Millal te Eestimaalt ära läksin, 1939 kevadel ja algas teie teekond siis kohe ühendriikidesse võiduliga teisi maid läbida ei kohe ühendriikidesse ja praegu tõsises, millises osariigis levi Yorgis nüüd on juba aastakümneid mööda läinud ja nüüd on siis taas kodutee jalge alla võetud ja, ja ma olen väga, väga õnnelik, et ma tegin seda. Nii et kodumaal siit meid võeti väga hästi vastu. Hääd mälestused, viime kaasa kauaks ajaks. Jah, ja eks Eestimaa võttis vastu ikkagi kaunimal ajal, siis kui ta on õiteehtes, eks ole, ikka külaliste jaga omamaalaste vastu võetakse isegi lammast ja ja see on veel kõige tähtsam, et need valged ööd, mis neil ei ole seal, neil on pimedad ja need võtsid hästi vastu, kuulsime linnulaulu, mis mitte seal ei kuule Erikut ja kägu. Milline on teie kodulinna Pärnukassale võimalus kah pärnad küll õhtul ja me käisime Pärnus ja ööbisime ka Pärnus. Ja Pärnu on ikka roheline ja väga-väga armas südamele ja ilus. Sõidust kokku kaks tükki, sugulaste tuttavate. Jah, sain küll. Võtavad palju, ei näinud, sest nad on laiali, aga sugulased küll, mis torkas kodulinna külastades? No muidugi muutusi on olnud, on juurde tulnud ja on ka kadunud, sõda on teinud oma töö ja aeg on edasi. Anna muidugi muidugi aeg on edasi läinud ja läheb veel edasi. Ja mis ma märkasin, pärnusillalt oli suur, see kaar oli kadunud mis 1938 avati ja nüüd oli asemel siis. Millised linnupaiku teil Eestimaal veel oli võimalus külastada? Meie külastasime Tartud sakut ja siis Pärnut. Ja siin ka meil on väga-väga armas ja vastu tulile giid, kes meid igale poole on viinud ja kõiki vaatamisväärsusi. Me oleme näinud siin mida pealinnas silma torkas. Väga palju autosid, nii et ikkagi teeminekuga peab hästi ettevaatlik olema. Kas see on nüüd esimest korda kodukülast? Ei, ma käisin seitse aastat tagasi ja ka selle aja jooksul on väga palju muutunud, uut asja on juurde tulnud nii maju, niisamuti Viru hotell. Teie kodumaa külastamine langes ajale, kui pidasime jaanipäeva, kust tuli Telianiga jaanipäev oli pärnus, pärnus sillalt, vaatasin neid tulesid, mis jõe pealt jõesuu tuleb, sinna sisse, jõe pealt anti need raketid vastu, taevast lendasid, nii et see oli väga-väga tore vaadata. Kas jalga kuskil keerutades, jalad olid väsinud suurest käimisest, nii et ma tahtsin kõik jala läbi käia, need rajad, kus sai nooruses käidud, Pärnu rand ikkagi veel tõmbab ja ma loodan, et ta tõmbab kõiki väliseestlasi, kes välja palun, seal liiv on jäänud ikka valgeks ja roheliseks on jäänud kuuskede halee kaskede alleed, mis seal ennem olid, need on ikka olemas. Ja eestlase kodueestlase süda kindlasti on alati raamatutel on küll, on küll soojust ja südamlikkust on palju ja palju siin. Nii et eks ikka, kui kord oled kodumaal ära käinud ja näinud, tema rääkis ikka, tahaks veel korra vaatama tulla oja ikka sellega, et ikka tagasi tulla, kui ainult ükskõik, kui kaua see aega võtab. Oleneb muidugi tervisest ja ka võimalusest, sest ega see nii väga väikse kuludega seotud ei ole, aga ikkagi süda tahab tagasi tulla ja tulen ka, kui vähegi võimalik. Jätkame külalisega New Jerseyst. Ja kui jumal annab mulle tervist, siis loodan, et jällegi tulen, mis soojendas kõige rohkem nüüd teie südant, seekordsel külaski ma pean ütlema kõik loodus ja südamlik vastuvõtt. Kuna mul on. Ja ajalooline ja terve eesti rahvale uhkuseks. Kas oli ta teine tunne, liikudes mööda risti, täna hooldusel kuuled eesti keelt nii kodus keelt kild, mille najal üles kasvatatud ja kindlasti medalit. Siin ja seal, kas saite sõda puhuga Eestis kultuurist, kuid siis mingil määral osa. Ja ma käisin teatris kord ja siis.