Eesti kultuuriloo üheks kõige rikkamaks ja inimlikult ka kõige huvipakkuvamad dokumendiks on Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Koidula palvel saatis Kreutzwald temale saadetud kirjad Koidula pulmapäeva eelõhtul tagasi ja koidule jättis hiljem selle kirjavahetuse enne oma surma oma Jevgenia Rosentali hoida. Kelle kaudu see jõudiski Eesti kultuuriloolise arhiivi, see tähendab praegusesse kirjandusmuuseumikirjad avaldati esimest korda 1910. 11. aastal ja uuesti aastal 1962. See raamat Kreutzwaldi kirjavahetuse viies köide on erakordselt põnev lektüür, sõna otsekui romaan, mis räägib kõigist ärkamisaja olulistest algatustest päevapoliitikast oma kaasaegsetest inimestest, aga eriti ja kõige rohkem mõlema asjaosalise mõtetest ja tunnetest. Just kirjades, Kreutzwaldi näeme Koidula rikkast isiksust, tema tundemaailma avardumist näeme Koidula kasvamist selleks, kellele tunneme teda meie rahvusliku ärkamisaja sümbolkujuks. See kirjavahetus algas õieti aru saama, sest veel enne oma luuletuste ilmumist aastal 1866 oli Koidula võõra nime all kirjutanud kalevipoja laululoojale ja ühe oma perekonnatuttava kaudu saatnud selle kirja talle, et küsida, mida lugupeetud Viru laulik arvab tema luuletustest konsultandi aimanud, kes on luuletuste autor ja oli saatnud ka vastuse otse koidule, aga õnnetul kombel oli see vastus posti peal kaduma läinud, nii et Koidula ei olnud seda kirja saangi, ei teadnudki, et üldse olemas oli. Aga Kreutzwald, kes ootas oma korda Koidula reaktsiooni OlyBet juhtunud niikuinii oli ta suhtumine Jansenisse olnud väga kriitiline, vahel suisa vaenulik. Sest temale oli vastuvõetamatu Janseni lobe rahvamehelikkus, Janseni kirikutruudus, Janseni saksa sõbralikkus, Kreutzwald oli Eesti oludes väga haritud inimene ja mõistetava kibedusega vaatas ta ühe köstri üha kasvavat populaarsust, samal ajal kui tema enda kalevipoja eksemplarid seisid ostjate puudusel lihtsalt laoruumis. Nii oli Kreutzwaldi eelhoiak Koidula suhtes varjundatud paljudest eelarvamustest sest Janseni perekonnast polnud ju midagi head loota. Ja just nende meeleolude ajel pistis ta oma kasulisse kalendrisse üsna äratuntava torke paberi, nirkide tindipiigad aadressil, kellele ta oma pojal küll kosja minna ei soovitaks. See sai ajendiks Koidula uuele, nüüd juba oma nime all kirjutatud kirjale, mida me kohe kuuleme. Kreutzwald vastab väga ruttu ja väga sõbralikult ja nii saab alguse kuus ja pool aastat kestev kirjavahetus oma tõusude ja mõõnade oma suurte traagiliste kolisioonidega mida mõlemad vastastikku südamed eelistuseks nimetavad. See oli enneolematu, mõttekaasluse täielik vastastikune mõistmine. Midagi, mis valgustas Kreutzwaldi muidu nii sünget eluõhtut aatilise aja, aateline vahekord, rahvusliku romantika, hommiku kumal, kirjutas Aino Kallas ja lisas paremat kasvatust. Sügavamat mõistmist poleks koidule võinud leida tolleaegses Eestis. Austatud härra. Kui need seadised sõnad tundmata sulest teie silme all ulatavad, siis ma palun teid kõigest südamest. Siis tuletage meelde, mis teie ise olete ütelnud, et noore inimese palavat südant mitte jahtunud veremõõduga ei