Tere vikerraadio stuudios on saatejuht Andres Oja, aga tänane peategelane on järgneva 55 minuti jooksul tuntud eesti muusik, keda näiteks Eesti Raadio on tunnustanud aasta muusikuna. Aastanumbriks kirjutati siis 1994. Meie aga lähme õige pea palju varasemasse aega. Alustuseks aga kuulame muusikat. Herilase hukk kandis instrumentaalpala nime. Üks selles loos osalenu oli tänane külaline Raivo Tafenau, tere tulemast. Tervist. Rõõm sind näha siin ja alati positiivne rõõmsameelne. Enne kui me läheme kaugematesse aegadesse, räägi natukene sellest herilase hukku loost ka. Selles mõttes on see väga julm lugu ja selle, selle, selle looga on kaasnenud väga selline tõestisündinud julm protseduur, nimelt kuule meelisega harjutasime seda lugu ja oli kuidagi selline mingi kelder. Uks oli lahti ja seal sinna lendas sisse siis ikka väga-väga-väga sihuke korralik herilane hakkas tiirutama. Ja miskipärast ma tean seda, et herilased lähevad natukese aja pärast uksest tagasi välja aga tema ei läinud ja ta hakkas mind segama ja segase, segase ja isegi niimoodi, et me ei saanud vihaseks, võtsime selle saapa, lõime selle herilase maha ja siis pärast tegime selle loo ära valmis ja mõtlesime, et huvitav, miks herilane nüüd siin praegu süüdi oli, vaene putukas. Ja me otsustasime panna siis pühendada selle loo sellele herilased tegelema kingaga maal on ju selline lugu. See on igal juhul väga ilus tegu, peab ütleme, loomakaitsjad, Chávez seda pahaks ei paned, putukas, putukas vähemaks jäi sinu sünniaasta 1963 20. november ja Mustla on see tore koht, kus sa sündisid, just nimelt. Ma kohe ei saab seda rääkimata jätta, sellest on vast viis kuus aastat tagasi, kui me tulime mingisuguselt suviselt mängult. Kellaaeg oli juba kuskile sinna hommiku kati nelja-viie paiku sättis kell olema ja me tulime, selline ilus suve varane hommik, täielik vaikus. Seitse mustlast läbi ja pean ütlema, et ma ei ole mitte midagi nii ilusat oma elus näinud kui Mustla. On ta nüüd linn või mis ta on? No ta vist ikka päris linna nimega ei ole enam nii kalev, pigem, aga, aga ta on nüüd väga hästi korda tehtud, et sinna on jõudnud kuidagi seda, seda riigi raha ka seal on ilusat teed ja ja see org seal all on väga ilus. Ilmselt sa sellest orust läbi sõitsidki, seal, seal sa nägid kirikut. Ja me räägime terve pehmelise Talev sisendit. Mis ta iganes kiriku kiriku vastas oli, siis tol ajal kui ma sündisin, oli selline ambulatoorium ehk pisikene haigla moodi moodustus. Ja seal ma siis sündisin, sündisin ja ilmselt ma ei tea, ma ei tea, miks ma pean tänulik olema, aga aga ma sündisin ikkagi kiriku kõrval otseselt. Ja kuidagi ma ei tea, võib-olla sellest on mul elus abi olnud, et nagu kuskilt taevast mingi asi on peal kogu aeg. Mul on tunne, et seda ma ei tunne ja et ma tunnen, et kuidagi kuidagi mingid asjad loksuvad iseenesest paika, et tegelikult ei tohiks nii olla, et sellist otsest nagu raskust pole olnud, et võib-olla tõesti mul väike käsi peal. No räägitakse, et andekas inimene, anne, ka kusagilt juht, kui antud, kelle poolt või mille poolt, et see tekitab galati küsimusi. No see nägi ta peaga, ega see andekus ei ole ju mitte midagi erilist. Tegelikult andekuse nimi on, on võib-olla võib-olla 10 protsenti andekust, aga 90 protsenti tööd ja ma arvan, et andekad inimesed ongi need ju tegelikult, kes oskavad sellest ümbritsevast elust kõigest, mis sa oled endale ahmida, kõike seda positiivset, mis sul vaja läheb muusikas samamoodi. Et kui muusika ei ole andekas, aga muusik andekas muusik oskab ahmida ja salvestada ümber olevat head kraami endasse. No sina mustlase kauaks jäänud kolisite