ringkondades tuntud ja nende ma arvan, mingi 96 aastal, äkki me suutsime ka mingid klubid välja müüa, noh vähemalt Tartus EPA klubi ja illusiooni kino ja, aga eks ta tol ajal millegipärast jäi kogu aeg vennaskonna varju, et see oli tema igavene nuhtlus. Kuigi jah, muusika iseenesest on ikkagi erinev. No väga erinev jah, aga miks see nii oli, see jääb kunagi ajaloolaste otsustada. Mäletad sa ka seda, et muusikaga rahateenimisvõimalus, et millal need tekkisid? Esimese raha ma teenisin, ma väga täpselt kui ma olin, ma arvan, ka mingi 11 12 aastane, Järvakandi küllaga Belliga käisime kellelegi juubelil mängimas sain 10 rubla. See oli juba päris surra, see oli ikka meeletu ema, emapalk oli 80 rubla kuus. Käisin ühe õhtuga kõrtsist, sain kümneka, see oli, see oli võimas. Aga otsa kooli ajal ma hakkasin ikka kõrtsides mängima, noh, restoranide bändid, olid nad siis igas lugupeetud endast lugupidavas Tallinna restoranis oli ka, oli ka bänd. Ja esialgu ma hakkasin sellesama koolivenna Carobetsi kehaks või siis asendustrummariks käima. Olümpia varietees. Ja, ja täna, muide, kui ma siia saatesse tulin, mõtlesin, kas kas ma pean olema äkki sinule hoopiski tänu võlgu, et ma lõpuks seal olümpia varietees mängisingi, sest Karo pets hakkas mängima ansamblis monarh, kust sina olid lahkunud ja ma ei tea, miks Cinamon ahtrist ära läksid ja seetõttu mul õnnestus sinna nii-öelda olümpia varietee trummariks saada. Kõik see vastab täiesti tõele, see niimoodi oli, nii et tuleb välja, et ma tegin sulle ette mingil määral. No sõltub, et kui sa läksid Grapsi bändi, mängivad siis võib-olla hoopiski Gunnar rapsile sees. Iseenesest jah, Grapsi pinevi Grapsi haua läheb üks väike lillekimp või midagi sarnast tõepoolest kunagi ars nakas seda Magnetic bändi pärast oma esimest ameerika käiku jälle püsti panema ja ja tuli jutuga, et Magnetic bänd hakkab jälle tegutsema, et läheme Ameerikasse ja see oli see tema argument ja ja tol ajal ikkagi ei olnud kombeks kahes bändis korraga mängida. Ja viimaselt monargist ära tulin ja meeter Carolex sinna mängima ja sina said olümpia varietees. Jah, jaa, tegelikult ma hakkasin üsna pea mängima siis põhikohaga olümpia hotelli restorani, bändis, seal olid vanad Grapsi bändikaaslase Jüri, roosa Andra saab koos minuga. Aga see varieteekool, noh, see oli ikkagi, noh, ma olin väga noor, ma mõtlen, mängisin seal. Kui vana ma olin, 17 18. Aga kes seal mängisid, seal mängisid kitarristidest neli apsoluutselt setule tippu Tõnu Allik, Riho Lilje, Are Jaama, Ain Agan, bassimeestest, suurepärased Kalev, andmeMargus minna, noh ja rääkimata lauljatest, kes Ahti Nurmis, Silvi Vrait, Mait Maltis, Mare Väljataga ja et see kõrtsi kõrtsimuusiku kool, et see andis ikkagi kõvasti seda enese kindlasti muidugi praktikat. Kõvasti ja lõpuks ma mängisin väga mitmetes kõrtsibändides raeköögis Astoria sil hiljem koos Toomas Valgre jälle Silvi Vraidi ka seal oli Heikki tark oli Kristjan kirme. Ja siis kõige viimane kõrts, kus ma siis seda kõrtsimuusiku leiba teenisin, oli peoleo, seal olid siis Toomas Valgre ja Tarmo Pihlap, ma arvan, Tarmo Pihlap oligi kõige viimane minu kõrtsimuusiku keika. Ja siis tuli see aeg, kui bändid vahetati kas siis ühe ühe mehe või kahe mehe süntia sünte laul vastu ja siis tuli leida enda luust. Kuulame vahepeal jälle muusikat ja ansamblit Metro Luminal lugu nimega isa. Ansambel Metro Luminal ja tuntud logo nimega isa tuli koju trummidel, Kristo Rajasaare, näges ka tänase saate külaline trummidest räägime veel seda, see on sinu jaoks olnud oluline instrument, olulised instrumendid läbi aegade. Mäletad sa, millal sa oma esimesed selliseid päris trummid ostsid ja, või? Sait? See oli ikkagi 90.