Lõppenud nädalal, nagu kogu suve jooksul oli meil rohkesti jälle külaske väliseestlasi sealhulgas mitmed grupid Ameerika Ühendriikides nende hulgas ka Irene kuusk koos tütarde Tiina ja lainega. Irene Kuuse vanemad pärit Saaremaalt rändasid Eestimaalt välja Ameerika ühendriikidesse juba 1908. aastal. Nii et tema on sündinud juba ookeani taga ja siia tõi teda huvi, armastus oma vanemate sünnimaa vastu. Ma vastu, kus kõneldakse eesti keelt. Isa ja ema ikka rääkis eesti keelt ja me saime aru. Aga ma hakkasin eesti keelt, räägime, kui minu mees tulise. Kui me abiellusime, sisaksin eesti keeli, õpime. Koduseks keeleks oli siis jäik eesti keelt ja mis tunne nüüd oli, kuidas ta esimest korda oma esivanemate oma isa ema sünnimaale maale, kus rahvas kõneleb eesti keelt, Jahk seal ikka väga eratunni. Terve eluaeg ma olen tahtnud siia tulla. Väga hea tonni selle kenasti ei tule mitte üksi, vaid tütrega juba kolmanda generatsiooni kaasa, kui arvestada teie ema ja teie isa, nii et võtsite suure ühise retked, mis siin Eestimaal ringi liikudes meeldis sellest väikesest maast teie esivanemates inimestes. Mis kõige rohkem meelist Locket meeldib, meil on üles kirjutanud kõik tõlkisid, niisiis pärast lähem kõlija hakkan neid käik kokku, paneme. Sest eks sedagi oli teil ju ettekujutus Eestimaast ainult oma isa, ema juttude järgi nende piltide järgi, mis nemad omal ajal kaasa viisid Ja see oli keek õige vähe. Kas te väga hea meel, et nüüd oli, see on, see on kõige suurem asi, sest on väga hea meel. Ta saim keik vaadet, mis siin on ja ja kuidas inimest, jalawed ja keskealine ja see on kõik. Ja kuidas tundub, olevat elu Eestis tänapäeval neemes nii palju, kui me oleme, vaadid, päike, paistab, et, et kõik on easy. Millistes linnades te olete olnud, kus te olete käinud, et nüüd tutvuda eestimaaga lähemalt? Mis tunne on liikuda tänaval, liikuda rahva seas kui keel, no nii lähedane nagu eesti keel, kuis tunne ümbergi, kõik räägivad seda eesti keelt, mida oma praeguses elukohas võib nii vähe kuulda. Naljakas kasti kõige inimesed räägivad eesti keelt, et. Ja me tahaksimegi kuulda, milline oli teie senine ettekujutus väikesest Eestist ja kui palju nüüd sellest teie ettekujutusest kokku sattus siinse tegelikkusega, mis oli ühistmisele erinevalt Me tulime siia, siis me arvasime, et siin on rohkem piiratud meie ringiliikumine, et et me ei saa nii vabalt näha kõike, mida me tahtsime. Na nüüd, kui me oleme siin, siis me leiame, et kõik on hoopis teistmoodi. Inimesed on väga sõbralikud meie vastu. Me arvame nägevat tuttavaid igal pool. Ja meie ettekujutus oli hoopis teistsugune. Nüüd me läheme hoopis rõõmsamalt südamega ja ja paremate mälestustega meenutustega. Mis nüüd kõige rohkem meelde jäi, südant soojendas? Meeldis mulle muidugi vanalinn oma väikeste kitsaste tänavatega, need tornid ja linnamüür, vanad majad siin, mida meil ei ole Ameerikas. Ja muidugi kõige rohkem meeldisid inimesed, kes on niivõrd kenad siin, nad ostavad palju lilli. Lilli on igal pool Tallinnas ja nad on niivõrd rõõmsad ja viisakad meie vastu. Millised on teie muljed tähelepanekut sellest väikesest Eestimaast? Minu muljed on tõesti väga suured ja sügavad, siin Eestimaal eriti hämmastas mind, et teil on nii palju säilinud vana arhitektuuri, et väga palju sajandeid tagasi ehitatud majad on hoitud niivõrd korras, et me seda kõike saame näha seal, nii erinev Ameerikas, mis on Noorma? Milline on tunne olla oma esivanemate sünnimaal? Tunnen ennast väga lähedal olevat sellele maale, kus minu esivanemad on tulnud. Ja näiteks, kui ma kohtasin oma tädiga, keda ma arvasin tundvat juba kogu oma elu, siis oli see minule väga sügav elamus. Meie ühises vestlusringis on veel üks vestluskaaslane, saame temaga lähemalt tuttavaks. Parim sõbratar Tiina, kellega olev lapsest saadik tuttavad. Tema isa on tulnud Eestimaalt ja kõik tema sugulased on siin Eestimaal. Ja sellepärast olen ma mõelnud juba kogu oma elu, et kui Tiina kord läheb Eestisse, siis ma tahaksin tulla temaga koos. Ja kas te kahetsete, te võtsite.