perekonnaga Baudusse. Ja isa sai mul tööd, isa oli selline zootehnik, mul loomaarmastaja ja elukutselt ka, ja Audrus oli siis selline tore asutus nagu rebasefarm kus kasvatati siis, nagu sa ennist ütlesid loomakaitsjate jaoks punast tuld, ehk siis hõberebased, naaritsat ja sinirebaseid ja neid oli seal kümneid, kümneid tuhandeid. Et see oli päris päris tore, selline keskkond, jutumärkides, selles mõttes. Et jah, see oli karm. Kuidas see lapsepõlves kodus kuulati, palju? Tead ausalt öeldes mitte, sest et ega tol ajal see muusika kuulamine oli ka selline raadioversioon ja juba küll mingi lintmakk oli juba täiesti luksus ja, ja nii edasi, aga ega seal otseselt mul peres sellist muusikut ei olnud, et et isa, mängisin natuke akordionit ja ema laulis naisansamblis ja siis oli nagu kogu lugu, et mul ei ole olnud sellist, et ma mulle ehitatakse mingi mingisugune kuld, tead, selline tool ja istun nüüd peale, jätka, et sellist asja pole olnud. Aga, aga ilmselt kuidagi jah, mingisugune muusika suhtes oli mul mingisugune niukene erutus moment ja seda nägid siis õpetajad ära, et kui muusika mängib, siis kutt nagu natukene muutub, et võib-olla see oli see alguse point. Mäletad sa seda, mis sind või kes sind muusikaliselt mõjutas? Sa mõtled nüüd, kas nüüd siis maailma muusikas näite, muusikuid või siis inimene, kes suunas vaata näidanud? Ja ja sellest suunamisest jah, on ka, kui ma mõtlen just seda, et selliseid eeskujusid ma mõtlen ikka maailma Maailma muusikakeskust vaatlen, vot nüüd ma pean tunnistama natukene, et et vaata, sel ajal, kui sina kuulsid Led Zeppelini, eks ole, ja jess ja siukseid asju. Et ma pean alati Manorusega rokimeestel natukene rokimeestele peale nats kade, et vaata, mul ei olnud niisugust võimalust, mul ei olnud, vaata sellist, et ringi ümber, kes mul oleks neid plaate andnud või miskit sellist. Aga minu tol ajal minu maailm oli akordion. Ja ma harjutasin seda akordionit ja see oligi nagu minul ainukene muusika või kuidagi ma ei saanud sellest üle ega ümber. Aga samas ma kuidagi suutsin ennast keskenduda sellele pillile ja päris üldiselt päris võimsalt, sest et laste muusikakooli lõpukava mul oli ikkagi ikkagi vingem kui Georg Otsa kava, nii et selles mõttes ma mängisin seda väga hästi ja innukalt ja täiesti fanaatiliselt. Aga need mõjud hakkasid alles siis tegelikult minusse tekkima, kui ma tulin juba Tallinnasse, ehk siis väga-väga hilja, et ta võib olla keskkooli ajal, mõni andis ka mulle mingisuguse Phil Collinsi plaadi ja kuula seda ja ja seal läksid nagu kõrvad liikuma, et vot mingit muud muusikamaailmas. Nii et ma olen teie veel natuke kade. Teie saite noorest peast juba seda õiget staffi kuulata ja minul seda ei õnnestunud. No sa pead praegusele õiget staffi, aga kuulame vahele ka ühe välismaise loo. Sa valisid siia. Ja ma olen mõned siia valinud mõned lood ja ja kui me nüüd räägime mõjutajatest, siis üks võiks olla ikkagi Batmatiini ja temaga ma olen ikkagi veetnud ikkagi väga senti mentaalseid, tunde ja tuhandeid, võib-olla et selle inimese loominguline täiuslikkus on mind alati. Kuulame loo nimega. Sanlaid oli selle plaani nimi, esitajaks Bert metseni, Raivo Tafenau on saatekülaline, jätkame temaga juttu. Koolibändi oled sa ilmselt ka teinud? No loomulikult, eks see sealt sai see energeetika paika see energeetika, mis mulle siis siiani väga meeldib see selline koosmusitseerimine, et mina ei ole kunagi olnud selline Tiitsei mees, et idee on kõrval ja siis ma mängin sinna midagi peale, et mina pean nägema ja tundma muusikuid. Ta on minu kõrval. Ja võib-olla see esimene bänd oli väga naljakas. See oli ja seal Audrus, et