-te alguses, kui mul õnnestus oma esimese trummikomplekti, mis oli siis selline välismaa pöörle pöörle International ostsin selle Pärnust, muusikapood oli seal, ma ei mäleta, mis selle nimi oli. No igal juhul, see seisis seal ammu püsti juba Maxisestati 5000 krooni vä? Suur raha oli tol ajal ja mul õnnestus see raha teenida tegelikult impani mängijana. Kui mind Ivo Eensalu kutsus kaheks suveks Soome ühte suveteatrisse kuskil Joensuu taga, kus ma siis Kuu aega mängisin, Timponeid, Viive Ernesaks oli teinud muusikalise kujunduse Eensalu lavastatud kalevipojale nägi siis ette, et mõlemas lava servas on üks Timponeed sete ja siis paremal oli siis Eestit Impadi mängija, kes oli mina ja vasakul oli Soome Timpani mängija, kes oli siis Joensuu teatrist, tema oli Hannu Porkka, kes oli ka tegelikult poole kohaga rokkar, mänginud marimbat ansamblis asisem kone, mis on kuulus soome punkbänd. No vot, ja siis sealt ühe ühe suve Soome palgast sai nii palju kõrvale pandud, et sain endale esimesed päris trummid lihtsalt maailma mõistes muidugi oli selline algaja komplekt aga Eesti mõistes olid nad ikkagi väga head ja, ja nendega mängisin ikka mitu aastat, et kas või see isa tuli koju album, see on salvestatud nende nende trummidega hiljem mõned chacci albumeid, kus ma siis külalisena stuudiomuusikuna mängisin. Kuni ma ostsin siis kunagi see vist oli juba uuel sajandil endale Tamazetti, see oli siis juba proffidelt. Nõukogude armee jäi sul käimata, jäi käimata õnneks jah, väga napilt küll arvel olin ja, aga ilmselt noh, loodetavasti oleks kuhugi orkestrisse saadetud, heal juhul, aga, aga jah, õnneks õnneks tuli vabaduseta. Aastal 1990 nõukogude armeesse minna muidugi oleks olnud, et küll väga nadi väljavaade. Ilmselt jah, aga noh, sel hetkel juba kõik märgid näitasid seda, et, et seda ei tule. Et ei pidanud väga pabistama, räägime veel ühest bändist, Big Silence oli ka see kollektiiv, kus päris hea, mitu aastat mängisid. Sinna ma sattusin ka nii-öelda kehana või et nende tolleaegsel trummari Marko Atso all oli mingi periood, kui ta ei ilmunud välja. Ja siis neil pidi hakkama selle uue albumi salvestussessioon ja keda pold oli trummar ja siis ma siis ma läksin ja nii-öelda aitasid neid välja ja siis nagu need ajutised asjad on, jäin päris pikaks. Ikka jah, ma ei tea, viis-kuus aastat. No sinu puhul rääkida seda, et mõnda muud ametit oled pidanud, oled ikka küll raadio, kahe peatoimetaja oled sa praegu ja ka ta kontserdi ja festivali korraldus ei ole sulle sugugi mitte võõras ja sinu puhul me sellest rabarockist ei saa ikka. Me ei üle ega ümber. Minu kõige pikem amet on olnud tegelikult raamatupidaja amet, et kui ma sealt kõrtsi töölt ära tulin, siis juhtus samal ajal selline asi, et mu isa tuli koolist ära ja otsustas panna Järvakanti püsti pagaritöökoja ja siis oli raamatupidaja vaja, siis ma käisin