peaks mõõdetama. Ma kardan, et ma väga vastu elatanud inimeste tarka nõu teen, kui praegu julgen teie ette astuda. Mina, kes ma oma isa laps olen ja mitme muu asja poolest teile vastumeelt. Jah, ma tunnistan, ses arguse vastu võitlemises pidin ma kõik austuse ja armastuse appi kutsuma, mis sestsaadik, kui ma oma rahvaasjust hakkasin aru saama Viru lauliku vastu, minu rinnus elab. Aga ma ei või elades uskuda, et suurel mehel mitte ruumikas süda rinnus ei peaks tuksuma. Austatud härra, kas teil elades on seda valu juhtunud teist oma üle naha kohutmõistvat, ilma et kohtumõistel teie tegude põhiaru selge oli? Kuhjanud kibe kannatada, seda kibedam, mida kõrgemat aujärge teie kohtumistele südames ehitasite. Seal voolab rohkeid ja palavaid silma, pisaraid, kus kellegi silmi näe, süda küsib küll kord ülevalt. Mis ka, olen ma seda teeninud. Mul ei ole vist enam tarvis teile seletada, et maa, teie tähenduse sõnadest 1868. aasta kalendrisabas täiesti aru olen saanud. Mulle ei ole ju tänu jumalale veel keegi teine eesti tütarlaps seda head või pahameelt teinud. Minule ses okkalises kirjaneitsiseisuses appi tulla. Hoidku isaga igaühte nii valusa töö eest. Nii piinalikude tundide aastust ei sooviks ma kellelegi tütarlapsele, kellel eesti veri soontes tuksub. Mina olen oma isa, vanem laps ja ainus abi tema töö juures. Seda ei ole teile vist keegi neist häist sõbrust seletanud. Peale kuut aastat juba olen ma tema käsikirjutaja suurem hulk tema kirjasõnu käib minu käe läbi sest mu vaese isa parem käsi on väga kange ja läheb päev-päevalt kangemaks. Ta ei saa tunni ajaga mitte täit lehekülge enam paberi kätte anda. Oh, austatud härra. Kui teie teaksite, kui sagedasti-paberinirk laua taga istub ja sõnu maailma saadab, millest süda midagi ei tea. Minu nooremad vennad ja õde ei tea enam eesti keelest, kui kõik lapsed, kes linna paigus suureks saanud on muist kottu ära muist koolis käijad jumal üksi teab, kas üksainus neist isa ametipärijaks saab. Mina kõige vanem aga olen suureks saanud isa vaimus ja isa kirjutuslaua taga. Ma olen ta valud, mured ja mõtted ühes temaga tundnud. Ma saan ta sinna jääma seni, kui ta kallid, vanad silmad veel lahti on. Keda võiks ta enam uskuda kui oma last, kelle käest rõõmsamat abi oodata, kui jooma lapse käest? Eile aga austatud härra, teile on kõigi Eesti poegade kasuks ette räägitud, kui ta kusagil tartus, mõni ninatark neitsinõelast ja sukavardast lahkudes orja vitsialisel raamatu kirjutamise teel õnne läinud otsima. Suuremat süüdi ei võidud meesterahva silmis naisterahva peale mõista. Oh, austatud härra seda tööd ei oleks teie mind selgemini tundes enese peale võtnudki. Kirjaneitsi on oma vanemate katuse alla eluks ajaks kinni paelutatud. See läheks muidugi kellelegi ja võiks kõik hirmutamise laulud tema pärast laulmata jääda. Jumala üksi aga loeb palavaid, silma, pisaraid ja vaikne öö. Ohkamisi. Tark maailmaga mõistab kohut. Et see nutvate silmade vastu on ju külma vett. Peaks seda aga teedest, minule ninatarkuseks arvatuna, et mina, nõder, naisterahvas meie rahvatarkade laulikute hulgas julgenud häält tõsta, siis lubage kannatuses mind