kus ma, ma olin veel, ma arvan, et kas seitsmendas klassis vanaisa kinkis mulle punnvõrri ja siis selle punnvõrriga ma sõitsin oma esimesse proovi illegaalselt, ma ei võinud sellega veel sõita, ma olin liiga noor, aga läksin ja jõuga sõitsin kohale selle mingi 12 kilomeetri kaugusel. Ja ma mäletan seda minekut siiamaani äratulek, vot, ja mismoodi siis ma selle, kuna akordion juba ei olnud nii moodne pill, eks ole, siis ma pidin mängima klaverit, aga klaverit ma väga palju ei ole, siis mänginud ei olnud, eks siis et sotsiaalakordioni nagu see vertikaalne klaviatuur pandi niukses horisontaalis, eks natukene oli keeruline. Aga tegelikult siis ma tundsin natukene sihukest rokkstaaritunnet või kuidagi, et see oli äge ja Me oleme ägedad tegelased ja kuidagi paremad kui teised või kuidagi niisugune lapsepõlvest ma mäletan seda tunnet lihtsalt. Ja see oli siis siis esimene bänd oli koos Jaan Killinguga, ma ei tea, kas sa tead Jaan Killingu ikka Teeaa Jaan ilmingud ja siiamaani mängib pilli ja temaga oli mul siis esimene bänd. Mäletad sa seda repertuaari, mida te mängisite põhiliselt? Tantsuks nagu ikka tantsumuusikat ja eks me seal üritasime kraapida neid need Champo laiasid ja kõik, mis eesti bändid tegid, eks me iga niinimetatud cover, bändid. Ja noh, et kes oli väga keeruline ja ma mäletan Ma mäletan seda, et see, see väljanokkimine, sarmooniate ja see oli ikkagi no nii üle mõistuse ja mõned armoonid jäidki valesti. Et lihtsalt me mängisime neid ja, ja siis tänu sellele pidime võtma suhteliselt lihtsalt Champolayon ju Jombolaiani selline lugu, mille kodans nuut ütles, et kuule, selle looga jääb mul ühe tuuri jagu oskusi veel ülegi. Ancelotti oskab alati väga hästi, väga hästi öelda. Kolme akordionimängust räägime siis Veltri meister on seal ilmselt väga tuttav nimi. Velg meister on muidugi tuttav nimi, aga siis nõuka ajal muid asju polnud, aga aga ma pean ütlema, et üks vältmeisteri pillimega sobida ei olnud üldse pahapill seal olid juba itaalia keeled sees. Aga minu esimese sellise pilli jaoks pidi mu isa ikkagi kaks pullilaudast maha müüma. Ja kogu raha siis panema selle pilli peale, see oli tollal ikka 800 rubla mis oli ikkagi meeletu surra, nii et. Aga, aga kui seda pilli poleks olnud, siis võib-olla mine sa teha nii, et isa on mul teinud mingit paar õiget liigutust minu elus. Pärnu teises keskkoolis käisid ka seal on väga muusikaline kool. No sealt on hästi palju jah tulnud üldse tubli kool, minu meelest sealt on tol ajal ikkagi väga palju suuri nimesid välja kannavad augu Tammeorg ja, ja ja oi-oi, seal veel Hardi Volmer ja, ja kes seal kõik veel on olnud, aga minul muidugi natukene see Läks natuke selles mõttes nagu pahasti, et et see vana Koidula kool, mis on seal kesklinnas ja see on nii võimas, kolmalihtsalt praegu võtab. See on hingematvalt kaunis kool, ilus ütleme arhitektuuriliselt ja kuidagi seal on see aura. Ja minul muidugi ei vedanud selles mõttes, et mina sattusin sinu uude kooli niinimetatud siis uude ja moodsasse. Mis oli niisugune tavaline paneelkast seal, mais, aga ega see kool oli ikkagi tore ja seal koolis oli ikkagi aura. Tegid seal seal ka mingeid bändi? No seal ma mitte ainult ei teinud bändiaga, valetasin akordioni ka oma vene keele näiteks viieks, kuna mängisin vene lugusid vene keeleõhtutel ja odavam, mis on seal veel, valetasin neljaks, valetasin. Matemaatika ei valetanud, vaid mängisid, ütleb mina, loen seda ikkagi valetamiseks natukene sellise ümber nurga nagu lähenemiseks. Räägi, kuidas jõuad temaatikale neljaks valetamine. Neljaks valetamisega on nüüd selline lugu, et et minu matemaatikaõpetaja oli