Arvukate väliskülaliste hulgas kesksuvisel ajal on võtnud ette reisi Eestimaale. On olnud ka mitmeid gruppe, väliseestlasi nii Rootsist kui Lääne-Saksamaalt, aga ka Kanadast ja Ameerika ühendriikidest. Täna vestleme mehega, kelle kodukohaks on praegu New York. Mihkel Reikop jättis oma sünnimaaga hüvasti juba hulk aastaid enne teist maailmasõda mis ajendas teda välja rändama. Väljarändamine oli tööpuudus, pärast tööd ei olnud mete kuskilt võtta ja veel Noormehel suurt praktikat ei olnud. Pidid otsime tööd väljaspool Eestimaad, mis aastal siis olid ja kui vanad olete? 1922. Sõitsin nalja, olin 22 aastane ja kas mäletate veel, milline see esimene võõrama leib oli? Milliste paike tuli esimesena vastu võtta? Esimene töökad oli meremehena, Belgias saime merelaevad, saime sealt paberid ja saime laevatöökoja. Esimene trepp läks Argentiinasse Vonnessairil linna. Belgia tagasi Antwerpeni seal makseti maha ootasite uut laeva ja jälle sain Argentiina laeva. Peale selle tulime jälle, see võttis neli ja pool kuud aega ja pektre. Aga üledalismit raskes Laadongis ja tagasitulev mõõduke loomadega. Kui kaua see meremehe elu kestis? Viis aastat kestis siis lambad tolku hambani laev viis, üks New Yorki. Hüppasin sealt laevast ära, leidsin teised eestlast, Eestit klõbitkis, ennem olnud, elan, sain korteri kolme päeva pärast sain töö sel ajal õlletööd küll Ameerikas ja mis ameti peale SAISis kindlaks jäädud. Kellan hakkasin ametis Kaarpendriks, Puusepp puussepaks, hakkasin seal ja. Ma ei ole võtnud Ameerikas, see mõte on olnud ikka tagasi tulla ja nüüd mul on võimalus tagasi tulla, ma panin selle aasta maikuus juba paberid sesse ja ootan vastust. Kas te olete sedapuhku nüüd esimest korda käimas, sünnime radadel? Mal teist korda käime Stadest 62 shove, olin siin esimest korda. Aga see vahe on väga tehniliselt arenenud uued majad, uued teed, mis kunagi pole siin enne olnud, andis, siis tal ei olnud ikka päris ära tunda seal selle aja jooksul Mustamäe juurde tulnud öösel käin Pärnul lenn ja Pärnu alev käse tundmata ei oska käia üksinda enam. Mis on see tunne, mis on täid saatnud, kui te olete nüüd siin koduradadel ringe tervelt sünniradadel on väga üle, tunne on väga, ütleme 20 ja maanillustitaas Annel neid meie maal sihukest kohta. Kas te saite sedapuhku käia ära ka kodulinnas Pärnus ja kaks korda sain Pärnus käia 10 päeva jooksul, nii et kõige tähtsam sugulased, keda nähtud. Vennad, Lenna, tütred, Nende pojad, täditütred, kõik ma nägin ära, mida võiksite öelda, aga elukoht Eestimaal üldse võrdlesid Ameerika elustaldatega Ameerika elulaadiga. Teie elustandard läheb Ameerikast ette. Palju läheb, et ehituses jaa, jaa, jaa, toitvuses kellelgil puudus ei ole millekest, ei riietest, ei toidust ja ega vändiaasi käik olnud oma olemisega rahul ja nad kõik on rahul. Selle süsteemiga, mis teil töötab praegu, eks peame, ei ole see, et ikka juured on seal mullas, kus sa sündinud oled ja juured on siin mullas ja sellepärast ei ole mina võtnud Ameerikast süüdisel. Mul võimalus on ja pakutud ja mul on Ellians bass, ma võin elada seal, ilma et ma võtan surra. Aga siiski ma ei taha seal enam. Mul. Kas abikaasaga veel elab? Ei, abikaasa on mul surnud kolm aastat tagasi, mul oli poeg õnnetumalt surma, ehk siis ainukesed sugulased ongi sünnipäeval järelejäänud sugulast on järel siin ja elavad Pärnus, kes on juba pensioni peal. Kes veel töötab, need on, nende järeltulija jääks teegis, kui nüüd õnnestub see kodumaale sõidu asja ära lahendada, eks tee kvaliteedis Pärnlikel oma kodukoogi kodugahekste mul Pärnu ümbrust. Tammiste. Eks nende aastakümnete jooksul on palju nai nähtud maid, nähtud riike ja igal riigil olla oma probleemid. Millised probleemid tunduvad teil olema praegu, mille nimel nüüd ameerika rahvas tänapäeval võitleb? Ameerika propla mon, rahval, tööpuudus. Oma käe peal julgelt tööd palju kuskilt saada. Ja neil on ka nii palju ilma töötajate hirmus, mina räägin rohkem ehituskandis, mis ma tean rohkem ja tööpuudus on suur, ehitakse küll, tehakse agendat, Harrita tänab poole vähem tööjõudu, kõik on leid tehnilise arengu peale üle noor Solomoni sama tööpuudus noorsooniisama töö otsimise alal. Alati, kes juba nii kaugele tuleb, teed otsib, on tal raske leida. Ikka läbi teiste eksis on sellised, et need, kes otsivad tööd ja sinna bet paelu raha maksan, enne kui sa tööd saad, saad tööd, nädal kakskolm, sind lastakse lahti. Ja jälle otsiteedi jälle maksa. Need osa. Nüüd neid kõvasti jalaga varematel aastal loll pois Pedasin nädal, kaks lassi lahti, võtsin uue, need olid. Ja võtsid töömehi ja lasid lahti, võiksid dime, elaksid lahti.