Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia töötajad tervitasid uut direktorit esimesel tööpäeval aplausi ja uhke tordiga. Juko Mart Kõlar ütleb, et tema viieks aastaks seatud plaanid on ambitsioonikad. Viljandi kultuuriakadeemias peab kujunema kogu Eesti loovettevõtluse keskus. Mis toetab meie loovate tudengite tiimide arengut, mis uurib seda teaduslikult? Koostöös Viljandi linna teiste organisatsioonide ettevõtetega arendab välja kõige tõhusamat meetodit selleks, kuidas sellest boheemlaslik, kust loovusest saaksid praktilised lahendused. Kas kuul peakski jätkama praeguses suuruses praeguste erialadega või, või te näete siin ka mingeid muudatusi? Mina näen, et meil võiks olla viie aasta pärast viis kuni kaheksa õppekava, mis on kõik omal alal Eesti tipus kaks või kolm võib-olla Euroopa tipus või vähemalt tuntud. Ja see ongi üks asi, mis me praegu teeme. Me lähme üle sellisest osakondadepõhisest loogikast, õppekavade, põhisele, loogikale. Rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin ütleb aga, et koolipere ootab uuelt direktorilt kultuuriakadeemia, tuntuse, kasvatamist ja töörahu, aga ka palgamure lahendamist. Kui praegu vaadata proportsionaalselt kultuuriakadeemia raha eelarve jaotust, et siis kõige suurem osa läheb töötajate palkadeks mis tegelikult on ikkagi veel madalamad paljuski gümnaasiumi õpetaja palkadest, ehk siis ootame palgamurede lahendamist ühelt poolt ja teiselt poolt-le palga osa kõrvale ei jää tegelikult ressursse arendustegevuseks. Taaskord kultuuriakadeemia direktor Juko Mart Kõlar. No siin on kõvasti arenguruumi, et need on infrastruktuuriga seotud arengut, siin mitmed majad, hoonete osad näevad välja nagu aastast 2000 ja selle kõigega tuleb tegeleda, et panna prioriteedid järjekorda. Ma usun, et peamaja on üks esimesi. Kui te vaatate meie fassaadi, siis ei kujutaks ette, et ühegi ülikooli peamaja fassaad on selline. See ei käi üleöö, see tuleb kindlasti sinna suunas liikuda, et need asjad paraneksid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.