Ronald Tammeorg ja tema poeg ongi Agu Tammeorg ja Ronald Tammer nägi minus nagu perspektiivi muusikas ja tema juhatas kooli puhkpilliorkestrit. Ja Ronald Tammeorg on selles süüdi, et ma üldse saksofoni mängin, sest nagu koolis ikka seal keskajal jäävad ju inimesed laad ära, tulevad järgmised pillid jäävad üle. Ja siis oli 111. klassi seal viimasel ajal tolalil üksnes klassiks ealises viimase klassi septembris, kui ta tuli, andis mulle kohvri Tafenau võta see pill. Ja kahe nädala pärast on proovvõtted on sees. Siis ma läksin koju, aga ma ei tea, mis seal sees on. Kodus tegin lahti. Saksofon, kas sa tead, miks saksofoni sellepärast et mille üle sellepärast, et taksime, läks ära, teised pillid olid kõik hõivatud, oleks seal olnud tuuba oleks mõõdountuva või tromboon või trompet sest ma ei teadnud nendest sellest valdkonnast absoluutselt mitte midagi. Alles siis, kui ma kodus selle juraka, no see on niisugune klapirägastik, mis sellel saksillu tegelikult peal on. Esimene pilk oli niisugune, et ma ehmusin ikkagi pool silmad läksid nii suureks, mismoodi sellest pildistan ajal võimalik kätte saada, mismoodi seda pilli on võimalik mängida. Ja siis on niisuguse noh, kuna matemaatika-füüsika eriklassi, eks mul oli lihtne neid tabeleid, seal neid võtate tabeleid, siis hakata jälgima ja ja midagi ei olnud teha. Kaks kahe nädala pärast olen proovis. Jaa, Roland nägi seda, kui ma, kui palju ma selle pilliga tegelesin, seda arengut ilmselt pealt, kui, kui kähku kõik asjad tulid ja siis ta, ma mäletan, et mul pill ei olnud. Kui otsa kooliminek oli, siis ta andis oma koolipilli mulle veel kaasa. Mille ma siis aasta pärast talle tagasi vaatas, nii et teine inimene praegu, eks. Kes on mu elus väga tähtis? Aga kuulame vahepeal muusikat ja siis räägime sellest otsa kooliajast edasi. Donald Mc siin selle loose valisid. Siia vahele jaama ma tahtsin väga Donald feiganid, sest Donald vegan oleks minu meelest popmuusika maailmas üks kõige kõige põhjalikumalt produtseeritud muusik, noh ütleme, tema lood on väga hästi ja ennastsalgavalt nagu viimistletud ja nende plaatidega tavaliselt ma käin, käin ostmas stereosüsteem, kui ma vahetan omale välja, ma mäletan. Ja siis ma nüüd ilmselt ma seda enam ei tee, aga vanasti siis kui need kastid olid müügil, ma panin selle plaadi alati sisse. Kui see sound oli seal hea, siis see süsteem on hea. Ja seal oli üks asi veel selles loos, Maicel breker mängib siin saksi soola ja see on üks maailma üks kõige-kõigemaid saksimängijaid. Aga Donald feigen oli nii selline perfektsionist, et ta lasi kolm kuud Maicel brekeryl iga nädal mitu korda seda soolot ümber mängida, seni kuni ta jäi rahule. Nii et see on selline väike legend, aga see soolona geniaalne. Väite. Donald Schengen ja tahe, tema lugu, Mäksiin Maicel Bricker, saksofoni, liha, saatekülaline Raivo Tafenau. Jätkame temaga juttu, kumalas ennast ise praegusel ajal rohkem ikka tunnet või, või oled ikka rohkem saksofonist kui akordionimängija? Ja aga ma põhimõtteliselt. Ma ei ole vanasse kaevu sülitanud selles mõttes, et ma hoian akordioni ka ikkagi ennast vormis, et kui on vaja, siis mul on nädal aega aega ja mul on kõik tagasi. Seda ma olen siin aeg-ajalt Ta jaganud ka, et kui palju võtab nüüd seal see enam enam-vähem sellesse endisesse vormi ajada, see on nüüd enam-vähem, sest et ega tegelikult kaks vahet, kas sa mängid eluaeg ühte pilli. Neid nüansse tuleb järjest juurde ja neid täpsusi ja kõiki asju. Et ma ei võrdle ennast kuidagi akordionimängijatega nagu päris akordioni tiit kallustava Henn Rebane või või kes iganes. Aga Ma üritan hoida ennast teatud vormis ja, aga