mõne sõnaga teile seletada. Mitte kui ta oma laulma hakanud. Seda ei teaks ma kõige hea meele ja tahtmise väega teil ometi iial seletada vaid, miks ma oma laulu mitte igavesti oma teada ei ole hoidnud ega kapinurka jätnud kolletama. Ühel päeval nimetas üks tuttav, kes ennast meie maja sõbra ütles olevat ja keda meie seks pidasime mind suu sisse laulutegijaks ja hakkas mind nõnda kiitma, et ma alles õieti kahtlaseks läksin. Me rääkisime ja vaidlesime palju selle asja üle. Ja et mul hirm südames elas oma lauludega santide salmikute hulka suuremaks kasvada siis nimetasin temale, et teie nõu ja sõna austatud härra mulle kõige selgemaks peegliks mu edaspidi see võtmise ja jätmise juures võiks olla. Tema lubas mulle teie aru teada anda. Kui ta oleksin ma julgenud ise teile kirjutada. Ja teie sel ajal temaga kirju vahetasite, keda mina teadsin. Minul aga oli kindel nõu südamest teie sõna järgi teha. Nii rumal, ma ei ole uskuda, et Eesti rahvas minu laulude ta läbi ei saaks ja heitliku edeva tütarlapse nime alla saada. Seks ei olnud mul himu. Mõne aja takka tähendas mulle kirja saatja vastust saanud olevat ja mis see vastus ütles, tehku tööd edasi. Anti mulle nõu, see nõu tuli või öeldi tulevat ühe mehe käest, kellest ülemat oma laulu loomise poolest oma rahva hulgast teist ei tundnud. Kes minu mõtetes nii kõrgele seisis, kui ei keegi muu laulik. Kui Viru laulik mind tuntud või tundmata viisil käskis tööd edasi teha, kas ma siis ei pidanud uut lootust võtma? Ma olen siis tööd teinud nii hästi või puuduliselt, kui töö on. Ma olen tööd teinud ilma kellelegi hingeabi või nõu andmiseta. Olen ka kiitust küllalt leidnud, paraku et mind kiitus mitte peast nõrgaks ei ole teinud. Seda usun ma teile sellega tunnistavat, et täna teele julgen kirjutada. Sest mis õieti kiiduväärt olnud, seda ei teadnud mulle kiitjad ütelda. Seda ei seletanud mulle keegi, keegi pole mind juhatanud, keegi maailmas mulle näitnud. Kust kohast TÖÖ puuduline? Keegi ei ütelnud mulle, sest ja sest on selgesti näha, et laulmise, lindude ja targemate inimeste ametiks pead jätma. Seda ei teinud, ei keegi maailmas mõistliku laituste tarka keeldu, mõistaksin ma ära kannatada. Niisugust täielikult hukkamõistmist ilma vähemagi seletamiseta kus naisterahva heaks laulu loomist ilma armuta Hupp antakse. Austatud härra, tunnen oma südames, et ma seda mitte ei ole teeninud. Nüüd aga kus ma kui õpetuse himustaja laps, teie tulen teid, paludes otsust õiget otsust, andke mulle nüüd Kalevipoja laululooja, nüüd meie rahvalauluisa, nüüd unustage ära keskpalu jaan mis teda ja teid lahutanud ja lahutab. Nüüd aidake vaeste kahtlast inimese südant iseenese ja maailmaga õigeks saada, rahu teha. Ütelge mulle, mis ma pean tegema ja kui teie seletate jätta maha, mispeale sulle jõudu ei ole antud? Ma tahan, ustava südamega kõik laulu sünnitamist püüda läinud aegade rüpemata südames ära suretada, mis laulma sunnib? Täna ehk veel on mul võimust seks. Ei tea, kas mõni aasta hiljem ini jõudseks ulataks? Veel ehk võiksin ma seda mitte sellepärast, et nõela sukavarda poole tagasi pööraksin, sest neist sõpradest ei ole ma siia