raamatupidamiskursustel ja nii ma jäingi seda raamatupidamist tegema ja lõpuks mul sõber tegi muusikariistade firma ja siis ma läksin tema juurde, siis ma olin 11 aastat Stanford, Musicus, pearaamatupidaja, siis hiljem veel. Ühesõnaga see raamatupidamine tegelikult saadab mind siiamaani, et ma mulle tundub, et ma olen raamatupidaja kauem olnud juba mõnes mõttes kui trummar. Aga jah, festivalijaht, festivali, me tegime seal Järvakandis ka 2005 kuni 2012 seitsmel korral vist kaheksa aasta jooksul. Tallinn Music Week hiljem natukene esimestel aastatel ma olin programmi juht, kuni siis ma sattusin raadiot, oli seal rabarockil mõni selline hetke, mida sa võid öelda, kes see oli nüüd midagi sellist, mida ma olen kogu aeg tahtnud, mõni artist, mõni selline hetk, et mille kohta sa tead, et see oli tõeline töövõit? No eks iga iga suur nimi oli töövõitjat. Ega see tegelikult oli väga palju õnne vaja, et neid suuremaid nimesid sinna Järvakanti saada. Aga noh, tagantjärgi on muidugi hea meel sinna jõudis Sparks sinna jõudis defool, sinna jõudis käri Newman Pablekkiminduslimitid ränglers, noh, need, kelle üle mulle endale kõige rohkem mu enda maitse järgi hea meel on, aga aga noh, ei ilusad ajad olid. Loomulikult olid ilusad väed ja kõik, kõik see, aga ansabel kosmikut, no selle kollektiivi tekkest natukene ka lühidalt räägime, kuuleme kohe muusikat, no ulatub tegelikult ka sinna Vellede juurde jälle tagasi, et oligi aasta 99 taas kord Järvakandi kooli bänd, velled pidas juubelit ja siis meie oma tolleaegse pundiga saime ka laval kokku siis Kõmmari, kes tol ajal elas juba soomes, helistas nädal hiljem. Kurat nii hea oli, et võiks, võiks mis, mis te arvate, kui võiks proovida päriselt bändi teha. Ja siis minul oli Metro luminali aegadest selline hea kogemus, luminali siis laivide, ütleme siis teise kitarr ristiga Andres vanaga, kellele ma siis helistasin ja proovisime, võtsime neli malevalaulu, läksime linnahalli Elmu Värgi juurde ja lihtsalt prooviks salvestasime need, et kuidas me üldse nagu kõlame ja siis sisaldas sellele järgnesid oma lood ja siis läks natukene ütleme aega, kuna. Meie esimene laulja Taavi otsustas siit ilmast ise lahkudes, meil läks aega, et leida endale uus lauljaga aastast 2003, siis jah, on meil olnud Haintse. Seda bändi on nüüd nüüd jälle kõmarki enam, aga mulle meeldib. Meie kidramehe Aleksander, vana nagu selline filosoofiline nägemus kosmikutest kui bändist, et see on nagu rong. Et mis mõnes peatuses laseb mõned reisijad maha, mõned mehed lähevad maha ja siis teises võib-olla tulevad järgmised peale. Aga et rong ei peatu, et see paneb ikka kogu aeg edasi. Kesknormi täis. Ansambel kosmikute ühes ansambliga Laine ja rändaja õhtulaul laul tuntud filmist Nipernaadi. Siin saate alguses sa rääkisid ansamblis Laine, kuidas nende kontserdil käisid ja näe enne iivet lainega koos see oli jah, mingi aasta ma ei mäleta, mis aastanumber oli, kui oli Eesti laulule vaja neid vahenumbreid, vaheaegade ja siis Heidy Purga helistas kosmikutele. Meie võiks olla üks nendest ja Eesti film sai tol aastal sajaaastaseks, siis tuli valida kuulsate eesti filmide soundtrack'i hulgasse lugu ja Heidy Purga nägemus oli, et me siis võtaks kamp, aga mõne noorema põlvkonna naisartisti, aga ma ei tea, meie meie pilgud