saaks ikka on jah põhiline. Ja saksofoni läksid sa ka otsa kooli õppima? No vot nüüd juhtuski nii, et ma pean tunnistama, see ei ole nüüd edevusega öeldud selline ja ka eneseupitamise mõttes, aga, aga tegelikult mul hakkas otsa koolis akordioni natsi igav. Ja kuna oli mul juba see pill keskkooli ajast mul oli natukene lõugas uus olnud ja siis ma hakkasin kuulama seda maailmamuusikat, mis selle pilliga toimub ja see hakkas mulle järjest järjest rohkem meeldima. Ja siis ma lihtsalt kuna selle pilliga akordioni ka nagu sellist. Kuidas ma ütlen sellist individuaalset keelt väga raske leida. Aga saksikonnale igal saaksime oma saund, mina tulen selle Eesti saksime vendas kohe ära, kes mängib esimesest sekundist, kas seal Saarsalu on see Aimla, on Villu Veski või on keegi teine? Ma tahan, tean, ja vot selle pilliga oli natuke lihtsam sellele sellisele personaalsele teele minna või oma isikupära natukene välja kujundada. Üks populaarsemaid ansambleid, kus sa ka seal, see oli ka otsa kooli ajal, kui sa ansamblis retro mängisid. No retro oli nüüd selline päästerõngas mulle mehele, kes tuli välja sõjaväest ja kõik uksed, oli ta nagu kinni, keegi mind ei teadnud. Mõned ütlesid tere, aga ja veel eriti sellepärast, et oli see bänd mul päästerõngaks, et maju tulin maalt ja Tallinnas ei olnud nagu sellist pidev punkt veel üldse moodustunud, aga ma isegi ei mäleta, kes mind sinna kutsus, aga keegi oli vist kusagil näinud, et tüüp mängib kahte pilli ja nii edasi ja nii edasi kutsus ära. Ja, ja ma mäletan seda, et kui tulime, pass bussiga võrust käikalt kuskilt olime mänginud poole ööni ja ja ma jalutasin selle kahe pilliga seal Ta kuskilt esimese trolli peale sattusin linnas keegi mind ära ei vints, tuli esimese hommikuse trolliga sealt kaks pilli käes, jalutasin siis oma mooni tänava paneelmaja korterisse ja mulle 50 rutsi oli taskus. Nii et see oli nagu selline, mida ma siiamaani ei ole. Mäletan, et, et ilmselt sealt hakkas nagu see teema peale, et ohoo, kas muusikaga on võimalik ennast ära elatada ja pean ütlema, et jah, ma olen vabakutselisi, et selle retro, aga mul on sellised mälestused, aga muusika oli nagu ta oli, eks ole. Aga sa lõbus igastahes lõbus oli lõbusale igal igas tahes, need kolhoosipeod ja need firmakad ja meil läks väga hästi, meil on väga populaarsed, need väga palju kutsuti. Ja, ja kui sa oled noormehes selline pealesõjaväega, siis oled nõus panema ka viis-kuus tundi jutti, nii et tolmab ega, ega mitte midagi. Ma ei mäletanud akordioni, mul püsti sellest kogu valdavad, mängisin kortsu ja, ja püsti, selles on mul selge, on enam-vähem. Sirge siiamaani, seda ma imestan. Nõukogude armeesse juba korra mainisid, kus sa olid sõjaväes ja, ja mis sa seal tegid, said ka pillimäng. Ma sain pilli mängida läbi mitmete konjakit ja lõpuks mida ma seal pidin altkäemaksus kuhugi saatma kogu aeg ja, ja sain ikkagi lõpuks mingi väikesesse orkestrisse siis tolleaegse Leningradi lähedale ja see oli meil 13 liikmeline orkester ja kuna me olime toru, mängijad, toru, puu, eks ole, trubadzee nagu öeldakse, siis meie ülesandeksanniga näiteks kord aastas katlamajas torusid, värvid. Nii et noh, see selline orkestri teema nagu ta oli, aga, aga kuidagi jäin ellu seal ja isegi vaatamata nendele sellel dedotsiinale, mis mis meiega seal toimus. Tegelikult ma isegi imestan, Need, närvid olid suhtkoht korras, et ei olnud väga hullu. Kuulame jälle vahepeal natukene muusikat kuulama. Ühe Anne Veski, Ploom, Anne Veski ansamblis mängisid, seal mängin aeg-ajalt praegugi, aga kuninga, kas on see lugu, mida me kuuleme pärast seda räägime siis sellest, räägi natukene