maale lahkunud. Aga ma tahan siis endale mujalt tööd püüda, leida, mis südant vaigistab ja mind lubab ära unustada, et inimene ei ole maailma loodud söömiseks, joomiseks ja tühja üle tühje sõnu vahetamiseks. Niisugustega, kelle mõtted kolme vaksa pikkused üle maapinna ei ulata. Ja kes ometi naisterahvast veel heitlikumaks peavad, kui nemad ise on seistaja üksipäini ilma järelemõtlemise leemekulpi liigutada. Seda ma ei jõua. Mul on ikka, kui oleks meie auru ja välgupäevil kerge asi masinat niisuguse töö peale valmistada. Suure jumala andest aga võiandjat lüpsilehma muuta. Seda ma alles koguni ei jõua. Kas teie minu sõnadest seda loetan, mis ma olen tahtnud ütelda kas teie neid, kui liigkuuma verega tütarlapse tühja jutu kõrvale viskate? Seda ma ei tea. Kuulsa, doktor Kreutzwaldi, et ei oleks ma ka elades julgenud astuda. Ma olen lootnud, et mis südamest tuleb, südamesse tungib. Ja oma eesti rahva Viru lauliku juurde läinud. See olgu mu ainus vabandus teile kõike õnne ja rõõmu soovides, mida taevas oma armsatele lastele jagab jään mina teid austamisel teretades. Teie alandlik. Koidula nagu enamus tema ja inimesi kirjutas elus väga palju kirju. Meie õnneks on küllalt suur osa neist kirjadest ka alles jäänud ja neist alles jäänuist. Kõige varasemad on 1862. aastal kirjutatud kirjad õele. Eugenie, keda perekonnas üldiselt kutsuti geeninkaks, oli Koidulast kaks aastat noorem ja kõikide kaasaegsete mälestusteadete järgi oli just tema Koidulale kõige lähem inimene läbi aastate. Mõlemad Janseni tütred õppisid koos Pärnus saksa tütarlaste koolis ja lõpetasid selle või õigemini tulid sealt ära jälle koos 1861. aasta jõuludeks jäidki kodusteks preilideks Jevgeni appi emale majapidamises ja Liidia isale ajalehe töös. Nende neli venda olid kõik neist nooremad ja sel ajal veel koolipoisid. Jansonite pere elas Pärnus kuni 1863. aasta lõpuni. Aga nende emapoolsed sugulased, kohid elasid Tartus ja Tartus viibisid küllalt palju pärast koolist ära tulemist ka mõlemad perekonna tütred, nii Eugenie kui Lydia. Lydia tegi siin Tartu ülikooli juures ka oma nõndanimetatud suure eksami, mis andis talle koduõpetajana kutse. Aga Jevgeni seda ilmselt ei kavatsenudki. Igatahes on need õesti kirjad käinud Pärnu ja Tartu vahel. Ja selle, mida me täna kuuleme, on Lydia 21. augustil 1862. aastal kirjutanud Pärnust Tartusse. Selle ja teistegi samaaegsete kirjade järgi võime me enesele ette kujutada noort siis 18 aastat Koidulat eravat temperamentsed, vaimukat, terava silma ja ka terava keelega. Missugune iganes oli olnud tema kooliaeg, sest siis oli Janserite peres majanduslikku kitsikust otse vaesustki oli vanemate vahelisi arusaamatusi, oli takerdumist kooliõpinguid. Igatahes selleks ajaks, kui Koidula oli koolist ära tulnud, oli see kõik möödas. Jansoni toimetatava ajaleht, kus Liidjalgi oli juba oma esimene jutt ilmunud, levis hästi ja tõi omanikule ilusasti sisse. Ja vastavalt sellele paranes siis ka Jannseni elujärg. Mida me võime öelda praegu? Kirjad adressaadist, geenika Jansenist, kellest hiljem sa Jevgeni Rosenthal. Seda, et ta oli Koidula ainus naissõber, see tähendab tõesti väga