pöördusid kuidagi automaatselt selliste küpsemate prouade suunas ja helistasime ansamblile Laine, absoluutselt ei tundnud neid. Ja, ja näe kuigi jah, Riho Lilje, et ma ju temaga ma olin mänginud niigi olümpia varietees kui hiljem Aleksandr Rjabovi string bändis. Et, et võib-olla see andis väikse usalduskrediidi Merle Lilje jaoks, et päris nagu päris nagu tondid ei helistanud. Aga selline tulemus sai, et väga lahe. Ma pean ütlema, et ma esimest korda seda lugu kuulsin, siis mul võttis ikka karbi lahti, mis ma siin lainena naised laulavad. Laulu säte on tehtud seal ikka selline võimas ja ja tihtipeale on jah, viimasel ajal hakkab juba ära harjuma nende õnnetute häältega noorte tütarlaste laulmisega, aga sealt tuli ikka selline tõsine power. Ta elu on olnud selline suur hulk valikuid, sa oled, peavad kindlasti neid palju tegema. Ta on kuidas sulle tundub, et oled sa teinud õiged valikud seda raske vist öelda, et kas need valikud on olnud õiged, sest sa ei tea iialgi, et mis oleks siis teine variant olnud? On võib-olla olnud see, et kas mängida ühes bändis või kahest või kolmest päädis vahepeal on olnud. Isegi ma arvan, ma ei, ma ei, väga ei pane mööda, kui ma mingil hetkel mängisin, vist viies bändis korraga jube hea mändide külge ainult ühes bändis. Et sa fokusseerida keskendud ainult ühele asjale, et et ma arvan, et kokkuvõttes on see hea valik. Kuigi iga iga asi sind ju arendab muusikuna, et ma olen mänginud Aleksandr Rjabovi fantastilisest bigbändist tema bändis. Ka see tegelikult arendab seda, kui sa käid markeerimas temis Russo laividel kelle ihutrummariks juhuse kombel siin Eestis sai, tantsisin temaga kõik need kolm duuri, kui ta Eestis käis ja viimasel ta juba oli promootorile kirja saatnud, et võiks olla see trummar, kes alati et oma lapsepõlve põhimõtteliselt iidoli ka, eks ole. Lõpuks esineb Tallinna linnahallis, et see on ka oma omamoodi. Ilmselt juhtub, saab juhtuda ainult Eestis, mulle tundub, või siis Nuubiks alliansiga sattusime väga heasse aega, kui Rammsteini olnud veel nii mega suur, et mängida staadionitel, et Me käisime Leedu, Läti, Tallina, andsime kolm kontserdile Rammsteini ka. Väga lahedad tüübid. Et kahtlen, kas kunagi mõnel eesti bändil veel tekib sellist võimalust. Ja seda ei taltsemisele kontserttegevusega siin saab. Juba vaatasid jah, sellise väikese tagasivaate selle aastakümnete pikkusele tegevusele. Kui sa mõtled seda, et kui saaks kõik jälle otsast alustada või kusagilt sealt teeks midagi teisiti või midagi, teeks rohkem midagi, teeks vähem, et kuhugi läks seda energiatest ehk liiga palju, võib-olla kuskil ei oleks liiga vähe. Ei tea, ei oska, ei oska. Väga keeruline küsimus hakkaks, jätame selle ega minevikku muuta ei saa selles mõttes, et et isegi kui ideeks, et mis sellest kasu oleks, suur tänu kuulamast kõike head vikerraadio stuudios olid saatejuht Andres Oja ja saatekülaline Kristo. Kuidas tuli pimedus mu tuppa, tuli vaikselt, tuli tasa suures tuules kaardinaariaakna keemia asemel mu laulu lehma. Kuidas tuli pimedus mu tuppa tuli vaikselt, tuli ta taevatähtede sall. Tõmba saali seintele välja. Ma keelasin. Tuli kaasa. Suures tuulajaidikaadignaariaatena keeras laulu. Kuidas tuli pimedus mu tuppa, tuli vaikselt, tuli tasa, taevatähtede sai leiva saajunud sõite.