sellest kuninga kassiloost enne. Sina oled selle loo kirjutanud ja seal klaveripartii ja kõik on nagu minu minu välja mõeldud ja see oli see nagu see nüüd äkki kaheksa, ma tulin ma enne sellepärast 84, lõpp 85 86 87 ja kolm aastat ja 88. aastal siis kutsutakse mind bändi, mis on tol ajal seal nõuka Nõukogude Liidu üks vingemaid bände et et kohe otse otse sinna Annele siis ikkagi liikus nende Allovokaat soovide ja Leonti õitega nagu ühes pildis, eks ta oli ikka niisugune superstaar. Ja see oli nagu selline karjääri minu jaoks karjääri nagu sihuke lend, et kolme aastaga, mis mõttes ei ole võimalik ja see lugu sündis siis tegelikult teatud sorti fanatismi ja sellise õnne ja sellise olukorra ajel Anne Veski ja kogu viivega kuninga kass Raivo Tafenau, kes on ka tänase saate külaline Anne Veski ansambel, nagu sa ütlesid, oli juba akna samm ülespoole ja samm päris kõrgele mööda Nõukogude Liit toob, sai päris palju tuuritatud. Ja noh, see on, see on ikkagi, see oli ikkagi elustiil selles mõttes, et daaliga nii teistmoodi talilisusega rokkstaari, elu oma kõikide rõõmude ja hädadega, nagu sa ise tead ilmselt. Ja ega seal midagi nüüd siis ma midagi uut nagu öelda selle kohta ei oska. Alguses oli tore ka, sa vaatad, et kunagi ei ole ju nii palju rahvast näinud, et kui saalis on kogu aeg seal 2000 kuni 4000 inimest ja aeg-ajalt ka 10000 inimest, siis selle, sellise asjaga tegelikult harjub väga ruttu ära, et ei kujutagi ette, et teistmoodi üldse võib olla ja no mis, mis, mis seal salata, eks see rutiin ka ikkagi kipub tekkima, sest mina pääsesin muidugi natukene sellest, et kuna ma ikkagi saksi hakkasin nii hilja õppima, eks siis mul oli kohutavalt vajadus tarvidus harjutada pilli ja ja tegelikult harjutasin hommikuti hotellitubades ikkagi tunde ja tunde iga päev. Et see oli nagu põhitegevus mul ja ma selles mõttes ma arvan, et see oli üks minu elu kõige tähtsamaid perioode oks, okei, see raha teenimine oli nagu ka tore. Ja see majanduslik heaolu, kui nii võib tol ajal öelda, eks ole, tolleaegse kontsertide kohta, aga aga see pilliharjutamine mul kõige tähtsam ja kuidagi aru on jah, et ma oskasin seda aega ikkagi ratsionaalselt kasutada. Et seal, Venemaal nagu sa tead, on ju ka igasugu muid võimalusi, kuidas aega veeta, eks mina valisin sellise sisa Ja see näeb üsna paljusid hukutas ja ka nagu teada, bändide koosseisud seal ikka olid väga ebastabiilsed ja üks ründamine käis ühest andis teise, aga see on hoopis hoopis teine teema. Kas saab panna ka välismaal käisid ka? Ikka paar korda, no ikka päris mitu korda, isegi mina, mina sattusin sinna bändi siis, kui Roland Rand Mauriitusel ära kargas. Nii, aga nüüd, mis, mis mul on õnnestunud siiamaani kahju. Et vaata, see tollal nagu nõukaajal oli, et sa pidid tegelikult need halvad välismaakohad ehk siis kõik need nõuka sõjaväeosade ennem ära käima ja siis hakkasid sa saama päris välismaad. Ehk siis minu teada see Mauritius oligi nagu selline koht, kuhu ta siis nagu sai, lõpuks on välja teenitud preemiareisile reis. No see on nii legendaarne, katsu sa praegu lennata sinna, et see on ikkagi ulme, kus ta käis, onju ja seal juhtus jälle apsakas, nii et kui mina bändi sattusin, siis ma hakkan jälle üles ehitama teda Ungari sõjaväeosa ja kõik seda. Aga ma tean, et tol ajal oli Annel juba kalendris asjad kõik see Lõuna-Korea Jaapani, ta, mis seal kõik olid ja nüüd sellele tõmbas siis sõber nagu kriipsu peale. Aga, aga jah, selles mõttes ma mäletan, et kas me nüüd käisime Ungaris ja Saksa säki. Aga no selline mitte väga välismaa tunne, ehk siis meid väga seal ei oodatud, ütleme nii. Noh, aeg oli ka juba ilmselt