lähedane inimene. Omal ajal oli ta kindlasti kaunis, haritud ja intelligentne, aga tal on täiesti puudunud igasugused vaimsed pretensioonid tähelennust, loeme tema kohta. Tegelik emalik, oma ümbrusse rõõmu sätendav ande, rikas, ilma erilisi kunstilisi kalduvusi omamata. Kuldne naine, nagu ütleb temast üks silmanägija, Koidula tumedad traagilise iseloomu kõrval oli Jevgeni helevalge verelisus ise. Olgu selle tumeda traagilise koidule, aga kuidas on see kiri, mida te nüüd kuulete, on üleni hele, rõõmus ollakse noor, koidule elav ja liikuv vaim niisamuti, tema kirjanduslik andekus on siin selgesti hoomatavad kirise. Nii nagu teda praegu kuulete, on nagu kõik Koidula kirjad omastele tõlge, sest ta on kirjutatud saksa keeles. Pärnus 21. augustil 1862. aastal. Mu armas väike õde. Eks ole see väga tunnustusväärne, et ma tahan sulle täna kirja asemel raamatu kirjutada. Kuid ma tahan rutamise asemel jääd sulle head eeskuju anda, täna sinuga pisut lobiseda. Ja kuigi ma pole sinu puhul mitte kunagi palju sõnadega vigurdanud, siis alles täna kavatsen stiili ja korra päris unarusse jätta. Ehkki mul sulle palju uut pole rääkida, tahan jutustada kõigest, seda üksikasjalikumalt. Midagi iseäralikku ei saagi ju Pärnust teatada. Sind huvitab vahest kuulda saadet. Marie leevender ei ole enam pruut. Räägitakse, et vana õel tädi, see 50 aastane koket ei olevat 20 hõbe rublalise kingiga rahul olnud ja seepärast tühistanud kihklused. Ma küsin sinult, kes siin kaotab? Marie, kindlasti mitte, sest kuigi ta pole just püssirohtu leiutanud ega süüdi selles, et konnadel saba ei ole. Siiski ei soovitaks ma kõige vihasemale vaenlaselegi seda. Parun Hansson. Mamma tegi möödunud pühapäeval lõbusaid võõrungisse muidugi kalli näosaatel, et võõrungi onule ja tantele respektiive õuntele ning kirssidele visiiti teha ja muuseas ka siga osta. See pidi küll poeetiline sõit olema Se rüütlisõit kärsakandja järele, kus külluses oli sinist taevast, rohelisi aasu, kollast päikest, hapupiim ja maanteetolmu. Tädi Roosi väidab end tundvat palju õnnelikumana sestsaadik, kui onu Reinhold seal käis. Tal olevat väga hea meel kena sügismantli üle, mille võõrungi onu lubanud talle muretseda. Rinn kaasa. Kui mamma võõrungise sõitis? Ah ei, see oli päev enne seda Tauli maale sõitnud ja kavatses alles teisel päeval tagasi tulla. Siis oli meil tore nali Õhtuks, tahtsin lastele nagu ikka kuuma piima või leiba anda. Seal tulid nad kõik kuus meest korraga käisid mulle peale, et maa küpsetage neile kooke. Esmalt ei tahtnud ma sellega nõustuda, sest mul polnud piisavalt mune ja oli väga hilja. Pealegi ei teadnud maagas mamma peaks eksikombel mu geniaalset majapidamist liiga maias mokaliseks. Viimaks andsin järele, sest mulle tundus naljakas olevat, keskööl. Ah, ei, kell oli alles kümnekooke küpsetada. Eugen pakkus end rehe alt puuduvaid mune tooma, kuna mina hakkasin tainast tegema. Kusjuures Julius andis sulle lohutavad tõotused, tema loobuvad tänasest võileivast ja söövad selle asemel oma kõhukookidest täis. Mamma. Vastuväiteid polnud karta, sest ta pidi alles järgmisel päeval tagasi jõudma. Nii asusin siis julgesti küpsetama. Mul oli parajasti kell võis olla umbes pool 11. Esimene pannitäis valmis. Kavatsesin lastele, kes muidugi kõik viimaseni ootusrikkalt ümber tule seisid, sest need koogid kuulusid teataval määral spetsiaalselt neile. Niisiis kavatsesin parajasti need esimesed koogid neile välja jagada, kui korraga, ootamatult ja kutsumatult. Nagu ei kunagi varem astus sisse mamma. Sa võid enesele ette kujutada, kui meeldiv Ta ilmumine meile sel silmapilgul oli. Tema ei pidanud ka mitte vähe imeks, et leidis köögi sel ajal heledasti valgustatuna ja kogu perekonnakoogi panni ümber rahumeelselt koos. Mamma oli oma asjad kiiresti ära õiendanud ja ilma et oleks lasknud end kinni pidada veel samal õhtul tagasi pöördunud. Siinjuures tähendas Harri. Mamma olevat vist küll aimanud, et ta täna koore ja jahu kallal käiakse. Ja lõhn olevat ta tagasi kutsunud. Algul ta tõreles küll selle kesköise toimetuse üle, hiljem aga laskis sellele vaatamata neil käsu vastastel kookidele hea maitsta. Mina pidin talle siiski tõotama, et ma tulevikus enam ei tee säärdusi. Geniaalseid tempusid, nagu tema ütleb. Räägitakse, see tähendab olla räägitud, sest mina tean seda ainult kuulujuttude järgi. Et aadel heid, Porm olla kihlatud nimelt Tallinnas, kus ta ikka veel venna juures elab. Väljavalitu olevat kapten, kus, kas märjal või kuival elemendil, seda ei ole ma veel teada saanud. See kõik näib olevat tühi loba, sest proua kapten, sa armas taevas. Säherdune tiitel on ju ometi liiga proosaline ta luulelisele iseloomule piima sees keedetud ja kuupaistel nauditud kannikeselõhn koosmeelespea lilledega. See umbes passiks temale, kes on ju vahel veel luulelisem kui luule ise, mis muide ei takista meheleminekut olemas ta lemmikteema. Arvan, et tallinlased ei lähe ka just mitte kohe kiskuma ühe unistava Pärnu neiu pärast, kes küll sedagi ei tea, kas kartul kasvab puu või põõsa otsas, jagas kapsast, tuleb Lääne-Indiast või Hiinast. Sa peaksid nüüd mu lilleaeda nägema. Tõeline toredus. See on ilusaimad õieehtes. Kahju ainult, et mõne päeva eest saabunud külm ei taha puhkeda lasta, nälgib, ongi kõiki orienidele koid õitsevad ja ma tahaksin sulle, kes sa küll ainustki lille näha ei saa. Meeleldi saata kimbukese nendest paljudest, millega on kaetud pulk ja kõik meie lauad ning aknalauad. Kui ma ainult teaksin, kuidas muidu on meil juba kõik põlluvili koos ja tekib üsna sügise mulje, otsekui tahaksid pääsukesed kodu poole lennata. Teie muidugi ei tea, mis tähendab sügis sillutatud tänaval, neli pühil niisama meeldiv kui mardipäeval, sest politsei on suurima hoolega ametis, et tänavat iga vähemagi rohulible välja kitumise teel puhas hoida. Selles suhtes kiidan ma küll oma Pärnut. Praegu seisab ta kõige suuremate pealinnadega ühe pulga peal, sest nagu neil on temalgi kesklinnast postkontor ja vene kiriku vahel kauni rohelusega väljak, mida politsei veel mingil kombel ei näi tahtvat rohu kitkujate leitudelinetada lasta. Pikema aja vältel ei ole ka kõrgemalt poolt külaskäiku ette näha, miks siis rutata? Aegamööda asjad käivad ja maa kombed, kenad kombed. Minu sõit seisab ikka veel mägede taga. Mõtle