selline hakkas juba tehtud olema. No Anne Veskit bändi ajal said sa ka oma saksofoni, mida saab vist hoiad aukohal. Ma sain Anne Veski bändis tegelikult kaks asja, nagu ma rääkisime, harjutasin pilli hotellitubades ja selline probetrovskis ja ühel hommikul vajub sisse, seal koputab, ukse peal on, ma ei tea, kas sa siis üks täitsa täiesti purjus lagu silmini Purjus päikene pab jala ukse vahele ära ei lähe. Et ja lõpuks ta saigi sisse ja istus sinu voodi peal maha. Igrahistani puitmoosis talle mängisid, no ei saanud lahti, kuidagi ei jõua kaasliku suurem suuremas. Ja Taivo Probot, saksofon siis võttis pilli kätte täiesti lakku täis, eks täiesti purjus peassegi ja kui ta selle pilli välja võttis, ta mängis nagu Charlie Parker. Ja siis oli see minu koht, kui ma kukkusin pikali, niimoodi karp lahti, leppisin kokku. Järgmine päev sama Kell kaine, pestud, tulete mulle tunni ja mina olen sulle välisema Drozda. Ehk siis need keeled, mis sinna huuliku peale tuligi, tegi mulle tunni, kirjutas mulle kahe Laaneliale asjad, mida ma pean tegema. Tegin. Ma olin nii vaimustunud, et see kuidagi see meeltesegadus ja teine siis oli see pilli ost oli umbes samalaadne kui alkohol mängus. Seal oli jälle hoolega, seal oli nüüd see, et ma pidin ise kõvasti viina jooma. Et mul seda väga väga teha pole meeldinud kunagi elus, aga ma pidin jooma, sest et see karp, mis seal see mulle lahti tegi, seal pillikast see oli just see üks maailma kõige hinnatumaid tenorsaksofoni sõlmer, Mark kuus. Ja, ja seal me siis istusime seal tema kodus kella viieni hommikul mängisime kahehäälselt seda Paulsi pikk tee düünides kella viieni hommikul, paneelmaja samal ajal naine pani seda. Vaata, sa mäletad seda õmblusmasinate, mis tegi koledat häält Tšaika vä? Journal lop-lop-lop-lop, tema pani köögis seda, meie panime kahehäälselt Ta pikk tee düünides kella viieni hommikul ja see oli paneelmaja, mis kostus, noh, ma arvan, et ta, kust kostus saksi hääl kustus kilomeeterite kaugusele ja samal ajal jõime vennaga viina ja samal ajal vend kogu aeg kiitis, kui hästi ma mängin. Pisarad olid ja jooksid ja, ja selle nagu sellelt baasilt, siis kus me sinna viieni hommikul jõudsime, oli mul jube hea hinda kaubelda. Ütlesin muidugi, et Anne Veskiga, ma ei teeni midagi, kõik läheb kuhugi mujale, kõik raha ja aaa ja selle pillima seansse ära teinud. Mängin sellega siiani ja mis see hind oli tol ajal? Tol ajal oli niimoodi, ütleme kui me nüüd hinda võtame, siis tegelikult ma sain selle pilli kätte. Niimoodi, et ma tegin kolm nädalat Venemaal tööd. Ja, ja jäi veel 100 rubla piimaraha naisele ka, nii et kogu raha, mis sealt teenesin, läks pilli peale ja 100 rublaga tulin koju, noh, põhimõtteliselt see on siis, no ma ei tea, mis peaks olema praegu praegu sellised pillid maksavad kuskil viis, 6000 dollarit võib olla. Või siis, kui ma nüüd praeguse ajaga selle paneme, siis kolme nädala töö ei olnud üldse paha, eks. Kuulame vahepeal jälle jätne muusikat, George juukja Lavrovi pool on see lugu, mida sa välja valisid. Ma valisin selle pärast välja, et et mul on alati meeldinud maitsekalt klaverimängijatele ja see on üks lugu mängitud siis niinimetatud süntesaatoriga. Lihtsalt see on üks geniaalse maid instrumentaallugusid üldse, mida ma olen elus kuulnud. Kuulasime George Chucky ja muusikale jätkuks veel natukene juttu ka saada hakkab ühele poole saama. Raivo Tafenau on külaline. Kui vaadata kõigi nende aastate peale nüüd tagasi, mis sa oled muusik olnud, neid on päris juba mitu kümnendit. Siis kuidas sa vaatad nendele aastatele tagasi, oled sa õnnelik olnud? Seda tehes? Ja ma olen selles protsessis