ometi, preili leem on, on meie ristimistunnistused teadmatu, kuhu pannud ja papa peab nüüd kirjutama Vändrasse, kus need välja antud. Ja kui need pärale jõuavad, kannab Sults või kirgensoon minu tunnistuse tempel paberile ja alles siis saadetakse see ühes teiste paberitega Riiga, kust vastust niipea loota ei ole. Näib, nagu oleksid kõik kokku rääkinud, et ma sõitu takistada. Tahaksin küll teada saada, kuidas sina praegu oma aegamööda saadad. Harjutad saaga virvasti. Kui sa kõiki noote, mis sa siit kaasa võtsid, juba ladusalt mängid, millesse ma esialgu küll ei söanda kuigi palju uskuda siis kasuta ometi mõnes raamatukaupluses kuuajalist ettetellimist. Äsja lugesin blokestet hiljuti olla ilmunud väga soovitatav laulu kogu tiitliga. Yokoosus Alte Unt, Naias värts liider, mitt, pianoforte, Klay Dong-Won, Franz Schubert. Oleks väga armas, kui sa selle teose tartust saaksid ja midagi sellest kogust kätte harjutasid. Nagu sa tead, on Pärnu raamatukoguliigad tsiviliseeritud etendub varustada uuemate muusikateostega. Mis puutub neisse kirjandus või muusika. Viimased seisad ammust ajastust heas vahekorras, nagu sa tead, peab publiku maitset meelitama ja seks otstarbeks kogus hoidma raamatuid. Käänigin Margo ja lust, Spile fon, Kotzebue. Aga mitte niisugust vananenud rämpsu nagu Göte, Herderi ja teiste luuletused. See ei too raha sisse. Kui sa raamatukauplusest veel raamatuid pole tellinud siis annan sulle nõu seda tulevikus teha, et sul vaimutöö ei puuduks. Võin sulle mõningaid häid asju soovitada tõesti kõige paremate uuemate kirjanikkude töid. Võib-olla saab neid Tartust, nii näiteks Levin sükingi teoseid millestki kõige parem olevat ta viimane töötee, kes foorenen Ire Richter. Siis Craitan see romaan, fon, Karl Aabeken siis ther, Shevaljee fon, Theodor müüge, neljandaks koode Randolph romaan, fon Robert prots. Plokis on veel mitmeid häid asju, aga ma ei taha mingisugust kataloogi kokku seada. Kui sa neid võid saada, siis kirjuta mulle. Võiksid siiski täieliku pealkirja üles tähendada ja raamatukogu saata, siis ei saa raamatukoguhoidja eksida. Kas sa töötad usinasti proderiide kallal, mis sa mulle nii kindlasti tõotasid õmmelda? See oleks mulle väga-väga lohutav teada, sest minul ei ole peaaegu millekski mahti. Mõnikord, kui kõik hoopis pilla-palla on, peab mamma mulle noomitus, jutluse, mille peale me harilikult tähendan, et ma seda üldse kuulda ei võta. Arvestades, et ma Jubaleeritatud olen, mis küll pole sugugi kaasa aidanud mu iseteadvuse vähendamiseks. Aga tõepoolest, mu kiri on kujunenud raamatuks. Nüüd tahan ruttu veel kõiki tervitada onu Reinholdist kuni Almini jama armastusväärsetele onudele parimad soovid saata. Tead, Ma ei saa enam teisele leheküljele midagi kirjutada, muidu viib seda igaüks läbi ümbriku lugeda. Tädi Otiiljele soovin südamlikult õnne sünnipäevaks, kui ma seda veel teinud pole. Onu huumor jääb arvatavasti oktoobrini rahulikult oma toa omanikuks. Missugune teade on tema mugavusele teretulnud. Kuid aukartust vanaduse ees? Ma ei taha sattuda halba kuulsesse, nagu ei austaks küllalt oma onusid. Ela hästi. Südamliku tervitusega Lydia.