siiani sees ja ja ma olen õnnelik tegelikult selle üle, et minuga on nõus mängima noored muusikutele. Ja muidugi ma harjutan ka ise siiamaani. Ta tekitada seda tunnet, et noored ei viitsi minuga laua taga ja vot see on minu üks niisugune foobiatest, et hoida ennast sellises vormis, et noored tahaksid minuga koos mängida ja, ja. Et ei saaks sinus sellist vanad peerud Et ei, jätab, mis ma olen teinud, et mulle meeldis Olav, mu sõber Olavi Oismanud postitas ühe lause tegelikult sellise, et elu peab olema nagu auto esiklaas, puhas, kojamehed peavad korras olema, sihuke avara ees, aeg-ajalt viskad tahvate, peaks pilguga. Et aga sa pead sõitma. Elu on nagu auto esiklaas puhas ja selge. Et mina olen selline, kes vaatab kogu aeg ette, ma ei viitsi heietada neid vanu vanu asju kui vanadest asjadest, mis ma olen korda saatnud ja mõningaid mõningaid asju isegi väga edukalt. Aga ma ei viitsi nendesse heietada, sest et sa oled täpselt sama hea kui oli sinu viimane kontsert. Nendest vanadest asjadest me siin ikkagi natuke nüüd heietasime. Aga ei, see on, see on, see on natukene tore selles mõttes, et ma ütlen, et see on see autoaeg-ajalt, pead sinna peeglisse ka pilgu viskama, et meelde tuletada, mis, mis, mis protsess on sinuga nagu käinud. Aga, aga ikkagi see, mis tuleb ette, see on mul praegu juba nagu ma juba tean, mis mul homme ees ootab mind ja see on tegelikult väljakutsete võtmine ja, ja viitsimine ja ja ma tunnen, et ma tahan seda veel näha. Ühe lapsevanem suur rõõm on loomulikult see, kui tema järeltulijatel hästi läheb, sinu poeg rahu all on ka väga edukas. Jah, no temast muidugi võiks rääkida ka terve saated, kuidas see asi on käinud, aga mul on tõepoolest hea meel, et ta ta on põhjalik ja järjekindel ja tegelikult püsivus, püsivus ja püsivus, seal ei ole jälle sellega see andekuse koefitsient on jälle samal kohal, et tegelikult on 90 protsenti tööd ja 10 andekust, et ma näen seda nüüd oma poja pealt. No seda sa juba rääkisid, et päris tööd ei ole nii-öelda päris tööd jutumärkides ei ole pidanud oma elus tegema, aga oli seal lapsepõlves mingi selline unistus, et tahtsid sa kellekski teiseks saada, mitte muusikuks. No mul on selline tehnikahuvi olnud, ehk seal mul on nagu sellest punnvõrride jutt, mul on kõik neli tükki ära taastatud praegu täiesti, millega ma siis lapsepõlves möllasin ja tegelikult see, see tehnika oli minu jaoks ikkagi väga huvitav, mind huvitavad. Kuidas need kolvid seal ja mis klapid ja kuidas süsteem kõik käib ja ja, ja ma arvan, et ma oleksin olnud mingisuguse tehnikaala peal mingi autoparandaja või mis, mis tol ajal olid need popid asjad, aga aga see muusika tegemine võttis mult lihtsalt selle. Seal on nii palju aega üle, et mul ei olnud aega sellega tegeleda, aga ma arvan, et oleks, mul oleks olnud praegu nina, nina õline, kogu aeg oleks kuskil mingeid asju tuuninud või möllanud või mingeid mootoreid või mai tea. Midagi sellist, ilmselt mul seal, ma arvan, et Eesti muusika oleks seal ka päris palju kaotanud, kui Raivo Raivo Tafenau oleks hoopistükkis autod mehaanika noh, ei tea. Ära ole nii tagasihoidlik, aga tänan, et sa leidsid aega siia tulla, meenutada natuke seal tahavaatepeeglisse vaadata, see peab ka puhas olev seedub ka puhas olema ja see on suhteliselt hoolitsetud laua. Ma näen sinna taha selgelt väga hea, selge pilguga, vaatame ka tulevikku, aga suur tänu sulle, et tulid vaid tasud ja kuulame lõpetuseks siis samba samba, instrumentaalpala ja loomulikult Raivo Tafenau enda mängitud koos Aimla kriittekiga. Aitäh kuulamast. Vikerraadio stuudios oli saatejuht Andres Oja ja saatekülaline Raivo Tafenau.